OÜ ANDI MÖÖBEL hagi Aktsiaselts “Tallinna Toiduveod“ vastu põhivõla 2 593.13 euro, kahju 136.80 euro ja viivise 53.64 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ ANDI MÖÖBEL apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 783.57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447), tehinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja (vastustaja) Aktsiaselts “Tallinna Toiduveod“ (registrikood 10031071), tehinguline esindaja Riho Friedrichs
Kohtuistung
7. detsember 2018. a
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. aprilli 2018. a otsus osas, millega jäeti OÜ ANDI MÖÖBEL hagi Aktsiaseltsi “Tallinna Toiduveod“ vastu põhivõla 2 060.13 euro väljamõistmise osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL hagi Aktsiaseltsi “Tallinna Toiduveod“ vastu osaliselt, s.o põhivõla 2 060.13 euro väljamõistmiseks. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.2.Välja mõista Aktsiaseltsilt “Tallinna Toiduveod“ OÜ ANDI MÖÖBEL kasuks põhivõlg 2 060.13 eurot. Jätta hagi põhivõla 533 euro, kahju 136.80 euro ja viivise 53.64 euro saamiseks rahuldamata.
4.3.Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Võtta asja juurde kõik apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid.
6.Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.OÜ ANDI MÖÖBEL (hageja) esitas kohtule hagi Aktsiaseltsi “Tallinna Toiduveod“ (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt väljastas hageja kostjale 19.05.2016 allkirjastamiseks ostu-müügilepingu nr L190516 koos lisadega: tellimuse nr 190516 summas 4 120.25 eurot ja ettemaksuarve 2 060.12 eurot. Kostja tasus ettemaksuarve 23.05.2016, kuid allkirjastatud lepingut ei ole käesoleva ajani tagastanud. Hageja hinnangul on ettemaksuarve tasumisega tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud ka ostumüügileping nr L190516. 27.07.2016 edastas hageja kostjale e-kirja, et mööbel on valmis ning nad planeerivad paigaldamist 01.08.2016. Lisaks teatas hageja, et arvele lisandub täiendavalt valgustite ühendamise eest 25 eurot. Sama kirjaga edastas hageja kostjale lõpparve nr 270716/186 summas 2 085.13 eurot. Peale arve väljastamist selgus, et lisandub veel ka transporditasu 98 eurot, kuna objekti kaugus Tallinnast oli 100 km. Seega väljastas hageja samal päeval korrigeeritud arve summas 2 183.13 eurot. Peale arve saamist helistas kostja, kes palus väljastada arve siiski ilma transpordikuludeta, mille lubas tasuda kohapeal sularahas. 30.07.2016 väljastas hageja uuesti korrigeeritud arve summale 2 085.13 eurot. 20.10.2016 koostas hageja arve nr 201016/258 transpordi eest summas 98 eurot. Kuigi lepingu p 1.10 järgi tuli kostjal tasuda arve 3 päeva enne toodangu kättesaamist, nõustus hageja mööbli paigaldusega enne arve tasumist, sest kostja kinnitas telefonitsi, et tegeleb arvete maksmisega sama päeva jooksul. Mööbel paigaldati 01.08.2016. Mööbli paigaldamisel selgus, et neli kapiust ei vastanud mõõtudele. Hageja võttis kohustuse teha uksed ümber vastavalt lepingu p-le 2.6 30 päeva jooksul. 29.08.2016 ja 02.09.2016 teavitas hageja kostjat, et valminud on uued kapiuksed ning avaldas soovi tulla neid paigaldama pärast kostjapoolset arve tasumist. Hageja on korduvalt üritanud kostjaga kontakteeruda, kuid tulutult. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592 20.10.2016 edastas hageja kostjale nõudeavalduse arvete tasumiseks, kuid kostja ei ole siiani arvet tasunud. Seoses uste ladustamisega on tekkinud hagejal täiendav laokulu lepingu p 4.5 kohaselt summas 410 eurot ning viivised kuni hagiavalduse esitamiseni seaduses sätestatud määras summas 53.64 eurot. Lisaks on tekkinud hagejale kahju 20.10.2016 nõudeavalduse koostamise eest õigusabiteenusena summas 136.80 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hinnangul on tegemist töövõtulepinguga, kuna ostu-müügileping nr L190516 jäi allkirjastamata seetõttu, et selles sisalduvad tingimused kostjale ei sobinud. Hageja on rikkunud töövõtulepingut, kuna tuli mööblit paigaldama lubatust (11-17.07.2016) hiljem (alles 01.08.2016) ning mööbel ei vastanud kokkulepitud tingimustele (oli 7 cm lühem). Mööbel ei vasta kokkulepitud tingimustele ja on käesoleva ajani kostjale täielikult üle andmata. Tõendamata on transpordi- ja laokulu, kuna selliseid kokkuleppeid pooltel polnud ning kostja ei ole teinud takistusi mööbli paigaldamise osas. Kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna ostu-müügileping nr L190516 jäi allkirjastamata, siis kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Maakohus klassifitseeris pooltevahelise õigussuhte müügilepinguna. Tuvastamist ei leidnud kostja väited, nagu ei vastanuks tarnitud mööbel lepingu tingimustele. Kohus leidis, et pooltevahelisest käitumisest järeldub, et tellitud mööbli teine osamakse pidi laekuma pärast mööbli täielikku paigaldamist. Kuna tõendamist on leidnud, et mööbel ei ole käesoleva ajani täielikult paigaldatud, ei kuulu hagi rahuldamisele. Rahuldamata jäävad ka transpordikulu ja laokulu nõuded, kuna vastavate kokkulepete sõlmimist kohus ei tuvastanud. Samuti ei kuulu rahuldamisele kahju hüvitamise nõue, sest põhinõue jäi rahuldamata. Seega saab eeldada, et puudus vajadus õigusabiteenuse kasutamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja hagiavaldus rahuldada. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vastavalt poolte käitumisele oli sõlmitud kokkulepe, et lõpliku summa tasumine toimub pärast mööbli täielikku paigaldamist. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et teise osamakse pidi kostja teostama 2-3 päeva enne mööbli paigaldamist. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et poolte vahel ei olnud sõlmitud ostu-müügileping nr L190516 vaid lihtsalt suuline müügileping. Kohus ei ole oma otsustust piisavalt põhjendanud. Kuna poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping nr L190516, kuulub rahuldamisele lepingu punkti 4.5 alusel ka laokulude nõue. Meelevaldsed on kohtu järeldused, et hageja oli nõus puuduolevad detailid paigaldama vaid pärast kostja poolt arve tasumist. Kostja on alusetult tõkestanud hagejal mööbli täielikku paigaldamist, sest ei vastanud hageja korduvatele kõnedele ja e-kirjadele. Seega 3(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592 on mööbli täielik üleandmine takerdunud mitte hageja tegevuse tõttu (nagu hageja oleks keeldunud seda tegemast enne kostjapoolset arve täielikku tasumist), vaid kostja tegevuse tagajärjel, kes ignoreeris hageja korduvaid katseid tellitud mööbli paigaldamise lõpuleviimiseks. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes välja selgitamata kostja õiguskaitsevahendi kasutamise soovi. Kuna ostu-müügileping on vastastikuste kohustustega, siis tuleb ka teise osapoole kohustused tuvastada. Hageja on täitnud lepingu vähemalt 90% ulatuses, kuid kohtu otsustus ei põhine sellel, et hagejal on õigus saada vähemalt antud osas tasu. Vastavalt sellele saab lahendada ka kahju hüvitamise nõude ning viivise nõude. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Menetluse edasine käik
6.07.12.2018 ringkonnakohtu kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja paigaldab puuduolevad köögimööbli uksed ja riiulid 23.01.2019.
24.01.2019 menetlusdokumendis teatas hageja, et paigaldas mööbli lõpuni. Klaasriiulid jäid paigaldamata, sest kostja, kelle käes riiulid olid, ei leidnud neid enda objektilt üles. Hageja pakkus lisatasuta paigaldada uued puidust riiulid. 24.01.2019 tööde üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt ei võtnud kostja mööblit vastu järgnevate puuduste tõttu: 1) klaasriiulite asemel tahetakse üle anda puitriiuleid; 2) köögimööbli töötasapind on pragudega; 3) riiulite tagaseinad on erinevat värvi; 4) prügikastid ei ole need, mis tellitud (Delux, beež, kaantega, alusmatiga). Hageja hinnangul puudub kostjal alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks, kuna puudused on otsitud, sest eelnevalt nendele (eelkõige töötasapinna praod ja riiulite tagasein) viidatud ei ole.
31.01.2019 menetlusdokumendis jäi kostja oma vastuväidete juurde. Ka peale 23.01.2019 paigaldamist ei ole alust köögimööbli vastuvõtmiseks, sest sellel on 24.01.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puudused.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel asja õigema lahendamise eesmärgil apellatsioonimenetluses tuvastatud uute asjaolude tõttu. Kolleegium saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, s.o summas 2 060.13 eurot ning jaotab teisiti menetluskulud. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Hageja nõuab põhinõudena lepingu alusel tasu 2 085.13 eurot, mis on arve nr 270716/186 järgi tasumata summa (lepingu II osamakse 2 060.13 + valgustite ühendamine 25), transpordikulu 98 eurot vastavalt arvele nr 201016/258, laokulu 410 eurot ning kahjuna õigusabikulu 136.80 eurot. Viivisenõude perioodil 27.07.2016-22.11.2016 summas 53.64 eurot alusena tugineb hageja VÕS § 113 lg-le 1. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu 4(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592 sellega, et hageja valmistas ja paigaldas kokkulepitud mööbli, kostja jättis aga selle eest osaliselt tasumata. Kostja vastuväide hageja nõudele on menetluses läbivalt olnud see, et kostja ei pea vastu võtma tegelikult lõpuni tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma.
11.Vaidlustatud maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna ostu-müügileping nr L190516 (tl 14-16) jäi allkirjastamata, siis kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Maakohus tuvastas aga, et poolte vahel oli sõlmitud köögimööbli tellimise osas leping tingimustel, mis oli avaldatud kostja tellimuses nr 190516 (tl 13) ja hageja 20.05.2016 korrigeeritud arvel nr 190516/120 selgitusega detailid summas 2 060.12 eurot (tl 23). Maakohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Maakohus tuvastas, et tellitud mööbli teine osamakse pidi laekuma pärast mööbli täielikku paigaldamist ning kuna mööbel ei olnud täielikult paigaldatud, leidis, et kostjal oli õigus VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi ostuhinna tasumisest keelduda.
12.Kolleegium märgib esmalt, et maakohus on õigesti tuvastanud selle, milliste tahteavalduste alusel sai poolte vahelise lepingu lugeda sõlmituks, kuid kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku hinnanguga, et tegemist oli müügilepinguga. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja valmistama kostjale tasu eest eritellimusel köögimööbli ja selle paigaldama (tl 177 pöördel). Oma sisult vastab see VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Töövõtuleping on tasuline leping, kus töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Pooled vaidlevad jätkuvalt eelkõige selle üle, kas hageja lepingujärgne tasunõue on VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutav ja kas kostja on esitanud nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
13.Apellatsioonkaebuses on hageja jätkuvalt ka seisukohal, et pooltel oli sõlmitud leping ostumüügilepingu nr L190516 tingimustel ning lõplik lepinguhinna tasumine pidi toimuma enne köögimööbli paigaldamist. Nagu eespool märgitud, on maakohus lepingu sõlmimise asjaolud õigesti tuvastanud ning ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et pooltel oli kokkulepe, et lõplik tasumine toimub pärast köögimööbli paigaldamist. Ringkonnakohus maakohtu vastavaid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. See tähendab, et tööde valmimine oli tasu sissenõutavaks muutumise eeldus (VÕS § 637 lg 3).
14.Vaatamata eeltoodud käsitlusele kinnitab hageja, et on üritanud menetluse ajal korduvalt kostjaga ühendust võtta ning pakkunud täitmist, kuid kostja ei ole võimaldanud tal mööblit lõpuni paigaldada. 02.10.2018 esitas hageja ringkonnakohtule täiendavad tõendid, mille kohaselt on hageja pärast vaidlustatud maakohtu otsuse tegemist s.o 30.04.2018 pakkunud kostjale, et viib mööblipaigalduse ilma lisatingimusteta lõpuni ning lõpparve tasumine toimub pärast köögimööbli üleandmist (tl 155-159). 07.12.2018 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil nõustus kostja sellega, et hageja viib mööblipaigalduse 23.01.2019 lõpuni (tl 178 pöördel). Arvestades kostja nõusolekut hageja pakutud täitmine vastu võtta, tuleb kolleegiumi arvates TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel võtta vastu apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (tl 155-159, 182, 190-195), et tuvastada pärast asja lahendamist esimese astme kohtus lepingu täitmisega tekkinud uued asjaolud. 5(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et töö ei olnud valmis (köögimööbel oli tervikuna paigaldamata) ning tasu ei olnud seega sissenõutav, mistõttu võis kostja VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda tasu maksmisest. Kohtupraktika järgi võib tellija VÕS § 111 lg 1 järgi keelduda tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine (RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08 p 33).
16.24.01.2019 menetlusdokumendis selgitab hageja, et 23.01.2019 andis üle ja paigaldas köögimööblile puuduolevad uksed (4 tk), paigaldas prügikastid ja tegi kõik ettevalmistustööd riiulite paigaldamiseks. Varem üleantud klaasriiuleid ei saanud paigaldada, sest kostja ei leidnud neid üles. Hageja nõustus 24.01.2019 lisatasuta tarnima kostjale klaasriiulite asemel uued puidust riiulid. 24.01.2019 koostasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt ei võtnud kostja mööblit vastu järgnevate puuduste tõttu: 1) klaasriiulite asemel tahetakse üle anda puitriiuleid; 2) köögimööbli töötasapind on pragudega; 3) riiulite tagaseinad on erinevat värvi; 4) prügikastid ei ole need, mis tellitud (Delux, beež, kaantega, alusmatiga [tl 180-182]). Kostja leiab, et nimetatud puuduste tõttu ei ole hageja tasunõue endiselt sissenõutav (31.01.2019 menetlusdokument, tl 185-195). Kolleegium kostjaga ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
17.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö on valminud määral, mis toob kaasa tellijal kohustuse tekkimise töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja asjakohasele palvele ei täida, loetakse töö seaduse kohaselt vastuvõetuks (VÕS § 638 lg 1 II lause).
18.Arvestades Riigikohtu suuniseid, mille kohaselt ei anna mitteolulised puudused tulenevalt hea usu põhimõttest alust töö vastuvõtmisest keelduda (vt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-8008, p 22), kontrollib ringkonnakohus hageja töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eeldusi pärast hageja poolt töö üleandmist 24.01.2019 lähtudes sellest, kas see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes.
19.24.01.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on kostja keeldunud tööde vastuvõtmisest ning märkinud puudusena klaasriiulite puudumise ja nende asendamise puitriiulitega. Kostja selgitab 31.01.2019 menetlusdokumendis, et pooled leidsid 23.01.2019, et vaatamata klaasriiulite kadumise asjaoludele, asendab hageja need enda kulul uute klaasmitte puitriiulitega (tl 187 pöördel). Kolleegium ei pea kostja selgitusi veenvaks, sest kostja ise on terve menetluse kestel kinnitanud, et klaasriiulid on tellija (s.o kostja) valduses (03.01.2017 menetlusdokumendi p 1.6.3.4, tl 54; 16.11.2018 e-kiri kompromissi pakkumise kohta, tl 169). Eeltoodust saab järeldada, et hagejal tulnuks paigaldada kostjale juba varasemalt üle antud klaasriiulid ning kostja pidi klaasriiulite paigaldamiseks tegema võimalikuks neile juurdepääsu. Seega ei saa klaasriiulite paigaldamata jätmist ja/või nende lisatasuta asendamist puitriiulitega lugeda puuduseks, millele kostja saaks tugineda. 6(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592
20.Kostja hinnangul ei vastanud ka hageja 23.01.2019 tarnitud prügikastid kokkulepitule, sest prügikastid pidid olema Delux, kaantega, matiga ja beežid (tl 186, pöördel). Kolleegium leiab, et osundatud puudust ei saa lugeda oluliseks puuduseks, mis võimaldaks töö vastuvõtmisest keelduda, sest puudus ei avalda mõju töö tervikuna kasutatavusele st köögimööblit saab sihipäraselt kasutada, see ei ole ulatuslik ja on kõrvaldatav. Samuti viitab kostja puudusena köögimööbli töötasapinnale, mis on pragudega ja, et riiulite tagaseinad on erinevat värvi. Kolleegium märgib, et kostja keeldus algselt töid vastu võtmast, sest köögimööbel oli lõpuni paigaldamata, kuid eelnimetatud puudustele juba varem paigaldatud töötasapinnal ei viidanud. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks ta antud asjaolu maakohtus esile ei toonud, mistõttu jätab kolleegium väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Seega saab 24.01.2019 aktist koosmõjus poolte selgitustega järeldada, et hageja sooritus oli piisav, st et töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd olid teostatud selliselt, et saaks töö valmisolevaks lugeda.
21.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus hageja on töö valmis teinud ja üle andnud, on kostja täitmisnõue esitatud asjaoludel realiseerunud ning VÕS § 111 lg 1 alusel kostja saaks omapoolse kohustuse täitmisest keelduda vaid vastuväite alusel, mis võimaldaks tal keelduda kokkulepitud tasu maksmisest n.ö lõplikult, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks eelnimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud.
22.Eelnevast tulenevalt tuleb hageja poolt teostatud tööd lugeda VÕS § 638 alusel alates 24.01.2019 vastuvõetuks, mistõttu on töövõtutasu sissenõutav. Hageja on esitanud kostjale arve nr 270716/186 summas 2 085.13 eurot. Kostja on võtnud omaks, et tasu oli vastavalt tellimusele nr 190516 kokku 4120.25 eurot (03.01.2017 menetlusdokumendi p 1.6.4, tl 54 pöördel). 4 120.25 eurot on kolleegiumi hinnangul seega tööde eest kokkulepitud tasu. Kostja on tasunud hagejale pool kokkulepitud tasust ehk 2 060.12 eurot (tl 24). Hageja selgituste kohaselt sisaldub arves nr 270716/186 valgustite ühendamise eest 25 eurot, millest kostja oli vastavalt 27.07.2016 e-kirjale teadlik (25.01.2017 menetlusdokumendi p 4.11.1, tl 61). Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik 27.07.2016 e-kirjas märgitut pidada VÕS § 9 lg 1 mõttes õiguslikult siduvaks tahteavalduseks, mille alusel saaks lugeda hageja soovitud sisuga kokkuleppe sõlmituks. Seega puudub alus valgustite ühendamise eest 25 euro saamiseks.
23.Hageja on esitanud kostjale ka arve nr 201016/258 transpordikulu eest summas 98 eurot ning selgitanud, et pooltel oli kokkulepe transpordikulude maksmiseks summas 130 eurot (32 + 98). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kokkulepet transpordikulu kandmiseks suuremas ulatuses, kui tellimuses nr 190516 märgitud transpordikulu 32 eurot (tellimuse p 19, tl 13). Seega ei ole arve nr 201016/258 järgi nõutava 98 euro väljamõistmine kostjalt põhjendatud.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-16-17592
24.Hageja nõuab kostjalt ka laokulude hüvitamiseks 410 eurot, sest hoiustas köögikapi uksi oma laos. Nõude alusena tugineb hageja ostu-müügilepingu L190516 p-le 4.5 (hagiavalduse p 8, tl 6; apellatsioonkaebuse p 4 alapunkt 1 viimane lõik, tl 140). Arvestades, et tuvastatud ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimist ostu-müügilepingu nr L190516 tingimustel ning seda, et köögikapi uste hoiustamise kulud ei ole seosest kostja tegevusega, sest hageja keeldus ise enne arve nr 270716/186 tasumist alusetult kapiuste paigaldamisest, ei ole nõue põhjendatud.
25.Hageja on esitanud nõude ka VÕS § 127 lg 1 alusel õigusabikulude kahjuna hüvitamiseks. Hageja selgituste kohaselt üritas ta lahendada vaidlust eelnevalt kohtuväliselt pöördudes 20.10.2016 kirjaliku nõudeavaldusega kostja poole. Nõudeavalduse koostas eriteadmistega isik, kes väljastas nõudeavalduse koostamise eest hagejale arve nr 311016-43 summas 136.80 eurot (tl 39). Kolleegium ei pea hageja kahjunõuet õigusabiteenuse eest põhjendatuks, sest nõudeavalduses tugines hageja alusetult samadele tingimustel ehk et kostja maksab eelnevalt hagejale täielikult töötasu ja alles siis on hageja nõus tulema töid lõpetama (tl 36-38).
26.Lisaks on hageja esitanud viivisenõude seaduses sätestatud määras arvetel nr 270716/186 ja 201016/258 märgitud summadelt arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 53.64 eurot. Arvestades, et kolleegium on eelnevalt leidnud, et hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel alates 24.01.2019, ei ole põhjendatud töötasunõudelt viivise summas 53.64 eurot väljamõistmine perioodi 27.07.2016-22.11.2016 eest, sest antud ajavahemikul ei olnud töövõtutasu sissenõutav.
27.Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o kokkulepitud töövõtutasu (4 120.25 eurot) tasumata osas summas 2 060.13 eurot. Hagi lepingujärgse põhivõla 533 euro, kahju 136.80 euro ja viivise 53.64 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
28.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
29.Arvestades, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi osaliselt, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 2 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude jaotamise osas sh TsMS § 162 lg-st 4 leides, et hageja maakohtu menetluskulude kostja kanda jätmine proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega oleks kostja suhtes ebaõiglane arvestades apellatsioonimenetluses hageja poolt esiletoodud uusi asjaolusid. Samuti on kolleegiumi hinnangul ebaõiglane jätta apellatsiooniastme menetluskulusid täielikult hageja kanda, sest eelduslikult saanuks kostja vältida täiendavaid apellatsiooniaste menetluskulusid, kui oleks lubanud hageja 30.04.2018 pakutu alusel töid lõpetama. Kuna menetluskulud jäävad mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.