Hageja: Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ (registrikood 10031071, asukoht Peterburi tee 38, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Riho Friedrichs (e-post: [email protected])
Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ hagi OÜ ANDI MÖÖBEL vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Kostja: OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447, asukoht Pärnu mnt 123a, 11313 Tallinn), lepinguline esindaja Margus Venesaar (Anne Camings Law Office OÜ, e-post: [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
18.02.2020 Hageja lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja lepinguline esindaja Margus Venesaar
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ hagi OÜ ANDI MÖÖBEL vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras peatada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/3193 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ kanda.
5.Välja mõista hagejalt Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ kostja OÜ ANDI MÖÖBEL kasuks kostja põhjendatud menetluskulud summas 840 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/3193 lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja suhtes on 13.05.2019 algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 otsus nr 2-16-17592 ja kostjast sissenõudja täitmisavaldus. Nõude sisuks on võlgnevus summas 2060,13 eurot. Täitedokumendi ja sissenõudja täitmisavalduse alusel on avatud täitetoimik 022/2019/3193.
3.Täitemenetluse aluseks olevast kohtulahendist selgub, et kostja oli põhjendamatus viivituses mööbli üleandmisel hagejale vähemalt 638 päeva ning üle antud mööbel oli selgelt puudulik. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendi punktis 13 nõustunud maakohtuga selles, et summa lõplik tasumise kohustus pidi toimuma pärast köögimööbli paigaldamist, mitte enne, mis tähendab, et hagi oli esitatud ennatlikult, hageja nõue polnud muutunud sissenõutavaks ja mitte AS Tallinna Toiduveod ei olnud maksmisega viivituses vaid OÜ Andi Mööbel oli paigaldamisega viivituses. Kvaliteedi osas on kohus neid oma lahendi punktis 18 pidanud mitteolulisteks, sellisteks, mis ei takista töid vastu võtmast. Samuti loetleb kohus mitteammendavalt puudustena üles prügikastide kokkulepitule mittevastavuse köögi töötasapinnas olevatele pragudele ja riiulite tagaseina erinevale värvile. Lisaks eeltoodule viitab kohus lahendi punktis 21 erinevatele õiguskaitsevahenditele, mida AS Tallinna Toiduveod saab kasutada oma õiguste kaitseks.
4.Eeltoodust tulenevalt tegi hageja kostjale 15.03.2019 ettepaneku asi kompromissi korras lahendada selliselt, et hageja tasub kostjale 500 eurot ning sellega on poolte pretensioonid üksteise vastu lõplikult lahendatud. Kostja keeldus viidatud kompromissettepanekust 08.04.2019 kirjaga.
5.10.04.2019 edastas hageja kostjale hinna alandamise avalduse koos tasaarvestusavaldusega. Hinna alandamise tulemusel sai hageja endale nõude kostja vastu vähemalt summas 2 060,13 eurot. Pärast tasaarvestust ei võlgne hageja kostjale midagi. Kostja ei ole ei hinna alandamise avaldust ega tasaarvestusavaldust vaidlustanud.
6.Kuna hageja tegi hinna alandamise avalduse ja tasaarvestusavalduse pärast tsiviilasjas nr 2-1617592 tehtud kohtulahendite jõustumist, on tegemist asjaoluga, millele hageja saab TMS § 221 lg 2 alusel tugineda. Algselt oli viidatud menetluse esemeks kostja esitatud arve tasumise nõudmine, mis muutus sissenõutavaks alles menetluse käigus ning seda seetõttu, et menetluse käigus kostja ise muutis oma meelt asja üleandmise osas ning andis asja menetluse kestel üle. Vastuväited asja kvaliteedile saavad tekkida alles asja üleandmisest, mistõttu ei saanud hageja neid ka kuidagi varasemas menetluses esitada. Ka hagi arve tasumise üle iseenesest ei võta hagejalt õigust esitada vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi osas ning kasutada sellekohaseid õiguskaitsevahendeid. Olgu siinkohal märgitud, et asi ei antud üle traditsiooniliselt üle vaadates ja aktiga vaid loetu üleantuks asja lahendava lõpplahendiga. Selline tsiviilõiguslik olukord ei saa võtta üleantuks lugemisel õigust esitada vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi osas. Alles üleandmisest tekkis kostjal mingi selgus ülentava asja lõplikus kvaliteedis, mille põhjal ta sai hakata hindama, kas sissenõutavaks muutunud tasunõue on võrreldav asja tegeliku kvaliteediga. Pärast kohtulahendi jõustumist tegi hageja hinna
alandamise avalduse ning seeläbi omandades alles pärast kohtulahendi jõustumist nõude, tegi avalduse nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega.
7.Kuivõrd hageja on kostja nõude tasaarvestanud, on sundtäitmine lubamatu. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Hagiavaldus on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Sundtäitmine sai alguse pärast tsiviilasjas nr 2-16-17592 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsust, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 2 060,13 eurot. Kostja pöördus kohtutäituri poole, sest hageja ei tasunud võlgnevust vabatahtlikult. Hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest nõude aluseks olevad asjaolud on lahendatud juba tsiviilasjas nr 2-16-17592. Kuigi hageja soovib käesolevas menetluses tunnistada lubamatuks sundtäitmist, siis on vaidluse ese mõlemas asjas nii sisu, kui ulatuse poolest identne. Hinna alandamise avalduses on hageja tuginenud samadele asjaoludele, milledele ta tugines tsiviilasjas nr 2-16-17592. Kõiki neid asjaolusid on Tallinna Ringkonnakohus 14.02.2019 tehtud otsuses analüüsinud ja jõudnud lõpptulemusena järeldusele, et hageja peab kostjale tasuma 2 060,13 eurot. Lisaks leiab kostja, et hageja oleks pidanud tegema hinna alandamise avalduse tsiviilasja nr 2-16-17592 menetluse käigus või enne seda.
10.Kostja rõhutab, et hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud summa määramisel on juba arvestatud hageja poolt viidatud puudustega, mistõttu ei mõistetudki kohus hagejalt välja esialgse kostja nõude summas 2 593,13 eurot, vaid üksnes 2 060,13 eurot. Seega olid hinnaalandamise aluseks olevad asjaolud tekkinud juba kohtumenetluse ajal, mitte pärast seda ning hageja oli nendest teadlik. Eksitav on hageja väide, et töö loeti üleantuks alles kohtuotsusega, pärast mida hakkas hageja hindama töö kvaliteeti. Töö anti üle ja vastav akt koostati 24.01.2019. Seega oli hagejal piisavalt aega, et esitada hinna alandamise avaldus.
11.Samuti ei nõustu kostja hageja selgitusega, et kostja ei ole vaidlustanud hinna alandamise avaldust ega tasaarveldusavaldust. Kostja esitas 08.04.2019 e-posti teel seisukoha hageja 15.03.2019 ettepanekule asja lahendamiseks kokkuleppel. Selles seisukohas kostja selgitas hagejale, kuidas käib pretensioonide esitamine ning mida kostja arvab hageja ettepanekust.
12.Kostja leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud ning hagejal puudub õiguskaitse vajadus, sest on olemas jõustunud kohtulahend. Lisaks on hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hageja faktiväidete õigsust eeldades ei saaks hagi õiguslikult ikkagi rahuldada, sest toodud alustel on juba olemas jõustunud kohtulahend. Hageja on ise põhjustanud täitemenetluse alustamise. Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:
1.Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17592 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus summas 2 060,13 eurot (tl 5-8);
2.Kohtutäitur Elin Vilippus algatas kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse, täiteasi nr 022/2019/3193 (tl 9).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus tasaarvestatud nõudele tuginedes täiteasjas nr 022/2019/3193 sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
18.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
19.TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Tasaarvestuse vastuväite korral peab tasaarvestuse õiguse tekkimine VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
20.Kohtu hinnangul on asja sisulise arutamise käigus leidnud tõendamist, et hageja poolt esitatud tasaarvestus on vastuolus TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga. Hageja oleks saanud ja pidanud esitama hinna alandamise avalduse koos tasaarvestuse avaldusega tsiviilasja nr 2-16-17592 menetluses. Hageja väitel tekkisid käesolevas asjas nõude aluseks olevad asjaolud pärast tsiviilasjas nr 2-16-17592 tehtud kohtulahendi jõustumist. Hageja on välja toonud, et hinna alandamise ja tasaarvestuse aluseks on asjaolu, et vaidlusalune köögimööbel on kostja poolt paigaldatud puudustega, millest ta sai teada alles 23.01.2019. Need väited ei ole aga kooskõlas asjas esitatud tõenditega ja täitemenetlusdokumendiga. Kohus on viidatud tsiviilasja 14.02.2019 kohtuotsuses hageja samasisulisi vastuväiteid juba hinnanud ning nende põhjal vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat summat. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja tegi hinna alandamise avalduse ja tasaarvestuse avalduse pärast viidatud kohtulahendi jõustumist, ei saa olla TsMS § 221 lg 2 eelduseks, kuivõrd see oleks vastuolus viidatud sätte eesmärgiga, milleks on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestav pool ei saa VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtu hinnangul on tõendatud, et töö üleandmise-vastuvõtmise akt koostati 23.01.2019 ning asja läbivaatamisel tsiviilasjas 2-16-17592 oli hagejal võimalus hinna alandamise avalduses viidatud
puudused esile tuua. Hagi faktilised asjaolud ja nõuded toob esile hageja TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, ning hageja on ka hagiavalduses kirjeldanud, et üleantud mööbel oli puudulik. Hinna alandamise avalduses on hageja viidanud, et väljavahetamisele kuulub tööpind, erinev tagasein ja prügikast, kuid tõendamata on, et puudused said ilmsiks pärast pooltevahelist vaidlust. Hinna alandamise aluseks on hagi kohaselt viivitamine töö üleandmisel. Ka nimetatud asjaolu ei saanud hagejale teatavaks pärast pooltevahelist vaidlust. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast tsiviilasja 2-16-17592 jõustumist. Iseenesest on põhjendatud hageja seisukoht, et hinnang asja kvaliteedi osas saabki tekkida pärast asja üleandmist, kuid käesoleva asja läbivaatamisel on oluline hinnata viidatud puuduste teadasaamise võimalikku aega ning kas need puudused on tõendatud. Hageja on esitanud puuduste kinnitamiseks Igor Semjonovi 05.03.2019 arvamusele. Kostja on esile toonud, et köögimööbel paigaldati 2016, seda on ka hageja esindaja 18.02.2010 kohtuistungil kinnitanud. Seega ei ole usutav, et kirjeldatud puudused sai hageja teada just pärast täitemenetluse algatamist. Täiendavalt on kohus seisukohal, et puudused ei ole piisavalt tõendatud. Hageja on 07.11.2019 kohtuistungil väitnud, et mööbel on vaatamata puudustele kasutuses. Kohtule esitatud asjatundja arvamuses aga märgib, I. Semjonov, et ülevaatuse ajal ei ole seda kasutatud. Ülevaatuse aega ei ole esile toodud, aktist ilmneb, et selle koostamise aluseks on 02.03.2019 tellimus ja koostatud on 05.03.2019. Aktist ei ilmne, et kirjeldatud puudused said nähtavaks pärast kohtuvaidlust. Kohus selgitas 18.02.2020 kohtuistungil, et asjatundja arvamust saab hinnata kui dokumentaalset tõendit ning asjatundjat on võimalik tunnistajana üle kuulata. Hageja ei soovinud I. Semjonovi ülekuulamist, et täpsustada aktis toodud järeldusi. Kohus leiab, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik sellele alusele tugineda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks (RKTKo nr 3-21-31-10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07). Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes Riigikohtu suunistele tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 1 296 eurot.
24.Hageja vaidleb kostja menetluskulude nimekirjale vastu. Hageja toob välja, et kostja palub hüvitada menetluskulu, milline kulus hagiavalduse koostmaiseks 4h, kuid kostja pole hagi koostanud. Lisaks on kostja palunud hüvitada määruskaebuse koostamise kulu, kuid määruskaebus jäi
rahuldamata. Täiendavalt leiab hageja, et kostja esindaja tunnitasu ega töö maht ei vasta asja keerukusele, seda eriti olukorras, kus kostja põhiväide oli see, et asi on juba kohtu poolt varasemalt lahendatud. Hageja märgib, et kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, ei saa ta nõuda menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.
25.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 9 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas ei pea kohus vajalikuks viidatud tunnihinna väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 9 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses, s.o summas 840 eurot ilma käibemaksuta.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 840 eurot.
27.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.