Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-19-8158

Tsiviilasi nr: 2-19-8158 vaadates ja aktiga, vaid loeti üleantuks asja lahendava lõpplahendiga. Selline tsiviilõiguslik olukord ei saa võtta üleantuks lugemisel õigust esitada vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi osas. Alles üleandmisest tekkis kostjal mingi selgus ülentava asja lõplikus kvaliteedis, mille põhjal ta sai hakata hindama, kas sissenõutavaks muutunud tasunõue on võrreldav asja tegeliku kvaliteediga. Pärast kohtulahendi jõustumist tegi hageja hinna alandamise avalduse ning seeläbi omandades alles pärast kohtulahendi jõustumist nõude, tegi avalduse nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-19-8158 tasaarvestuse aluseks on asjaolu, et vaidlusalune köögimööbel on kostja poolt paigaldatud puudustega, millest ta sai teada alles 23.01.2019. Need väited ei ole aga kooskõlas asjas esitatud tõenditega ja täitemenetlusdokumendiga. Kohus on viidatud tsiviilasja 14.02.2019 kohtuotsuses hageja samasisulisi vastuväiteid juba hinnanud ning nende põhjal vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat summat. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja tegi hinna alandamise avalduse ja tasaarvestuse avalduse pärast viidatud kohtulahendi jõustumist, ei saa olla TsMS § 221 lg 2 eelduseks, kuivõrd see oleks vastuolus viidatud sätte eesmärgiga, milleks on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Hageja apellatsioonkaebus 14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Maakohtu seisukoht, et hageja pidanuks tegema tasaarvestusavalduse tsiviilasja nr 2-1617592 menetluses või, et kohus on viidatud tsiviilasja 14.02.2019 kohtuotsuses hageja samasisulisi vastuväiteid juba hinnanud ning nende põhjal vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat summa ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja nr 2-16-17592 menetluses tehtud kohtulahendites, eelkõige siis ringkonnakohtu lahendis rahuldas kohus põhivõla nõude (2060,13 eur) jäeti osa põhivõla nõuet rahuldamata (533 eur), kahjunõue jäeti rahuldamata (136,80 eur) ning viivisenõue jäeti rahuldamata ( 53,64 eur). Seega peaksime tähelepanu pöörama eelkõige nende otsustuste põhjendustele, milliste puhul kohus jättis nõuded rahuldamata. 15.Kokkuvõtvalt pole ükski ringkonnakohtu poolt esitatud põhjendus, millisega jäeti esitatud nõue mingiski osas rahuldamata, seotud mitte kuidagi üle antud asja kvaliteediga. Apellandil pole olnud võimalust varasemalt asja puudustele tugineda, kuna asi loeti otsusega alles üle antuks kohtumenetluse kestel. Apellant on jätkuvalt selle seisukohal, et nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast tsiviilasjas nr 2-16-17592 tehtud kohtulahendite jõustumist. Tuletame meelde, et algselt tsiviilasjas nr 2-16-17592 menetluse esemeks oli vastustaja esitatud arve tasumise nõudmine, mis muutus sissenõutavaks alles menetluse käigus ning seda seetõttu, et menetluse käigus vastustaja ise muutis oma meelt asja üleandmise osas ning andis asja menetluse kestel (menetlus ringkonnakohtus) üle. 16.Vastuväited asja kvaliteedile saavad tekkida alles asja üle andmisest, mis tõttu ei saanud apellant neid ka kuidagi varasemas menetluses esitada. Ka hagi arve tasumise üle iseenesest ei võta apellandilt õigust esitada vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi osas ning kasutada sellekohaseid õiguskaitsevahendeid. Olgu siinkohal märgitud, et asi ei antud üle traditsiooniliselt üle vaadates ja aktiga vaid asja lahendava lõpplahendiga loeti üle antuks. Selline tsiviilõiguslik olukord ei saa võtta (sisuliselt sunniga tagantjärele) üle antuks lugemisel õigust esitada vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi osas. 17.Pärast kohtulahendi jõustumist tegi alles apellant hinna alandamise avalduse ning seeläbi omandades alles pärast kohtulahendi jõustumist nõude, tegi avalduse nõude tasaarvestamiseks vastustaja nõudega. Vastus apellatsioonkaebusele 18.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-19-8158 19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud hageja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 20.Asja materjalidest nähtub: -Poolte vahel sõlmiti mais 2016 eritellimusel köögimööbli ja selle paigaldamiseks töövõtuleping. -Hageja tasus lepingu järgi ettemaksuarve 23.05.2016 2 060,12 eurot, tasumata jäi 2060,13 eurot. - Mööbel paigaldati 01.08.2016. -Mööbli paigaldamisel selgus, et neli kapiust ei vastanud mõõtudele ning kostja kohustus uksed ümber tegema. -Kostja teavitas 2016.a augustis ja septembris hagejat, et uued uksed on valminud, soovis, et hageja tasuks ülejäänud arve, mille järgselt paigaldab uksed. -Hageja töövõtulepingujärgset arvet ei tasunud, leides, et arve kuulub tasumisele peale töö valmimist, seega uste paigaldamist. -Töövõtulepingujärgse arve tasumise üle toimus pooltel kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-16-17292 ning jõustunud ringkonnakohtu lahendiga leidis tuvastamist, et tellija aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ peab töövõtutasu tasuma. -Tallinna Ringkonnakohtus toimunud tsiviilasja 2-16-17292 menetluse jooksul leppisid vaidlevad pooled kokku, et OÜ ANDI MÖÖBEL paigaldab puuduolevad köögimööbli uksed ja riiulid 23.01.2019, OÜ ANDI MÖÖBEL paigaldas nimetatud ajal uksed, klaasriiulid jäid paigaldamata, kuna tellija aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ ei leidnud neid üles, tellija keeldus 23.01.2019 tööde vastuvõtmisest, kuna mööblil olid väidetavalt puudused, 31.01.2019 menetlusdokumendis tõi tellija esile puudused mööbli kvaliteedis (otsuse p-d 6-8). -Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 lahendiga mõisteti hagejalt kostja kasuks välja töövõtulepingujärgne tasu 2 060,13 eurot. -Eelnimetatud otsuse esitas kostja täitmisele ning selle lahendi alusel algatatud täitemenetluse sundtäitmise palub hageja tunnistada lubamatuks. 21.Hageja on seisukohal, et kuna ta on peale kohtulahendi jõustumist teinud poolte vahel sõlmitud töölepingujärgse töötasu hinna alandamiseks avalduse, siis tuleb algatatud sundtäitemenetlus tunnistada lubamatuks. Kostja on seisukohal, et kuna Tallinna Ringkonnakohus arvestas juba asja 2-16-17292 lahendamisel hageja väiteid köögimööbli puuduste kohta, siis ei ole võimalik hagejal puudustele tugineda ning hinna alandamine on alusetu. 22.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-19-8158 lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 21.Ringkonnakohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-16-17292 lahendamisel arvestas Tallinna Ringkonnakohus 14.02.2019 tehtud lahendis (tlk 5-8, otsuse p-d 16-22) aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ vastuväidetega, mille kohaselt ei ole töövõtujärgne tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuna mööblil on puudused (puuduvad klaasriiulid, töötasapind on pragudega, riiuli tagaseinad erinevat värvi, prügikastid ei vasta tellitule), asudes seisukohale, et aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ vastuväited ei ole põhjendatud, siis asus maakohus käesolevas asjas põhjendatult seisukohale, et töövõtulepingujärgse tasu väljamõistmisel arvestas Tallinna Ringkonnakohus juba OÜ ANDI MÖÖBEL esiletoodud puuduseid. Seega samadele puudustele mööbli kvaliteedi suhtes ja puuduste kõrvaldamisega seotud tööde maksumusele hageja enam tugineda ei saa. Ringkonnakohtu arvates on hageja käesolevas asjas jätnud tähelepanuta, et tsiviilasja nr 2-16-17292 menetlemise jooksul toimus mööbli lõplik üleandmine ning hageja sai võimaluse nimetatud menetluses osutada vastuväidetele, mis täielikult või osaliselt oleks OÜ ANDI MÖÖBEL nõude rahuldamise välistanud. Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ seda tsiviilasjas nr 2-16-17292 lahendamisel ka tegi, esitades 31.01.2019 vastuväited OÜ ANDI MÖÖBEL nõudele, peale seda, kui mööbli paigaldamine oli lõpule viidud. Nõustuda ei saa seega apellatsioonkaebuse väitega, et tsiviilasja nr 2-1617292 lahendamine ei välista hilisemaid vastuväiteid üleantud asja kvaliteedi kohta. Maakohus leidis põhjendatult ka seda, et käesolevas asjas ei saanud hageja tugineda nõude tekkimisele seoses mööbli üleandmisega viivitamisel, sest uste paigaldamisega viivitamine oli OÜ-l ANDI MÖÖBEL teada juba tsiviilasja nr 2-16-17292 menetluse jooksul. Kuivõrd tsiviilasja nr 2-16-17292 menetluse jooksul oli hagejal võimalus esitada kõik vastuväited kostja nõude rahuldamisele, puudus olukord, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alus tekkis seetõttu, et hageja ei saanud viidatud menetluses seda tõhusalt maksma panna.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.