1.Jätta Novare Invest OÜ 16.12.2018 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista Novare Invest OÜ-lt xxx kasuks 658,55 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 650 eurot ja viivis 8,55 eurot.
4.Välja mõista Novare Invest OÜ-lt xxx kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 650 eurot) tasumata osalt alates 14.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Välja mõista Novare Invest OÜ-lt xxx kasuks menetluskulud summas 1145 eurot, s.o riigilõiv summas 125 eurot ning esindaja tasu 1020 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.11.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt leidis xxx (hageja) 24.08.2018 kinnisvaraportaali City24 (www.city24.ee) vahendusel üüriobjekti aadressiga xxx Tallinnas (korter) ning kontakteerus läbi City24 kinnisvaraportaali korteri kohta lisainformatsiooni saamiseks portaali automatiseeritud süsteemi kaudu (nn automatiseeritud kontaktpäring ehk „võta ühendust“ nupp). Automatiseeritud kontaktpäringule vastas Vesper Kinnisvara OÜ maakler xxx, kes kontakteerus hagejaga nii telefoni teel kui vahetult peale seda ka 24.08.2018 e-posti vahendusel. Maakleriga lepiti kokku üürikorteriga tutvumine 27.08.2018. Hageja ei ole sõlminud ühtegi lepingut maaklerteenuse osutamiseks ei Vesper Kinnisvara OÜ-ga ega maakler xxx (ega ka ühegi teise maakleri või kinnisvarabürooga). Vesper Kinnisvara OÜ maakler xxx oli City24 portaalis märgitud kui korteri üüritehingut vahendav kontaktisik. 28.08.2018 allkirjastasid hageja ja kostja korteri üürilepingu. Üürilepingu punkti 3.3. kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sularahas tagatisraha 650 eurot, mis kuulub tagastamisele, kui lepingu lõppedes ei ole hageja korterit kahjustanud. Hageja tasus 28.08.2018 toimunud üürilepingu sõlmimise käigus kostja esindajale xxx sularahas tagatisraha 650 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostja arveldusarvele esimese kuu üüri summas 800 eurot ettemaksuna hiljemalt 01.09.2018. Pärast üürilepingu allkirjastamist saatis xxx
28.08.2018 hagejale e-kirja koos arvega esimese kuu üüri ette tasumiseks, paludes e-kirjas arve tasuda „reedel või hiljemalt pühapäeval“. Maakler pidas oma kirjas silmas kuupäevi 31.08.2018 (reede) ja 02.09.2018 (pühapäev). Korteri valduse üleandmine hagejale pidi toimuma 02.09.2018. Vahetult enne seda, kui hageja läks korteri valdust üle võtma, saatis kostja xxx hagejale 02.09.2018 kell 17.02 e-kirja, kus teatas, et kostja on sunnitud lepingust taganema. Taganemise põhjusena tõi kostja oma e-kirjas välja, kostja esindaja pidi kolima samas majas asuvasse teise korterisse, kuid kuna selle korteri üürileandja muutis viimasel hetkel kostja esindajaga sõlmitava üürilepingu tingimusi, mistõttu antud tehingu sõlmimine jäi pooleli, siis ei ole kostjal võimalik xxx korterit hagejale välja üürida. Samas 02.09.2018 hagejale saadetud e-kirjas kinnitas kostja esindaja xxx ühtlasi, et hageja poolt lepingu alusel tagatisrahana makstud 650 eurot on xxx poolt antud maakler Xxx kätte ning Xxx tagastab nimetatud summa hagejale järgmisel päeval (e-kirjas märgitud „homme“ ehk 03.09.2018). Xxx mainib samas e-kirjas ka seda, et arve lepingu alusel hageja poolt kostjale tasumisele kuulunud esimese kuu üüritasu 800 euro osas on tühistatud ning juhul, kui hageja on selle juba tasuda jõudnud, siis kuulub üüritasu viivitamatule tagastamisele. Tagatisraha ei ole hagejale tagastatud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Hageja on arvestanud viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele (ehk lepingust taganemise päev 02.09.2018) järgnevast päevast, milleks on 03.09.2018 kuni 13.11.2018 (kokku 72 päeva) viivisemäärga 8 % aastas. Viivise summa kokku on 10,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 660,26 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 650 eurot ja viivise võlgnevus 10,26 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras põhisummalt 650 eurot alates 14.11.2018. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning oli seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ja asjas menetlus lõpetada. 28.08.2018 sõlmitud üürilepingu alusel kohustus üürnik tasuma hiljemalt 01.09.2018 üürileandjale esimese kuu üüri, mida üürnik aga nimetatud kuupäevaks ei tasunud. Seetõttu taganes üürileandja üürilepingust kuna kaotas usalduse üürniku suhtes. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole tasunud Vesper Kinnisvara OÜ-le, keda Xxx esindab, vahendustasu 650 eurot, mille kohta esitati vastavasisuline arve maksetähtajaga 29.08.2018. Seetõttu ei kuulu hagi esitajale tagastamiseks ka käesoleva hagi sisuks olev tagatisraha, mis läks tehingu vahendaja Vesper Kinnisvara OÜ tasumata vahendusarve katteks. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest on ka näha, et kostja esindaja Xxx on selle raha kinnisvarabüroole ka edastanud. Raha tehniline liikumine ei muuda kuidagi asja olemust ja sisu. Kuna kinnisvarabüroo tegeleb vahendamisega, siis sisuliselt vastutab ka tema raha liikumise eest. Kuna hageja ei tasunud kinnisvarabüroole vahendustasu, siis on igati põhjendatud, et kinnisvarabüroo selle summa kostjalt saadud summaga tasaarveldas. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kostja taotlus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Kostja on esitanud oma vastuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. Ühtegi konkreetset põhjendust ega alust hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole kostja välja toonud. Kohus selgitab, et kostja esitatud vastuväited hagile ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus saab esitatud vastuväiteid hinnata asja sisulisel lahendamisel. Seega jätab kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
5.Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 28.08.2018 üürilepingu korteri asukohaga xxx, Tallinn üürimiseks (üürileping hagiavalduse lisa 3). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.3 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 650 eurot, mis kuulub tagastamisele, kui lepingu
lõppedes ei ole hageja korterit kahjustanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tagatisraha tasunud.
7.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on üürilepingust 02.09.2018 taganenud. Üürilepingu p 3.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostja arveldusarvele esimese kuu üüri summas 800 eurot hiljemalt 01.09.2018. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakler Xxx saatnud 28.08.2018 hagejale e-kirja koos arvega esimese kuu üüri ettetasumiseks, paludes arve tasuda reedel või hiljemalt pühapäeval (hagi lisa 4). Arvestades kirja saatmise ajaga, peab kohus usutavaks, et maakler pidas kirjas silmas kuupäevi 31.08.2018 (s.o reede) ja 02.09.2018 (s.o pühapäev). 02.09.2018 on kostja hagejale saatnud e-kirja, milles teatas, et on sunnitud lepingust taganema, kuna kostja esindaja pidi kolima samas majas asuvasse teisse korterisse, kuid kuna selle korteri üürileandja muutis viimasel hetkel kostja esindajaga sõlmitava üürilepingu tingimusi, siis jäi tehingu sõlmimine pooleli ja kostjal ei ole võimalik hagejale xxx korterit üürida. Samuti märgib kostja kirjas, et juhul kui hageja on juba üle kandud 800 eurot, siis tagastab ta raha koheselt (hagi lisa 5). Seega ei ole usutav kostja vastuväide selle kohta, et kostja on lepingust taganenud põhjusel, et hageja ei tasunud 01.09.2018 kostjale esimese kuu üüri summas 800 eurot. Samas on kohus seisukohal, et tagatisraha tagastamise nõude esitamisel ei oma iseenesest käesoleval juhul tähtsust, mis põhjusel või kumma poole algatusel lepingust taganeti. Tagatisraha tagastamise kohustus tekib kostjal sõltumata üürilepingu taganemise asjaoludest VÕS § 189 lg 1 alusel. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tagatisraha oleks hagejale tagastatud või et pooltel oleks olnud kokkulepe tagatisraha tagastamiseks kolmandatele isikutele või läbi kolmandate isikute. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma tagatisraha tagastamist ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele tagatisraha summas 650 eurot.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise seisuga 13.11.2018 summas 10,26 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Lepingust on taganetud 02.09.2018. Hageja on 12.09.2018 esitanud kostjale nõude 650 euro tagastamiseks hiljemalt 14.09.2018 (hagiavalduse lisa 6). Seega on hageja õigustatud arvestama viivist alates 15.09.2018. Kostja ei ole tagatisraha hagejale tagastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist perioodi eest 15.09.2018 kuni 13.11.2018 summas 8,55 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest, s.o 14.11.2018, kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kostja on esitanud menetluses ka tasaarvestuse vastuväite, märkides, et hageja ei ole tasunud Vesper Kinnisvara OÜ-le vahendustasu 650 eurot. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Esmalt selgitab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping ei sisaldanud maakleritasu tasumise kohustust. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid lepinguliste suhete olemasolu kohta hageja ja maakleri ja/või Vesper Kinnisvara OÜ vahel. Samuti ei tulene ühestki kohtule esitatud dokumendist (s.h üürilepingust), et hageja oleks kostja eest kohustatud kandma maakleritasu. Samuti märgib kohus, et Vesper Kinnisvara OÜ ei ole käesoleval juhul menetlusosaliseks. Kostja ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks hageja vastu nõudeid, mida saaks tasaarvestada. Kohus on nimetatut selgitanud kostjale ka oma 02.01.2019 määruses. Seega jääb kohtule selgusetuks, millisel alusel loeb kostja tagatisraha tasutuks kolmanda isiku poolt esitatud arve katteks ning tasaarvestuse vastuväide ei ole seega põhjendatud.
10.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 650 eurot ning viivis summas 8,55 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusdi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12.1 Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1145 eurot, millest õigusabi teenus moodustab 1020 eurot. Samuti on hageja tasunud menetluses riigilõivu 125 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta): - Tutvumine kohtu 02.11.2018 määrusega 5 min; - Tutvumine hagi aluseks olevate asjaolude ja materjalidega, konsulteerimine hagejaga, tõendite uurimine ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 14.11.2018 4 tundi; - Tutvumine kohtu 19.11.2018 määrusega 5 min; - Tutvumine kostja vastusega 17.12.2018 15 min; - Kostja vastusele esitatava seisukoha kujundamine, konsulteerimine hagejaga, täiendavate tõendite uurimine ning vastuse koostamine ja esitamine 20.12.2018 4 tundi; - Tutvumine kohtu 02.01.2018 määrusega 5 min. 12.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 12.3 Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hageja on 14.11.2018 esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning suhelda ka oma esindatavaga. Ka vastaspoole dokumentidega tutvumist ega ka kohtumäärustega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu
hinnangul on osutatud teenuste mõistlikuks ja usutavaks ajaks kokku seega 8 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestab ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1020 eurot.
13.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1145 eurot (s.o riigilõiv 125 eurot ning esindaja tasu 1020 eurot).