Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
13.veebruar 2019, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
275 938,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, Hageja lepinguline esindaja Kerli Kase (e-post: [email protected]) Kostja: XX, Kostja lepinguline esindaja Anto Variku ([email protected])
Kohtuistung
16. oktoober 2018, osalesid K. Kase ja A. Variku
OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri hagi XX vastu kahjuhüvitise välja mõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri hagi XX vastu juhatuse liikme poolt osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks 275 938,53 euro väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kanda.
3.Määrata XX põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 4481,25 eurot (sh käibemaks 746,87 eurot).
4.Välja mõista OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) XX kasuks menetluskulude katteks 4481,25 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) tasuda XXle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Välja mõista OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) riigituludesse kostjale antud menetlusabi katteks 2700 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud arvelduskontole ja viitenumbriga.
7.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulult tuleb OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-13-70053 maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross esitas 18.10.2013 Pärnu Maakohtule hagi XX ja YY vastu solidaarselt kahjuhüvitise 300 864,00 eurot väljamõistmiseks. Menetluse käigus täpsustatud arvestuste alusel hageja osaliselt loobus nõudest ning 11.01.2016 määrusega kohus lõpetas menetluse osaliselt, summas 23 902,88 eurot. Nõutava kahjuhüvitise suuruseks jäi 276 961,12 eurot. Maakohus 15.04.2016 kohtuotsusega rahuldas OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrotihalduri hagi osaliselt: kohus mõistis XXlt OÜ Suntox Transort (pankrotis) kasuks kahjuhüvitisena välja 275 938,53 eurot. Kostja YY vastu esitatud nõude kahjuhüvitse väljamõistmiseks sumas 276 961,12 eurot jättis maakohus rahuldamata. Samuti maakohus tühistas hagi tagamise osas, millega arestiti YY arvelduskontod krediidiasutustes ja YYle kuuluvad OÜ Xxxxxxxxx osad väärtuses 2500 eurot Suntox Transport OÜ kasuks ning seati YYle kuuluvale kinnistule, registriosa nr xxxxxx, kohtulik hüpoteek 268 364 eurot OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks. Tallinna Ringkonnakohus 28.11.2016 kohtuotsusega tühistas Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi XX vastu ning mõistis XXlt OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks välja kahjuhüvitisena 275 938,53 eurot, samuti XX vastu esitatud hagiga seotud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu maakohtule tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 02.08.2017 määrusega OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrotihalduri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Pärnu Maakohtu 15.04.2016 kohtulahend on jõustunud YY vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise ja YYi varaga seotud hagi tagamise abinõude tühistamise osas, mistõttu asja uuel arutamisel maakohus menetles üksnes hageja nõudeid kostja XX vastu. Pärnu Maakohtu 04.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-44996 vabastati pankrotihaldur Urmas Tross OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustuste täitmisest ning uueks pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Maakohtu nõudmisel hageja 09.03.2018 esitas täpsustatud hagiavalduse tervikteksti.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagi lõpliku tervikteksti kohaselt 18.11.2009 kuulutas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-0944996 välja OÜ SUNTOX TRANSPORT pankroti. Pankrotihalduriks määrati kohtu poolt Urmas Tross. Pärnu Maakohtu 04.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-44996 vabastati Urmas Tross OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest ja uueks pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt oli XX OÜ SUNTOX TRANSPORT juhatuse liige perioodil 07.06.2001 - 14.04.2009 ja likvideerija perioodil 13.04.2009 - 15.04.2009. Ajavahemikul 02.02.2009 - 15.03.2009 on OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) arvetelt kantud raha YY kontole kogusummas 258 107,19 eurot ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx arvele 18 853,93 eurot. Xxxxx xxxxxxxxxx xx juhatuse liikmeks oli YY. YY kontolt on tagastatud 03.02.2009 OÜ-le SUNTOX TRANSPORT 1022,59 eurot. Seega on YY arvele kantud raha summas 257 084,60 eurot.
2-13-70053 OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) menetluse ajal läbitöötatud dokumendid lubavad asuda seisukohale, et XX ja YY on teinud koostööd OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) majandustegevuse kahjustamises võlausaldajate huvide vastaselt. XX on YYga ühiselt tegutsedes müünud 2009.a alguses OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vara OÜ-le Xxxxxxxx xxxxxxx. OÜ Xxxxxxxx xxxxxxx on tasunud OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja makstud raha on koheselt üle kantud EE kontole märkega „laenutagastus“. Haldurile teadaolevalt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) EElt (ilmselt peetakse silmas siiski YYt ja perekonnanime E on kasutatud ekslikult) laenu saanud ei ole. Ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 on OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt välja makstud YYle kokku laenu tagasimaksena summas 258 107,19 eurot ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le summas 18 853,93 eurot. YY kontolt on tagastatud 03.02.2009 OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) 1022,59 eurot (16 000 krooni) selgitusega laen. Seega menetlus jätkub XX vastu nõudes 275 938,53 eurot. Tegemist on äriühingu lähikondse ja ühe võlausaldaja eelistamisega teisele. Endise töötaja selgituste kohaselt on XX ja YY elukaaslased ja omavad ühiseid lapsi. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihaldur saatis nii XXle kui YYle päringud EE ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu ja laenu andmist tõendavate dokumentide kohta. Kummalegi päringule ei vastatud. Laenu mittesaamist tõendavad asjaolud, et kostja poolt ei esitatud haldurile laenusumma ülekandmist tõendavaid dokumente, OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) raamatupidamises vastavad tõendid puuduvad. Tallinna Ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid, milleks on Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel 01.juulil 2008 sõlmitud laenuleping, YY ja ja OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel 01.jaanuaril 2005 sõlmitud arvelduskrediidi leping ning YY pangakonto väljavõte 01.01.2000 kuni 01.04.2015 perioodi kohta, kinnitavad juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumist, sest 01.07.2008 laenulepingu järgi laenu OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) antud ei ole. Samas on 23.02.2009 ja 26.02.2009 alusetult Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tagastatud kokku 18 853,93 eurot. Seega on juhatuse liige kandnud raha ilma õigusliku aluseta YYga seotud äriühingule. YY kontoväljavõtte analüüs näitab, et mingit arvelduskrediidi kasutamist ei toimunud ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) eest ei tasutud ka arveid. Kui YY oleks tasunud OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kohustusi, oleks võlgnik kandnud vahendid tasutud kohustuste summas tagasi, lisaks intressi vastavalt lepingule. Y kontoväljavõte perioodil 07.01.2005-15.03.2009 näitab OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) poolt kantud raha töötasu, päevaraha/kulude tagastusena Yle ja Y on kandnud sama raha „laenuna“ OÜ SUNTOX TRANSPORT kontole. Sisuliselt ringles raha OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja Y kontode vahel sel perioodil summas 12 575 096 eesti krooni, millest „laenuraha“ ca 5 809 500 eesti krooni on Y saanud OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja maksnud justkui laenuna OÜ-le SUNTOX TRANSPORT ja saanud OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT „laenu“ tagasi summas ca 10 166 500 eesti krooni. Nimetatud viisil on juhatuse liige laenu tagastusena maksnud OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) võlausaldajate arvel rohkem summas 4 357 000 eesti krooni (10 166 500 - 5 809 500) ehk 278 463 eurot. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt TsÜS § 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama teise lause kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohalduvad kohustuse rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115 ja 127 lg 1. Pankrotihaldur hagejana on seisukohal, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli rahaliste vahendite väljamaksmine tahtlikult äriühingu juhatuse liikme lähikondse või lähikondsega seotud äriühingu kontole, isikliku kasu saamise
2-13-70053 eesmärgil. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) 01.01.2008 - 09.11.2009 pangakontodelt ilmneb korduvus tehingutes YY ja temaga seotud äriühingutega Xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ, OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt on nimetatud isikud pidevalt kas laenu andjad või saajad. Aprillis 2009 toimunud tehingud on peamiselt võlgniku vahendusel äriühingu Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ maksjana ja YY saajana. Ülekantud rahaliste vahendite arvel oleks võimalik rahuldada samas suurusjärgus võlausaldajate nõudeid. Tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga, mis seisneb oma kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult. Tulenevalt ÄS § 187 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme vastu võib esitada hagi muuhulgas juhul, kui viimane jätab teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et äriühingul oli võimalik kohustusi täita. Pankrotihalduri hinnangul oli OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks 2009.a I kvartalis tehtud tehingud YYga, jättes teiste võlausaldajate nõuded rahuldamata. Pärast summade ülekandmist YYle ja OÜ-le Xxxxx xxxxxxxxxx on ainuosanik XX otsustanud 26.03.2009 osaühingu lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise. Kuna osaühingu varast ei jätkunud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuulutati Pärnu Maakohtu 18.11.2009 määrusega välja osaühingu pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 399 419,98 eurot. Seega OÜ SUNTOX TRANSPORT juhatuse liige XX tekitas kahju osaühingule sellega, et kandis ise või lubas kanda pangas allkirjaõiguslikul isikul osaühingu rahalisi vahendeid YY ja OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx arvetele ilma õigusliku aluseta, jättes maksmata võlgnevused võlausaldajatele, millega tekitas OÜ-le Suntox Transport (pankrotis) kahju ja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. OÜ Suntox Transport (pankrotis) vara vähenes nimetatud ülekannetega 276 961,12 euro ulatuses, mille tagajärjel ei olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja osaühing pankrotistus. Hageja hinnangul võib kostja käitumisest ühemõtteliselt järeldada soovi muuta näiliste laenutehingutega äriühing varatuks ning lasta ühing pankrotti. Äriühingu juhatuse liige rikub lojaalsuskohustust muu hulgas siis, kui ta käitub huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu huvidega ja eelistab enda huve. Selliseks olukorraks võib olla ka lähikondsega seotud äriühinguga tehingu tegemise korraldamine, mille tulemusena tehing on küll kasulik ühele lepingupoolele, kuid kahjulik teisele poolele. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema äriühingu ja lähikondse kontrolli all oleva äriühingu omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu huve teise lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks on tema lähikondne, huve, võib seda pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Seega kostja XX ei ole täitnud TsÜS §-st 35 tulenevat üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja käitumise (raha YY ja OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx arvetele kandmine või antud tegevuse talumine ja selle mitte takistamine) ja kahju vahel (osaühingu vara vähenemine ja pankroti väljakuulutamine) on põhjuslik seos. Sellega on juhatuse liige rikkunud oma ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg). Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista XXlt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kasuks kahjuhüvitis 275 938,53 eurot ning jätta XX kanda hageja ja XX enda menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
Kostja hageja täpsustatud hagile kirjalikult ei ole vastanud. Varasemas menetluses esitatud kostjate ühise kirjaliku vastuse ja XX apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidete kohaselt XX hagi ei tunnista. Kostja leidis, et hagiavalduses esitatud mitmed erinevad paljasõnalised
2-13-70053 kahtlustused ei tõenda asjaolu, et kostja oleks võlgnikule kahju tekitanud. Hageja poolt kostja osas esitatud faktilised asjaolud on üldist laadi, jääb arusaamatuks, millist tegu või tegevusetust kostjale ette heidetakse. Võlgniku pangakonto väljavõttest perioodi 01. veebruar 2009 kuni 09. november 2009 kohta ei ole võimalik järeldada kahju tekkimist, kostja süülist käitumist ja põhjuslikku seost kostja käitumise ja väidetavalt kahju tekkimise vahel. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peaks hageja nõude maksmapanekul tõendama, et võlgnikule on tekitatud kahju ning juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja just need konkreetsed rikkumised põhjustasid võlgnikule hagiavalduses nimetatud kahju. Alles peale nende asjaolude tõendamist oleks kostjal võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendaks, et rikkumist ei esine või on see vabandatav tulenevalt VÕS § 103 lg 1. Hageja käsitles kostja poolt kahju tekitamisena sisuliselt kõiki võlgniku pangaarvelt tehtud väljamakseid YYile ja Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le (pankrotis), selline käsitlus ei ole õigustatud ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 kohaldamisel. Kostja ei ole teinud YYile või Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le (pankrotis) ainsatki väljamakset ning hageja ei ole vastupidist millegagi tõendanud. Kostja ei ole rikkunud ÄS § 187 lg 1 ja TSÜS § 35 või VÕS § 620 lg 1 või lg 2 tulenevat kohustust ning pankrotivõlgnik ei ole kostja tegevuse tulemusena kandnud mingisugust kahju, seetõttu ei ole alust nõuda kostjalt nende summade hüvitamist lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Võlgnikule laenu andmisele ei ole seadustega sätestatud ainsatki piirangut ning lähikondsele laenu tagastamine ei tähenda, et hagejale oleks sellest tekkinud kahju. Isegi juhul kui kostja oleks YYile või Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le teinud laenu tagasimakseid, siis laenu- ja arvelduskrediidilepingu alusel teostatud laenu tagasimaksed ei ole käsitatavad käsunduslepingu rikkumisena või alusetute väljamaksete tegemisena ja sellest tulenevalt kostja poolt kahju süülise tekitamisena nagu käsitleb seda hageja (kahju hüvitamise alusena on hageja viidanud ÄS § 187 lg 2, VÕS § 115 lg 1). Kostja on 26.03.2009 andnud kõik ettevõtte majandustegevust käsitlevad dokumendid ja programmid ning juhatuse ja osanike otsusest üle Suntox Transport OÜ (pankrotis) likvideerijale K.K.-le. Pankrotihaldur on jaotusettepanekus märkinud, et 2008.a lõpuks arvestab võlgnik raamatupidamislikult lühiajalisi kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees summas 295 000 krooni ja YY ees summas 4 123 500 krooni ning mõlemale isikule on lühiajalised kohustused ajavahemikus 01.01.2009 – 10.04.2009. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.OÜ SUNTOX TRANSPOT (pankrotis) (edaspidi nimetatud ka Suntox või osaühing või pankrotivõlgnik) pankrotihaldur nõuab kostjalt XXlt kui OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) endiselt juhatuse liikmelt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega pankrotivõlgnikule tekitatud kahju väljamõistmist. Hageja viitab nõude alusnormidena äriseadustiku (ÄS) § 187 lõigetele 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 115 ja § 127 lg-le 1. Esimeses kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja solidaarselt XX ja YYi vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 300 864 eurot (menetluse käigus on hageja täpsustanud, et nõude arvutamisel on tehtud arvutusviga, hageja vähendas nõude summat ja loobus hagist 23 902,88 euro ulatuses. Hageja nõudesummaks jäi 276 961,12 eurot). Hageja nõue tugines järgnevale: - OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liige XX ja tegevjuht YY ühiselt tegutsedes 2009.a algul müüsid äriühingu vara OÜ-le Xxxxxxxx xxxxxxx, saadud raha on koheselt üle kantud YYi kontole märkega laenutagastus; - haldurile teadaolevalt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) YYlt laenu ca 300 000 eurot saanud ei ole; - ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 on kostjad OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt välja maksnud kostjale YYile kokku laenu tagasimaksena summa 282 010,15 eurot (4 412 500 krooni) ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le 18 853,93 eurot (295 000 krooni).
2-13-70053 - kostjad ei ole esitanud tõendeid, et väljamakseteks oli õiguslik alus ja oli põhjendatud eelistada lähikondseid teistele võlausaldajatele. Nendest faktilistest asjaoludest tegi hageja järelduse, et kostja (koos äriühingu tegeliku juhi YYga) on põhjustanud äriühingu maksevõimetuse raskete juhtimisvigadega, mis seisnes kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult.
3.09.03.2018 esitatud täpsustatud hagiavalduses (III kd, lk 83 – 87) tugineb hageja samadele faktilistele asjaoludele selle täiendusega, et hageja arvestab 01.02.2009 – 15.03.2009 YYile kontole laenu tagasimaksena kantud summaks 258 107,19 eurot, võtab arvesse 03.02.2009 YYi kontolt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontole kantud summat 1022,59 eurot (16 000 krooni) ning loeb YYi kontole kantud lõplikuks summaks 257 084,60 eurot. Arvestades lisaks Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kantud 18 853,93 eurot, esitas hageja asja uuel arutamisel maakohtus täpsustatud hagis XX vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 275 938,53 eurot.
4.TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seaduses tulenevalt muu põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimiste ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
5.Juhatuse liikme vastu esitatud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); - osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Pooled vaidlevad kõigi eelnimetatud eelduste olemasolu üle.
6.Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel (registriandmete ajaloo väljatrükk I kd, lk 135 – 136) oli XX alates 17.05.2001 OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ainuosanik, perioodil 07.06.2001 – 14.04.2009 juhatuse ainus liige ning 13.04.2009 - 15.04.2009 likvideerija (registrikaardi väljatrükk toimikus I kd, lk 135-136). Alates 15.04.2009 oli likvideerijaks K. K., kes esitas 08.09.2009 kohtule pankrotiavalduse. Pärnu Maakohtu määrusega 18.11.2009 kuulutati välja OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross (I kd, lk 9-10). 04.10.2017 kohtumäärusega U. Tross vabastati pankrotihalduri kohustustest ning OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) uueks pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
7.Pooled ei vaidle hagiavalduses märgitud asjaolu üle, et osaühingu kontolt tehti 1.02.2009 – 15.03.2009 hagiavalduses nimetatud ülekandeid YYle (258 107,19 eurot) ja Xxxxx xxxxxxxxxx
2-13-70053 xx-le (18 853,93 eurot) ning samal perioodil on YYi kontolt OÜ SUNTOX TRANSPOT (pankrotis) kontole kantud 1022,59 eurot (16 000 krooni).
8.Kohtutoimikus olevate registrikaartide (I kd, lk 15 – 18) järgi YY oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal Xxxxx xxxxxxxxxx xx juhatuse ainus liige ning Xxxxx xxxxxxxxxx xx ainuosanikuks oleva Xxxxxxxx xx juhatuse ainus liige. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et YY on kostja XX elukaaslane, neil on ühised lapsed ja nad elavad xxxxxx ühisel aadressil. Seega ei saa olla vaidlust, et YY on pankrotivõlgniku ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikme lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 2 mõistes ning sellest tulenevalt loetakse ta PankrS § 117 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel ka pankrotivõlgniku, OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis), lähikondseks.
9.PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb PankrS § 117 lg 3 alusel lugeda võlgniku lähikondseks ka YYga seotud Xxxxx xxxxxxxxxx xx. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et hagi aluseks olevad pangaülekanded on tehtud pankrotivõlgniku lähikondsetele.
10.Hageja hinnangul kostja XX rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitas osaühingule kahju sellega, et tegi ise või võimaldas teha osaühingu arvelduskontolt 2009.a I kvartalis õigusliku aluseta ja osaühingut kahjustavaid väljamakseid lähikondsele, samas jäeti maksmata võlgnevused võlausaldajatele. Hageja arvestuste kohaselt vähenes alusetute maksete tulemusel osaühingu vara 276 961,12 euro ulatuses, selle tõttu osaühing ei olnud enam suuteline täitma kohustusi võlausaldajate ees ja pankrotistus. Lisaks hageja leiab, et XX rikkus lojaalsuskohustust, tegutsedes huvide konfliktis vastuolus äriühingu huvidega, kui eelistas võlausaldajate huvidele koos elukaaslasega enda huve. Hageja on seisukohal, et esitatud laenulepingud on näilikud, raha on liikunud YY ja temaga seotud ettevõtete vahel ringi, YY on osaühingult töötasuna, päevarahana või kulude tagastusena saadud raha osaühingule tagasi kandnud laenuna ning osaühing on laenu tagasi maksnud saadud laenust suuremas summas; isegi kui laenulepingud on kehtivad, on kostja põhjendamatult eelistanud ühte võlausaldajat teistele. Lähikondsele tehtud väljamaksete tõttu ei olnud ettevõttel piisavalt rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks teiste võlausaldajate ees ja kostja ainuosanikuna on otsustanud osaühingu likvideerida vahetult YYile väljamaksete tegemise järel.
11.Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et väljamaksed osaühingu pangakontolt on tehtud laenulepingute täitmiseks; ülekandeid tegi tegevjuht YY, kostja juhatuse liikmena teadis laenukohustuste olemasolust ning et neid tuleb täita. Kostja on seisukohal, et osaühingu kohustuste täitmisega ei saa osaühingule kahju tekitada. Juhatuse liikmelt ei saa kahju nõuda põhjusel, et teistele võlausaldajatele maksete tegemine muutus võimatuks. Kostja tunnistab, et makseid on tehtud lähikondsetele, aga leiab, et lähikondse eelistamine teistele võlausaldajatele ei ole juhatuse liikme kohustuste rikkumine; pankrotimenetluses on selleks ette nähtud teised instrumendid, pankrotihaldur ei ole tagasivõitmisega tegelenud.
12.Hindamaks, kas lähikondsetele maksete tegemine või selliste maksete talumine on käsitatav kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ning kas vaidlusaluste maksetega on osaühingule tekitatud kahju, tuleb esmalt analüüsida hageja väidet, et laenulepingud on näilikkuse tõttu tühised ning maksed on tehtud õigusliku aluseta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtule esitatud laenulepingud (III kd, lk 15 – 17) on näilikud ja seetõttu tühised. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2).
13.Kostja esitas vaidlusalused laenulepingud maakohtule esmakordselt 09.03.2016 kohtuistungil, maakohus leidis, et tõendid on esitatud hilinemisega ning ei võtnud tõendeid vastu. Uuesti esitas kostja laenulepingud 28.09.2016 apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule, kes 10.10.2016 kohtuistungil võttis tõendid vastu. Hageja 18.11.2016 ringkonnakohtule esitatud
2-13-70053 SWEDBANK AS-i tõend OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt tehtud ülekannete andmetega (III kd lk 38-41) vastuvõtmise otsustamise jättis ringkonnakohus maakohtu otsustada. Kuigi hageja selle tõendi vastuvõtmise taotlust sõnaselgelt maakohtus asja uuel arutamisel ei esitanud, on kohus tõendit viimasel istungil pooltega uurinud. Kostja ei esitanud tõendi uurimise kohta vastuväiteid ega taotlenud tõendi arvestamata jätmist. Kuna ringkonnakohtu otsusega saadeti tsiviilasi maakohtule asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, s.o sisuliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesannete täitmiseks, ning tõend on asjakohane, puudunuks maakohtul ka alus tõendite vastuvõtmisest keelduda.
14.Kostja on kohtule esitanud laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu (edaspidi koos nimetatud ka laenulepingud) ja YYi konto filtreeritud (saaja/maksja OÜ SUNTOX TRANSPORT) väljavõtte perioodi kohta 01.01.2000 – 01.04.2015 (III kd, lk 18 – 21). Hageja on esitanud laenulepingutele näilikkuse vastuväite. Kohus möönab, et paberil allkirjastatud laenulepingute esmakordne esitamine rohkem kui kaks aastat pärast hagiavalduse kohtule esitamist ja kostja(te)le kättetoimetamist võib anda alust kahtluseks, et laenulepingud on koostatud nendel märgitud kuupäevadest hiljem. TsMS § 277 lg-st 1 tulenevalt peab aga menetlusosaline, kes vaidlustab esitatud tõendi ehtsuse, dokumendi võltsitust põhistama. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Selleks võib kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tühisusele tuginev pool peab tõendama asjaolusid, mille alusel ta tehinguid näilikuks peab. Selles osas ei muuda tõendamiskoormise poolte vahel jaotumist ka asjaolu, et hagi on XX vastu esitatud ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et on kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et praeguses asjas hageja ei ole laenulepingute näilikkust tõendanud ega oma kahtlusi ka põhistanud. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis kinnitavad laenulepingute ehtsust.
16.Kohtule esitatud tõendite kohaselt 01.01.2005 sõlmisid Y Y laenuandjana ja OÜ SUNTOX TRANSPORT laenusaajana arvelduskrediidilepingu (III kd, lk 16-17), mille p 1.1. kohaselt laenuandja väljastab ja laenusaaja võtab laenu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele enda igapäevase majandustegevuse tarbeks maksimaalse arvelduskrediidiga viis miljonit (5 000 000 krooni), arvestades eelnevalt juba antud laene, vastavalt laenusaaja igapäevastele vajadustele. Kuigi VÕS § 407 sätestatud arvelduskrediidilepingu mõiste kohaselt on arvelduskrediidileping tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarnijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada, ei ole kohtu hinnangul välistatud arvelduskrediidilepingu sõlmimine ka äriühingust krediidisaajaga. Arvelduskrediit oma olemuselt on lühiajaline laen, mis võimaldab käibevahendeid paindlikult juhtida. YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT on kirjalikus lepingus omavahel kokku leppinud, et laenusaaja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) saab YYilt vastavalt oma igapäevase majandustegevuse vajadustele kuni 01.01.2010 laenu kuni kolmekuulisteks perioodideks tingimusel, et laenu kogusumma (laenulimiit) ühelgi hetkel ei ületa kokkulepitud piirsummat (5 miljonit krooni): arvelduskrediidilepingu punktis 1.2. on sätestatud, et laenuandja kannab laenusummad laenusaaja poolt eelnevalt viidatud pangakontole või sularahana kassasse ning see väljastatakse laenusaaja poolt valitud aegadel pärast käesoleva lepingu allkirjastamist, kuid vastuvõtu periood ei tohi olla pikem kui 01.01.2010. Laenusaaja kohustus tagastama iga laenuandja poolt väljastatud laenu osamakse täies ulatuses hiljemalt kolme kuu jooksul iga osamakse saamise kuupäevast laenuandja poolt viidatud arvelduskontole, millele lisandub lepingu punktis 3.1. nimetatud intress ( p 2.1). Lepingu punktides 3.1. -3.2. leppisid pooled kokku, et laenusaaja tasub laenusumma kasutamisel intressi 45% kalendriaastas, intressi
2-13-70053 arvutamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 365-päevasest aastast, laenuandja alustab intressi arvestamist laenusumma osamakse laenusaaja arvelduskontole kandmise päevast. Juhuks, kui laenusaaja viivitab intressi tasumisega rohkem kui 60 päeva laenu tagastamise kuupäevast, siis kohustus ta laenuandja nõudel tasuma laenuandjale ühekordset leppetrahvi summas kuni 100 000 krooni (P 3.3.). Lepingu punktiga 4.1. kohustus laenusaaja tasuma laenusumma tagasimaksmisega või intressi maksmisega viivitamisel laenuandjale viivist 0,35% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Suntoxi ja YYi konto väljavõtetest nähtuvalt on osaühing Ylt laenusid saanud ja alates 2004.aastast ka tagasi maksnud.
17.Kuigi kostja esindaja sõnul ei ole XX talle suuliste laenulepingute olemasolu avaldanud, saab arvelduskrediidilepingu sõnastusest järeldada, et juba varasemalt oli YYi ja pankrotivõlgniku vahel laenusuhe vähemalt suulise laenulepingu alusel. Seda tõendab ka YYi pangakonto väljavõte, millest nähtub OÜ SUNTOX TRANSPORT poolt laenu tagasimakse 16.12.2004. 05.01.2005 arvelduskrediidilepinguga hõlmati ka kõik varasemad laenud, hageja on rajanud oma nõude 2009.a I kvartalis tehtud maksetele ning asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid, et nimetatud maksed oleksid sisaldanud intressi- ja/või viivisemakseid enne 2005.a arvelduskrediidilepingut antud laenusummade eest, mistõttu kohtu hinnangul ei oma tähtsust, millistel tingimustel võimalikud varasemad laenulepingud sõlmitud olid. Kohus siinkohal märgib, et arvelduskontode väljavõtetest ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et osaühingult oleks nõutud ja ta oleks maksnud YYile intressi või viivist, kohtu poolt korduvalt antud tähtaegadele vaatamata ei ole kostja esitanud intressi- ega viivisearvestust, mida tagasimaksete summa tema väidetel sisaldas. See asjaolu võib asjas tähtsust omada osaühingule kahju tekkimise ja kahjusumma suuruse kontekstis.
18.OÜ SUNTOX TRANSPORT asutati 2001.aastal, YYi pangakonto väljavõttest perioodi kohta alates 01.01.2000 ei nähtu osaühingule laenu andmist ülekande teel enne 07.01.2005. 2004.a detsembris osaühingu poolt YYile tehtud laenu tagasimaksest võib järeldada, et laenu anti osaühingule ka sularahas, nagu väidab kostja. Samas ei ole kostja tõendanud võimaliku sularahas antud laenusumma suurust. See iseenesest ei mõjuta arvelduskrediidilepingu kehtivust ega anna alust pidada arvelduskrediidilepingut näilikuks. YYi konto väljavõte tõendab Suntox’i ja YY vahel laenusuhete olemasolu juba 2004.aastal. Kohus leiab, et laenusuhte olemasolu tõendatuse hindamisel ei oma tähtsust hageja väide, et sisuliselt ringles raha OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja YYi ning temaga seotud äriühingute kontode vahel. Arvelduskrediidilepingut ei muuda näilikuks see, kui YY andis osaühingule laenu osaühingus teenitud töötasu vm tasude arvelt; samuti mitte see, kui laenusaaja tagastab mingi osa laenu ning laenuandja mõne aja pärast uuesti laenusaajale raha laenuna kasutada annab. Arvelduskrediidilepingu sisuks ongi kokkulepitud perioodi jooksul korduvalt anda ja saada laenusummasid lühiajaliseks kasutamiseks. YYil oli õigus enda sissetulekuid ning osaühingult laenu tagastamisena saadud raha vabalt käsutada, sh anda seda raha uuesti laenuks osaühingule või endaga seotud teistele äriühingutele. Kohtu hinnangul ei ole alust kahtlusteks, et kostja ja YY oleksid juba 2004.a lõpust tegutsenud eesmärgiga luua YYi ja osaühingu vahelise laenusuhte näivust. Asjaoludest ja tõenditest järelduvalt oli OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vähemalt kuni 2007.a lõpuni kasumit teeniv ettevõte. Kohus leiab, et aastate vältel YYi ja osaühingu kontode vahel tehtud vastastikused ülekanded, mille selgitustes otsesõnu nimetatakse laenu andmist või laenu tagastamist, kinnitavad arvelduskrediidilepingu olemasolu.
19.Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahelise laenulepingu tühisus. 01.07.2008 Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel sõlmitud laenulepingu (III kd, lk 15) punkti 1.1. kohaselt Xxxxx xxxxxxxxxx xx andis OÜ-le Suntox Transport laenu summas 300 000 krooni, mis kantakse üle laenusaaja arvelduskontole või väljastatakse sularahas. Laenusaaja nõustus laenu
2-13-70053 tagastama hiljemalt 31.12.2008 ning maksma laenuandjale intressi 25% aastas ja mitteõigeaegselt tagastamisel 0,25% tagastamata laenusummast (p 2.1. ja 2.2.). Hageja, väites täpsustatud hagiavalduses (III kd, lk 85, p 2.4.), et OÜ SUNTOX TRANSPORT ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saanud, tugineb kostja poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud ja vastu võetud tõenditele (eelnimetatud kaks laenulepingut ja YYi pangakonto väljavõte 01.01.2000 – 01.04.2015). YY ei olnud aga selle laenusuhte pooleks ning tema isikliku pangakonto väljavõte ei saagi tõendada Xxxxx xxxxxxxxxx xx poolt OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) laenu andmist või mitte andmist. Kuivõrd 01.07.2008 sõlmitud laenulepingus oli laenu tagastamise tähtajaks kokku lepitud 31.12.2008, ei saa ka halduri poolt kohtule laenu tagastamise tähtajast hilisema perioodi 01.02.2009 – 09.11.2009 kohta esitatud pankrotivõlgniku pangakonto väljavõttest järeldada, et OÜ SUNTOX TRANSPORT ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saanud.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on sisustanud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist sellega, et osaühingu kontolt on õigusliku aluseta raha üle kantud lähikondsetele (kostja on ise makseid teinud või talunud alusetute maksete tegemist) ning sellega on põhjustatud osaühingu maksejõuetus. Kostja on esitanud ülekannete tegemiseks õigusliku aluse (laenukohustuse) olemasolu tõendamiseks kirjalikud laenulepingud ja YYi pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole kostja tõendeid ümber lükanud ega tõendanud, et laenulepingud on tühised ja et seetõttu ei saa nendega tõendada kontolt tehtud ülekannete õiguslikku alust. Hageja on oma laenulepingute tühisuse vastuväidet põhistanud üksnes väidetega, et kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le laenu andmist, YY on Suntox’ile laenuna maksnud osaühingult endalt töötasu jm tasudena saadud raha ning et kostja ega YY ei vastanud pankrotihalduri päringutele ülekannete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite olemasolu kohta. Kohus leiab, et üksnes need asjaolud ei tõenda tehingute näilikkust ega ole piisavad, et järeldada laenulepingute vormistamist tagantjärele. Hagejal pankrotihaldurina oli juurdepääs OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) konto väljavõtetele. Hageja on esitanud konto väljavõtte üksnes perioodi 01.02.2009 – 09.11.2009 kohta, kuigi nii ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses kui maakohus asja uuel arutamisel on juhtinud hageja tähelepanu vajadusele seoses laenusuhetega käsitleda ka varasemat perioodi. Täpsustatud hagiavalduses hageja küll viitab OÜ SUNTOX TRANSPORT pangakontol perioodil 01.01.2008 – 09.11.2009 toimunud ülekannetele, kuid üksnes seoses YY ja temaga seotud äriühingute (Xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ, OÜ xxxxxxx xxxxxx) vaheliste sarnaste tehingute korduvusega, vastava perioodi kohta pangakonto väljavõtet ei ole hageja tõendina nimetanud hagiavalduse tekstis ega hagiavalduse lisade loetelus, pangakonto väljavõtet perioodi 01.01.2008 – 09.11.2009 kohta kohtule esitatud ei ole. Lisaks hageja kohtuistungil kinnitas, et hagi tervikteksti vormistamisel ta kostja poolt 2016.aastal esitatud laenulepinguid ei arvestanud ega soovi nende alusel nõuet korrigeerida. Seega ei ole välistatud, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saamine tegelikult OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakontol kajastub.
21.Kogutud andmete põhjal hageja käsitas osaühingu tegeliku juhina YYit, kellega on pidanud kirjavahetust läbi kolmandate isikute ja kellele pöördumiste kättetoimetamise tõendamiseks on hageja esitanud tõendeid. On kaheldav, kas hageja üldse on edastanud või püüdnud edastada kirjalikke pöördumisi dokumentide saamiseks ka kostjale. OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot kuulutati välja 18.11.2009.a (pankrotimäärus I kd, lk 9 10). Pankrotihalduri väidetel on ta korduvalt pöördunud YYi ja XX poole andmete ja dokumentide saamiseks, nõudes muu hulgas laenulepinguid ja laenu andmist tõendavaid dokumente, kuid kostja ega YY neid ei esitanud. Hagiavalduse kohaselt saatis pankrotihaldur
2-13-70053 kostjale esimese päringu alles 08.06.2011, s.o poolteist aastat pärast pankroti väljakuulutamist. Ka 26.04.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (I kd, lk 60 – 62) nähtub, et pankrotihaldur plaanis YYile ja XXle saata päringud pärast koosolekut.
22.XXle adresseeritud 14.10.2011 kuupäevaga pöördumises, pealkirjaga „Korduv järelepäring“ (I kd, lk 21-22), põhjendab pankrotihaldur U. Tross pöördumist sellega, et 2011.aasta veebruaris/märtsis sai haldur Maksu- ja tolliameti abiga lõpuks osaliselt dokumente võlgniku majandustegevuse kohta ning et YYi poolt võlgnikule antud laenulepinguid dokumentide hulgas ei olnud. Halduri pöördumisest ei nähtu, miks ta neid dokumente likvideerijalt ei saanud. Samuti pankrotihaldur oma pöördumises ei too välja, et XX oleks mõnele halduri varasemale pöördumisele vastamata jätnud (sellele viitab kaudselt ainult pealkirjas sõna „korduv“). Väidetavat 08.06.2011 pöördumist ei ole kohtule esitatud. Hageja ei ole esitanud mingeid andmeid korduvate teadete (sh kohtule esitatud 14.10.2011 päringu) XXle saatmise kohta (kättetoimetamisest rääkimata).
23.Hageja on kohtule esitanud koopiad kolmest väljastusteatest (I kd, lk 20), millega on üksnes YYle 25.oktoobril 2011 kätte toimetatud talle adresseeritud ja kolmele erinevale aadressile saadetud 14.10.2011 dokument, pealkirjaga „Järelepäring ja tähelepanu juhtimine“ (I kd, lk 23 – 24). Samuti hageja selgitusest 09.03.2016 kohtuistungil (II kd, lk 139) nähtub, et enne kohtumenetlust dokumentide esitamise palve on kätte toimetatud ainult YYile. Haldur on esialgses hagis märkinud ja ka praeguses menetluses maakohtus möönnud, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) igapäevast majandustegevust juhtis ja korraldas tegevjuhina YY, kes oli sisuliselt elukaaslase asemel juhatuse liikme staatuses. Esialgses hagis hageja esitas kahju hüvitamise nõude ka YY vastu, leides, et faktilise juhatuse liikmena vastutab YY nagu juhatuse liige. Kohtuotsust YYi vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise kohta pankrotihaldur edasi ei kaevanud ja otsus on selles osas jõustunud. Ka kostja esindaja on kinnitanud, et kostja isiklikult igapäevase majandustegevuse korraldamises ei osalenud, seda tegi töölepingu alusel töötanud YY. Selline väide on kooskõlas hageja esialgses hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides väljatoodud asjaoluga, et pankrotihaldur tuvastas YYi tegutsemise OÜ SUNTOX TRANSPORT tegevjuhina ja faktilise juhatuse liikmena Suntox’i töötajatelt FFlt ja CCelt saadud suulise informatsiooni alusel. Kohus möönab, et YYi osaühingu majandustegevuse juhtimises ja korraldamises osalemise ulatus ega XXle halduri poolt päringute saatmine või mittesaatmine iseenesest ei välista XX poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega tema vastutust sellega tekitatud kahju eest, kuid hageja enda poolt tuvastatud YYi oluline mõju osaühingu majandustegevusele näitab, et kostja XX poolt laenulepingute varasemast esitamata jätmisest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi laenulepingute olemasolu või kehtivuse kohta isegi siis, kui hageja saatis kostjale 2011.a nõudmisi andmete ja dokumentide esitamiseks. Kohus leiab, et ka juhul, kui pankrotihaldur 2011.a juunis (s.o pankroti väljakuulutamisest ca poolteise aasta möödumisel) saatis kostjale päringuid, ei saa kostja poolt päringule vastamata ja/või laenulepingute esitamata jätmisest järeldada, et 2016.a kohtule esitatud lepinguid varem olemas ei olnud ning et kostja oli 2009.a I kvartalis teadlik, et laenulepinguid olemas ei olnud ja tehtud maksed on õigusliku aluseta.
24.Pankrotihalduri 11.10.2011 e-kirjast GGle (I kd, lk 19) nähtub samuti, et haldur käsitas võlgniku faktilise juhatuse liikmena ja esindajana eelkõige YYt, kellele haldur edastas pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teateid GG kaudu. Nii märgib haldur 11.10.2011 kell 5:26 PM GGle saadetud kirjas: „Saadan infoks aruande, võimalusel anna edasi võlgniku esindajale (Y) ja ütle edasi, et kui nad panevad halduri sundseisu, siis olen sunnitud vastavalt käituma ja ühtlasi vabandan ette ebameelduvuste pärast, mida näiteks üks kriminaalasja algatamine toob.“ GG 17.11.2011 kell 10:56 e-kirjaga vastab pankrotihaldur U. Trossile: „Olin vahepeal kontorist eemal. Sain läbi B siis ka Y’i kätte. Asjad on nüüd nii kaugel, et ta tegi mulle volikirja. Üritan siin paari päeva jooksul muude asjadega joonele saada ja siis üritaks seda Y’i asja arutada. Ta ise peaks Eestis tagasi olema 28.11.“
2-13-70053
25.Hageja esitatud SWEDBANK AS-i 17.11.2016 tõendi (III kd, lk 31 – 41) kohaselt perioodil 02.02.2009 – 31.03.2009, mil tehtud maksete õigusliku aluse puudumisele hageja nõue tugineb, tegi YY osaühingu kontolt enda kontole enamuse ülekannetest. Kokku 50 maksest ei suutnud pank leida ühte makset (06.03.2009 kell 15.06), 12 makset on tehtud Telehansa (TH) kaudu, mille puhul ei ole võimalik konkreetset isikut nimetada, sest kasutajatunnused ei ole nimelised, kõigi ülejäänud maksete (37) tegijana on tuvastatud YY. Samuti Swedbank selles tõendis kinnitab, et YY tegi OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt kaks ülekannet Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le, kolmas on panga andmetel laekumine, mitte väljaminek. Kohus siinkohal märgib, et panga tõendist nähtuvalt on tehtud ülekannete andmed esitatud vastavalt pankrotihalduri esitatud väljavõttele. Kohtule ei ole teada, milline väljavõte pangale esitati. Kohtutoimikus olevast OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõttest (I kd, lk 31) nähtuvalt on OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx kontole tehtud 2009.a veebruaris kolm ülekannet: 23.02.2009 kaks ülekannet selgitusega „laenu tagastus“ vastavalt 170 000 krooni ja 60 000 krooni ning 26.02.2009 selgitusega „Laenu tagastus lõplikult“ 65 000 krooni. Panga tõendis nimetatud rahasumma laekumist Xxxxx xxxxxxxxxx xx kontolt pankrotivõlgniku kontole viimase konto väljavõttest ei nähtu.
26.Kostja väidab, et ta andis kogu osaühingu dokumentatsiooni ja programmid 2009.a aprillis üle uuele likvideerijale K. K.-le , kes esitas 2009.a septembris kohtule pankrotiavalduse. Kostja on juba hagiavaldusele 20.12.2013 esitatud esimeses kirjalikus vastuses (ühine vastus koos YYiga, I kd, lk 93-99) viidanud laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu olemasolule. Laenulepingute tegelikku olemasolu enne 2016.a kinnitab ka tsiviilasjas 2-09-44996 pankrotihalduri poolt 14.10.2011 kohtule esitatud jaotusettepanekus (I kd, lk 26 – 28) välja toodud asjaolu, et 2008. aasta lõpuks arvestab võlgnik lühiajalisi kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees summas 295 000 krooni ja YY ees summas 4 123 500 krooni. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav kostja esindaja selgitus, et kostja ei saanud likvideerijaga kontakti, mistõttu ei olnud võimalik tõendeid kätte saada ja esitada maakohtu määratud tähtpäevaks 02.02.2016; lõpuks likvideerija kontorisse isiklikult kohale minnes sai kostja sealt laenulepingute koopiad, kuid 09.03.2016 kohtuistungil maakohus keeldus hilinemisega esitatud tõendeid vastu võtmast.
27.Hagiavaldusest ja sellele lisatud kostjatele adresseeritud päringutest nähtuvalt on pankrotihaldur analüüsinud üksnes OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõtteid, selle põhjal teinud järeldusi YYi seotusest ja laenusuhetest äriühinguga; samuti on pankrotihaldur enda väidetel saanud Maksu- ja Tolliametist äriühingu majandustegevuse kohta dokumente, kuid YYiga ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga sõlmitud laenulepinguid nende hulgas ei olnud. Hageja ei ole üheski kohtule esitatud menetlusdokumendis ega kostjale adresseeritud päringus välja toonud, et ta oleks laenulepinguid, muid dokumente või andmeid osaühingu majandustegevuse kohta küsinud pankrotiavalduse esitanud likvideerijalt ning et likvideerijal neid dokumente esitada ei olnud.
28.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et OÜ SUNTOX TRANSPORT ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx vahel 01.07.2008 sõlmitud laenuleping ning 01.01.2005 YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel sõlmitud arvelduskrediidileping on näilikud või koostatud tagantjärele. Esitatud tõenditega (YYi ja osaühingu kontode väljavõtted, laenuleping ja arvelduskrediidileping, pankrotihalduri jaotusettepanek) on tõendatud, et OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) olid 2009.a I kvartalis ülekannete tegemise ajal laenukohustused Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY ees.
29.Järgnevalt kohus analüüsib hageja väiteid kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta. Hageja tuletab kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise eelkõige osaühingu maksejõuetusest ja võlausaldajate huvide kahjustamisest: nii esialgses kui täpsustatud hagis tugineb hageja sellele, et väljamakseid tehti äriühingu lähikondsetele, jättes tasumata kohustused teistele võlausaldajatele; osaühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli rahaliste vahendite
2-13-70053 õigusliku aluseta väljamaksmine tahtlikult äriühingu juhatuse liikme lähikondse või lähikondsega seotud äriühingu kontole isikliku kasu saamise eesmärgil ehk XX on raske juhtimisveaga põhjustanud osaühingu maksejõuetuse. Hageja heidab kostjale ja YYile ette ühiselt tegutsemist tahtlusega raha osaühingust välja viia ja kahjustada osaühingu võlausaldajaid. Pankrotihaldur nõuab kostjalt aga osaühingule (mitte selle võlausaldajatele) tekitatud kahju hüvitamist. Osaühingu võlausaldajate huvide kahjustamine ei tähenda automaatselt osaühingule varalise kahju tekkimist.
30.Juhatuse liikme ja osaühingu vahel on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mistõttu juhatuse liige ei ole kohustatud saavutama mitte konkreetset tulemust, vaid tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (VÕS § 24). Seega ei ole võimalik hinnata juhatuse liikme poolt temal lasuvate kohustuste täitmist mitte osaühingule tekkinud tulemi või tagajärgede kaudu, vaid hoolsuse ja lojaalsuse määra kaudu, mida ta on rakendanud oma kohustuste täitmisel (vt K.Saare, U.Volens, A.Vutt, M.Vutt. Ühinguõigus I. – Kirjastus Juura, 2015; lk 133). Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14 ja 19.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 15). Osaühingu juhatuse liikmele seadusest tulenevateks peamisteks kohustusteks on osaühingu juhtimine ja esindamine (äriseadustiku § 180 lg 1). Juhatuse spetsiifilised kohustused on hõlmatud juhtimise kui peamise kohustusega ja nende hulka kuuluvad eelkõige informatsiooni andmine ja aruannete koostamine ning esitamine kõrgemalseisvale organile, sh majandusaasta aruande koostamine; teabe andmine osanikele, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse õigeaegne esitamine, osanike koosolekute kokkukutsumine ja ettevalmistamine, maksudeklaratsioonide täitmine ja esitamine. Juhatuse liikme kohustustest tuleb eristada nimetatud kohustuste täitmise standardeid (eelkõige juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust).
31.Hageja märgib, et ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Hageja viidatud raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punktide 1 ja 5 järgi raamatupidamiskohuslane on kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Nendest sätetest ei tulene juhatuse liikme kohustust isiklikult dokumenteerida majandustehinguid ja säilitada dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt. Vaidluse all on 2009.a esimeses kvartalis (sisuliselt märtsikuus 2009) toimunud tehingud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, et vähemalt 2008.aasta lõpuni oli raamatupidamine korras ning et 2009.a aprillis andis kostja kogu dokumentatsiooni üle likvideerijale. YYi vastu nõude esitamisel hageja tugines muu hulgas sellele, et tegevdirektorina omas YY majanduslikku mõju äriühingus ja tal oli õigus teha osaühingu nimel kõiki majandus- ja kutsetegevuses vajalikke tavalisi tehinguid. Osaühingu laenukohustuste täitmine on vaieldamatult osaühingu majandustegevuses vajalik tavaline tehing. Pankrotihalduri kinnitusel on likvideerija esitanud talle 2008.a bilansi ja 2009.a bilansi 14.04.2009 seisuga. Samuti on pankrotihaldur kinnitanud, et on likvideerija juures valikuliselt tutvunud raamatupidamise alusdokumentidega (töö- ja liisingulepingutega). Pankrotihalduri jaotusettepanek kajastab, et 31.12.2008.a seisuga arvestas osaühing kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees sumas 295 000 krooni ja YYi ees 4 123 500 krooni, kuid YYile ja XXle tehtud päringutele vaatamata pole
2-13-70053 haldurile teada võla tekkimise alused. Sellest võib järeldada, et haldur võttis andmed kohustuste summade kohta likvideerijalt saadud bilansist. Osaühingu lõpetamise otsustamise järel oli kolm päeva, 13.-15.aprillil 2009 likvideerijaks kostja ise. ÄS § 211 lg 1 kohaselt likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. ÄS § 211 lg 2 kohaselt on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise algbilansi kolme kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest. Sellest võib mõistlikult järeldada, et pankrotihaldurile üle antud bilansid koostas pankrotiavalduse esitanud likvideerija, selleks pidid likvideerijal olema aga alusdokumendid ja andmed kohustuste kohta.
32.Hageja käsitab osaühingu kahjustamisena osaühingu lõpetamise otsustamist vahetult pärast Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ja YYile väljamaksete tegemist ning osaühingu pankrotistumist. Sellest, et XX on osanikuna likvideerimise otsuse teinud 29.03.2009 vahetult pärast seda, kui on müüdud vara ja välja makstud laenutagastused eelkõige võlgniku lähikondsetele, ei saa järeldada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või et lähikondsele tehtud väljamaksete eesmärk oligi osaühing maksejõuetuks muuta. Hagi on esitatud kostja kui juhatuse liikme vastu. Osaühingu lõpetamise otsustamine on ÄS § 168 lg 1 p 11 kohaselt aga osaniku pädevuses. ÄS § 176 p-st 2 tuleneb osanikule vastavate asjaolude esinemisel kohustus otsustada osaühingu lõpetamine. Sisesuhtes väljendab osanike otsus osaühingu kui juriidilise isiku tahet. Osaniku otsust osaühing lõpetada ei saa kohtu hinnangul käsitada osaühingu kahjustamise tahtlusena, isegi kui otsuse teeb ainuosanik, kes on samaaegselt juhatuse ainus liige. Praeguses asjas oli kostja XX nii OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse ainus liige kui ka ainuosanik. Seega XX juhatuse liikmena oli aruandekohustuslane iseenda kui osaühingu kõrgemalseisva juhtorgani - osanike üldkoosoleku ees. Kohus leiab, et osaniku õiguste realiseerimist ja osaniku kohustuste täitmist ei saa üldjuhul samaaegselt käsitada kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. ÄS § 168 lg 2 kohaselt osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Hageja ei ole hagi esitanud kostja kui osaniku vastu.
33.Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga sõlmitud laenulepingus on laenusummaks 300 000 krooni, lepingus oli kokku lepitud intressi maksmine 25% aastas, tagastamise tähtaeg 31.12.2008 ja viivis laenusumma mitteõigeaegsel tagastamisel 0,25% tagastamata laenusummast. Pankrotivõlgniku kontolt on Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le laenu tagastusena 23.02. ja 26.02.2009.a tasutud kokku 295 000 krooni, s.o kokkulepitud laenusummast vähem. Pankrotihalduri jaotusettepanekus esitatud andmetel kajastas sama summa ulatuses lühiajalisi kohustusi seisuga 31.12.2008 ka OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) bilanss. Hageja ei ole esile toonud, et pankrotivõlgniku kontolt oleks Xxxxx xxxxxxxxxx xx kontole tehtud laenusummat ületavaid makseid. Kohus leiab, et kirjalik laenuleping tõendab pankrotivõlgnikul Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees rahalise kohustuse olemasolu viimasele 2009.a veebruaris üle kantud summades ning kostjal ei olnud ega pidanud olema teadmist, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le on ülekanded tehtud õigusliku aluseta.
34.Arvestades Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kantud summa suurust ning Suntox’i arvelduskonto seisu nende maksete ajal, ei saanud selles osas ülekannete eesmärgiks olla pankrotivõlgniku varatuks muutmine. Arvestamata 2009.a I kvartalis YY ja temaga seotud Xxxxxxxx xx kontodelt pankrotivõlgniku kontole tehtud ülekandeid, on enne Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le väljamaksete tegemist 2009.a veebruaris OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) arvelduskontole laekunud üle ühe miljoni krooni, Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ülekantud summa 295 000 krooni moodustas sellest vähem kui 1/3. Elukaaslasega seotud äriühingule kantud raha ei saanud kostja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liikmena ka isiklikult kasutada (erinevalt elukaaslase isiklikule kontole kantud rahast, mida oli võimalik kasutada ka perekonna, sh kostja huvides), mistõttu ei ole põhjendatud hageja järeldus, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehti ülekanded juhatuse liikme isikliku kasu saamise eesmärgil.
2-13-70053
35.Õige ei ole hageja väide, et 2009.a I kvartalis tehti pankrotivõlgniku kontolt makseid üksnes lähikondsetele, jättes teiste võlausaldajate nõuded tasumata. Pankrotivõlgniku konto väljavõttest nähtuvalt on 2009.a I kvartalis muude väiksemate maksete kõrval tasutud näiteks AS Lukoil Eesti, AS Harju KEK, OÜ Norden Grupp suhteliselt suuri arveid, tasutud on Ergo Kindlustuse AS, AS EMT ja Elion Ettevõtted AS arveid, samuti on makstud töötajatele töötasusid, päevarahasid, puhkusetasusid, kuluhüvitisi ja 2009.a märtsis ka lõpparveid. Teistele võlausaldajatele (arvestamata YYit) 2009.a veebruaris tehtud väljamaksete summa ületab Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehtud maksete summat. Hageja ise on hagiavaldustes leidnud, et pankrotivõlgniku majandustegevust ja võlausaldajate huve on kahjustatud eelkõige sellega, et on müüdud äriühingu vara xxxxxxxx OÜ-le ja vara eest pankrotivõlgniku kontole laekunud raha on kohe edasi kantud YY kontole. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-lt on esimene laekumine alles 12.03.2009, seega Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le 23.02.2009 ja 26.02.2009 tehtud väljamaksed ei ole sellega seotud. Kuigi tegemist oli väljamakse tegemisega lähikondsele, ei ole tõendatud, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-d oleks teistele võlausaldajatele eelistatud.
36.Pankrotivõlgniku näol oli tegemist transporditeenust osutava äriühinguga. Konto väljavõttest nähtuvad kantselei- ja sidekulud (nt Elion Ettevõtted AS, Saku Läte OÜ, OÜ Branta Kantseleikaubad arved) ning sõidukite kasutamisega seotud kulud (kütus, kindlustus, autopesu, autojuhtide koolitus), samuti töötajatele töötasu ja päevarahade maksmine lubavad järeldada, et 2009.a jaanuar - märts oli äriühingul mingil määral veel majandustegevus jätkus. Näiteks on 18.03.2009 makstud märtsi esimeste nädalate eest (02.03. – 13.03) töötajatele välispäevaraha (I kd, lk 34), märtsikuu lõpuni on tasutud töötajate kuluaruandeid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole vähemalt Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehtud maksete talumisega hoolsuskohustust OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) suhtes rikkunud. Lähikondsega tehingu tegemises sisalduv huvide konflikt ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehtud makse osas käsitatav ka juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumisena. Osaühingule lojaalne juhatuse liige peab tagama, et täidetud saaksid kõik osaühingu kohustused, sh kohustused lähikondsete ees. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ülekantud summa 18 853,93 eurot (295 000 krooni) ulatuses ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
37.Järgnevalt kohus analüüsib hageja väiteid kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja sellega osaühingule kahju põhjustamisest seoses YYile tehtud maksetega. YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel 01.01.2005 sõlmitud arvelduskrediidi lepingu järgi oli kokku lepitud, et YY annab osaühingule laenu arvestusega, et maksimaalne laenusumma igal ajahetkel ei ületa 5 000 000 krooni, laenu kasutamise eest oli kokku lepitud intress 45% kalendriaastas. Pankrotihaldur on 31.10.2016 apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule esitatud seisukohas analüüsinud YYi konto selekteeritud väljavõtet ja jõudnud järeldusele, et 07.01.2005 – 15.03.2009 on YY oma kontolt võlgnikule laenuna üle kandnud 5 809 500 krooni ja samal perioodil saanud laenu tagasi 10 166 500 krooni ehk laenu on tagastatud 4 357 000 krooni (278 463,05 eurot) rohkem kui laenu saadi. Pankrotihaldur põhjendas sellise analüüsi varem esitamata jätmist vastavate andmete puudumisega, kuigi samad andmed YYilt laenu saamise ja laenusummade tagastamise kohta pidid nähtuma OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõttest, millele pankrotihalduril oli juurdepääs. Kohus siinkohal juhib tähelepanu sellele, et hageja tabel ei sisalda (ja seega ei ole analüüsis arvesse võetud) 16.12.2004 makset 1500 krooni, selgitusega „laenu tagasimaks (päevaraha 9, 10, 11, 12)“ ega 27.05.2005 makset summas 2000 krooni (makse selgituses sisaldub „laenu tagasimaks (2000 krooni)“). Seega üksnes YYi konto väljavõtte põhjal oleks tema poolt pankrotivõlgnikule antud ja pankrotivõlgniku poolt tagastatud summade saldo veelgi rohkem võlgniku kahjuks.
2-13-70053 Hageja on ise piiranud oma nõude 02.02.2009 – 15.03.2009 tehtud maksetega ega soovinud asja uuel arutamisel maakohtus laenulepingute alusel nõuet korrigeerida. Hageja nõue tugineb eeldusele, et laenulepinguid ei olnud, mistõttu hageja arvates kostja pidi olema ja oli teadlik, et maksed olid õigusliku aluseta. Kohus leiab, et kostja on selle eelduse esitatud laenulepingutega ümber lükanud. Samuti pankrotihaldur on ise pankrotimenetluses 2011.a oktoobris esitatud jaotusettepanekus edastanud kohtule andmed, et 31.12.2008 seisuga arvestati osaühingul YYi ees olevate kohustuste suuruseks 4 123 500 krooni (263 539,68 eurot), haldur ei teadnud mille alusel on kohustused tekkinud. Kostja on esitatud laenulepingutega kohustuste tekkimise aluse olemasolu tõendanud. YYi pangakonto väljavõte ei tõenda, et osaühingu bilansis näidatud suuruses kohustust YYi ees 2008.a lõpus olla ei saanud ega olnud. Hageja ringkonnakohtule esitatud arvestused ei sisalda juba 2004.a detsembris osaühingu poolt tehtud laenu tagasimakset YYile. Sellest maksest nähtub, et osaühing on YYilt saanud laenu ka enne 2005.aastat. Kuna YYi 01.01.2000 – 01.04.2015 konto väljavõte ülekande teel laenu andmist enne 07.01.2005 ei kajasta, saab asuda seisukohale, et YY on varem osaühingule laenu andnud ka muul viisil, kui oma kontolt raha ülekandmisega. Seega ei pruugi YYi konto väljavõte kajastada tegelikult antud laenusummasid.
38.31.12.2008 seisuga esitatud summa ei saanud sisaldada järgmisel aastal tekkivaid kohustusi, seega kohustuste summa seisuga 31.12.2008 ei saa sisaldada YYi poolt 2009.a jaanuaris ja veebruaris osaühingule antud laenusid kokku summas 221 000 krooni. Seega hageja enda poolt kohtule esitatud andmetel oli kostjal 2009.a I kvartalis tehtud väljamaksete ajal alust eeldada, et osaühingul on YYi ees kohustusi vähemalt summas 4 344 500 krooni. Hageja arvestuste kohaselt maksti osaühingu kontolt YYile 2009.a I kvartalis laenu tagastustena kokku 4 338 500 krooni ehk 6000 krooni vähem (sellest nõude aluseks oleval perioodil 02.02.2009 – 15.03.2009 maksti välja kokku 4 038 500 krooni). Asjaolude ja esitatud tõendite põhjal on kohus veendunud, et ülekandeid tegi YY, mitte kostja isiklikult. Kohtu hinnangul pankrotivõlgniku senise tavapärase käibe ja teadaolevate kohustuste juures ei pidanud kostjal tekkima kahtlusi tehtud kannete õiguspärasuse osas. Tuleb nõustuda kostjaga, et talle teadaolevate (laenu)kohustuste täitmise talumisega ei saanud kostja rikkuda juhatuse liikme hoolsuskohustust ka YYile tehtud ülekannete osas. YYile on kuni 2009.a veebruarikuu lõpuni laenu tagastusena väljamakseid tehtud peamiselt YYiga seotud äriühingult Xxxxxxxx xx-lt ja OÜ-lt TREEMEN INVEST Suntox’i arvelduskontole toimunud laekumiste arvelt. Yle kantud summad üldjuhul kattuvad Suntox’i kontole laekunud summadega, kuid sellest ei saa järeldada pankrotivõlgniku kontolt raha väljamaksmist eesmärgiga kahjustada pankrotivõlgniku majandustegevust, vaid üksnes seda, et makseraskustesse sattunud äriühing on kohustuste täitmisel eelistanud lähikondset teistele võlausaldajatele. See andnuks aluse rahalise kohustuse täitmist tagasi võita, pankrotihaldur seda võimalust ei kasutanud.
39.Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja XX ei ole kasutanud raha osaühingu majandustegevuseks ega esitanud kohtule või pankrotihaldurile vastavaid majandustehinguid kajastavaid raamatupidamise dokumente. Samas on hageja ise menetluses läbivalt olnud seisukohal, et XX isiklikult OÜ SUNTOX TRANSPORT majandustegevust ei juhtinud, vaid seda tegi olulist majanduslikku mõju omanud YY. Arvelduskrediidilepinguga ja YYi konto väljavõttega on tõendatud laenusuhete olemasolu tema ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel vähemalt alates 2004.a lõpust. Pankrotimääruse kohaselt ilmnesid osaühingul esimesed raskused 2008.a septembris – oktoobris, kui oluliselt vähenesid tellitavate vedude mahud. Ka YYi pangakonto väljavõttest nähtuvalt on suurem osa laenust (4 705 000 krooni) osaühingule antud just 2008.aastal. Swedbank AS-i tõendiga on tõendatud, et vaidlusalused ülekanded suuremas osas tegi YY, esitatud asjaolud YYi mõju kohta osaühingus lubavad järeldada, et YY tegi kõik nimetatud ülekanded. Samuti on menetluses leidnud tõendamist, et osaühingul oli laenulepingud isikutega, kellele tehti laenu
2-13-70053 tagasimakseid. Osaühingu laenukohustuse täitmiseks maksete tegemine on raha kasutamine osaühingu majandustegevuses.
40.Põhjendatud ja tõenditega kooskõlas ei ole hageja väited, et kostja koos YYiga tahtlikult muutis ettevõtte varatuks ja maksejõuetuks. Osaühing oli vähemalt kuni 2007.a majandusaasta lõpuni kasumit teeniv ettevõte. Mõistlikult ei saa teha järeldust, et kostja koos YYiga tegutses kogu vaidlusaluse laenusuhte ajal tahtlusega muuta OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) maksejõuetuks ja kahjustada osaühingut või tema võlausaldajaid. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) konto väljavõttest nähtuvalt tehti 2009.a veebruarismärtsis lisaks YYiga seotud ettevõtetele makseid ka osaühingu teistele võlausaldajatele: makstud on töötasusid töötajatele, tasutud OÜ LUKOIL EESTI, AS KEVA; AS KMV, AS ELTEK, AS EESTI POST; AS XXXXXX AUTOKESKUS, Hydroscand AS, AS Harju KEK ja veel mõnede äriühingute arveid. 2009.a aprilli algul on Stelling Kaubanduse OÜ-lt laekunud 8378 euro arvel tasutud kaks arvet AS-ile HARJU KEK (summas 8152,55 eurot) ja HH-le on makstud 111 eurot.
41.Hageja on seisukohal, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb peamiselt selles, et ta teadis, et laenulepinguid ei ole ning tegi ise või talus 02.02.2009 – 31.03.2009.a osaühingu pangakontolt suures summas õigusliku aluseta laenu tagasimaksete tegemist. Hageja leiab, et tavapärase hoolsuskohustuse täitmiseks pidanuks kostja tagama, et osaühingu kontolt tehakse makseid õiguslikul alusel ja õigustatud isikutele, võlausaldajate huve mitte kahjustades. Hageja ei ole kirjeldanud, mida kostja seoses nimetatud laenumaksetega pidanuks tegema teisiti, et juhatuse liikme hoolsuskohustus oleks täidetud. Kohus tuvastas, et osaühingul olid YYiga ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga kehtivad laenulepingud, kostja juhatuse liikmena oli laenukohustuste olemasolust teadlik. Lepingutes oli sätestatud ka intressi ja viivise maksmise kohustus. Asjas on samuti tuvastatud, et ettevõtte igapäevast majandustegevust faktiliselt korraldas ja juhtis, sh tegi pangaülekandeid, YY. Kohus leiab, et ülekannete jooksva kontrollimise ja analüüsimisega ei ole üldjuhul võimalik vaidlusaluste maksete õiguspärasust tuvastada. Selleks, et tuvastada, kas paari kuu jooksul tagasi makstud laenusummad on kooskõlas osaühingu tegelike kohustuste suurusega, tulnuks kostjal kontrollida ja analüüsida mitme varasema aasta raamatupidamisdokumente. Kohtu hinnangul juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmiseks ei pidanud kostja kahtlustama elukaaslasest tegevjuhti ega kontrollima tema igapäevast tegevust osaühingus. Seadusandja on kohustanud äriühinguid koostama ja esitama oma majandusaasta aruanded üks kord aastas, selleks on majandusaasta lõppemise järel aega kuus kuud.
42.Osaühingul oli mitmekümne miljoni krooni suurune käive ja vähemalt kuni 2007.a lõpuni teenis äriühing kasumit. Pankrotimääruse kohaselt esimesed makseraskused tekkisid osaühingul 2008.a sügisel, kui vähenesid vedude ja käibe mahud. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et 2008.a kevadel – suvel jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis. YYi pangakonto väljavõttest nähtuvalt on suur osa laenusummast – 4 705 000 krooni - antud 2008.aastal, mis näitab, et osaühing püüdis majandussurutise tingimustes tekkinud makseraskusi ületada YYilt saadud laenude abil. Kostjale osanikuna ei saa ette heita raskuste tekkimise järel ca pool aastat hiljem tehtud otsust osaühing likvideerida, kui ilmnes, et raskused ei ole laenude abil ületatavad. Hageja enda poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja isiklikult ülekannete tegemisel ei osalenud, seega ei saanuks kostja ka ülekannete tegemist ära hoida. Juhatuse liikmena ei olnud kostjal kohustust ülekandeid jooksvalt kontrollida. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa lugeda seda, et XX 2009.a esimese paari kuu jooksul jooksvalt igapäevaselt ülekandeid ei jälginud ega analüüsida eelnevate aastate raamatupidamise algdokumente, et tuvastada, milline on alates 2005.aastast laenuks saadud ja tagasimakstud summade saldo ning kas jooksval aastal osaühingu kontolt tehtud maksed vastavad tegelike kohustuste suurusele. 16.02.2009 on osaühingu kontolt tehtud 14 200, 10 krooni suurune makse OÜ-le Saku Raamatupidajad, millest järelduvalt osaühing kasutas raamatupidamisteenust. Kohus leiab, et heas usus oma kohustusi täitev juhatuse liige võis usaldada tegevjuhti ning raamatupidajat.
2-13-70053 Kohus juhib tähelepanu, et hageja nõue tugineb veebruaris – märtsis 2009 tehtud ülekannetele, kuid sisuliselt tehti osaühingu vara müügist saadud raha arvelt ja väidetavalt osaühingut kahjustavad väljamaksed märtsis 2009 ühe kuu jooksul, mis veelgi lühendab aega, mil kostjal olnud võimalus hageja väidetud kahju ära hoidmiseks midagi ette võtta.
43.Esitatud ja uuritud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja/või lojaalsuskohustust, ei ole kostja rikkumine põhjuslikus seoses kahjuga, mis hageja väidetel on osaühingule tekkinud. Hageja leiab, et osaühingule on tekkinud kahju sellega, et osaühing on Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ja YYile tehtud alusetute maksete ulatuses jäänud ilma oma varast, seetõttu ei olnud osaühing suuteline tasuma võlausaldajate nõudeid ning pankrotistus. Hageja on pidanud vajalikuks eraldi välja tuua, et YYile on väljamaksed tehtud osaühingu põhivara müügist Xxxxxxxx xxxxxxx OÜlt saadud raha arvelt. Sellest hageja järeldab, et kostja ja YY on osaühingu vara võõrandanud ja raha osaühingust välja maksnud kahju tekitamise eesmärgiga. Kahju ja rikkumise vahel põhjusliku seose kindlakstegemisel tuleb lähtuda sine qua non põhimõttest: kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, kui ilma rikkumiseta ei oleks kahju tekkinud.
44.Kohus leiab, et ka juhul, kui kostjal oleks õnnestunud hagis nõutava summa väljamaksmist YYile ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le takistada, ei oleks see muutnud osaühingu olukorda praegusega võrreldes paremaks ega osaühingu pankrotti ära hoidnud. Kostja ainuosanikuna oli otsustanud osaühingu põhivara võõrandada ja osaühingu lõpetada. Kostja oli samaaegselt ka juhatuse ainus liige. Asjaoludest järelduvalt võõrandati SUNTOX TRANSPORT OÜ (pankrotis) põhivara 2009.a märtsis, s.o pool aastat pärast 2008.a sügisel tellimuste ja käibe olulist vähenemise tõttu makseraskuste tekkimist. Juhatuse liikmel ei ole kohustust ettevõtte likvideerimist iga hinna eest vältida. Samuti on osanikul õigus (seaduses sätestatud juhtudel ka kohustus) võtta vastu osaühingu lõpetamise otsus ja osaühing likvideerida. ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. ÄS § 214 ja § 210 sätestatust tulenevalt likvideerija kohustus on rahuldada osaühingu vara arvelt võlausaldajate nõuded ja kui kõigi nõuete rahuldamiseks osaühingu varast ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus, mida OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) likvideerija ka tegi. Transporditeenust osutava ettevõtte põhivara müümise järel puudus osaühingul võimalus teenida täiendavaid rahavooge kohustuste tasumiseks, seega sai likvideeritava osaühingu kohustuste täitmisel arvestada olemasolevate vahenditega.
45.Asjaoludest nähtuvalt vaidlusaluste tehingute (YYile ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le laenutagastuste ülekannete) tegemata jätmine ei oleks osaühingu maksejõuetust ära hoidnud: hagiavalduse kohaselt tunnustati pankrotimenetluses nõudeid 399 419,98 euro ulatuses. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summa ületab hagiavalduses kostja vastu esitatud nõuet 122 458 euro võrra. YYile ja xxxxxxx tehtud maksete summa 275 938,53 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, oleks tunnustatud nõuete summast (399 419,98 eurot) katnud üksnes ca 69%. Kohus tuvastas, et laenulepingud, mille täitmiseks makseid tehti, on kehtivad ning seega juhul, kui Yle ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ei oleks ülekandeid tehtud, oleks neil olnud õigus esitada oma laenulepingutest tulenevad nõuded (sh võimalikud intressi ja viivise nõuded) pankrotimenetluses ehk osaühingu võlgade kogusuurus ei oleks vähenenud. Lisaks isegi siis, kui Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY ei oleks ka pankrotimenetluses oma nõudeid esitanud või oleksid nende nõuded jäänud tunnustamata (ehk hageja nõutavas summas raha oleks olnud pankrotivaras alles), oleks hageja enda esitatud andmete kohaselt olnud võlausaldajate nõuetest kaetud 69% ning osaühingul oleks ka mitte-lähikondsetest võlausaldajate ees tasumata võlgasid ikkagi üle 122 000 euro. Seega ei ole õige hageja järeldus, et lähikondsetele tehtud väljamaksetega on põhjustatud osaühingu maksejõuetus. Kui osaühingu maksejõuetus ei sõltunud tehtud väljamaksetest, ei saanud kostja tekitada osaühingule kahju sellega, et tegi ise või talus neid makseid.
2-13-70053
46.Eeltoodu alusel kohus asub samuti seisukohale, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ja YYle välja makstud summad ei ole käsitatavad osaühingu kahjuna. Olemasolevate kohustuste täitmist, isegi kui seejuures eelistati lähikondseid teistele võlausaldajatele, ei saa lugeda võlgniku kahjustamiseks. Osaühingule ei saanud kahju tekkida sellega, et osaühingul puudusid rahalised vahendid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellega võis kahju tekkida osaühingu võlausaldajatele, kuid hageja nõuab kahju hüvitamist osaühingule. Kohus nõustub, et osaühingule võis tekkida kahju, kui oleks tehtud alusetuid makseid. Hageja on YYi konto väljavõtte põhjal tehtud arvestuse alusel leidnud, et tagasi on makstud laenu suuremas summas kui laenu saadi. YYi ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõtetest ei selgu, millest laenu tagasimaksete summad koosnesid: kas maksti ainult laenu põhiosa või ka viiviseid ja intresse. Apellatsioonimenetluses on kostja tuginenud sellele, et laenumaksed sisaldavad ka intressi ja viivist. Tallinna Ringkonnakohus oma 28.11.2016 otsuses viitas kostja kohustusele esitada intressiarvestus. Kuigi maakohus asja uuel arutamisel kostjale selleks võimaluse andis ja määras korduvalt arvestuse esitamiseks tähtaegu, ei ole kostja arvestust kohtule esitanud. Arvestuse esitamata jätmist ei õigusta kostja väide, et ta oli 2009.a kõik raamatupidamisdokumendid andnud likvideerijale ja tal puudusid arvestuse tegemiseks vajalikud raamatupidamise andmed. TsMS § 236 lg 2 annab menetlusosalistele võimaluse taotleda kohtu kaasabi tõendite kogumiseks. Kostja ei esitanud taotlust hagejalt või likvideerijalt vajalike andmete väljanõudmiseks. Hageja nõue ei tugine aga ringkonnakohtule esitatud arvestusele, mille kohaselt on YYile laenu tagasi makstud rohkem kui osaühing temalt laenu sai.
47.Kohtu hinnangul see, et osaühingu poolt YYile väidetavalt tasutud intressi- ja viivisemaksete suurust ei ole kindlaks tehtud ega tõendatud ning seega võib saadud laenu summa ja tagasimaksete summa vahet käsitada osaühingule tekkinud kahjuna, ei anna alust hagi rahuldamiseks kostja vastu. Kohus leiab, et isegi kui kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud sellega, et ei kontrollinud 2009.a I kvartalis igapäevaselt kõikide maksete õiguspärasust ja talus 2009.a I kvartalis tehtud makseid, millest osade maksete tegemiseks õiguslik alus on tõendamata, puudub põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja kohustuste rikkumise vahel. Ka juhul, kui makseid Yle ei oleks tehtud, ei oleks jäänud saabumata hageja märgitud kahjulik tagajärg – osaühingu pankrotistumine.
48.Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ületavad kostjalt nõutava summa rohkem kui 120 000 euro võrra. Seega osaühingu vara müügist saadud ja lähikondsetele väljamakstud summast ei oleks kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisanud ka sel juhul, kui väljamakseid YYile ja/või Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ei oleks tehtud. Sellest tulenevalt oleks osaühing osutunud maksejõuetuks ja likvideerijal tulnuks pankrotiavaldus esitada osaühingu lähikondsetele tehtud väljamaksetest sõltumata. Lisaks oleksid vaidlustatud maksete tegemata jätmise korral Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YYi laenulepingutest tulenevad nõuded omakorda suurendanud osaühingu täitmata kohustuste summat.
49.Sisuliselt käsitab pankrotihaldur osaühingu kahjuna suutmatust tasuda kohustusi teiste võlausaldajate ees ehk pankrotihaldur sisustab võlgniku kahju võlausaldajatel saamata jäänud varaga (nende kahjuga). Osaühingu maksejõuetuse tõttu võlausaldajate rahuldamata nõuded on võlausaldajate, mitte osaühingu kahju. Osaühingu võlausaldajatel oleks lähikondsega tehtud tehingute tagasivõitmise korral olnud võimalus saada nõue vastavalt jaotusprotsendile vähemalt osaliselt rahuldatud.
50.Kohus nõustub kostjaga, et ühe võlausaldaja teistele võlausaldajatele eelistamise ja lähikondsetele väljamaksete (sh õigusliku aluseta väljamaksete) tegemise puhuks on pankrotiseaduses ette nähtud võimalused tehingute tagasi võitmiseks. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-de 110 – 114 sätestatud alustel kehtetuks tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 ja § 113 sätestatud alused rahalise kohustuse täitmise
2-13-70053 tagasivõitmiseks olid OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses ilmselt täidetud: tehingud olid tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehingud tehti lähikondsetega ning seega kehtis eeldus, et tehingu teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Pankrotihaldur kinnitas, et tehingute tagasivõitmisega ei ole OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses tegeldud. OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot kuulutati välja 18.11.2009. PankrS § 118 lg 2 sätestab tagasivõitmise nõude aegumistähtajaks 3 aastat pankroti väljakuulutamisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu avaldust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega pankrotihalduril oli tagasivõitmise nõuete esitamiseks aega 18.11.2012, pärast seda võinuks teine pool TsÜS § 142 lg 1 alusel esitada tagasivõitmise nõudele aegumise vastuväite.
51.26.04.2011 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt pankrotihaldur oli juba üldkoosoleku toimumise ajaks jõudnud järeldusele, et on olemasolevad andmed annavad aluse tagasivõitmise või –nõudmise hagide esitamiseks; pankrotihaldur pidi YYile ja kostjale saatma päringud ja pärast seda otsustama nõuete esitamise võimaluste üle. Hagiavalduse kohaselt YY ega kostja ei vastanud pankrotihalduri päringutele ega esitanud täiendavaid andmeid või dokumente tehtud väljamaksete õiguspärasuse tõendamiseks. Seega pidi pankrotihaldurile hiljemalt 2011.a oktoobris jaotusettepaneku koostamise ajal olema selge, et alus tagasivõitmise nõuete esitamiseks on olemas. Jaotusettepanekus haldur jätkuvalt märgib, et tema päringutele ei ole vastatud, haldur viitab varaliste nõuete olemasolule ja kavatsusele võtta tarvitusele pankrotiseaduses ja seonduvates seadustes antud võimalused nõuete maksmapanekuks. Jaotusettepaneku koostamisest alates jäi tagasivõitmise nõuete aegumistähtaja lõppemiseni veel rohkem kui aasta. Kahju hüvitamise hagi kostja ja YYi vastu esitati alles 18.10.2013, ligi aasta pärast tagasivõitmise nõuete aegumistähtaja lõppemist. Seega ei ole osaühingule kahju tekkinud mitte seetõttu, et kostja juhatuse liikmena 2009.a alguses ei olnud piisavalt hoolas ega analüüsinud kahele konkreetsele isikule tehtud väljamakseid, vaid seetõttu, et pankrotimenetluses pankrotihaldur ei esitanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul tehingute tagasivõitmise nõudeid osaühingult raha saanud isikute vastu, kui olemasolevate dokumentide ja andmete analüüsimisel ilmnes, et väljamaksed on tehtud õigusliku aluseta.
52.Äriseadustik, võlaõigusseadus ega pankrotiseadus iseenesest ei välista juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamist olukorras, kus nõude aluseks olevaid tehinguid saaks pankrotihaldur vastava hagi esitamise teel ka tagasi võita. Samas peab hageja kahju hüvitamise nõude eeldusena tõendama pankrotivõlgnikule kahju tekkimise, juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et selles menetluses ei ole need asjaolud tõendamist leidnud. Lisaks on ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses juhtinud tähelepanu sellele, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada ning VÕS § 139 lg 1 alusel tuleb kahjuhüvitist vähendada, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Pankrotihalduril oleks olnud võimalik väidetavalt õigusliku aluseta tehtud tehingute tagasivõitmise või tehtud väljamaksete saaja(te)lt raha tagasinõudmise hagide esitamisega kahju tekkimist vältida või vähemalt vähendada tekkiva kahju suurust. Hageja kinnitas, et pankrotihaldur ei ole OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmisega tegelnud. Seega isegi juhul kui kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning sellega oleks tekkinud osaühingule hageja väidetav kahju, tuleks kahjusummat vähendada. Hageja väidetel on pankrotivõlgniku arvelt alusetult raha saanud Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY. Kinnistusraamatu andmetel kuulus Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kuni 24.04.2013 kinnistu Harjumaal, samuti oli YYil kinnisvara, mille arvelt oleks olnud tagasivõitmise nõuet rahuldavat
2-13-70053 kohtuotsust reaalselt võimalik täita. YY on kaks talle kuulunud kinnistut võõrandanud 11.01.2012 ja 06.07.2012. Haldur oli juba 2011.a kevadel nõuete kaitsmise koosoleku ajaks jõudnud seisukohale, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY on Suntox’ilt raha saanud alusetult, pool aastat hiljem jaotusettepaneku koostamise ajaks oli möödunud mõistlik aeg halduri päringutele vastamiseks. 11.10.2011 on haldur GGle saadetud e-kirjaga edastanud YYile aruande ja ähvardanud võlgniku esindajaid kriminaalasja algatamisega, selles kirjas mingit päringut enam ei sisaldu, millest järeldub, et jaotusettepanekus nimetatud päringud, millele haldur vastuseid ootab, on saadetud varem. GG vastas halduri e-kirjale alles 17.11.2011, teatades, et on saanud Ylt volitused ja on valmis mõne päeva pärast halduriga Y asju arutama, Y ise tulevat Eestisse tagasi 28.11.2011. Kohtu hinnangul ei olnud halduril põhjust kostjalt ega YYilt täiendavaid dokumente kauem oodata ning hiljemalt 2011.a lõpuks pidi halduril olema tagasivõitmise hagide esitamise vajadus selge. Tagasivõitmise nõuete esimesel võimalusel esitamisega oleks saanud hagi tagamise abinõude rakendamisega vältida alusetult raha saanud isikute poolt vara võõrandamist. Seega olnuks tagasivõitmise nõuete õigeaegselt esitamisega olnud võimalik nõuded rahuldada kohustatud isikute vara arvelt ja kahju, mille hüvitamist XXlt nõutakse, ei oleks tekkinud. Seega kahju hüvitamise muude eelduste tõendatuse korral tuleks XX vastu kahju hüvitamise nõuet vähendada 0 euroni ja hagi tuleks ikkagi rahuldamata jätta. Eeltoodu alusel kohus jätab pankrotihalduri hagi kostja XX vastu kahjuhüvitise 275 938,53 euro väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
53.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Sellega on hõlmatud ka hageja kohustus kanda hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud. Pankrotihaldur esitas hagi pankrotivõlgniku huvides ning menetluse tulemusel tekivad õigused ja kohustused pankrotivõlgnikule. Seega kulud jäävad OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
54.Pooled on oma menetluskulude nimekirjad esitanud. Hageja taotleb menetluskulude suuruseks määrata kokku 4641,20 eurot, millest 3417,20 eurot on 15.06.2016 esitatud kulude nimekirjas sisaldunud kulud (riigilõiv 2700 eurot, hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ja kohtutäitur M. Roodese tasu 667,20 eurot) ning sellel lisanduvad asja uuel arutamisel täiendavalt tekkinud lepingulise esindaja kulud kokku 8,5 tunni eest, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1224 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
55.Kostja lepinguline esindaja esitas ülevaatliku menetluskulude nimekirja kogu tsiviilasjas nr 2-13-70053 menetluse jooksul kostjate poolt tehtud menetluskuludest. Menetluskulud Pärnu Maakohtus kuni 15.04.2016 kohtuotsuseni:
1.hagi ja selle materjalidega tutvumine, kohtumine kostjatega hagi vastuse koostamiseks (19.12.2013) – 2,75h;
2-13-70053
2.vastuse koostamine hagile (20.12.2013) – 4,5h;
3.hageja seisukohtadega tutvumine ja nõupidamine kliendiga (21.04.2014) – 1h;
5.istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (09.03.2016) – 2,5h. Kokku on kostjatele osutatud esimeses astme kohtumenetluses kuni 15. aprillini 2016.a õigusabiteenuseid 15,5 tundi vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostjad ei ole füüsiliste isikutena käibemaksukohuslased, siis moodustab õigusabiga seotud menetluskulu koos käibemaksuga kokku 2325,00 eurot. Kostja on seisukohal, et pool menetluskuludest ehk 1162,50 eurot tuleb hagejalt välja mõista kostja YY kasuks kuna tema suhtes hagi ei rahuldatud ning otsus tema suhtes on jõustunud. Kostja menetluskulud apellatsioonmenetluses:
1.kohtumine kliendi esindajaga ja Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsuse analüüs ja positsiooni kujundamine (26.04.2015) – 1,75h;
6.taotluse ja tõendite esitamine (28.09.2016) – 1,5h;
7.kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemine (10.10.2016) – 1,75h;
8.tutvumine vastustaja seisukohtade ja tõenditega ning apellandi täiendavate seisukohtade koostamine (23.11.2016) – 5,5h. Kokku on kostjale apellatsioonmenetluses osutatud õigusabi 20,75 tunni ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab koos käibemaksuga kokku 3112,50 eurot. Lisaks palus apellant riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisel summas 2700,00 eurot, mille väljamõistmist ta hagejalt taotleb. Kostja menetluskulud Pärnu Maakohtus kuni 16. oktoobrini 2018:
4.kohtuistungiks valmistuine ja selle osalemine (16.10.2018) – 2,5h. Kokku on kostjale osutatud esimese astme kohtumenetluses kuni 16. oktoobrini 2018.a õigusabi 9,75h ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab koos käibemaksuga kokku 1462,50 eurot. Kostja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et ülal viidatud menetluskulud on kantud ainult tsiviilasja nr 2-13-70053 raames. Eeltoodust tulenevalt palub XX määrata rahaliselt kindlaks kostjate menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-70053 kuni käesoleva ajani kokku summas 6900,00 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv summas 2700,00 eurot ning see välja mõista hagejalt; kooskõlas TsMS § 177 lg 4 mõista hagejalt välja kostja kasuks viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
56.Esmalt kohus käsitleb kostja taotlust kostjate poolt maakohtu menetluses kuni 15.04.2016 kantud menetluskulude summast 2325 eurot (sisaldab käibemaksu) poole väljamõistmist YYi kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2016 kohtuotsuse kohaselt kostja I vastu hagi esitamisega seoses kantud menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Kostjaks I oli menetluses XX. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta
2-13-70053 menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Viidatud TsMS § 177 lg 2 näeb ette, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kulude nimekiri.
57.Pärnu Maakohtu 15.04.2016.a otsusega kohus rahuldas hagi XX vastu esitatud nõude osas, kostja YY vastu esitatud nõuete osas jäeti pankrotihalduri hagi rahuldamata. 15.04.2016 otsusega maakohus jättis menetluskulud 8,29% hageja Suntox Transport OÜ (pankrotis) kanda ja 91,71% kostja XX kanda. Samuti kohus mõistis XXlt OÜ Suntox Transpot (pankrotis) kasuks välja menetluskulu summa 2827,97 eurot. Tallinna Ringkonnakohus 28.11.2016 otsusega tühistas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati pankrotihalduri hagi XX vastu, jaotati menetluskulud hageja ja XX vahel ning mõisteti XXlt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis.
58.YY osas maakohtu poolt 15.04.2016 tehtud otsustuste peale ringkonnakohtule keegi edasi ei kaevanud ning Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsus on jõustunud osas, millega pankrotihalduri kahju hüvitamise nõue kostja YY vastu jäeti rahuldamata ning menetluskulud YY osas jäeti OÜ Suntox Transport (pankrotis) kanda. Maakohus otsuse resolutsiooniga YYi menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ega mõistnud kulusid hagejalt YYi kasuks välja. Kohtuotsuses on selgelt põhjendatud, miks YYi menetluskulude rahaline suurus jäetakse kindlaks määramata: „Kostjate esindaja kirjalikult kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid nimetas kohtuistungil suuliselt, et kostjate menetluskuluks on vastuse koostamine hagile 20.12.2013.a. 5,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks; eelistungil osalemine 09.02.2015.a.1 tund hinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kirjaliku seisukoha koostamine 4,75 tundi hinnaga 125 eurot , millele lisandub käibemaks. Kohus andis kostja esindajale tähtaja esitada kohtule esitatud menetluskulude osas arved hiljemalt 14.03.2016.a. Kostjate esindaja kohtule arveid ei esitanud. Samuti ei esitanud menetluskulude nõuet kohtuistungil osalemise kohta. TsMS §176 lg 6 järgi kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja suuliselt kohtuistungil ja ei esitanud kohtu nõudel menetluskulusid tõendavaid dokumente (s.o. arveid) siis kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata.“ Seega sisuliselt on maakohus jätnud YYi menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ning kohtuotsuse resolutsioonis märgitud „Jätta menetluskulud YY`i osas hageja OÜ Suntox Transport (pankrotis) kanda“ tähendab eelkõige seda, et hagejal ei ole õigust nõuda menetluskulude hüvitamist YYilt. YY ei ole kohtuotsust TsMS § 178 sätestatud korras vaidlustanud ega taotlenud pärast otsuse jõustumist ka kulude kindlaksmääramist, kuna kohtuotsuse resolutsioonis YYi kulude rahalise suuruse kindlaksmääramata jätmise kohta otsustus puudus. Kohus leiab, et sellega on YY kaotanud õiguse taotleda kohtult kulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist.
59.Taotluse mõista osaliselt kostjate kulud hagejalt YYi kasuks välja esitas Anto Variku kostja XX esindajana. Kuni 16.04.2016 toimunud maakohtu menetluses osales vandeadvokaat A. Variku mõlema kostja esindajana. Asja maakohtus uue arutamise ajaks ei olnud A. Varikul enam õigust tegutseda advokaadina ning vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 kohtu nõudmisel esitas A. Variku enda esindusõiguse tõendamiseks volikirja. 28.08.2018 vormistatud volikiri annab A. Varikule üksnes XX esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 222 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatust (§ 115 jj) saab A. Variku selles menetluses esitada
2-13-70053 taotlusi üksnes XX nimel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et XX on volitatud esitama YY nimel kohtule taotlusi. Seega ei saa XX ega tema nimel A. Variku taotleda YYi kasuks hagejalt menetluskulude hüvitise väljamõistmist.
60.XXl ei ole õigust nõuda YYi kulude osa endale hüvitamist. Kohus arvestab XX menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, et kostja menetluskulude nimekirjas kuni 16.04.2016 nimetatud kulud sisaldavad pooles ulatuses YYi kulusid. Samuti kohus leiab, et varasemate kulude kohta ei saa kostja esitada menetluskulude nimekirja suuremas ulatuses, kui eelmises menetluses on esitatud. Maakohus on 09.03.2016 kohtuistungil määranud kostjale tähtaja kohtuistungiga seotud kulude nimekirja ning arvete esitamiseks, kostja seda ei teinud. Seetõttu kohus arvestab kuni 16.04.2016 maakohtu menetluses kostja menetluskuludeks 09.03.2016 kohtuistungil avaldatud lepingulise esindaja kuludest poole, s.o 843,75 eurot (kokku kulus lepingulisel esindajal maakohtu menetluses kahele kostjale õigusabi osutamiseks 11,25 tundi, tunnitasuga 125 eurot + käibemaks, s.o summas 1687,50 eurot). Tunnitasumäär 125 eurot + käibemaks ei ületa kohtupraktikas tunnustatud advokaadi/lepingulise esindaja tasu suurust.
61.Tallinna ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses ei ole apellatsioonimenetluse kulusid jaotanud, vaid on märkinud, et kostja XX vastu nõude esitamisega seotud kulud jaotab maakohus asja uuel arutamisel. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati ning maakohtus asja uuesti arutamisel jäeti hagi kostja vastu rahuldamata, mistõttu on ringkonnakohtu menetluses kantud kulud kostja vajalikud kulud. Kohus leiab aga, et esindaja näidatud ajakulu apellatsioonimenetluses on ülepaisutatud ja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks 2,25h ajakulu kohtu nõudele 01.09.2016 vastuse koostamiseks. Kostjale on antud õigus hageja tõendite kogumise taotluse kohta arvamust avaldada, esitatud 2 leheküljelise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kohus arvestab 1 tunni. Samuti kohus ei pea põhjendatuks 10.10.2016 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu 1,75 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 41 minutit. Arvestades, et istungile eelnenud kuu jooksul oli esindaja koostanud ja esitanud kohtule mitmeid seisukohti ja taotlusi (viimased 24.09 ja 28.09.2016), mille vormistamiseks pidi esindaja asja materjalidega korduvalt tegelema, ei saanud istungiks ettevalmistumine oma majandus- ja kutsetegevusena õigusabi osutavalt esindajalt nõuda erilist ajakulu. Kohtu hinnangul on istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise piisav ajakulu 1 tund. Kokkuvõtlikult peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses kokku 18,75 tunni eest 2812,50 eurot (sisaldab käibemaksu).
62.Asja uuel arutamisel maakohtus kuni 16.10.2018 tehtud kuludeks on kostja kulud lepingulisele esindajale kokku 9,75 tunni eest summas 1462,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Asja sisu ja mahtu ning menetlusosaliste esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades kohus peab kostja lepingulise esindaja kulu, mille hüvitamist hagejalt nõuda, põhjendatud ja vajalikuks 5,5 tunni osas, summas 825 eurot (sisaldab käibemaksu). 05.06.2018 istung kestis 40 minutit, koos istungiks ettevalmistumisega on põhjendatud ajakulu kokku 1 tund. 15.10.2018 kirjalike seisukohtade koostamisele kulunud 4,5 tundi on ülemäärane, kohus ei kohustanud kostja esindajat täiendavaid seisukohti esitama, kostja esindaja saatis selle 6-leheküljelise dokumendi menetlusdokumendi kohtule 16.10.2016 kohtuistungi ajal kohtukõne teeside pähe. Kohtukõne teeside asemel kostja esindaja 2,5 leheküljel kirjeldab hageja nõuet, menetluse käiku ning 3 leheküljel kordab seni esitatud vastuväiteid hagile. Kohtu hinnangul on selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Arvestades, et 16.10.2018 istungile eelneval päeval on kostja esindaja koostanud kostja kirjalikke vastuväited, ei vajanud esindaja järgmisel päeval toimuvaks kohtuistungiks ettevalmistumiseks täiendavalt 45 minutit. Protokolli kohaselt kestis 16.10.2018 istung 1 tunni ja 45 minutit, selle ajakulu loeb kohus kostja esindaja istungil osalemisega seotud põhjendatud kuluks.
2-13-70053
63.Eeltoodu alusel kohus määrab XX põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 4481,25 eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas 746,87 eurot) ja mõistab selle summa OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kostja kasuks välja. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus mõistab OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kostja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
64.Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2016 määrusega kostja riigipoolse menetlusabi korras vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 2700 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodu alusel kohus mõistab OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) riigituludesse välja 2700 eurot. TsMS § 175 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohust märgib lahendis, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.