Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-13-70053 kinnistusregistrisse reg.osa nr.xxxxxxx neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 268 364 eurot OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks. Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud 8,29 % hageja Suntox Transport OÜ (pankrotis) kanda ja 91,71% kostja K. T. kanda. Jätta menetluskulud A. T.`i osas hageja OÜ Suntox Transport (pankrotis) kanda. Välja mõista K. T.`lt OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks menetluskulu summas 2827,97 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend seitse eurot ja üheksakümmend seitse senti). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja hagiavalduses esitatud nõuded ja põhjendus Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 18.11.2009 kuulutas Pärnu Maakohus, tsiviilasjas nr 2-09-44996, välja OÜ Suntox Transport pankroti ja määras pankrotihalduriks Urmas Trossi. AS Swedbank teate kohaselt olid pangas OÜ Suntox Transport (pankrotis) nimel allkirjaõiguslikud isikud kostjad. OÜ Suntox Transport (pankrotis) menetluse ajal läbitöötatud dokumendid lubavad asuda seisukohale, et kostjad ( juhatuse liige K. T. ja tegevjuht A. T.) on olnud tihedalt koostöös ja seotud OÜ Suntox Transport (pankrotis) majandustegevuse ja selle kahjustamisega võlausaldajate huvide vastaselt. Kostjad on ühiselt tegutsedes Suntox Transport OÜ (pankrotis) 2009 aastal alguses müünud äriühingu vara xx-le xxxxxxxx xxxxxxx. xx xxxxxxxx xxxxxxx on tasunud OÜ-le Suntox Transport ja makstud raha on ülekantud koheselt kostja A. T.ile kontole nr xxx märkega laenutagastus. Haldurile teadaolevalt OÜ Suntox Transport (pankrotis) A. T. ́ilt laenu ca 300 000 eurot saanud ei ole. Ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 on kostjad OÜ Suntox Transport (pankrotis) kontolt väljamaksnud kostjale A. T. kokku laenu tagasimaksena summas 282 010, 15 eurot ( 4 412 500 krooni) ja Xxxxx Xxxxxxxxxx OÜ –le summas 18 853, 93 eurot (295 000 krooni), kokku 300 864 eurot. Tegemist on äriühingu lähikondse ja võimaliku ühe võlausaldaja eelistamisele teistele. Kostja A. T. ́iga seotud äriühingud Xxxxxxxx xx, xx xxxxx xxxxxxxxxx , xxxxxxxxx xxxxxxx xx . Mis tähendab, et kostjad teadsid, kellele raha alusetult ja teiste võlausaldajate huve kahjustavalt, maksti. Endise töötaja selgituste kohaselt on kostjad elukaaslased ja omavad ühiseid lapsi. OÜ Suntox Transport (pankrotis) haldur on saatnud nii kostja K. T. ́le kui ka kostja A. T. ́ile päringu asjaolude selgitamiseks. 08.06.2011 esitas haldur järelepäringu K. T.le. Päringus palus haldur PankrS § 85 alusel andmeid : Esitada A. T. ja OÜ Suntox Transport vahel sõlmitud laenulepingud ja dokumendid, mis tõendavad laenu andmist. 2) Palus selgitada Suntox Transport OÜ (pankrotis) majandustegevust tervikuna, samuti kus asub äriühingu vallasvara haagis GKB (kallur), registrimärgiga 563 BM aastast 1986 ja haagis TEIJO (sihtotstarbeline), registrimärgiga 160DI, aastast 1974. 3) Selgitada, missugust osa etendas A. T. Suntox Transport OÜ (pankrotis) juhtimises ja majandustegevuse korraldamisel ning kuidas olid jaotatud tööülesanded ? 4) Samuti palus esitada andmed töötajate kohta. Töölepingud, töölepingute lõpetamised, OÜ Suntox Tarnsport (pankrotis) kohustused töötajate ees. Kostja K. 2 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 T. päringule ei vastanud. Haldur esitas kostja A. T.ile päringud erinevatele aadressidele, mille ka kostja A. T. ka kätte sai, haldur palus PankrS § 85 selgitada : Esitada temaga seotud äriühingute laenulepingud, mis on sõlmitud OÜ-ga Suntox Transpot (pankrotis) ja dokumendid, mis tõendavad laenude andmist ja allikad rahaliste vahendite päritolu kohta. Selgitada tema osa OÜ Suntox Transport (pankrotis) majandustegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Kostja A. T. mingeid selgitusi ei esitanud. Kostjad Suntox Transport OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena ja tegevdirektorina, kui majanduslikku olulist mõju omanud isik (sisuliselt juhatuse liige) on jätnud täitmata oma hoolsuskohused, rikkunud oma kohustusi, kandnud rahalised vahendid tegevdirektorile isikliku kasu saamise eesmärgil, põhjustanud äriühingu maksejõuetuse ja tekitanud võlausaldajatele kahju summas 300 864 eurot. Pankrotihaldur hagejana on seisukohal, et Suntox Transport OÜ maksejõuetuse peamise põhjusena saab nimetada rahaliste vahendite väljamaksmist teadlikult ja tahtlikult äriühingu juhatuse liikme teadmisel tegevdirektorile, kui olulist majanduslikku mõju omavale isikule, isikliku kasu saamise eesmärgil summas 300 864 EUR. Tegemist on isegi kriminaalkorras karistatava teoga (rahaliste vahendite omastamine, maksejõuetuse tekitamine). Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid summas 399 419,98 eurot. Rahalised vahendid summas 300 864 eurot oleks võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõuded ca 75% ulatuses. Tegemist on juhatuse liikme ja tegevdirektori, kui olulist majanduslikku mõju omanud isiku (tegeliku juhatuse liikmena) ja ka äriühingu lähikondsete, raskete juhtimisvigadega, mis seisneb oma kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu võib esitada hagi muuhulgas juhul, kui viimane jätab teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et äriühingul oli võimalik kohustusi täita. ÄS § 188 (1) alusel vastutab Kostja K. T. lisaks juhatuse liikmena ka osanikuna osaühingule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Tegevdirektor Kostja A. T. oli volitus teha OÜ Suntox Transport (pankrotis) nimel kõiki tehinguid ja käsutada rahalisi vahendeid panga. Sisuliselt oli juhatuse liige ja vastab sarnaselt juhatuse liikmena tekitatud kahju eest. Kokkuvõtvalt on hagi esitatud kostjate kui juhatuse liikme ja tegevdirektori (tegeliku juhatuse liikme ) vastu nende kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude üheks õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Tegevdirektor on ka isik, kes omas majanduslikku mõju äriühingus ja oli õigus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised. Sisuliselt oli elukaaslase asemel juhatuse liikme staatuses. Kui äriühingust võlgniku juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult 3 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 või raske hooletuse tõttu, on tegemist raske juhtimisveaga (PankrS § 28 lg 2). Raske juhtimisvea puhul ei tohi haldur jätta kahju hüvitamise nõuet esitamata. Kostjate tegevust võib hinnata ka äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena karistusseadustiku § 384 mõttes, Kostjad on rahaliste vahendite omandamisega muutunud isiklikult vastutavaks äriühingu võlausaldajate ees. Hageja palub mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja tekitatud kahju 300 864 eurot. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile Kostjad vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Hageja on esitanud hagiavalduse kostja I osas tuginedes asjaolule, et kostja I on Suntox Transport OÜ tegevjuhina ja kostja II juhatuse liikmena võlausaldajate huve kahjustades kui võlgnik tagastas ajavahemikus 01. jaanuar 2009.a kuni 10. aprill 2009.a kostjale I tema poolt antud laenu summas 282 010,15 eurot ja xxxxx xxxxxxxxxx xx-le 18 853,93 eurot. Hageja viitab, et kostjad on ühiselt tegutsedes võlgniku vara võõrandanud Xxxxxxxxx xxxxxxx xx-le (pankrotis). Xxxxxxxxx xxxxxxx xx (pankrotis) tasus varade eest võlgnikule ning nimetatud laekumiste arvelt tasuti hageja arvates alusetult ja teiste võlausaldajate huve kahjustavalt laen tagasi kostjale I ja kostjaga I seotud Xxxxxxxxx xxxxxxx xx-le. Kostjale I jääb arusaamatuks, millisel alusel hageja väidab, et laen tagastati alusetult ja teiste võlausaldajate huve kahjustades ning seda ei ole põhjendatud ka hagiavalduses. Ainuüksi kostja I tegutsemine võlgniku tegevjuhina ja Xxxxxxxxx xxxxxxx xx (pankrotis) juhatuse liikmena ei tähenda, et kostja I tegevus on olnud seadusevastane. Pärnu Maakohus kuulutas tsiviilasjas nr 2-09-44996 ajutise pankrotihalduri Urmas Tross’i poolt koostatud ja 12. novembril 2009.a kohtule esitatud kirjaliku aruande põhjal 18. novembril 2009.a välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Urmas Tross’i. TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Enne pankroti väljakuulutamist tutvus pankrotihaldur võlgniku pangaväljavõtetega ning kostja I on seisukohal, et pankrotihalduril olid hiljemalt kirjaliku aruande esitamise kuupäeval s.o. 12.11.2009.a. teada hagi aluseks olevate laenu tagastamisega seonduvad asjaolud. Hageja on hagiavalduses ise viidanud TsÜS §-le 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm 3 aastat. Hageja on küll viidanud TsÜS §-le 146 lg 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg 10 aastat juhul kui kohustatud isiku rikkus oma kohustusi tahtlikult. Samas ei ole hageja viidanud ega põhistanud, milles seisnes kostja I poolt kohustuste rikkumise tahtlikkus, samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ei ole hagiavaldust esitatud aegumistähtaja jooksul kuigi selleks olid kõik võimalused olemas. Tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitas kostja I vastu hagiavalduse kahju hüvitamiseks 25. oktoobril 2013.a, mis võeti peale puuduste kõrvaldamist menetlusse 28. novembril 2013.a. Vältimaks nõude aegumist, oleks hageja pidanud kostja I osas hagiavalduse esitama hiljemalt 12. novembril 2012.a kuid ei teinud seda. Isegi kui oletada (mida kostja I mingil juhul ei tunnista, et kostja I oleks võlgnikule kahju tekitanud, siis aegus hageja käesolevas tsiviilasjas toodud nõue hiljemalt kolme aasta möödumisel ajutise pankrotihalduri poolt võlgniku kirjaliku aruande esitamisest 12. novembril 2009.a ehk hetkest mil hageja pidi teadlikuks saama väidetava kahju tekitamisest. Juhul kui kohus otsustab aegumist mitte kohaldada, siis märgib kostja I, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole võimalik hagiavaldust kostja I vastu rahuldada kuna hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Ainult asjaolu, et võlgniku poolt on kostja I arveldusarvele mingil perioodil kantud 282 010,15 eurot ja xxxxx xxxxxxxxxx xx arvele 18 853,93 ei anna mingisugust alust esitada kostja I osas nõuet. Esitatud hagiavaldusest jääb kostja I selgusetuks nii hagi ese kui selle alus ning sellisel kujul hagile sisuliselt ja asjakohaselt vastamine on võimatu. Asjaolu, et kostja I andis 4 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 võlgnikule tegevjuhina laenu ja see talle tagastati, ei ole aluseks kahjunõude esitamiseks ÄS § 187 lg 1 alusel kuna Kostjat I ei ole võimalik samastada võlgniku juhatuse liikmega nagu seda üritab esitleda hageja. Kostja I oli võlgniku tegevjuht ning tal oli võlgnikuga töölepingust tulenev töösuhe ning antud juhul ei ole kohane rääkida käsundist. Lisaks jääb kostjale I arusaamatuks, milliseid makseid kahju tekitamise alusena konkreetselt hageja silmas peab ning seda asjaolu ei ole hageja hagiavalduses selgitanud kuigi hagiavaldusele on lisatud pangakonto väljavõtt perioodil 01. veebruar 2009.a kuni 09. november 2009.a. Ainuüksi hageja poolt hagiavalduses esitatud mitmed erinevad paljasõnalised kahtlustused ei tõenda asjaolu, et kostja II oleks võlgnikule kahju tekitanud. Hageja poolt kostja II osas esitatud faktilised asjaolud on nii üldist laadi, et arusaamatuks jääb, millist tegu või tegevusetust kostjale II ette hagiavalduses ette heidetakse. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid. Ainukene hageja poolt kohtule esitatud sisuline tõend on võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01. veebruar 2009.a kuni 09. november 2009.a kuid kostja II hinnangul ei ole võimalik sellest järeldada kahju tekkimist, kostja II süülist käitumist ja põhjuslikku seost kostja II käitumise ja väidetavalt kahju tekkimise vahel. Lojaalsuskohustuse rikkumise korral olukorras, kus hageja tugineb asjaolule, et kostja omastas äriühingu raha, on omastamise tõendamine hageja kohustus ning hageja peab esile tooma konkreetsed kostja II vastutust põhjendavad asjaolud ja tõendid. Hagiavalduses kirjeldatud tegevustega ei ole kostja II hinnangul hageja tõendanud võlgnikule kahju tekkimist ning tulenevalt TsMS § 436 lg 2 saab kohus rajada otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peaks hageja nõude maksmapanekul tõendama, et võlgnikule on tekitatud kahju ning juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja just need konkreetsed rikkumised põhjustasid võlgnikule hagiavalduses nimetatud kahju. Alles peale nende asjaolude tõendamist oleks kostjal II võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendaks, et rikkumist ei esine või on see vabandatav tulenevalt VÕS § 103 lg 1. Antud juhul käsitles hageja kostja II poolt kahju tekitamisena sisuliselt kõiki võlgniku pangaarvelt tehtud väljamakseid kostjale I ja Xxxxxxxxx xxxxxxx xx-le (pankrotis) ning selline käsitlus ei ole õigustatud ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 kohaldamisel. Kostja II ei ole teinud kostjale I või Xxxxxxxxx xxxxxxx xx-le (pankrotis) ainsatki väljamakset ning hageja ei ole vastupidist millegagi tõendanud. Kostja II ei ole rikkunud seetõttu ÄS § 187 lg 1 ja TSÜS § 35 või VÕS § 620 lg 1 või lg 2 tulenevat kohustust ning pankrotivõlgnik ei ole kostja tegevuse tulemusena kandnud mingisugust kahju ning seetõttu ei ole alust nõuda kostjalt nende summade hüvitamist lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Laenu andmisele võlgnikule ei ole seadustega sätestatud ainsatki piirangut ning lähikondsele laenu tagastamine ei tähenda, et hagejale oleks sellest tekkinud kahju. Isegi juhul kui kostja II oleks kostjale I või Xxxxxxxxx xxxxxxx xx-le teostanud laenu tagasimakseid, siis laenu- ja arvelduskrediidilepingu alusel teostatud laenu tagasimaksed ei ole käsitletavad käsunduslepingu rikkumisena või alusetute väljamaksete tegemisena ja sellest tulenevalt kostja poolt kahju süülise tekitamisena nagu käsitleb seda hageja (kahju hüvitamise alusena on hageja viidanud ÄS § 187 lg 2, VÕS § 115 lg 1) . Kostja palub jätta pankrotihaldur Urmas Tross hagiavaldus A. T.’i ja K. T. vastu täies ulatuses rahuldamata; jätta kõik kostjate menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 21.01.2014.a. esitas hageja arvamuse kostja vastuse kohta , mille kohaselt endiste OÜ Suntox Transport (pankrotis) töötajate, J. D. ja K. Š. ́e, suuliste selgituste kohaselt on Kostjad elukaaslased, omavad ühiseid lapsi ja kasutavad ühist eluaset aadressil xxxxxxxxxx x xxxxxx. AS Swedbank teate kohaselt olid pangas OÜ Suntox Transport (pankrotis) nimel allkirjaõiguslikud isikud kostjad. Kostjad on ühiselt tegutsedes (juhatuse liikme ja tegevjuhina) Suntox Transport OÜ (pankrotis) 2009 aasta veebruaris ja märtsis müünud äriühingu vara OÜ5 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 le xxxxxxxx xxxxxxx. xx xxxxxxxx xxxxxxx on tasunud vara eest OÜ-le Suntox Transport, OÜ-st Suntox Transport on laekunud raha ülekantud koheselt Kostja A. T.ile kontole nr xxx märkega „laenutagastus“. Ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 on kostjad OÜ Suntox Transport (pankrotis) kontolt väljamaksnud Kostjale A. T. kokku laenu tagasimaksena summas 258 107, 19 eurot (4 038 500, 00 krooni) ja xxxxx xxxxxxxxxx xx –le summas 18 853, 93 eurot (295 000 krooni), kokku 276 961, 12 eurot. Kontoväljavõte alusel on ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 teinud alljärgnevad väljamaksed kostja A. T. ́ile või xx le xxxxx xxxxxxxxx :

KUUPÄEV

02.02.2009 06.02.2009 16.02.2009 20.02.2009 23.02.2009 24.02.2009 25.02.2009 26.02.2009 05.03.2009 12.03.2009 13.03.2009 14.03.2009 15.03.2009 Kokku

ülekanne A. T. (kroon)

Ülekanne xxxxx xxxxxxxxxx xx (kroon)

40 000,00 30 000,00 130 000,00 350 000,00 265 000,00

230 000,00 240 000,00 500 000, 00

20 000,00

65 000,00 10 000,00 930 500,00 841 000,00 422 000,00 260 000,00 4 038 500,00 ehk 258 107,19 eurot 295 000,00 ehk 18 853, 93 eurot

Haldurile teadaolevalt A. T.`ilt OÜ Suntox Transport (pankrotis) laenu summas ca 276 961.12 eurot saanud ei ole. Laenu mittesaamist tõendab asjaolud, et haldurile ei esitanud dokumente (laenulepingud ja laenusumma ülekandmist tõendavad dokumendid) äriühingu likvideerijad ega kostjad. Rahaliste vahendite väljamaksmise tagajärjel 26.03.2009.a. otsustas ainuosanik K. T. osaühingu lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise ning asukoha muutuse. Pärast rahaliste vahendite väljamakseid sisuliselt lõppes OÜ Suntox Transport majandustegevus. , alustati likvideerimisega, mis lõppes pankrotiga. Rahaliste vahendite väljamaksmise tulemusena jäi rahuldamata samas suurusjärgus võlausaldajate nõuded. Vastupidiselt oleks olnud võimalik laekunud rahalised vahendid välja maksta võlausaldajatele ning rahuldada enamuses nõuded. Pankrotihaldur hagejana on seisukohal, et Suntox Transport OÜ maksejõuetuse peamise põhjusena saab nimetada rahaliste vahendite väljamaksmist ajavahemikus 02.02.2009 kuni 15.03.2009 , vahetult enne likvideerimist teadlikult ja tahtlikult äriühingu juhatuse liikme teadmisel tegevdirektorile, Kostjate isikliku kasu saamise eesmärgil summas 276 961, 12 eurot. Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid summas 399 419,98 eurot. Rahalised vahendid summas 276 961, 12 eurot oleks võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõuded ca 69, 4 % ulatuses.OÜ Suntox Transport (pankrotis) menetluse ajal läbitöötatud dokumendid lubavad asuda seisukohale, et Kostjad ( juhatuse liige K. T. ja tegevjuht A. T.) on olnud tihedalt koostöös ja seotud OÜ Suntox Transport (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamisega. Enne likvideerimist ja pankrotimenetluse alustamist, on ilma õigusliku aluseta makstud välja rahalised vahendid summas 276 961, 12 euro äriühingu lähikondsele. Rahaliste vahendite väljamaksmine tõi kaasa majandustegevuse lõppemise ja võlausaldajate nõuete mitterahuldamise. Kostjad Suntox Transport OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena ja tegevdirektorina, kui majanduslikku olulist mõju 6 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 omanud isik (sisuliselt juhatuse liige) on jätnud täitmata oma hoolsuskohused, rikkunud oma kohustusi, kandnud rahalised vahendid tegevdirektorile isikliku kasu saamise eesmärgil. Hageja on seisukohal, et tegemist on selge nõudega juhatuse liikme ja tegevdirektori, kui olulist majanduslikku mõju omanud isiku (tegeliku juhatuse liikmena) vastu. Kostjad on PankrS-e mõttes äriühingu ja isikutena lähikondsed, kes on pannud toime raskeid juhtimisvigu, mis seisnevad oma kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult, millega tagajärjel on tekitatud äriühingu võlausaldajatele kahju summas 276 961, 12 eurot. Kostja K. T. vastutab äriühingu juhatuse liikmena. Kostja K. T. on rikkunud oma kohustusi alljärgnevalt : - Juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35). Jättis koostamata 2008 majandusaasta aruande, võimaldas juhatuse liikmena välja maksta rahalised vahendid Kostja A. T.ile ilma lepinguta ja õigusliku aluseta. Juhatuse liige teadis, et rahaliste vahendite väljamaksmisega kahjustatakse teiste võlausaldajate huve, lõppeb majandustegevus ja alustas likvideerimist kohe pärast väljamakseid. Juhatuse liige omandas isiklikult koos elukaaslasega (kanti A. T. isiklikule kontole) väljamakstud rahalised vahendid summas 258 107,19 eurot, võimaldades rahaliste vahendite maksmist elukaaslase isiklikule kontole. Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja K. T. teadis, et rahaliste vahendite väljamaksmisega jäävad rahuldamata teiste võlausaldajate nõuded eelduslikult sarnases summas. Juhatuse liige teadis, et vara müümine ja rahaliste vahendite väljamaksmine lõpetab majandustegevuse ning otsustas 26.03.2009 tegevuse lõpetada likvideerimisega ning isegi äriühingu asukoha muutmise, varjamaks oma tegevust. Korralik ettevõtja hoosluskohustuse täitmisel K. T. nii ei oleks käitunud. OÜ-le Suntox Tarnsport (pankrotis) tekib kahju. Kostja K. T. teadis või vähemalt pidi teadma, et vara müümisel ja rahaliste vahendite maksmise võimaldamisel summas 276 961, 12 eurot, tekib kahju äriühingule samas summas, kuna A. T.il puudus alus saada raha ja samas jäävad rahuldamata kõigi seniste võlausaldajate nõuded isegi osaliselt. Kohustuste rikkumise ja tekkiva kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja K. T. poolt rahaliste vahendite väljamaksmine tekitas kahju ja on omavahel põhjuslikus seoses, sest väljamaksetest loobumisel oleks võinud majandustegevust jätkata ja rahuldada võlausaldajate nõuded enamuses nii majandustegevuse jätkamise kui ka vara müügi arvelt. Kostja K. T. kohustuste rikkumine seisneb ka selles, et ta juhatuse liikmena teadis, et puuduvad laenulepingud, mille alusel ta makseid võimaldas. Kui juhatuse liige ei teinud makseid ise, võib tema kohustuste rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende takistamiseks. Juhatuse liikmetel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (lojaalsuskohustus). Kostja K. T. juhatuse liikmena rikkus lojaalsuskohustust muu hulgas ka sellega, kui ta käitus huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu huvidega ja eelistas võlausaldajate huvidele, koos oma elukaaslasega, enda huve. ÄS § 188 (1) alusel vastutab Kostja K. T. lisaks juhatuse liikmena ka osanikuna osaühingule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Kostja K. T. on juhatuse liikmena oma hoolsuskohustust ja hea usus põhimõtteid rikkunud ning võimaldanud rahaliste vahendite väljamaksmise, mille tagajärjel on äriühing muutunud maksejõuetuks ja tekkinud kahju summas ca 276 961, 12 eurot. Kostja A. T. vastutab äriühingu tegevdirektorina (juhtorgan), kes tegelikult juhtis äriühingut. Tegevdirektor on juhtorgan äriühingus. Tegevdirektor Kostja A. T. oli volitus eelduslikult teha OÜ Suntox Transport (pankrotis) nimel kõiki tehinguid ja käsutada piiramatult rahalisi vahendeid krediidiasutuses. Sisuliselt oli tegevdirektor juhatuse liikme positsioonis ja vastab sarnaselt juhatuse liikmena tekitatud kahju eest. Kostja A. T. omandas ilma igasuguse aluseta või lepinguta äriühingu rahalised vahendid summas ca 276 961, 12 eurot. Tegevdirektorina ta teadis või vähemalt pidi teadma, et tekitab sellega äriühingu maksejõuetuse ning teiste võlausaldajate nõuete mitterahuldamise. Heade kommetega on 7 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 vastuolus Kostja A. T.i tegevus, milles ta omandas rahalised vahendid ilma lepinguta isiklikult, vahetult enne likvideerimise alustamist ja teadis, et teiste võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata. Kostja A. T. korraldas olematu laenulepingu täitmise eesmärgiga viia raha OÜ-st Suntox Transport (pankrotis) välja oma kontrolli all olevale isiklikule kontole ja seotud äriühingu kontole. Töölepingut ei ole A. T. esitanud. Tegevdirektorina on kostja A. T. rikkunud alljärgnevalt : Juhtivtöötajana, oma majandus-ja kutsetegevuses oma kohustusi (sarnaselt juhatuse liikmena) , ta kasutas ära oma volitusi pangas ja maksis välja rahalised vahendid endale ilma lepinguta ja õigusliku aluseta. Tegevdirektorina ta teadis, et rahaliste vahendite väljamaksmisega kahjustatakse teiste äriühingu võlausaldajate huve ja likvideerimise alustamisest kohe pärast väljamakseid. Omandas isiklikult koos elukaaslasega väljamakstud rahalised vahendid summas 258 107,19 eurot ja kontrollitava äriühingu kaudu veel summas 18 853, 93 eurot. - Tegevdirektorina vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtjale sarnast hoolsusstandardit ega tegutsenud vajaliku hoolsusega. Kostja A. T. teadis, et rahaliste vahendite väljamaksmisega jäävad rahuldamata teiste võlausaldajate nõuded eelduslikult sarnases summas. Tegevdirektor teadis, et vara müümine ja rahaliste vahendite väljamaksmine lõpetab majandustegevuse ning toob kaasa likvideerimise või isegi pankrotimenetluse. Korralik ettevõtja ja tegevdirektor hoolsuskohustuse täitmisel nii ei oleks käitunud. - OÜ-le Suntox Tarnsport (pankrotis) tekib kahju. Kostja A. T. teadis või vähemalt pidi teadma, et vara müümisel ja rahaliste vahendite maksmise endale summas 276 961, 12 eurot, lõppeb majandustegevus, tekib kahju äriühingule ja jäävad rahuldamata kõigi seniste võlausaldajate nõuded isegi osaliselt ning kohustuste rikkumisega rikastub ise alusetult väljamakse summas. - Kohustuste rikkumise ja tekkiva kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja A. T. poolt rahaliste vahendite väljamaksmine tekitas kahju ja on omavahel põhjuslikus seoses, sest väljamaksetest loobumisel oleks võinud majandustegevust jätkata ja rahuldada võlausaldajate nõuded enamuses nii majandustegevuse jätkamise kui ka vara müügi arvelt. Tegevdirektorina omandas rahalised vahendid isiklikult. Tegevdirektor, olles äriühingu juhtorgan, sisuliselt juhatuse liige, korraldas äriühingu majandustegevust ja rahaliste vahendite liikumist. Rahaliste vahendite ülekandmisel endale rikkus ta oma tegevdirektori kohustusi teadlikult ja omandas ning rikastus alusetult summas 276 961, 12 eurot. Nõue ei ole aegunud. Hageja palub kostjatelt tehniliste vigade tõttu (kasutatud kalkulaatori rike) vähendada haginõuet summani 276 961, 12 eurot. Mõista välja Kostjatelt solidaarselt OÜ Suntox Transport (pankrotis) võlausaldajate kasuks summas 276 961, 12 eurot. Jätta kostja A. T.i taotlus aegumise kohaldamise suhtes rahuldamata. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kuna hageja oli hagis viidanud erinevatele seadusesätetele, siis kohtu nõudel hageja täpsustas nõuet s.t. millistel alternatiivsetel alustel on nõue esitatud ja alternatiivsete nõuete järjekord. Hageja täpsustas nõuet 29.01.2016.a. Kostjate koostegevuse tulemina oli võimalik tekkida olukord, milles Suntox Transport OÜ (pankrotis) müüs 2009 aasta veebruaris ja märtsis äriühingu vara xx-le xxxxxxxx xxxxxxx. xx xxxxxxxx xxxxxxx on tasunud vara eest OÜ-le Suntox Transport. Kostjad kandsid Suntox Transport OÜ (pankrotis) pangakontolt kogu laekunud raha Kostja 2 isiklikule kontole „väidetava laenu“ tagasimaksena, kokku summas 276 961, 12 eurot (258 107, 19 eurot (4 038 500, 00 krooni) ja Kostjaga 2 seotud xxxxx xxxxxxxxxx xx –le summas 18 853, 93 eurot (295 000 krooni), tõendatud selgelt kohtule esitatud kontoväljavõttega ja AS Swedbank kirjaga). Kostjad said aru või vähemalt pidid aru saama, et hageja majandustegevust halvendades ja võlausaldajate õigusi rikkudes, ilma igasuguse õigusliku aluseta rikuvad nad oma ametikohustusi ja tekitavad hagejale ning hageja võlausaldajatele kahju. Korduvalt märgituna kostjad alusdokumente tehingute õigustamiseks ei esitanud, ei enne hagi esitamist pankrotimenetluses ega ka tsiviilasja nr 2-13-70053 menetluse ajal, õigemini jätkuvalt alates 2011 aastast kuni 2016 aastani. A. T.i vastu on nõue kui tegeliku juhatuse liikme vastu. Kostja2, kui faktilise juhatuse liikme, vastutuse realiseerumise nõude 8 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 eeldused (materiaalõigusliku vastutuse koosseis) on alljärgnevad: a) Kehtiv ametisuhe - juhtis ja esindas äriühingut kolmandate isikute ees, mida kinnitas kostjate esindaja korduvalt istungil, töötajate J. D. ja K. Š. ́e, suuliste selgituste alusel haldurile menetluse ajal, korraldas transpordi teenuse osutamist, masinate ostu, müümist ja remonti, sõlmis töölepinguid, korraldas raamatupidamise ja aruandluse esitamise, oli äriühingu kontokasutaja koos teise juhatuse liikmega. Kohtule esitatud kontoväljavõtte alusel Kostja2 töötasu ei saanud, vaid talle tasuti hüvitusena kuluaruannete alusel. Kui juhatuse liige tegutseb eneseorgani põhimõtte alusel siis eelduslikult tasu ei maksta, sama kehtib ka faktilise juhatuse liikme kohta, kellel ei ole otsest alust tasu saada, kuid hüvitatakse nn kuluaruannete alusel. Kostja2 isikuna ei olnud mingis muus ametialases suhtes, pigem üldse ilma kirjalikus vormis väljendatud suhteta. Antud olukorras on Kostja1 äriregistri kohane juhatuse liige, kuid tegeliku äriühingu juhina, faktilise juhatuse liikmena Kostja 1 kõrval on tegutsenud hoopiski sarnase ametisuhte alusel Kostja2 ning vastutab solidaarselt Kostjaga1. See ei tulene lihtsalt ainult AS Swedbank teatest. b) Kohustuse rikkumine – äriühingu vara müümine ja laekunud rahaliste vahendite kandmine , ilma õigusliku aluseta ja võlausaldajate nõudeid eirates, isiklikule kontole summas 276 961 eurot. c) Osaühingule varalise kahju tekkimine (VÕS § 127, 128). Hagejale varalise kahju suurus on võrdne isiklikule kontole kantud summaga 276 961 eurot, mille arvelt jäid rahuldamata enamuses võlausaldajate nõuded. d) Rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Põhjuslik seos on osaühingu vara müümise ja müügisummade isiklik omandamise tagajärjel suutmatuse tekkimine jätkata osaühingu majandustegevust, täita võlausaldajate nõudeid ning viis osaühingu pankrotini ning tekitas kahju summas 276 961 eurot. e) Vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud , et Kostja1 ja Kostja2 juhatuse juhtorgani liikmetena on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleva ajani ei ole Kostjad esitanud dokumente või tõendeid, et Kostjatel oleks olnud alus Kostjale2 isiklikult raha tasuda, et hageja täitis enne likvideerimist lihtsalt laenukohustuse. Samuti pole Kostjad esitanud muid dokumente või tõendeid, et nad täitsid oma kohustusi vajaliku hoolsusega. Kohtuistungil esitatud suuline väide, et Kostja2 oli tegevdirektor, töölepingut esitamata, tegelikult töötasu saamata, ei ole vastutust välistav asjaolu, vaid näitab olemist faktilise juhatuse liikmena. Kostja2 on kohtuistungil väitnud, et töötas tegevdirektorina. Nagu juba eelpool märgitud ei ole Kostja2 mingit töölepingut esitanud ja pole ka tegelikkuses töötasu saanud. Märgitult on Kostjale2 makstud kuluhüvitist, mis on iseloomulik faktilisele juhatuse liikmele, kes ei saa töötasu, kuid saab kuluhüvitisi, veelkord tegevdirektorina tasu pole saanud. Väidetaval tegevdirektoril Kostja2 oli suuline volitus eelduslikult teha OÜ Suntox Transport (pankrotis) nimel kõiki tehinguid ja käsutada piiramatult rahalisi vahendeid krediidiasutuses. Sisuliselt oli ta ka tegevdirektorina juhatuse liikme positsioonis - faktiline juhatuse liige ja vastab sarnaselt juhatuse liikmena tekitatud kahju eest. Ka tegevdirektorina ta sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tekitab vara müümisega majandustegevuse seiskumise, rahaliste vahendite omandamisega hageja maksejõuetuse ning hageja võlausaldajate huvide kahjustamise. Kostja2 teadlik ja tahtlik tegevus faktilise juhatuse liikmena ja ka äriühingu tegevjuhina on heade kommetega vastuolus, korraldades koos Kostjaga1 olematu „laenulepingu“ täitmise varjus raha väljaviimise hageja kontolt oma isiklikule kontole ja isikliku kontrolli all seotud äriühingu kontole. Nagu Kostja1 on ka Kostja2 tahtlikult pannud toime raske juhtimisvea. Raske juhtimisviga seisneb rahaliste vahendite omandamises ja maksejõuetuse tekitamises. Kostja2 faktilise juhatuse liikmena /tegevdirektorina on ka isik, kes omas majanduslikku mõju äriühingus ja oli õigus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised. Kostja2, omandades isiklikult hageja rahalised vahendid on oma kohustusi rikkunud, käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja peab koos Kostjaga 1 tekitatud kahju hüvitama ÄS 187 (2) alusel. Hageja arvates tegutses Kostja2 eelkõige faktilise juhatuse liikmena ja vastutab koos teise juhatuse liikmega solidaarselt tahtlikult heade kommete vastase ja kahjuliku tehingu tegemise eest.

9 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 Alternatiivselt kostjate tegevus on käsitletav õigusvastaselt kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 punktide 6, 7 ja 8 alusel. Kostjad vastutavad deliktiõiguslikult solidaarselt. Kostja 1 on juhatuse liige, Kostja 2 faktiline juhatuse liige või siis tegevdirektor, kelle töölepingukohased tööülesanded on teadmata, õigemini said olla nagu juhatuse liikmel. Õigusvastaselt kahju tekitamine seisnes selles, et Kostja2 on juhtorgani liikmena isiklikult omandanud õigusliku aluseta hageja rahalised vahendid summas ca 276 961, 12 eurot. Ta sai seda teha Kostja1 teadmisel ja Kostjad teadsid või vähemalt pidid teadma, et tekitavad vara müümisega majandustegevuse seiskumise, rahaliste vahendite omandamisega äriühingu maksejõuetuse ning äriühingu võlausaldajate huvide kahjustamise. Seega on Kostja 2 Kostja 1 kaasabil oma süülise õigusvastase teoga põhjustanud hagejale kahju ja hageja ei tea, mis võiks olla tema süüd välistavad asjaolud. Nagu eelpool märgitud, Kostja2 teadlik ja tahtlik tegevus faktilise juhatuse liikmena ja ka äriühingu tegevjuhina on heade kommetega vastuolus, korraldades koos Kostjaga1 olematu „laenulepingu“ täitmise varjus raha väljaviimise hageja kontolt oma isiklikule kontole ja isikliku kontrolli all seotud äriühingu kontole. Kostjate tegevust võib hinnata ka äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena karistusseadustiku § 384 mõttes, Kostjad on rahaliste vahendite omandamisega muutunud isiklikult vastutavaks äriühingu võlausaldajate ees. Raske juhtimisviga seisneb rahaliste vahendite omandamises ja maksejõuetuse tekitamises. Kostja2 faktilise juhatuse liikmena /tegevdirektorina on ka isik, kes omas majanduslikku mõju äriühingus ja oli õigus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised. Kostja2, omandades isiklikult hageja rahalised vahendid on oma kohustusi rikkunud, käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja peab koos Kostjaga 1 tekitatud kahju hüvitama ÄS 187 (2) alusel. Kostjate tegevus on õigusvastaselt kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 punktide 6, 7 ja 8 alusel. TsÜS § 146 (1) ja (4) sätete alusel on üldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 kehtestab erinormi tehingust tulenevate nõuete aegumisele ja selle kohaldamiseks on oluline, et kohustatud isikul oleks olnud tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada. Kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks on õigusvastase tagajärje soovimine, kusjuures õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tegevus. Nõue on aegumas Kostja2 vastu alles 15.03.2019 . Pankrotimenetluse alustamisel likvideerijate poolt oli võimalus ajutisel halduril küll konto väljavõtte kohaselt näha rahaliste vahendite väljamaksmist, kuid puudus otsene alus väita, et laenulepingut ei olnud. Kuna võlgniku likvideerijad esindajatena laenulepinguid Suntox Transport ja Kostja2 vahel ei esitanud, taotles OÜ Suntox Transport (pankrotis) haldur Kostjatelt informatsiooni võimalike laenulepingute kohta. Päringu sai Kostja A. T. kätte 25.10.2011, vastamise tähtaeg oli 21.11.2011. 17.11.2011 teavitas võlgniku likvideerija, et on saanud volikirja T.ilt ja saab vastata halduri päringutele. Mingit vastust ei esitatud. Seega algas haldurile nõude esitamise tähtaeg alates 21.11.2011. Kui rakendada kolme aastast aegumise tähtaega siis aeguks nõude esitamine kostja T.i vastu hiljemalt 21.11.2014, kuid TsÜS § 146 (4) alusel mitte hiljem kui 25.10.2021. Samas kui Pärnu Maakohus leiab, et deliktiõigusliku nõude alusel ei ole piisavalt tõendatud nõude asjaolud Kostjate vastu, saab nõude esitada alusetu rikastumise alusel. Kostjad ei ole pankrotimenetluse ajal esitanud haldurile enne hagi esitamist ega ka Pärnu Maakohtu taotlusel hiljemalt 06.04.2015 laenulepingut(id) ja laenuandmist tõendavaid dokumente, mida võiks kontrollida. Seega on tõendatud, et Kostja 2 ja hageja vahel laenulepinguid sõlmitud ei olnud ja puuduvad dokumendid, mis tõendavad laenu andmist isegi suulise laenulepingu alusel. Pole võimalik rääkida tavapärasest laenulepingu alusel laenusumma tagastamisest laenu tähtaja saabumisel. Kohustuse täitmisena saadu tagastamise nõude (VÕS § 1028 lg 1) eelduseks on , et hageja on Kostjale/Kostjatele midagi üle andnud, kuid kohustust ei olnud olemas. Hageja kontolt omandas Kostja2 hageja vahendeid olematu laenulepingu alusel kokku summas 276 961,12 eurot, tegi seda Kostja 1 teadmisel, samas hagejal niisugust kohustust Kostja 2 ees ei 10 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 olnud (VÕS § 1028 lg 1) ja Kostja 2 peab raha hagejale VÕS § 1032 (1) alusel tagastama. Märgitult Kostja 2 aga ei saanud vahendeid omandada ilma Kostja 1 heakskiidu/tegevusetuse või vaikiva nõusolekuta, vastasel korral oleks Kostja 1 esitanud ise nõude Kostja 2 vastu raha tagastamiseks. Samuti on hageja arvamusel, et perekonnana kasutati saadud rahalisi vahendeid ühiselt isikliku elu elamiseks. TsÜS § 151 (1), (2) ja (3) alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Haldur sai alusetust rikastumisest teada hiljemalt 21.11.2011, kuna Kostjad , sh Kostja 2 ei vastanud tema poolt 25.10.2011 halduri poolt saadetud päringule, esitas hageja haldur nõude oktoobris 2013, nõue Kostjate vastu aegunud ei ole. Hageja arvates on Kostjad alusetult rikastunud hageja arvelt ja peavad VÕS §§ 1028 ja 1032 (1) alusel tagastama hagejale rahalisi vahendeid summas 276 961, 12 eurot. Kui alusetult rikastumise alusel ei ole Pärnu Maakohtu arvates piisavalt tõendatud nõude asjaolud saab nõude esitada alternatiivselt saab Kostjate ümberkäimist hageja rahaliste vahenditega käsitleda kinkeiseloomuga tehinguna. Nagu eespool korduvalt märgitud on Kostjate tegevuse tulemina hageja kontolt Kostja2 saanud oma isiklikule kontole rahalised vahendid summas 276 961, 12 eurot. Rahaliste vahendite ülekandmise alusena on märgitud “laenu tagastamine”, kuid laenu Kostja 2 hagejale andnud ei ole. Tehingutena on rahaliste vahendite ülekanded ühepoolsed (hageja kontolt Kostjale 2) ning seetõttu kinke iseloomuga, mille tulemusena on Kostjate vaheline tegevus käsitletav PankrS-s kohaselt tervikuna kinkeiseloomuga tehinguna. Hageja arvates on mõistlik ühepoolseid ülekandeid ajavahemikus 02.02.2009 kuni 15.03.2009 käsitleda ühe jätkuva tehinguna, mis on ühepoolne ja kinke iseloomuga ning mis on tehtud (sõlmitud) viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tõsi, võib ka tehingu kaupa, kuid seda ei saa pidada otstarbekaks. Märgitult kinkeiseloomuga tehing tehti ajavahemikus 02.02.2009 kuni 15.03.2009, hageja pankrotimenetlus algatati 10.09.2009, seega viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Pärast rahaliste vahendite kandmist Kostja 2 isiklikule arvelduskontole lõppes hageja majandustegevus, algatati likvideerimismenetlus ja esitati pankrotiavaldus. Kinkeiseloomuga tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, sest rahalised vahendid olid suuruses, mis oleks võimaldanud täita enamuse võlausaldajate nõuetest, (kaitstud nõudeid summas 399 419,98 eurot, omandatud rahaliste vahendite suurus summas 276 961, 12 eurot, võimalik tasuda ca 70% nõuetest) ja hageja muutus kinkimise tõttu püsivalt maksejõuetuks, mida tõendab hageja pankroti väljakuulutamine. Kinkeiseloomuga tehingutega kahjustati võlausaldajate huve ja põhjustati maksejõuetus. Kinkeiseloomuga tehing tehti hageja osaniku ja juhatuse liikme Kostja 1 ja juhatuse liikme elukaaslase, osaühingu faktilise juhatuse liikme/tegevdirektori või volitatud isiku Kostja 2 vahel. Tegemist Kostjate näol isikutega, keda käsitletakse lähikondsetega. Nimelt PankrS § 117 (2) alusel on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Liskas PankrS § 117 (3) alusel võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka ülalpool nimetamata hagejale lähedase isiku. Seega toimus kinkeiseloomuga tehing lähikondsete vahel, raha kasutati eelduslikult Kostjate poolt ühiselt. Raske juhtimisviga seisneb rahaliste vahendite omandamises ja maksejõuetuse tekitamises. Antud juhul on tõendatud, et on olemas lisaks eeltoodud alustele, kõik kinkeiseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamise alused: kinkeiseloomuga ülekanded tehti (koos käsitletuna 11 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 pangaülekanded) teostati viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; vara müümise ja raha väljamaksmisega Kostjale2 seiskus hageja majandustegevus, kahjustati võlausaldajate huve, kuna nõuded jäid rahuldamata ja hageja muutus maksejõuetuks. Kostjad sh Kostja 2 on hageja lähikondne nii juhatuse liikme, osaniku kui ka oma võimalike töö-ja ametisuhete kaudu. Kinkimise tulemina on Kostja 2 on alusetult rikastunud VÕS § 1028 alusel ning VÕS 1032 (1) alusel tuleb tagastada hagejale rahalised vahendid summas 276 961, 12 eurot, kuna Kostja 2 ei saanud tehingut teha Kostja 1 teadmiseta või vaikiva heakskiiduta, vastutavad Kostjad solidaarselt. Rahalised ülekanded on kinkeiseloomuga tehingud ja saab tühistada kohtu poolt, nõudes rahalised vahendid solidaarselt välja kostjatelt. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 276 961.12 eurot ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja kirjalikke vastuväiteid 29.01.2016.a. hagi täpsustusele ei esitanud. Kohtuistungil 09.03.2016.a. hageja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 09.03.2016.a. kostjate esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud Esialgne hagi oli kostjate vastu solidaarselt 300 864 eurot nõudes. Hageja menetluses loobus hagist kahju 23 902.88 eurot nõudes ja kohus määrusega 11.01.2016.a. lõpetas selles osas menetluse ja jättis menetluskulud lõpetatud osas hageja kanda. Ülejäänud nõudes 276 961.12 eurot menetlus jätkus. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. I.Solidaarne nõue kostjate K. T. ja A. T.`i tekitatud kahju 276 961.12 eurot nõudes.

vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega

Vastavalt äriregistri andmebaasile K. T. oli OÜ Suntox Transport (pankrotis) juhatuse liige perioodil 07.06.2001.a. – 14.04.2009.a. ja likvideerija perioodil 13.04.2009- 15.04.2009.a. (I toimik tl.135-136). Vastavalt äriregistri andmebaasile A. T. ei ole olnud OÜ Suntox Transport (pankrotis) juhatuse liige. Pärnu Maakohtu määrusega 18.11.2009.a. kuulutati välja OÜ Suntox Transport pankrot ja määrati pankrotihalduriks Urmas Tross (I toimik tl.9-10). Ajavahemikul 02.02.2009- 15.03.2009.a. OÜ Suntox Transport (pankrotis) arvetelt kantud raha A. T.`i kontole kogusummas 258 107.19 eurot ja xxxxx xxxxxxxxxx xx arvele 18 853.93 eurot (I toimik tl. 29-35, 118). A. T.`i kontolt on tagastatud 03.02.2009.a. raha OÜ-le Suntox Transport 16 000 krooni s.o. 1022.59 eurot , selgitusega „laen“(I toimik tl.29, II toimik tl. 67). Seega on A. T.`i arvele kantud raha summas 258 107.19 – tagastatud 1022.59 = 257 084.60 eurot. xx xxxxx xxxxxxxxxx juhatuse liikmeks oli A. T. ( I toimik tl. 15-16). Arvetele kantud summade tagastamist nõuab hageja mõlemalt kostjalt ÄS § 187 lg.2 alusel. ÄS § 187 lg.2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju äriühingule , vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 3, kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastast, kui osaühingu põhikirjas v. kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg.4 järgi tuleb aegumistähtaega arvestada alates kohustuse 12 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 rikkumise päevast. Nõude aegumisele ei kohaldu TsÜS § 146. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumise eritähtaeg. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-40-13 p.21. Haginõue ÄS § 187 lg.2 alusel on kohtule esitatud 18.10.2013.a. ja hagi selles osas ei ole hagi aegunud. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest v. põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg.1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme K. T. kohustuse rikkumiseks on raha ülekandmine A. T.`i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvele ilma õigusliku aluseta ning raha mittekasutamine osaühingu majandustegevuseks ja võlausaldajatele võlgade tasumiseks. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta , et nimetatud raha on kantud A. T.`i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvetele õiguslikul alusel. Kostjad peavad tõendama, et raha on üle kantud õiguslikul alusel. OÜ Suntox Transport (pankrotis) raamatupidamises vastavad tõendid puuduvad. Kostjad on kirjalikus vastuses hagile väitnud, et A. T. andis osaühingule Suntox Transport (pankrotis) laenu ja laen talle tagastati. Kostjate esindaja eelistungil 18.03.2015.a. selgitas, et A. T. on andnud 20042008.a. OÜ-le Suntox Transport (pankrotis) laenu ja selle kohta on kirjalik laenuleping. Laenu andmine toimus nii ülekandega kui sularaha sissemaksetena. Juhatuse liige oli laenu andmisest teadlik. Maksed xxxxx xxxxxxxxxxxx on tehtud võla tagastusena. Neil oli võlasuhe , aga ei oska öelda kas laenuleping oli kirjalik. xx xxxxx xxxxxxxxxx andis laenu OÜ –le Suntox Transport (pankrotis). Juhatuse liige pidi teadma kuidas vahendid firmas liiguvad (I toimik tl. 167). Kohus eelistungil 18.03.2015.a. andis kostjatele tähtaja , et kostjad esitaksid hiljemalt 06.04.2015.a. laenulepingud ja tõendid laenusummade üleandmise kohta hagejale. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastavaid tõendeid ei esitanud. Kohus määrusega 06.01.2016.a. andis pooltele tähtaja kõikide täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 29.01.2016.a. ja teisele poolele tähtaja vastamiseks kuni 12.02.2016.a. , mis jäi eelmenetluse lõpptähtajaks ja peale mida ei saanud enam täiendusi, tõendeid ja taotlusi esitada (II toimik tl. 24-27). Kostjate esindaja taotles 29.01.2016.a. tähtaja pikendamist tõendite esitamiseks kuni 02.02.2016.a. , mille kohus rahuldas (II toimik tl. 51). Kostjad ka eelmenetluse lõpptähtajaks ühtegi tõendit ei esitanud. Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud kostjate väited, et OÜ Suntox Transport (pankrotis) arvelt kanti rahalisi vahendeid A. T.`i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvele õiguslikul alusel s.o. laenu tagasimaksetena. Kohtule ei ole esitatud tõendeid , et OÜ Suntox Transport (pankrotis) on saanud A. T.`ilt laenu kokku summas 258 107.19 eurot ja xx-lt xxxxx xxxxxxxxxx laenu kokku summas 18 853.93 eurot. Makse ülekandes märgitud makse selgitus „laenu tagastus“ ainuüksi ei tõenda laenulepingu olemasolu. Peale antud summade ülekandmist A. T.`ile ja xx-le xxxxx xxxxxxxxxx on ainuosanik K. T. otsustatud 26.03.2009.a. osaühingu lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise (I toimik tl.135). K. T. oli likvideerija perioodil 13.04.2009- 15.04.2009 ja K.K: alates 15.04.2009, kes esitas ka kohtule pankrotiavalduse, kuna osaühingu varast ei jätkunud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu määrusega 18.11.2009.a. (I toimik tl. 9-10). Nõuete kaitsmise koosolekul 26.04.2011.a. tunnustati OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 399 419.98 eurot (I toimik tl.60-62). Seega OÜ Suntox Transport juhatuse liige K. T. tekitas kahju osaühingule sellega, et kandis ise v. lubas kanda A. T. ́il (kes oli pangas allkirjaõiguslik isik) osaühingu rahalised vahendid A. T.`i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvetele ilma õigusliku aluseta jättes maksmata võlgnevused võlausaldajatele, millega tekitas OÜ-le Suntox Transport (pankrotis) kahju ja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. OÜ Suntox Transport (pankrotis) vara vähenes 13 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 nimetatud ülekannetega 275 938.53 euro ulatuses, mille tagajärjel ei olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja osaühing pankrotistus. ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. RPS § 4 p.1 ja 5 järgi raamatupidamiskohuslane on kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente. K. T. ei ole kasutanud raha osaühingu majandustegevuseks ega esitanud kohtule vastavaid majandustehinguid kajastavaid raamatupidamise dokumente. Kui juhatuse liige ei teinud kõiki makseid ise seisneb tema kohustuste rikkumine selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemisest ega võta midagi ette selle takistamiseks. Antud juhul on põhjendamatuid makseid tehtud mitte ühekordselt vaid korduvalt ja suures ulatuses. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg.1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega e. korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (lojaalsuskohustus). Seega kostja K. T. ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja käitumise ( raha A. T. ́i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvetele kandmine v. antud tegevuse talumine ja selle takistamiseks mitte midagi tegemine) ja kahju vahel (osaühingu vara vähenemine ja pankroti väljakuulutamine) on põhjuslik seos. Seega juhatuse liige on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg.1, TsÜS § 35); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest s.t. ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit ja olnud ettevõttele lojaalne (ÄS § 187 lg.2, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg.1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4). Vastusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja K. T. ei ole seda tõendanud. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et juhatuse liikme K. T. vastu kahjunõue summas 275 938.53 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja väitel ka A. T. oli OÜ Suntox Transport (panktoris) juhatuse liige. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja A. T. on olnud OÜ Suntox Transport (pankrotis) juhatuse liige. Hageja väited, et seda on suuliselt pankotihaldurile selgitanud endised töötajad J. D. ja K. S. ei oma asjas tähtsust, kuna töötajate suulised selgitused hageja esindajale ei ole kohtus tõendiks. TsMS § 229 lg.2 järgi tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Vastavalt äriregistri andmebaasile ei ole A. T. kunagi olnud OÜ Suntox Transport (pankrotis) juhatuse liige. Samuti ei ole kohtule esitatud osaniku otsust A. T.i juhatuse liikmeks valimise kohta v. kohtulahendit juhatuse liikmeks määramise kohta. Kostjate lepinguline esindaja kirjalikus vastuses hagile väitis , et A. T. oli OÜ Suntox Transport (pankrotis) tegevjuht ning tal oli töölepingust tulenev töösuhe (I toimik tl. 97). Kostjate esindaja eelistungil 18.03.2015.a. kinnitas, et A. T. oli tegevjuht ja temal oli töölepingust tulenev töösuhe. Esindaja ei osanud vastata millised olid A. T. ́i töökohustused , kuid tema teada töötas ta firmas kirjaliku töölepingu alusel (I toimik tl. 166). Kohus eelistungil andis kostjatele aja töölepingu kohtule esitamiseks , kuid kirjaliku töölepingut kohtule ei esitatud. Kohtuistungil kostjate lepinguline esindaja selgitas, et A. T. töötas OÜ-s Suntox Transport töösuhte alusel xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx antakse allkirjaõigus pangas, mis on tavapärane , kui nad tegelevad klientidega ( II toimik tl. 139). Seega kostja väited on vastuolulised. AS Swedbank õiendi kohaselt omas OÜ Suntox Transport (pankrotis) Swedbangas arvelduskontot ja allkirjaõiguslikud isikud pangas olid juhatuse liige K. T. ja tegevdirektor A. T. ( I toimik tl. 127). Hageja ei ole tõendanud, et A. T. müüs osaühingu vara v. et tal oli volitus osaühingu nimel teha kõiki tehinguid v. et ta esindas äriühingut kolmandate isikute ees ning et A. T. tegutses äratuntavalt kui juhatuse liige. Vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Hageja väitel A. T. sai kuluhüvitisi, mis on iseloomulik faktilisele juhatuse 14 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 liikmele. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kuluhüvitisi ei makstud ainult A. T. ́ile vaid ka teistele füüsilistele isikutele, kes ei ole olnud OÜ Suntox Transport (pankrotis) juhatuse liikmed (I toimik tl. 29-35). 13.03.2009.a. on OÜ Suntox Transport (pankrotis) poolt A. T.`ile üle kantud puhkuseraha+ lõpparve + kuluaruanne kokku summas 12462 eurot (I toimik tl. 33, II toimik tl. 70). Seega pole õiged hageja väited, et kostjale töötasu üldse ei makstud. Puhkusetasu on vastavalt Töölepingu seaduse § 70 lg.1 õigus saada töötajal. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et A. T. töötas OÜ-s Suntox Transport (pankrotis) töölepingu alusel tegevdirektorina, mis nähtub AS Swedbank õiendist ja kostja on õigeks võtnud vastuses hagile ja eelistungil. Seega hageja nõue A. T.`i vastu ÄS § 187 lg.2 alusel ei kuulu rahuldamisele. Töölepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet ei ole hageja A. T.`i vastu esitanud (I toimik tl. 182). II. Alternatiivselt on A. T.`i vastu esitatud õigusvastase kahju tekitamise nõue. Juhatuse liige ei tekita juhatuse liikme kohustusi rikkudes äriühingule lepinguväliselt ja õigusvastaselt kahju. Juhatuse liige täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-191-12 p.12. Samuti töölepingu alusel töötajalt saab nõuda kahju töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisel. Töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisel puudub alus lepinguvälise vastutuse kohaldamiseks. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-102-08 p.17. VÕS § 1045 lg.1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis , kui see tekitati p.6 järgi isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; p. 7 järgi seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja p.8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1045 lg.1 sätestab lepinguvälise kahjunõude. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid kuidas A. T. sekkus hageja majandus- v. kutsetegevusse ja tekitas sellega osaühingule kahju v. millist seadusest tulenevat lepinguvälist kohustust A. T. rikkus. OÜ Suntox Transport (pankrotis) pangakontolt on üle kantud rahalised vahendid A. T.`i isiklikule kontole perioodil 02.02.200915.03.2009 kokku summas 4 038 500 krooni s.o. 258 107.19 eurot ilma õigusliku aluseta (I toimik tl.29-35). Sellest summast 03.02.2009.a. tagastatud OÜ Suntox Transport arvele 16 000 krooni s.o. 1022.59 eurot (I toimik tl.29, II toimik tl. 67). Seega õigusliku aluseta ülekantud vahendid kokku 257 084.60 eurot. xx-le xxxxx xxxxxxxxx ilma õigusliku aluseta rahalisi vahendeid kantud kokku summas 295 000 krooni s.o. 18 853.93 eurot. Hageja ei ole tõendanud, kes raha ülekanded faktiliselt tegi s.t. kas juhatuse liige K. T. v. töölepingu alusel töötav A. T.. A. T. tegevdirektorina ei pidanud vastutama juhatuse liikme tegevuse eest v. teostama kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle. Tegevdirektorile ei saa omistada täielikku isiklikku varalist vastutust juhtimisvigade eest. Juhtimise eest vastutavad eelkõige juhatuse liikmed. Hageja ei ole tõendanud, et A. T. on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg.1 p.8 mõttes. Seega kohus leiab, et hagi A. T.`i vastu õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes, ei ole tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu. III. Alternatiivselt on hageja A. T.`i vastu esitanud alusetu rikastumise nõude. VÕS § 1027 kohaselt isik peab 52 peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva v. tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas , kohustust ei teki v. kui kohustus langeb hiljem ära. A. T. ́ile on OÜ Suntox Transport (pankrotis) poolt perioodil 02.02.2009- 15.03.2009 kokku summas 4 038 500 krooni s.o. 258 107.19 eurot ilma õigusliku aluseta, millest on tagasi kantud 03.02.2009.a. 16 000 krooni s.o. 1022.59 eurot. Seega on A. T. saanud ilma õigusliku aluseta 15 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 OÜ-lt Suntox Transport (pankrotis) raha kokku summas 257 084.60 eurot. xx-le xxxxx xxxxxxxxxx ülekantud summade osas oleks saanud alusetu rikastumise nõude esitada xx xxxxx xxxxxxxxxx vastu mitte A. T. ́i vastu. Kostja leiab, et nõue tema vastu on aegunud. TsÜS § 151 lg.1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai v. pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest , millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu s.t. rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust. Oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-180-14 p.12 ja 3-2-1-169-15 p.10. Hageja OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrot kuulutati välja kohtumäärusega 18.11.2009.a. Hiljemalt pankroti väljakuulutamise ajaks oli pankrotihalduril juurdepääs hageja pangakontodele ja raamatupidamise dokumentidele ning pidi olema selge, et rahalised vahendid on üle kantud A. T.`i ja xx xxxxx xxxxxxxxxx arvele, aga hageja raamatupidamises sellekohased dokumendid puuduvad. Seega hageja pankrotihaldur pidi hiljemalt pankroti väljakuulutamise ajaks teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Ajutine pankrotihaldur esitas eelnevalt kohtule ka PankrS § 22 lg.5 sätestatud aruande. See, et pankrotihaldur pöördus kostjate poole päringuga alles 14.10.2011.a. s.o. 2 aastat peale pankroti väljakuulutamist ja kostjad pankrotihaldurile ei vastanud ei tähenda, et hageja sai alusetust rikastumisest teada alates sellest ajast. Hagejal oli võimalik peale pankroti väljakuulutamist pöörduda kohe nõudega kostjate poole, et selgitada mis alusel raha ülekanded on tehtud. Kuna hagi on kohtule esitatud alles 18.10.2013.a. siis kohus leiab, et alusetu rikastumise nõue on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. IV Hageja on esitanud nõude A. T.`i vastu alternatiivselt PankrS § 111 alusel s.o. kinkelepingu tagasivõitmine e. kinkeiseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja rahaliste vahendite tagastamiseks. PankrS § 111 lg.1 alusel kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti 1)ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Lg.2 järgi kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist , siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Tehingud (väidetavad kinkelepingud) tehti perioodil 02.02.2009 – 15.03.2009.a. ja pankrotimenetlus algatati 10.09.2009.a. Kostja A. T. leiab, et nõue tema vastu on aegunud. PankrS § 118 lg.2 järgi tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Hageja pankrot on välja kuulutatud kohtumäärusega 18.11.2009.a. ja hagi kohtule esitatud 18.10.2013.a. Arvestades eeltoodut on hagi A. T.`i vastu PankrS § 111 alusel aegunud ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna hagi A. T.i vastu jääb rahuldamata tuleb tühistada tema osas 28.11.2013.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine.

Pärnu Maakohtu

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg.2 hageja kannab 16 (18)

Tsiviilasi nr 2-13-70053 menetluskulud , kui hagi jäetakse läbi vaatamata v. kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja esitas algselt hagi kostjate K. T. ja A. T.`i vastu 300 864 eurot nõudes. Hageja loobus osaliselt hagist s.o. 23 902.88 eurot nõudes ja kohus lõpetes selles osas menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagi K. T. vastu 275 938.53 eurot nõudes ja seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 8,29 % (esialgne hagi 300 864 eurot, rahuldamisele summas 275 938.53 eurot s.o. 91,71%) ja kostja K. T. kanda 91,71%. Kohus jättis rahuldamata hagi A. T.`i osas ja menetluskulud selles osas jäävad hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot hagi tagamiselt ja riigilõiv hagilt 2700 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamiselt K. T. osas 333.60 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamiselt A. T.`i osas 333.60 eurot. Riigilõivud on vajalikud , põhjendatud ja vältimatud kulud hagi ja hagi tagamise avalduse esitamiseks. Kohtutäituri tasu hagi tagamiselt on kohtuväline kulu vastavalt TsMS §144 p.5 ning samuti vajalik ja põhjendatud kulu. Nõue kostjate vastu on esitatud solidaarselt ja TsMS § 165 lg.3 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Riigilõiv hagilt ja hagi tagamiselt tuleb tasuda ka juhul, kui nõue on esitatud ühe kostja vastu. Seega kuulub K. T.`lt hageja OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu summas 2827.97 eurot ( 50 + 2700 + kohtutäituri tasu K. T. osas 333.60 eurot = 3083.60 eurot, sellest 91,71% on 2827.97). Kohtutäituri tasu A. T. ́i osas 333.60 eurot jääb hageja kanda. Hageja menetluskulu 8,29 % jääb hageja kanda. Kostjate esindaja kohtule kirjalikult menetluskulude nimekirja ei esitanud , kuid nimetas kohtuistungil suuliselt, et kostjate menetluskuluks on vastuse koostamine hagile 20.12.2013.a. 5,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks; eelistungil osalemine 09.02.2015.a.1 tund hinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kirjaliku seisukoha koostamine 4,75 tundi hinnaga 125 eurot , millele lisandub käibemaks. Kohus andis kostja esindajale tähtaja esitada kohtule esitatud menetluskulude osas arved hiljemalt 14.03.2016.a. Kostjate esindaja kohtule arveid ei esitanud. Samuti ei esitanud menetluskulude nõuet kohtuistungil osalemise kohta. TsMS §176 lg.6 järgi kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja suuliselt kohtuistungil ja ei esitanud kohtu nõudel menetluskulusid tõendavaid dokumente (s.o. arveid) siis kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2016 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-13-70053:

Resolutsioon

Tsiviilasi nr 2-13-70053

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.