Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi Metsapere Metsad OÜ vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Keskkonnainspektsioon (70003106, Eesti, Pärnumaa, Pärnu linn, Pärnu linn, Roheline 64) Hageja esindaja: Annika Kruus, vanemjurist, e-post [email protected] Kostja: Metsapere Metsad OÜ (10886909, Eesti, Harjumaa, Jõelähtme vald, Uusküla, Kallaku 9) Kostja lepinguline esindaja: Katri Tomson, vandeadvokaat, e-post: [email protected]
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
2.Mõista hageja Eesti Vabariigi kasuks kostjalt Metsapere Metsad OÜ välja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot,
2-18-6090 mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumber 2800049463.
3.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Menetluskulud määrata rahaliselt kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist.
4.Edastada kohtuotsus pooltele.
HAGI NÕUE, ASJAOLUD JA POOLTE ARGUMENDID
Hageja nõue
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi 18.04.2018, milles nõuab kostjalt Metsapere Metsad OÜ keskkonnale tekitatud kahju summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot hüvitamist. Nõude aluseks märgib hageja LKS § 77 lg 2, mille kohaselt on Keskkonnainspektsioonil õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. LKS § 77 lg 3 p 5 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kahjustatakse liigi isendi püsielupaika. LKS § 77 lg 1 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 8.04.2005 määruse nr 69 (edaspidi Määrus nr 69) § 4 lg 2 kohaselt on püsielupaiga kahjustamine käesoleva määruse tähenduses tegevus, mis on seaduse või määruse kohaselt isendi püsielupaigas või pesa kaitsetsoonis keelatud, mille tulemusena liigi, mille kaitseks püsielupaik on looduse soodne seisund halveneb, kuid mis ei põhjusta püsielupaiga hävimist. LKS § 30 lg 2 p-i 1 kohaselt on majandustegevus (sealhulgas raietegevus) püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. xxxxxxxxxxx kinnistu piirnebVabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 § 4 lg 2 p- iga 7 kaitse alla võetud I kaitsekategooria loomaliigi, väike-konnakotka, püsielupaigaga. Objekti kontrollimise protokolli nr 1074448 kohaselt 17.03.2017 ja 23.03.2017 objekti kontrollimisel nähtus, et xxxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 2 on tehtud metsaraie. xxxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 2 teostatud raie käigus on raiutud ka xxxxxxxxxx väikekonnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Objekti kontrollimise protokollist nr 1074448 ning selle lisalt 2D raielangi ja sihtkaitsevööndi asukohaskeemid nähtub, et objekti kontrollimise käigus leiti pesapuu ning mõõdeti pesapuust raielangi suunas. Mõõtmise tulemuste põhjal nähtus, et xxxxxxxxxxx kinnistul teostatud raie ala algus on 63 m pesapuust ja seega jäi osa teostatud raiealast väike-konnakotka sihtkaitsevööndisse. Objekti kontrollimise protokolli lisast polügonomeetrilise mõõdistamise hindamisleht nähtub, et kaitsealuse loomaliigi isendi püsielupaiga sihtkaitsevööndis on Kostja poolt teostatud raie 0,11 ha ulatuses. Kahju tekitati keskkonnale ajavahemikul september kuni oktoober 2015, mil kostja, Metsapere Metsad OÜ (juhatuse liiga Vallot Andres) teostas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) xxxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis ebaseadusliku raide. Raidega põhjustas kostja keskkonnakahju summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: • Objekti kontrollimise protokoll koos lisadega 16 lehel (tlk12-27) • Keskkonnaregistri väljavõtted 2 lehel (tlk 28-29) • Tunnistaja ülekuulamise protokoll 2 lehel (tlk 30-31) • Ettepanek kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 2 lehel (tlk 33-34) • Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt 1 lehel (tlk 35) 2 (13)
2-18-6090 • • • •
•
• • • • • •
Taatlustunnistus nr TTLL-16/00078 (tlk 83) Taatlustunnistus nr TTLL-15/00016 (tlk 84) Keskkonnaministri 9.06.2010 käskkiri nr 821 „Metsa hindamise metoodiline juhend“ peatükk 5.8 (tlk 88-94)) Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkiri nr 1-1/16/69 „Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“ 1. peatükk (tlk 95-101) Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkiri nr 1-1/17/2 koos lisaga „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ (tlk 102-108) Keskkonnaregistrist 23.05.2018 tehtud tõmmis ja väljatrükk xxxxxxxxxx (tlk 109) Keskkonnaregistrist 23.05.2018 tehtud tõmmis ja väljatrükk xxxxxxxxxx (tlk 110) Keskkonnaregistrist 23.05.2018 tehtud tõmmis xxxxxxxxxx (tlk 111) Keskkonnaregistrist 29.05.2018 tehtud aadressipõhise päringu väljatrükk (tlk 112) Keskkonnainspektsiooni kodulehelt tõmmis Keskkonnainspektsiooni kontaktidest (tlk .114) Keskkonnaameti 20.04.2017 kiri digitaalselt allkirjastatuna (tlk .85-87)
Kostja seisukohad
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, hagejale kahju tekkimine on tõendamata ning isegi kui kahju hagejale on tekkinud, puudub põhjuslik seos kahju ja kostja käitumise vahel. Puudub ka kostja süü. Kostja leiab, et metsateatisega oli raie lubatud ning metsateatisel puudus mistahes märge piirangute kohta. Seega metsateatise põhjal ei olnud Kostjal põhjust arvata, et raie on mingis osas keelatud. Keskkonnaameti poolt antud metsateatis kui raie kooskõlastus on õigusvastasust välistav asjaolu. Kostja hinnangul ei ole Hagejale kahju tekkinud, sest Kostja ei ole ületanud raiemahtu ega raiunud alalt, millel raiumine ei oleks metsateatise kohaselt lubatud ning Kostja vaidlustab Hageja väite, et kinnistul oleks Kostja poolt raie tegemise ajal väike-konnakotkas reaalselt pesitsenud. Hageja on jätnud tõendamata püsielupaiga väidetava kahjustamise. Kostja vaidlustab sihtkaitsevööndi ulatuse mõõtmise lähteandmed, mõõtmisvahendi ja tulemused, leides, et mõõdulindi abil ei ole võimalik teostada adekvaatset sirgjoonelist mõõtmist ega saada sentimeetri täpsusega mõõtmistulemused. Kostja leiab, et kuivõrd ei ole tõendanud pesa täpne asukoht, ei ole Kostjal võimalik hinnata kui kaugele pesa asukohast jäi raieala algus. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava püsielupaiga kahjustamise ja Kostja käitumise vahel. Enne Kostja poolt teostatud raiet oli selles piirkonnas teostatud külgnevatel eraldistel juba raied, mille piiridest kostja lähtus ja püsielupaiga kaitsmise eesmärgil ei oleks tohtinud ka neid raieid lubada. Ei ole välistatud, et püsielupaiga kahjustamine toimus enne Kostja raiet teiste metsatöötlemisega tegelenud isikute mitte Kostja poolt. Kostja on täitnud enne raietöödega alustamist raieteenuse osutamisega tegeleva ettevõtja hoolsuskohustust, kontrollides avalikest registritest eraldisel 2 kehtestatud piiranguid. 3 (13)
2-18-6090 Avalikud registrid piiranguid ei näidanud. Samuti andis piirangute puudumise osas Kostjale täiendava kindluse asjaolu, et juba enne xxxxxxxxxx eraldisel 2 teostatud raiet oli selle eraldisega külgnevatel eraldiselt 4,5,6 ja 7 teostatud raietöid. xxxxxxxxxxx väikekonnakotka püsielupaik ei ole Keskkonnaministri 19.04.2010 määrusega nr 12 kaitse alla võetud. Avalikest registritest nähtuva ning metsaomaniku käest saadud info põhjal ei olnud Kostja teadlik väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi ulatusest. Hageja ei ole viidanud ühelegi kahju hüvitamise erikoosseisu ettenägevale normile, mis näeks isiku teatud viisil käitumise korral otsesõnu ette kohustuse hüvitada sellise käitumisega teisele isikule tekitatud kahju. Juhul kui kohus leiab, et kahju olemasolu ja põhjuslik seos kostja käitumise ja teo vahel eksisteerib, ning kohus on otsustanud hagi rahuldada, taotleb kostja VÕS § 139 ja § 140 alusel kahju hüvitise vähendamist. Kostja on esitanud järgmised tõendid: • metsateatise nr 4571001070 ( tlk 58-59); • kaitsekohustuse teatise ja kaaskirja (tlk 60-63) • Metsaregistri väljavõtted (tlk 64-65) • Maa-ameti geoportaali väljavõtte (tlk 66) • Keskkonnaregistri väljavõtte (tlk 67-68) • Keskkonnaregistri väljavõtte 18.06.2018 seisuga (tlk 126) • Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused (kohtuistungi protokoll 168-169)
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus käsitleb esmalt kohaldamisele kuuluvaid õigusnorme, seejärel analüüsib asja sisuliselt. Keskkonnale kui avalikule õigushüvele tekitatud kahju eest hüvitise nõudmiseks peab olema tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Seega esmalt lahendab kohus küsimuse, kas kahju keskkonnale on tekitatud. Seejärel tuvastab kohus, kas kostja käitumises on olemas delikti koosseisulised tunnused: kas tegemist on kostja poolt õigusvastase teo või süülise käitumisega ning kas nende vahel esineb põhjuslik seos kahju tekkimise vahel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võtmeküsimuseks kostja, kui metsanduse valdkonnas tegutseva ettevõtja hoolsuskohustuse sisu Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete järgimisel. Samuti analüüsib kohus seda, kas esineb kostja süüd või vastutust välistavaid asjaolusid. Viimasena käsitleb kohus kostja vastuväiteid, mis puudutavad kahju suuruse vaidlustamist ja nõude vähendamist.
Kohaldatavad õigusnormid
4.Tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mille alusnorm tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, mida norm reguleerib. Nõude aluseks on Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 1. Kahjuhüvitise suurus on õigusaktis, milleks on Vabariigi Valitsuse määruse„“Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (Määrus 69/2011) §18 lg 2 fikseeritult 3200 eurot. Selle kahjusumma maksmisega hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske (kui mitte võimatu) välja arvutada. Sel hüvitisel on ka selgelt sanktsiooniline iseloom, mis ei ole omane eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. (RKL 3-2-1-158-16 p.13).
4 (13)
2-18-6090
5.Kohus on asja lahendamise lähtunud õigusnormidest raide teostamise aja s.o. perioodil august-detsember 2015 seisuga ning kõik viited materiaalõigusnormidele on kohus teinud arvestuslikult alates perioodist 01.07.2015. kuni 31.12.2015, et arvesse võtta ka võimalike sätteid, mis reguleerisid olukorda alates raieteatise väljastamise ajast(17.01.2015), seega ajavahemikul 01.07.2015-31.12.2015. Kohaldamisele kuulub Looduskaitseseaduse (LKS) redaktsioon kehtivusajaga 01.07.2015-14.04.2016; Metsaseaduse (MS) redaktsioon kehtivusajaga 01.07.2015-17.01.2016).
6.LKS § 77 lg 1, mis sätestab Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–101 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega.
7.Vabariigi Valitsuse määrus nr 69/2011 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (Määrus 69/2011) redaktsioon kehtiv alates 01.01.2011.
8.Vabariigi Valitsuse määrus nr 195/2004„I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ (Määrus 195/2004), redaktsiooni kehtivus alates 21.06.2014) mille § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kaitstavaks I kategooria selgroogseks loomaks väike-konnakotkas (Aquila pomarina). Kohus märgib et Määruse 195/2011 §4 lg 2 tulenevalt on I kaitsekategooria loomaliike Eesti Vabariigis 18, ning nendest p 5-10 on Eestis pesitsevad kuut liiki kotkad. Eestis pesitseb üldteadaolevalt üksnes kuus kotkaliiki (avalik teave kättesaadav http://www.kotkas.ee/kotkad/eesti-kotkad ). Seega on eranditult kõik Eestis pesitsevad kotkaliigid I kategooria kaitsealused loomad.
9.Hageja on esitanud nõude alusena LKS § 77 lg 2 ja LKS § 7 lg 3. lg 3 p. 5 mille kohaselt loodusobjektile tekitatakse kahju kui hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta. Määruse 69/2011 § 18 lg 2 kohaselt on I kaitsekategooria isendi püsielupaiga kahjustamise korral hüvitise määr 3200 eurot püsielupaiga kohta.
10.LKS § 30 lg 2 p-i 1 kohaselt on majandustegevus (sealhulgas raietegevus) püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. LKS § 21 lg 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet. Keskkonnameti 20.04.2017 kirja kohaselt ei ole Keskkonnaamet xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis raietegevuseks nõusolekut andnud. LKS § 53. lg 1 tulenevalt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
11.Metsaseaduse (MS) redaktsioon perioodil 01.07.2015 § 1 lg 1 sätestab, et metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning § 2 lg 2 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. LKS § 1 sätestab Käesoleva seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Seega on Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse reguleerimisalad olemuselt erinevad, kuna üks kehtestab kaitse-eeskirjad ning teine 5 (13)
2-18-6090 reguleerib metsanduse suunamist. Looduskaitseseadusega kaitstavateks objektideks on LKS § 4 lg 1 kohaselt kaitsealad; 2) hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Metsaseaduse § 23 lg 1 sisustab mõiste „vääriselupaik“ - ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.MS § 23 lg 4 sätestab, et eraomandis oleva kinnisasja omanikuga võib vääriselupaiga kaitseks sõlmida notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. Seega erinevad Metsaseaduse ja looduskaitseseadusega kehtestatavad kaitsealad õiguslikus mõttes nii mõiste, kui ka selle mõistega kaasneva õigusliku regulatsiooni poolest. Käesolevas vaidluses on nende kahe seaduse reguleerimisala ja terminoloogia kasutamise eristamisel oluline tähtsus kostja hoolsuskohustuse määratlemisel.
12.Poolte vahe puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 8.1.Raie nimetatud objektil ja nimetatu piirkonnas on toimunud. 8.2.OÜ Metsapere metsad teostas ajavahemikul september kuni oktoober 2015 xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) raiet. Kinnistu omanik oli K Z. 8.3.K17.07.2015 on xxxxxxxxxxx kinnistu eraldisele 2 kinnistu omaniku K Z taotlusel väljastatud lubava märkega metsateatis nr 4571001070, mille lisaks on raide teostamise asukoha skeem (tlk 59) 8.4.Kinnistu omanik teavitas enne raide toimumist OÜ Metsapere Metsad juhatuse liiget Vallot Andrest asjaolust, et ta on varasemalt saanud teatise kaitsekohustuse kohta, kuna metsas on kotka pesapuu. Kahju olemasolu ja selle tekitamise tuvastamine
13.Esmalt analüüsib kohus, kas kahjusündmus on tekkinud. 13.1.Keskkonnakahju tekitavaks teoks püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud tegevuse (raie) teostamine, mille tagajärjel rikuti looduslikke protsesse ning kahjustati püsielupaiga seisundit. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et raiemahud ei ole asjassepuutuvad. Kohus on seisukohal, et hageja pool kohtule esitatud tõendikogumiga on tõendatud ebaseadusliku metsaraide teostamine, mille sisuks on xxxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi ala rikkumine. 13.2.Kohus selgitab, et sihtkaitsevööndiga piirneval langil ja metsateatises üldiselt välja toodud raiemahtude järgimine ei välista antud juhul kahju tekitamist LKS § 77 lg 3 p-i 5 tähenduses. Kohus on seisukohal, et keskkonnakahju tekkimiseks on piisav, kui raidega sisenetakse ringikujulisse sihtkaitsevööndi alasse. Keskkonnainspektsiooni ametnik Priit Langi teostas xxxxxxxxxxx kinnistu eraldisel 2 pesapuust raielangi alguseni, sihtkaitsevööndi ulatuse ja Kostja poolt teostatud raie langiala ulatuse mõõtmised. Hageja esitatud objekti kontrollimise protokollis on üksikasjalikult kirjeldatud mõõtmisprotsess (tlk 12-15) ja sellele lisatud pesapuu pilt (tlk 20) ning mõõtmiste tulemuste põhjal on koostatud skeem (tlk 21) samuti raieala kaart (tlk 22) ja hindamisleht (tlk 23), millelt on näha nii sihtkaitsevööndi ulatus kui xxxxxxxxxxx eraldisel 2 sihtkaitsevööndis teostatud raie ulatus. Viidatud materjalid tõendavad kogumis, et pesapuu on Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt metsas üles leitud, pesapuust on xxxxxxxxxxx eraldisel 2 toimunud raieala alguse suunas mõõdetud taadeldud mõõdulintidega (taatlustunnistused nr TTLL-16/00078 ja nr TTLL15/00016 (tlk 83-84)) sihtkaitsevööndi lõpp 100 m. Samuti nähtuvad nimetatud 6 (13)
2-18-6090 dokumentidest, et raieala algus oli pesapuust 63 m kaugusel ja seega jäi raieala xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi sisse. Hageja on kostja vastuväidete kummutamiseks esitanud ka Keskkonnaministri 9.06.2010 käskkirja nr 821 „Metsa hindamise metoodiline juhend“ peatükk 5.8 (tlk 88-94 ) Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirja nr 1-1/16/69 „Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“ 1. peatükk (tlk 95-101) millest nähtub mõõtmisel kasutav metoodika ja juhendmaterjal ning Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirja nr 1-1/17/2 koos lisaga „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ (tlk 102-108) millest nähtuvalt oli mõõtmist teostanud ametnikul, Priit Langil pädevus mõõtmiste teostamiseks. 13.3.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et ei ole eluliselt usutav sentimeetri täpsusega sirgjooneline mõõtmine tihedas metsas. Objekti kontrollimise protokolli leheküljel 2 teises lõigus on toodud, et mõõtmistulemuseks saadi 63 meetrit, seega on mõõtmine toimunud meetritäpsusega, järgides vastavat mõõtemetoodikat. Selle tulemuse korrektsus on kohtu jaoks nii eluliselt usutav kui ka mõõteseaduse § 5 lg-s 1 toodud nõude kohaselt jälgitav. Samuti on tegemist 37 meetri pikkuse sisseminekuga looduskaitsealuse liigi kaitstava püsielupaiga piiridesse. Kohus möönab siinkohal, et kuigi metsamaastikul on eluliselt võimalik mõõtmisvigade tekkimine, ei ole kohtu jaoks antud kaasuses toodud eksimus 37 meetri võrra kaitseala piiridest eluliselt usutav. 13.4.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kaitstaval loodusobjektil on raie teostatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd hageja on kostja vastuväite peale esitanud raide mõõtmiseks kasutatud tehnika taatlemistõendid, samuti on hageja esitanud tõendid, et mõõtmisi teostanud isikutel olid olemas vastavad sertifikaadid puudub kohtul mõõtmismetoodika ja sellest tulenevalt ka mõõtmistulemuste õigsuses kahtlus. Kohus on seisukohal, et asjasse puutumatu on kostja vastuväide raidemahtude lubatavuse järgmisest raide teostamisel kuna antud vaidluse puhul ei oma raide maht mitte mingisugust tähtsust. Antud kaasuses piisab kahju tõnedamiseks tuvastamisest, et kaitstaval loodusobjektil on raiet teostatud. Sealjuures ei ole raide maht ja kogus olulised, kuna tegemist on keskkonnale I kategooria liigi püsielupaiga kahjustamisega, mistõttu kohaldamisele kuulub LKS § 7 lg 3. lg 3 p. 5 ja Määruse 69/2011 § 18 lg 2 koostoimes seadusandja poolt fikseeritud kahjumäär summas 3200 eurot.
14.Kohus analüüsib hageja kui kahju põhjustanud isiku tuvastamist ja hageja tegevuse ning tekkinud keskkonnakahju põhjuslikku seost. 14.1.Kohtule nähtub hageja esitatud tõendist objekti kontrollimise protokoll nr 1074448 17.03.2017 kuni 23.03.2017 (tlk 12-15) et raide teostamise ajaks kaitstaval objekti on periood ajavahemikus 2014 juuli (pesa viimase kontrollimise aeg – 31.01.2017. Püsielupaigaga piirnevatele aladele on sel perioodil väljastatud kaks metsateatist. xxxxxxxxx kinnistul ja xxxxxxxxxxx kinnistul. Mõlemal kinnistul teostatud raidega rikuti sihtkaitsevööndi ala. Vaidlusalusel xxxxxxxxxxx kinnistul on raie KKI poolt objekti kontrollimise protokolli kohaselt teostatud ühel ajal. xxxxxxxxxxx kinnistu metsateatis on väljastatud K Z millele on lisatud raideskeem (kostja tõend tlk 58-59). xxxxxxxxxx kinnistul teostas raiet kostja, Metsapere Metsad OÜ. KKI 17.03.017 protokollist nähtuvalt on kostja poolt teostatud raide ja sihtkaitsevööndis teostatud ebaseadusliku raie teostatud samaaegselt.
7 (13)
2-18-6090 14.2.Kohus võtab arvesse 10.01.2019 kohtuistungil vande all kostja seadusliku esindaja antud ütlusi (tlk 168, helisalvestis 11:13:53), millest nähtuvalt ei teadnud kostja ja maaomanik, kus paikneb kotka pesapuu, kuigi käisid seda otsimas. Seega ei saanud nad selle juurest täpselt välja mõõta ja lähtusid raide teostamisel kõrvalkinnistul tehtud raide piiridest. Nendest ütlustest järeldab kohus, et kostja ei tuvastanud lubatava raieala piire vajaliku hoolsusega ja ei pidanud kinni metsateatisel toodud lubatud raieeraldise alast. Oma ütlustes kostja seaduslik esindaja sisuliselt möönab, et ta võis teadmatusest ka raieala määramisel eksida, kuna kõrvalkinnistul (xxxxxxxxx) oli raie juba nendes piiridest tehtud ja täpsed mõõtmised metsas ilma lähteandmeteta (pesapuu asukohata) ei olnud võimalikud. 14.3.Kohtul ei ole eelpoolöeldult kahtlust hageja poolt rikkumise fikseerimisel kasutatavates nõuetekohaselt taadeldud mõõtevahendites ja metoodikas ning nõuetekohase mõõtmiste tulemustes ( tlk 13-22-23), millest nähtub kohtule selgelt ja üheselt, et raidega on mindud sisse xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse 0,11 ha ulatuses. Kostja ei eita selles piirkonnas raide tegemist, kotka otsimist ja pesapuu mitteleidmisel raieala märgistamisest lähtuvalt kõrvalkinnistul teostatud raietest (tlk 168 istungi helisalvestise aeg 11:13:53 ja edasi). 14.4.Hageja poolt koostatud raieala kaardist (lisa 3 tlk 22) ja ortofotost (lisa 2D tlk 21) ning e-toimikus olevalt ortofoto värvilisest digikujutiselt on selgelt näha sihtkaitsevööndi piiride sees teostatud raieala. Hageja poolt läbi viidud mõõdistamisest nähtub, et raieala algus oli pesapuust 63 m kaugusel ja seega jäi raieala xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi sisse ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt vastuväitena esitatud ebatäpse mõõtmise viga raietööde planeerimisel võiks olla 37 meetrit. 14.5.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud tõendikogumiga ja kostja seadusliku esindaja Vallot Andrese poolt kohtuistungil antud ütluste ning kostja enda poolt esitatud metsateatise ja sellel lisaks oleva skeemiga on tõendatud, et Kostja teostas perioodil september-oktoober 2015 raide, mis ületas lubatud raieala piire ja lubatud raieala piiridest väljudes sisenes xxxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiridesse, hageja mõõtmistulemuste kohaselt kuni 37 meetri võrra. Kohus loeb eeltooduga kogumis tõendatuks ja tuvastab, et just Kostja teostanud raide alalt, millele ei ole metsateatisega luba antud ning millele ei ole Keskkonnaamet andnud ka omapoolset LKS kohast nõusolekut, et antud kinnistul, looduskaitsealuse objektiga piirnevas eraldises võib üldse majandustegevust (sh. raiet teostada). Seega esineb selge põhjuslik seos kostja käitumise ja keskkonnakahju tekkimise vahel.
Kostja hoolsuskohustuse küsimus
15.Kostja arvates on vaidluse peamiseks küsimuseks on see, milline on metsa ülestöötaja hoolsuskohustuse täitmine töös avalike registritega. Kohus on seisukohal, et vastuvaidlematult kuulub metsandusvaldkonnas aastaid tegutseva ettevõtte hoolsuskohustuse hulka seda valdkonda reguleerivate peamiste õigusaktide tundmine ning nendes toodud nõuete järgimine. Kohus leiab, et kostjal oli ettevõtjana kohustus järgida kõigi metsatööde teostamisel metsandusvaldkonda peamiselt reguleerivate õigusaktide: Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätteid, et väärtustada ja tagada nii praegusel hetkel kui ka tulevikus igaüheõigusena käsitletav looduskeskkond - metsade elurikkus, selle säilimine ja järjepidev jätkusuutlik majandamine. Samuti peab kostja järgima
8 (13)
2-18-6090 Keskkonnainspektsiooni poolt väljastatud metsateatisel olevat infot ka raieeraldist ja väljastatud asukoha skeemi ning ei tohi raideks mõeldud eraldistelt väljuda (MS § 41).
16.Kostja peamine vastuväide on üles ehitatud asjaolule, et kostja kontrollis enne raide teostamist päringutega avalikke registritesse (tlk 64-66), et leida võimalikke raide eraldise piirkonnas asuvaid piiranguid, ning kostja leiab, et sellega oli tema hoolsuskohustus nõuetekohaselt täidetud. Metsateatiselt ühtegi looduskaitsealast piirangut ei nähtunud. Maa-omanik ei esitanud talle kaitse-kohustuse teatist nr HJR 15-8/1323460, mille kostja tõendina kohtule esitas enne raide teostamist, vaid alles pärast seda (tlk 61-63). Ta kuulis maaomanikult suulist väidet kotka pesapuu olemasolu kohta ning käis seda koos omaniku abikaasaga iseseisvalt otsimas, kuid ei leidnud. Keskkonnaameti ega Keskkonnainspektsiooni poole kostja teabe saamiseks ei pöördunud. Kostja selgituse kohaselt on raide teostamisel aluseks võetud metsateatis ja selle lisaks olev skeem (kostja tõend tlk 58-59) . Skeemil musta joonega on tähistatud lubatud raieala piir. Sellelt kostja esitatud skeemilt (tlk 59) nähtub asjaolu, et lubatud raide piir järgib sihtkatsevööndi piiranguala piiri (skeemil tähistatud peene viirutusega ring) ning ei sisene sellesse.
17.Kohus tuvastas, et metsateatisega raide teostamiseks lubatud alal ei paikne ühtegi looduskaitseobjekti. Skeemil (tlk 59), mille alusel kostja teostas raiet on näha ringikujuline peenviirutusega ala (e-toimikus oleval digitaalsel failil on tegemist värvilise skeemiga, kus ring ja selle viirutus on punased). Lubatud raide piir järgib eraldisel punasega viirutatud ringi piiri. Eeltoodust tulenevalt ning sõltumata sellest, kas kostja teadis või ei teadnud, mida tähendab metsateatisel punane viirutusega ring, ning kas või millist konkreetset liiki alal kaitstakse, ei tohtinud kostja väljuda KKI poolt väljastatud metsateatise lisas toodud eraldisele märgitud piiridest. Kostja aga metsateatise joonisel toodud lubatud raieala piirangut järginud ei ole. Kostja on omalt poolt esitanud tõenditena päringu avalikesse registritesse (64-66) eraldise 623799 osas (tlk 64-65) ja katastriüksuse piires (tlk 66). Samas on kostja jätnud tähelepanuta, et talle esitatud metsaeraldisel on raideks lubatud ala väiksem katastriüksuse piiridest, mis paikneb viirutatud alal. Avalikes registrites ei ole nähtav omanikule esitatud konkreetse katastriüksuse metsateatis, mille aluse antud eraldist majandatakse, seega tuleb kostjal lähtuda metsateatisele lisatud skeemil toodud eraldisest. Kohus märgib, et tulenevalt MS § 41 lg 7 on keskkonnaametil kohustus kontrollida nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Seda on Keskkonnaamet ka teinud ja määratlenud skeemil ära lubatud raideala. Kohus on seisukohal, et kostja enda selgitustest nähtuvalt ei tegutsenud kostja metsaeraldise piire tuvastades tavapäraselt eraldist mõõdistades, mis oleks tal võimaldanud püsida eraldise piirides. Kohus on juba varem välja öelnud ja kordab ka siinkohal, et eluliselt ei ole usutav kogemustega professionaalse metsandusfirma poolt raieala piiride rikkumine tervelt 37 meetriga. Samuti on kostja ise selgitanud, et mõõdistamisel lähtusid nad piiride seadmisel kõrvalkinnistul teostatud raidest. Seega ei ole kostja vajalikku hoolsust rakendades tuvastanud ja mõõdistanud ning märkinud looduses lubatud eraldise piire, vaid on kohtu hinnangul mõistliku mõõtmisvea piire oluliselt ületanud. Sealjuures märgib kohus, et kuivõrd kostjale oli teada teatise skeemile märgitud eraldise piir, oli kostjal kohustus seda piiri järgida. Kui piir ei olnud teada ja kostja ei suutnud seda looduses tuvastada, pidanuks kostja pöörduma selgituste saamiseks Keskkonnaameti poole, mida kostja ei teinud. Sealjuures on tegemist üsna lihtsa kujuga eraldisega, mille mõõdistamine ja fikseerimine metsas vastavas valdkonnas enda sõnul pikaaegset kogemust omava ettevõtte poolt ei ole 9 (13)
2-18-6090 kohtu arvates olemuselt eriti keerukas. Kuigi eeltoodu tuvastamisest piisab kostja hoolsusukohustuse mittetäitmise tuvastamiseks, analüüsib kohus edasi ka teisi kostja vastuväiteid hoolsukohustuse rikkumise ja sellega kahju põhjustamise osas.
18.Kostja on esitanud peamise vastuväitena argumendi, et avaliku juurdepääsuga registritest kontrollides kostja planeeritava raide alal mingit looduskaitsealast piirangut ei leidnud. Kostja kontrollis maaomaniku väiteid enne raide teostamist avalikke registreid, et leida võimalikke raide piirkonnas asuvaid piiranguid, ning sellega oli kostja hoolsuskohustus täidetud (tõendid tlk 67-68 ja 126). Maa-omanik ei esitanud talle kaitse-kohustuse teatist nr HJR 15-8/1323460, mille kostja tõendina kohtule esitas enne raide teostamist, vaid alles pärast seda (tlk 61-63) Kostja järgmine argument on, et looduskaitse piirangute leidmine on liigselt keerukas ja tema on hoolsuskohustust nõutekohaselt täitnud. Kostja esindaja selgitas, et otsides kategooriast „vääriselupaik“ ei tule sellist infot välja. Samuti ei tule infot välja maa-ameti kaardirakenduse avalikust teenusest.
18.1.Avalik register asukohaga register.keskkonnainfo.ee, mida 10.01.2019 toimunud kohtuistungil kasutas kohus avaliku päringu teostamisesks teemas „kaitstav loodus“ ning „kaitstavad loodusobjektid“ selle alt sisestatakse registrikood xxxxxxxxxx. Otsingu tulemuseks on xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaik. Objekti tüüp kaitsealuse liigi püsielupaik Asukoht xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx. Lehelt on näha ka esmakande tegemise aeg 18.09.2013. Kaardil, mis on lehele listatud, objekti täpset asukoha ei kuvata. Samad avaliku otsingu tulemused on esitatud ka hageja poolt väljatrükkidena (tlk 109-112). 18.2.Kohus lisab istungil tehtud päringule ka avalikult avaneva lingi, millelt nähtub üheselt, et selline kaitstav loodusobjekt on raide teostamises asukohas olemas. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPtOfyHg89iziGBscl8Nm2iEwx3 RGvMO Kui teha uus avalik päring ilma registrikoodida, kuid sisestades aadressiandmetena xxxxx xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, avaneb täpselt sama objekt xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaik. Objekti tüüp kaitsealuse liigi püsielupaik Asukoht xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx. Lehelt on näha ka esmakande tegemise aeg 18.09.2013. Kaardil, mis on lehele listatud, objekti täpset asukoha ei kuvata. 18.3.Kohus märgib, et tegemist on avalikult igaühele kätte saadava teabega. Sealjuures oli sama teave kättesaadav ka kostjale, kes avalikku registrit kasutas. Keskkonnaregistri avalik teenus kasutab kaht terminit Kaitstavad loodusobjektid“ ja „vääriselupaigad.“ LKS §4 määrab kaitstavad loodusobjektid, mille loetelus ei kasutata terminit „vääriselupaik.“ Küll aga on LKS § 4 lg 1p 4 kaitstava loodusobjektina ära toodud „püsielupaigad“ Püsielupaiga definitsioon on toodud LKS § 4 lg 5 järgmiselt: 5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; lõhe või jõesilmu kudemispaik; pruunkaru talvitumispaik; jõevähi looduslik elupaik; mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Metsaseadus (MS) § 23 lg 1 sisustab mõiste „vääriselupaik ja selle kaitse“ järgmiselt: Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. MS § 23 lg 2 sätestab, et vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. MS § 23 lg 4 sätestab , et vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel 10 (13)
2-18-6090 koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. 18.4.Kohtu hinnangul on otsingu teostamisel kostjal tekkinud probleemi olemuseks metsandusalase oskusterminoloogia kasutamisega seonduvad probleemid. Kohus märgib et kohtule jääb arusaamatuks, miks kostja ei teostanud otsingut kõigis samal lehel asuvas piirangute registris, kui ta polnud kindel, kas otsib kaitstavat loodusobjekti või vääriselupaika. Kuna metsanduse valdkonna asjatundjad kasutavad avalikku registrit kontrollimaks, kas selles on LKS tulenevaid piiranguid on kohtu arvates ettevõtja hoolsuskohustuse hulka kuuluv ka piirangute registri tundmine ja selles elementaarsete avalike päringute tegemise oskus ja nende teostamine nii Metsaseaduses nimetatud vääriselupaikade registrist kui ka kaitstavatest loodusobjektidest. Seda enam, et ühe päringu teostamiseks kuluv aeg on minimaalne ning peaks tagama igakülgse keskkonnakaitse nõuete täitmise ja järgmise. Kui registrist on näha, et selles piirkonnas asub I kat. liigi püsielupaik siis peab professionaalselt metsa ülestöötamisega tegelev ettevõtja teadlik olema asjaolust, et tegemist on avalikustamisele mittekuuluva teabega (mida möönas ülekuulamisel vande all ka kostja seaduslik esindaja – osa registreid on kinnised ja seal olevaid andmeid minule ei kuvata). Kohus on seisukohal, et sellega kostja tegelikult möönab, et ta on teadlik kehtivatest teabepiirangutest. Sellisel juhul on aga kostja tuginemine avalike päringute teostamisega hoolsuskohustuse nõuetekohasele järgimisele kohatu. Kostja ei ole teostanud ühtegi muud kontrollviisi, sealhulgas maaomaniku ID –kaardiga sisselugemine ja päringu tegemine maaomanikule nähtavate piirandute osas, selgituste saamiseks täiendav Keskkonnaameti poole pöördumine. Sellega on kostja hoolsuskohustust kohtu hinnangul samuti rikkunud – kostja oli teadlik, et tegemist võib olla piiranguga, mida ei avalikustata, kuid ta ei teinud sellest hoolimata kõiki päringuid kõikidesse vajalikesse registritesse. Seega ei ole kostja hoolsuskohustust mõistlikul viisil järginud. 18.5.Eraldi analüüsimist väärib küsimus, kas kostja pidi teadma, et kotkas on I kategooria kaitsealune liik ja kas I kategooria kaitsealuse liigi võimaliku pesapuu (st. elupaiga) näol on tegemist avalikkuse eest varjatava teabega, mille eesmärgiks on liigi isendi ja pesitsusala kaitse. Kohus on otsuse p. 8 viidanud asjaolule, et kõik Eestis pesitsevad kotkad ilma erandita on kotkaliigid I kategooria kaitsealused loomad. Seadusandja poolt on I kategooria kaitsealuseid liike Eestis üldse kokku 18. Kohus on siinkohal veendunud seisukohal, et metsandusega tegelev ettevõtte peab olema teadlik I kategooria kaitsealuste liikide nimistust, ning asjaolu, et tegemist on kotkaga tähendab automaatselt seda, et tegemist on I kategooria kaitsealuse liigiga. Samuti on kohus seisukohal et iga metsandusega tegelev ettevõte peab teadma asjaolu, et I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaikade teave ei ole avalikustatav tulenevalt LKS § 53 lg 1 ning valdama ka seda teavet kust ja mil viisil selle paiga ja kaitsekohustuste kohta teavet saab. Maaomanikke, kes on eraisikud teavitatakse ning neil on kohustus metsa majandamisel kaitsealastest piirangutest ettevõtjat teavitada. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja oli kaitsealusest piirangust teavitatud. Kohus möönab, et ka pesapuu tahtliku otsimisega I kategooria liigi püsielupaiga võimalikus sihtkaitsevööndis enne 01. septembrit rikkus kostja LKS 50 lg 5 toodud keeldu: inimesel on keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike11 (13)
2-18-6090 konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini, mis moodustab I kategooria kaitsealuse loomaliigi tahtliku häirimise keeluajal, mil sihtkaitsevööndisse ei ole lubatud siseneda. Kohus on seisukohal, et ka see looduskaitsealane piirang peaks ideaalvariandis olema teada igaühele, kuid kindlasti peaks seda teadma metsandusega tegelev ettevõte, kelle tegevusvaldkonda antud keeld otseselt piirab. 18.6.Eeltoodust kogumis tulenevalt on kohus on seisukohal, et kostja täitis oma hoolsuskohustust pealiskaudselt ning lisaks rikkus hoolsuskohustuse täitmisel ka kaitsealuse loomaliigi pesitsusajal häirimise keeldu pesapuu otsimisega. Lisaks jättis kostja jättis täitmata võimalus pöörduda Keskkonnainspektsiooni vastava ametiisiku poole I kategooria püsielupaigast teadasaamisel täiendava teabe saamiseks, milline kohustus oli maaomanikule teatavaks tehtud, ning seda kohustust tuli täita seadusest tulenevalt. Kostja täiendavad vastuväited
19.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole pesitsuskohas kotkast nähtud, mistõttu on alust arvata, et kaitsekohustus on ära langenud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuväites välja toodud asjaolu, kas väike-konnakotkas raide teostamise hetkel ka püsielupaigas reaalselt pesitses või mitte, ei oma püsielupaiga sihtkaitsevööndis LKS § 30 lg-s 2 sätestatud kaitsekorra ning piirangute kehtivuse osas mingit õiguslikku tähendust. Kohus nõustub hagejaga, et keelav norm kehtib ja kuulub täitmisele kuni selle tühistamiseni. Looduskaitsealaste piirangute iseeneslik äralangemine ei ole võimalik, selleks on vaja tühistada kaitseala kehtestanud õigusnorm. Seega, alates hetkest, mil on pesapuu leitud ja püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd registreeritud, omandab nimetatud koht LKS-s sätestatud kaitsestaatuse ning seal hakkab kehtima LKS §-s 30 kehtestatud kaitsekord. Keskkonnaregistri väljavõtetelt nähtub, et xxxxxxxxx väike-konnakotka leiukoht nr xxxxxxxxxx (tlk 16) on kehtiv alates 13.09.2013, püsielupaiga nr xxxxxxxxxx (hagi lisa 3) ja sihtkaitsevööndi nr xxxxxxxxxx (hagi lisa 3B) kannetel puudub kaitsealuse ala registrikande lõppkuupäevad. Järelikult on xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaigal ja selle sihtkaitsevööndil kehtiv registrikanne ning kaitsekorrast tulenevad piirangud ei ole lõppenud. Samuti nähtub keskkonnaregistri väljavõttest, et viimane kinnitatud vaatlus toimus 18.08.2015, see on umbes 1 kuu enne raiet.
20.Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist on ebaolulise kahjuga ning taotleb VÕS § 139 ja 140 alusel kahju hüvitise vähendamist. Kohus on juba kohtuotsuse p. 4 selgitanud kahjuhüvitise fikseeritud ja sanktsioonilist olemust Määrus 69/2011 §18 lg 2 tulenevast. Kohus selgitab täiendavalt, et seadusandja on kaitstava liigi isendi püsielupaiga kaitsevööndi määratlemisel arvesse võtnud ühelt poolt nii looduskaitsealuse isendi pesitsemiseks hädavajalikku territooriumi kuid teiselt poolt arvestanud ka koormatisega, mida see toob kaasa kinnistu omanikule. Seadusandja poolt toodud keeluala on minimaalne piirmäärang, mille seadusandja on kaitsealuse liigi jaoks ette näinud. Kohus möönab, et vabalt kättesaadavast avalikult veebilehelt aadressiga http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AP.pdf toodud keskkonnaministeeriumi väikekonnakotka kaitsekorralduskava (Tartu 2002) kohaselt on väike-konnakotka kodupiirkonnaks lihtsustatult ca 2 km raadiusega ala pesa ümber. (lk 7). Tegemist on paikse linnuga, kes vähese häirimise korral kasutab pesa mitmeid aastaid ning võib kasutada pesa kuni 10 aastat järjest. Enamasti on konnakotkapaaril mitu pesa, mida vahetatakse ning ühe pesa kasutamise vaheaeg võib küündida kuni 8 aastani (lk 8). Sealjuures kotka 12 (13)
2-18-6090 saagijahiala võib olla oluliselt suurem pesitsusalast. Peamist ohtu väike-konnakotka liigile kujutabki just pesapaikade hävinemine. Eestis on Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4 kohaselt väike-konnakotka püsielupaiga suuruseks väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev alal 100 meetri raadiuses. Kohtu hinnangul on seadusandja poolt kehtestatud keeld arvesse võtnud nii maaomaniku õiguste ja majandusliku huvide kui ka kaitsealuse liigi käitumisharjumusi ja minimaalseid vajadusi häirimatuks pesitsuseks tõepoolest minimaalselt kaitsealuse liigi vajadusi ning võimalikult suures ulatuses maaomaniku õigusi ja huve arvesse võttes. Sellest tulenevalt ei ole nende piirangute mistahes tahtlik rikkumine inimtegevuse läbi olemuselt väheoluline rikkumine, kuna sõltumata rikkumise intensiivsusest võib see endaga kaasa tuua ühe kaitstava linnuliigi pesitsuspaiga hävimise ja vähendada sellega ligi arvukust alla kriitilise piiri, mis on vajalik liigi säilimiseks Eestis. Seetõttu, arvestades kahjuhüvitise fikseeritud ja sanktsionilist iseloomu, ei pea kohus ka seda kostja vastuväidet, et tegemist on väheolulise rikkumisega, antud juhul kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kindlasti põhjendatuks. Kohtul puudub alus seadusega fikseeritud kahjusummat 3200 eurot vähendada.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud veendumusele, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt Metsapered Metsad OÜ välja keskkonnakahju 3200 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 1 kannab menetluskulud antud tsiviilasjas kostja. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg1 p 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.