Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue P P (edaspidi Reisija) oli kinnitatud broneeringud nr 5500977 SmartLynx Estonia OÜ lennule MYX578 lähtepunktiga Hispaania (Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 30.12.2018 väljumisajaga kell 12:10. Eelnimetatud lend hilines üle 4 (nelja) tunni. 18.02.2018 loovutas Reisija nõude loovutamise lepingu alusel oma nõuded kostja vastu hagejale. 8.02.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teele lennunõude kirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist summas 600 eurot. Kostja tunnistab maksekäsu kiirmenetluse vastuväites hageja nõuet /.../ Seoses sellega maksame reisijale P P hüvitist 400 EUR reisija kohta. Smartlynx Airlines Estonia OÜ kinnitab, et hüvitist nimetatud reisijatele makstakse välja niipea, kui reisijad on esitanud Smartlynx Airlines Estonia OÜ reisijate vedamise reeglites sätestatud dokumendid, sealhulgas arveldusandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 ärgi on hüvitist väljamaksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikkel 2 p-i b järgi on tegutsev lennuettevõtja lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04)2 p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et Määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Hagejatele teadaolevalt on lennu MYX578 opereerijaks kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ. Vastavat seisukohta toetavad ka SmartLynx.aero veebilehelt3 leitavad Conditions of Carriage (veotingimused), mille p 2.1. sätestab, et käesolevad reisijatele ja pagasile lennureisidel kehtestatud sätted ja tingimused kehtivad kõikidele lendudele, niisamuti ka kogu lendudega seotud teenindusele, mida osutab Läti Vabariigis registreeritud kompanii „SmartLynx Airlines Estonia“. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC-549/07 ning C-257/14) leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 6 lõige 1 p-st b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennu MYX578 Lanzarote – Tallinn mõõdetud vahemaaks on 4457 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu MYX578 hilinemise tõttu hüvitist 400 eurot, kui ei esine Määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid.

Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Hagejale teadaolevat tingis lennu MYX578 hilinemise tehniline rike. Euroopa Kohus on lahendites C-549/07, C-402/07 ja uuemas lahendis C-257/14 leidnud, et tehniline rike ei ole Määruse alusel käsitletav erakorralise asjaoluna. Nimelt leidis Euroopa Kohus lahendi C-257/14 p-des 41–43, et tehnilise rikke teke ja selle vältimine on asjaomane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja ei välju tema tegeliku kontrolli alt. Niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Euroopa Kohus asus seisukohale, et lennuettevõtja tegevuses on niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, sest lennuettevõtjal tuleb sellised ettenägematuid tehnilisi probleeme igapäevaselt lahendada. Lisaks ei ole rikke ennetamine või kõrvaldamine, sealhulgas enneaegselt defektse osa asendamine, lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutavate õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine. Tuginedes eelnevale ei ole lennul MYX578 esinenud tehniline rike käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest maksta Määruse alusel hüvitist lennu hilinemise eest. Määruse artikkel 5 lg 3 järgi on tõendamiskoormus hüvitise maksmisest keeldumise korral kostjal. Kuivõrd tehniline rike ei ole erakorraline asjaolu, siis ei pea hageja käesoleval juhul vajalikuks hinnata, kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed (tehnilise rikke vältimiseks), et vältida lennu MYX578 hilinemist. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud Määruse alusel hüvitama kokku hagejale 400 eurot. Hageja teavitas kostjat lennu MYX578 hilinemisest tulenevast nõudest summas 400 eurot 18.02.2018. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 19.02.2018 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 9,82 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Erinevalt viivisest on nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kuna võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 30.12.2018. a kuupäev ei ole saabunud, sel kuupäeval ei ole lendu toimunud. Hüvitise saamise taotlustele, mida hageja on esitanud, ei ole lisatud dokumente, mis kinnitavad reisija õigust saada hüvitist. Hüvitise saamise eelduseks on määrusest tulenev alus ning õigustatud taotleja esitatud kirjalik avaldus ja nõutud dokumendid: lennupileti koopia, vastavalt Smartlynx Airlines Estonia OÜ reisijate vedamisele kohaldatavatele reeglitele, isikut tõendava dokumendi koopia, tõendamaks isiku samasust ja arveldusandmed pangas, võimaldamaks turvalist ja tõendatavat hüvitise väljamakset ning nõude loovutamise juhtumi puhul autentne nõude loovutamise leping. Leping, ühes mõlema poole allkirjadega, on esitatud skaneerituna elektrooniliselt ning ei ole selgelt eristatav, et allkirjad oleks kirjutatud omakäeliselt, aga mitte kopeeritud arvuti abil. Selliselt esitatud dokumente on väga kerge võltsida.

Kostja märgib, et isegi kui reisija on õigustatud määruse kohaselt hüvitisele 400 eurot reisija kohta, ei tunnista kostja hageja nõuet reisija asemel, kuivõrd esitatud ei ole kõik vajalikud dokumendid, sh mõlema poole poolt allkirjastatud lepingud. Kostja hinnangul oleks hüvitise väljamaksmine hagejale vastuolus määruse mõtte ja eesmärgiga. Kostja ei pea põhjendatuks kantud menetluskulusid, hüvitis makstakse välja niipea kui reisija on esitanud dokumendid ja arveldusandmed. Kostja seab kahtluse alla õigusabi kasutamise vajaduse. Hageja põhitegevus on hageja veebilehe andmetel hilinenud ja tühistatud lendude eest kompensatsiooni nõudmine. Kohtu põhjendused 10.01.2019. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et P Pil oli kinnitatud broneering nr. 5500977 kostja lennule MYX578 lähtepunktiga Hispaania (Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 30.12.2017. a väljumisajaga kell 12:10. Puudub vaidlus selle üle, et eelnimetatud lend hilines üle 4 tunni. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis summas 400 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõudeõigust. Kostja ei tunnista mehaanilisel teel allkirjastatud dokumente. Kostjal puudub võimalus veenduda hageja ja reisija vaheise nõude loovutamise lepingu kehtivuses. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkt 1 alapunkt b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1 500- 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on kostja poole pöördumisel edastanud reisija nime, lennu andmed ning hageja arveldusandmed. Määruse artikkel 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et viimasel puudub informatsioon reisija andmete kohta, mis on vajalikud väljamaksete tegemiseks. Samuti on alusetud kostja kahtlused, et nõude loovutamise leping ei ole autentne. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 80 kohaselt tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. P P on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud mehaaniliselt, kuid selle lisa allkirjastanud elektrooniliselt. Kohtu hinnangul on P P seega kehtivalt loovutanud oma nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale korduvalt edastanud hüvitise väljamaksmise võimaldamiseks arveldusandmed. Nõude loovutamise korral tuleb kohustus täita uuele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 2). Kostjal puuduvad seaduslikud alused hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 400 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 19.02.2018. a kuni 10.06.2018. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 9,82 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2018. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kohtusse pöördumine ja hüvitise väljamaksmise viibimine on tingitud üksnes hageja käitumisest. Hageja pöördus kostja poole korduvalt, kostja jättis pöördumised tähelepanuta. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 9,82 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 11.06.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus täita. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostjal ei puudunud hüvitise väljamaksmiseks arveldusandmed. Kostja sellesisulised vastuväited on otsitud ja paljasõnalised.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 1 511 eurot. Kostja vaidleb hageja esindajakulule vastu, kuivõrd hageja poolt esitatud hagid on nn tüüphagid, kus muudatuste tegemine on minutite küsimus. Ka hageja esindaja tunnihind ja tundide kogus ei ole vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 eurot, kokku 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 481,82 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1 511 eurot. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegelikule töömahule ning tsiviilasja keerukusele. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik S P on tegev nii STS Consulting OÜ-s kui Flagito OÜ-s ning nimetatud äriühing tegeleb kohtute infosüsteemist nähtuvalt esindamisega sarnastes õigusvaidlustes 63 menetluses; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest reisijast, muudetakse vaid nimesid ja reisinumbreid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Asja materjalidest nähtub, et kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud sisuliselt 3 leheküljel, vastus kostja seisukohale 3 leheküljel. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud kokku 10 tundi ning kostja vastusega tutvumisele 9 minutit. Kohtute infosüsteemist nähtub, et lisaks sellele, et hageja poolt koostatud hagiavaldused on identsed, on identsed ka kostja vastused erinevate menetlustes. Seega ei pidanud hageja ilmselt kostja vastusega tutvumiseks aega kulutama. Eeltoodust tuleneb, et tegelikkuses ei kulunud ka hagiavalduse koostamisele 10 tundi. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 2 tundi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-143-11 asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole vandeadvokaat, vaid Flagito OÜ ning STS Consulting OÜ juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja esindaja tasu tunnihinnaga 110 eurot. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 220 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 320 eurot (s.o riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.