Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
558,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
27.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu osaliselt tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas.
2.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja X vahel 09.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009132181 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 161,74 eurot ja intressid 2,29 eurot järgmise graafiku alusel: Maksetähtaeg Osamakse Põhiosa Intress suurus 20.11.2025 9,19 0,45 9,64 20.12.2025 17,77 0,40 18,17 20.01.2026 18,05 0,35 18,40 20.02.2026 18,45 0,31 18,76 20.03.2026 19,07 0,26 19,33 20.04.2026 19,28 0,21 19,49 20.05.2026 19,75 0,16 19,91 20.06.2026 20,14 0,11 20,25 20.07.2026 20,04 0,05 20,09 Kokku 161,74 2,29 164,03
Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivised igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt resolutsiooni punktis 2 toodud maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu 75 eurot tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 33% ulatuses X ja 67% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 495 eurot ja mõista välja kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 33% hageja menetluskuludest ehk 163,35 eurot. Kostja Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 556,43 euro saamiseks. Kohus tegi 22.11.2024 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx. Kohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 10.12.2024. Võlgnik X esitas 10.12.2024 ja 31.12.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 08.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 17.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 09.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009132181 tulenevat põhivõlgnevust 393,06 eurot, intresse 38,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 34,84 eurot, võla sissenõudekulu 30 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 18.01.2025 määraga 15,90% aastas. 2
2-24-142491
4.Järelmaksulepingu nr L89009132181 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 599,99 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 31,59% aastas: krediidisumma 599,99 eurot, igakuine osamakse suurus 21,03 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 0,26 eurot päevas, viivisemäär 15,90% aastas ja 0,04% päevas, laenu tagastamise periood 20.08.2022 kuni 20.07.2026.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja luges lepingu alates 27.06.2024 ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Kostja oli võlgnevuses kolme üksteisele järgneva osamaksega, s.o alates 20.03.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.06.2024 osamakseni.
7.AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 393,06 eurot (599,99-150,95-55,98), kuivõrd lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 599,99 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks esialgsele võlausaldajale 150,95 eurot ja hagejale 55,98 eurot;
intressid 38,46 eurot, s.o perioodi 20.03.2024 kuni 27.06.2024 eest intressimääraga 15,90% aastas (ehk 9,29+9,67+9,11+9,15 ning intress perioodi 21.06.2024 kuni 27.06.2024 eest 1,24 eurot (402,14 * 15,90% / 360 x päevade arv 7));
võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 15 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot; 15.10.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
sissenõutavaks muutunud viiviseid 34,84 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 393,06 eurot alates 28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas;
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas.
9.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.07.2022 sõlmitud 599,99 euro järelmaksulepingu nr L89009132181 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 700 eurot ja kohustused 50 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 715,04 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud 3
2-24-142491 teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 21,03 eurot.
10.Hageja esitas 22.01.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse (dtl 73 jj) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 176,65 eurot, sest kostja soetas kauba maksumusega 599,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 423,34 eurot ning lepingut ei saa lugeda 27.06.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 176,65 eurot ja lepingujärgne viivis 15,90% igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
11.Hageja esitas 24.04.2025 (täiendatud 30.04.2025) täpsustuse (dtl 112 jj; dtl 120 jj), milles toob välja, et kostja sai laenu 599,99 eurot ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 20.08.2022 kuni 20.07.2026. Kostja tegi perioodil 10.08.2022 kuni 24.05.2024 tagasimakseid kokku 479,32 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 423,34 eurot ja hagejale 55,98 eurot). Tuginedes ümberarvestusele ei olnud leping kehtivalt üles öeldud 27.06.2024. Kostja tegi viimase tagasimakse 2024. aasta mais ega ole pea aasta ühtegi makset teinud, tõenäoliselt ei tasu ta ka alates novembrist 2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata põhiosa 161,74 eurot ja intressid 2,91 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt uuele graafikule kuni põhinõude 161,74 euro ja intresside 2,91 euro täitmiseni ning viivised alates 21.11.2025 kuni osamaksete täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 15,90% aastas. Lisaks taotleb hageja enam tasutud riigilõivu 75 eurot tagastamist.
12.Kostja Xle on hagimaterjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 24.01.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 07.02.2025) oma vastust esitanud ei ole. Kostjale oli 12.02.2025 kohtukutse 27.03.2025 kohtuistungile kätte toimetatud 12.02.2025, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, st ümberarvutatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete osas. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja põhjendab otsust järgmiselt.
14.Kohus tuvastab, et kostja X ja Inbank Finance AS sõlmisid 09.07.2022 järelmaksulepingu nr L89009132181, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 599,99 eurot (dtl 39). Kostja ja Inbank Finance AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 51).
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis 4
2-24-142491 asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.07.2022 sõlmitud 599,99 euro järelmaksulepingu nr L89009132181 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 700 eurot ja kohustused 50 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 715,04 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 21,03 eurot.
22.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 715,04 eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja 5
2-24-142491 krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
23.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 22-24), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 393,06 eurot (599,99-150,9555,98), kuivõrd lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 599,99 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks esialgsele võlausaldajale 150,95 eurot ja hagejale 55,98 eurot.
28.Hageja 30.04.2025 ümberarvutuse (dtl 120 jj) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 161,74 eurot, sest kostja soetas kauba maksumusega 599,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 479,32 eurot, millest 438,25 eurot on hageja arvestanud põhiosa katteks ja 41,07 eurot intresside katteks perioodil 20.08.2022 kuni 20.11.2025. Seega tuginedes uuele maksegraafikule (dtl 124-127) ei saa lepingut lugeda 27.06.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
29.Hageja on tõendanud, et kostjale on 09.07.2022 väljastatud krediiti kokku 599,99 euro ulatuses (dtl 39 jj) ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 479,32 eurot.
30.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 49), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 17.06.2024, oli kostja hagiavalduse kohaselt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o alates 20.03.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.06.2024 osamakseni. Esialgne võlausaldaja ütles 27.06.2024 lepingu üles (dtl 50), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 6
2-24-142491
31.Ümberarvutuse (dtl 120 jj) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr L89009132181 alusel laenu 599,99 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 479,32 eurot (s.o täielikult tasutud osamaksed perioodil 20.08.2022 kuni 20.10.2025 ja osaliselt 20.11.2025 osamakse 8,09 eurot), mistõttu tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus 161,74 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena perioodil 20.08.2022 kuni 20.07.2026, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 124-126) kohaselt osamaksetega kuni 20,25 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.07.2026.
32.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 599,99 eurot ja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 438,25 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult osamaksed perioodil 20.08.2022 kuni 20.10.2025 ja osaliselt 20.11.2025 osamaks (8,09 eurot), seega on tasumata osamaksed osaliselt 20.11.2025 osamakse (9,19 eurot) ning täielikult 20.12.2025 kuni 20.07.2026 osamaksed, s.o kogusummas 161,74 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 17.06.2024 ja leping öeldi üles 27.06.2024. Hageja poolt 30.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 120 jj) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 17.06.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal on ettemaks kuni 20.11.2025 osamakseni.
33.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 17.06.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.06.2024 üles öelda ning leping kehtib.
34.Hageja esitas 30.04.2025 ümberarvutuse (dtl 120 jj), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude 161,74 eurot alates 20.11.2025, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 2024 mai osamakset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
36.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla ja seadusjärgsete intresside tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista alates 21.11.2025 lepingujärgse viivise 15,90% igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. 7
2-24-142491
38.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
39.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 38,46 eurot perioodi 20.03.2024 kuni 27.06.2024 eest intressimääraga 15,90% aastas ehk 9,29+9,67+9,11+9,15 ning intress perioodi 21.06.2024 kuni 27.06.2024 eest 1,24 eurot (402,14 * 15,90% / 360 x päevade arv 7). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohtuotsuse punktides 35-36 rahuldas kohus hageja intresside nõude 2,29 euro ulatuses ning jätab intressinõude rahuldamata 36,17 euro ulatuses (38,46-2,29).
40.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 34,84 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 393,06 eurot alates 28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja polnud kuni 20.11.2025 kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 34,84 eurot rahuldamata.
41.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 15 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot; 15.10.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
42.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi osaliselt alternatiivse nõude (st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude, seadusjärgsete intresside ja viiviste) osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
44.Hageja nõuete kogusummaks oli 496,36 eurot (393,06+38,46+30+34,84). Kohus rahuldas hageja nõude 164,03 euro (s.o tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 161,74 eurot ja intressid 2,29 eurot) ehk ca 33% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda. 8
2-24-142491
45.Hageja on 07.05.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 907,22 eurot käibemaksuta (s.o 5,25 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
46.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.
47.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
48.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
49.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Lisaks on põhjendatud ajakulu 27.03.2025 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kokku 40 minutit ja 07.05.2025 dokumendi koostamise ajakulu 20 minutit. Hageja nõuete täpsustamiseks on kulunud 21.01.2025 ja 24.04.2025 kokku 2 tundi ja 15 minutit, millest kohus peab vastavalt menetlusdokumentide sisule, mis suures osas kattuvad, põhjendatuks 0,5 tundi. Kohus selgitab, et hagejal oli võimalus esitada alternatiivne (ümberarvutatud) nõue koos hagiavaldusega. Seega kokku on põhjendatud hageja ajakulu 2,5 tundi Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 300 eurot (2,5 x 120).
50.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 495 eurot (175 + 20 + 300). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 33% hageja menetluskuludest ehk 163,35 eurot. 9
2-24-142491
51.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
52.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
53.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
54.Hageja esitas 30.04.2025 menetlusdokumendis taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 75 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXX, kuivõrd uuelt hagi hinnalt 164,65 eurot (põhiosa 161,74 eurot ja intressid 2,91 eurot) kuulunuks tasumisele riigilõiv 100 eurot, kuid hageja on tasunud esialgselt hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot.
55.Hageja on küll 24.04.2025 ja 30.04.2025 menetlusdokumentides esitanud enam tasutud riigilõivu (75 eurot) tagastamise taotlused, kuid seejuures ei ole hageja esitanud kohtule avaldust hagiavalduses toodud nõuetest (osaliseks) loobumiseks, vaid hageja on 24.04.2025 ja 30.04.2025 menetlusdokumentides, nagu hageja isegi on märkinud (dtl 112 jj; dtl 120 jj), esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohase täpsustuse/ümberarvutuse, milles määras tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega on tegemist hagiavalduses esitatud nõuete kõrval alternatiivsete nõuetega juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
56.Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuivõrd 17.01.2025 esitatud hagiavalduselt hinnaga 558,86 eurot kuulus vastavalt RLS § 59 lg 1 ja Lisale 1 tasumisele riigilõiv 175 eurot. 57. TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus jätab taotluse rahuldamata ja seejuures ei ületa hageja taotletav riigilõivu summa 100 eurot, ei saa riigilõivu tagastamata jätmisele määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.