OÜ Puffet Invest hagi aktsiaseltsi Vivikoop vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks, täitmiseks, võla väljamõistmiseks ja dokumentide esitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. augusti 2018. (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Puffet Invest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja OÜ Puffet Invest (registrikood 10672835), lepinguline esindaja Anto Variku
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
a
määrus
Kostja aktsiaselts Vivikoop (registrikood 10340553), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 9. augusti 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8709 muutmata.
2.Jätta OÜ Puffet Invest määruskaebus rahuldamata. Kohtu selgitused: Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-15-8709 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Puffet Invest (hageja) esitas 9. juunil 2015 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Vivikoop vastu hagi (kostja), milles palus tuvastada, et poolte suuline tähtajatu äriruumi üürileping ei lõppenud kostja ülesütlemisavaldusega, ning sellest tulenevalt palus hageja kohustada kostjat lepingut kohaselt täitma, esitama kõrvalkulusid tõendavad dokumendid ning tagastama õigusliku aluseta saadud 35 588 eurot 45 senti. Hageja loobus 22. märtsil 2016 üürilepingu täitmise nõudest. Harju Maakohus võttis 27. mai 2016. a määrusega hagist osalise loobumise vastu, jättis menetluskulud selles osas hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 630 eurot. Maakohtu määrus jõustus 26. juulil 2016. Harju maakohus jättis 27. mai 2016. a otsusega hagi ülejäänud osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. märtsi 2017. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus jättis 2. veebruari 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 3. märtsil 2018.
2.Kostja esitas 21. mail 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 5950 eurot (ilma käibemaksuta) ja kohtukulude hüvitamiseks 2 eurot, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirja järgi tegi esindaja tunnihinnaga 140 eurot kostjat esindades kokku toiminguid 42,5 tunni ulatuses, sh: - nõupidamine kliendiga 27. juulil 2015 0,5 tundi (toiming nr 1); - hagi materjalide analüüs 28. juulil 2015 3,75 tundi (toiming nr 2); - tõendite analüüs 30. juulil 2015 1,25 tundi (toiming nr 3); - hagi vastuse koostamine 10. augustil 2018 6,75 tundi (toiming nr 4); - Puffet Invest OÜ 21. septembri 2015. a seisukoha analüüs 22. septembril 2015 0,75 tundi (toiming nr 5); - nõupidamine kliendiga 22. septembril 2015 0,25 tundi (toiming nr 6); - suhtlus hageja esindajaga asja lahendamiseks kokkuleppel 6. oktoobril 2015 0,25 tundi (toiming nr 7); - seisukoht hageja 21. septembri 2015. a menetlusdokumendi kohta 12. oktoobril 2015 3,75 tundi (toiming nr 8); - Puffet Invest 26. detsembri 2015. a seisukohaga esmane tutvumine ja kliendile edastamine
28.detsembril 2015 0,5 tundi (toiming nr 9); - ettevalmistus kohtuistungiks 1. veebruaril 2016 1 tund (toiming nr 10); - kohtuistungil osalemine 1. veebruaril 2016 1 tund (toiming nr 11); - istungi protokolliga tutvumine ja ülevaade istungist kliendile (e-kiri) 1. veebruaril 2016 0,5 tundi (toiming nr 12); - hageja 22. märtsi 2016. a seisukohaga tutvumine ning aktsiaseltsi Vivikoop seisukoht ja taotlused tsiviilasjas nr 2-15-8709 31. märtsil 2016 2,5 tundi (toiming nr 13);
2-15-8709 -
seisukoht hagi läbivaatamata või rahuldamata jätmise kohta 29. aprillil 2016 3,75 tundi (toiming nr 14); 26. mai 2016 otsuse ja määrusega tutvumine 1. juunil 2016 1 tund (toiming nr 15); järelepärimine maakohtu otsuse ja määruse jõustumise kohta 8. juulil 2016 0,25 tundi (toiming nr 16); 27. mai 2016 määruse jõustumismärke küsimine ja nõue Puffet Invest OÜ-le määrusega väljamõistetud menetluskulude tasumiseks 18. augustil 2016 0,25 tundi (toiming nr 17); korduv nõue Puffet Invest OÜ-le 27. mai 2016 määruse täitmiseks 29. augustil 2016 0,25 tundi (toiming nr 18); apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 31. augustil 2016 4,5 tundi (toiming nr 19); avaldus täiturile 27. mai 2016 määruse täitmiseks (projekt) 5. septembril 2016 0,25 tundi (toiming nr 20); istungiks ettevalmistus 16. jaanuaril 2017 1 tund (toiming nr 21); istungil osalemine 16. jaanuaril 2017 0,5 tundi (toiming nr 22); asja lahendamine kompromissiga – nõupidamine kliendiga ja teade Puffet Invest OÜ-le kompromissi kohta 19. jaanuaril 2017 0,75 tundi (toiming nr 23); nõupidamine kliendiga (e-kiri kliendile) 23. jaanuaril 2017 0,25 tundi (toiming nr 24); ettevalmistus kohtuistungiks 13. veebruaril 2017 0,5 tundi (toiming nr 25); kohtuistungil osalemine 13. veebruaril 2017. a 0,5 tundi (toiming nr 26); ringkonnakohtu otsuse esmane analüüs 14. märtsil 2017 1,25 tundi (toiming nr 27); nõupidamine kliendiga (e-kirja ja telefoni teel) 15. märtsil 2017 0,5 tundi (toiming nr 28); nõupidamine kliendiga 21. märtsil 2017 nõupidamine kliendiga 1,75 tundi (toiming nr 29); hageja nõude aegumise analüüs ja kliendile selgitamine 24. augustil 2017 0,25 tundi (toiming nr 30); kohtunõudele vastuse koostamine 4. septembril 2017 1 tund (toiming nr 31); kohtunõudele vastuse koostamine 5. septembril 2017 1,5 tundi (toiming nr 32); kohtunõudele vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine 6. septembril 2017 0,5 tundi (toiming nr 33); kohtunõudele vastuse täiendamine 7. septembril 2017 0,25 tundi (toiming nr 34).
3.Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus mõistis 9. augusti 2018. a määrusega ja 14. augusti 2018. a täiendava määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4762 eurot (ilma käibemaksuta), kohustades hagejat tasuma alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kõik kostja taotluses nimetatud kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud, sh toimingutele nr 13 ja 14 on põhjendatud ajakulu vastavalt 1 ja 2 tundi; toimingutele nr 17, 18 ja 20 ei ole praeguse tsiviilasja lahendamisel õiguslikku tähendust, mistõttu ei ole need põhjendatud ega vajalikud kulud; toimingute nr 31 ja 32 põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses (38,5 tundi) põhjendatud ja vajalikud ning kostja lepingulise esindaja tunnihind (140 eurot) on kohtupraktikaga kooskõlas. Samuti on 4. augusti 2015. a äriregistri väljavõtte saamise kulu (2 eurot) põhjendatud ja vajalik.
2-15-8709 Kuna maakohus mõistis 27. mai 2016. a määrusega hagejalt kostja kasuks juba välja menetluskulude hüvitise 630 eurot, tuleb see summa praegusest hüvitisest maha arvata. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4762 eurot (ilma käibemaksuta)(5390+2-630). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja väiksem menetluskulude hüvitis, arvestades määruskaebuse väiteid. Toimingud nr 1, 6 ja 24 (konsultatsioon ja nõupidamine kliendiga) ei ole põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kliendiga suhtlusele kuluv aeg ei ole kontrollitav ning nende väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Toimingule nr 2 (hagi materjalide analüüs) kulunud aeg ei ole põhjendatud. Toiming nr 8 (seisukoht hageja 21. septembri 2015. a menetlusdokumendi kohta) ei ole vajalik menetlustoiming, sest hagejale ei ole see AET-süsteemis nähtav. Toimingud nr 13 ja 14 (kostja seisukoha esitamine) ei olnud vajalikud, sest maakohus ei küsinud kostjalt täiendavaid seisukohti. Toiming nr 23 (kompromissiettepaneku esitamine) ei ole põhjendatud ja vajalik.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustas maakohtu määruse toimingutega nr 1, 2, 6, 8, 13, 14, 23 ja 24 seotud kulude osas, kuid ei teinud muus osas maakohtule etteheiteid. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nende toimingute osas.
9.Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7). Seega peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud.
2-15-8709 Lisaks ei saa õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
10.Praegusel juhul palub hageja kontrollida ringkonnakohtul kostja esindaja toimingute nr 1, 2, 6, 8, 13, 14, 23 ja 24 ja/või neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et toimingutele nr 1, 2, 6, 8, 23 ja 24 kulunud aeg on kogu ulatuses ning toimingutele nr 13 ja 14 kulunud aeg osaliselt põhjendatud, kuid maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus seda järeldas (v.a toiming 2). Seetõttu ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
11.Kolleegiumi hinnangul on esindaja ja menetlusosalise suhtlus (toimingud nr 1, 6 ja 24) kohtumenetluses vältimatu ning seetõttu on need toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud. Ka Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Ka neile toimingutele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul mõistlik.
12.Hagiavalduse ja selle lisade analüüsile (toiming 2) kulunud aja osas on maakohus põhjendatult järeldanud, et sellele toimingule kulunud aeg (3,75 tundi) on kogu ulatuses põhjendatud. Arvestades hagiavalduses esitatud nõuete paljusust ja iseloomu, hagiavalduse mahtu (10 lk) ja selle lisade hulka (12 vaidluse eset puudatavat lisa), leidis maakohus põhjendatult, et nimetatud toimingu ajakulu on kogu ulatuses põhjendatud. Mh on kolleegiumi hinnangul ka kostja vastuse sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid arvestades kostja õiguste kaitseks esmase positsiooni kujundamiseks kulunud aeg (12,25 tundi, s.o poolteist tööpäeva) kokku mõistlik ja põhjendatud. Ka hageja lepinguline esindaja on ise 24. mai 2016. a e-kirjas avaldanud, et kostja esindaja toimingutele kulunud aeg (sh hagi materjalide analüüs 3,75 tunni ulatuses) on mõistlik.
13.Kolleegiumi hinnangul ei tähenda asjaolu, et kostja 12. oktoobri 2015. a seisukoht on ekslikult jäänud hagejale AET-süsteemis nähtavaks tegemata seda, et see toiming ei oleks olnud vajalik. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostja esitas selle seisukoha. Arvestades seisukoha sisu ja mahtu, on ka selle toimingu tegemiseks kulunud aeg põhjendatud.
14.Ka toimingud nr 13, 14 ja 23 olid kolleegiumi hinnangul praegusel juhul kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud.
2-15-8709 Iseenesest on õige hageja arusaam, et kõik tehtud menetlustoimingud ja kohtule esitatud menetlusdokumendid ei pruugi olla kohtuasja lahendava kohtu hinnangul vajalikud ning kui menetlusosaline esitab kohtule kohtu nõudmiseta menetlusdokumente, siis võtab ta sellega ka riski, et kohus võib jätta menetluskulude suurust kindlaks määrates nende toimingute eest vastaspoolelt hüvitise välja mõistmata. Siiski ei tähenda see seda, et kõik dokumendid, mille menetlusosaline esitab menetluses kohtu vastava nõudmiseta, on igal juhul ebavajalikud. Menetluskulude suurust määrates hindab kohus siiski kõigi tehtud toimingute vajalikkust menetlusosalise õiguste ja huvide kaitse aspektist, sh nende toimingute vajalikkust, mida menetlusosaline tegi kohtumenetluses omal algatusel. Lisaks ei ole praegusel juhul õige hageja etteheide, et need toimingud on tehtud kohtu nõudmiseta. Maakohus korraldas 1. veebruaril 2016 asjas istungi, millel otsustas jätkata asja menetlemist kirjalikult, andis hagejale tähtaja oma nõuete ja põhistuste täpsustamiseks kuni
14.märtsini 2016 ning kostjale seisukohtade esitamiseks kuni 31. märtsini 2016 ja tõendite esitamiseks kuni 29. aprillini 2016 (I kd, tl 155–155 pöördel). Seda arvestades tegi kostja esindaja neid menetlustoiminguid kohtu nõude täitmiseks ning need olid vajalikud.
15.Ka menetlusosalisega kompromissi arutamine oli praegusel juhul vajalik toiming. Tallinna Ringkonnakohus korraldas 16. jaanuaril 2017 istungi, tegi pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel ning poolte esindajad olid nõus lükkama kohtuistungi edasi, et esindajad saaksid menetlusosalistega kohtu pakutud kompromissi arutada (II kd, tl 86–86 pöördel). Järgmisel kohtuistungil teatas kostja esindaja, et nad edastasid hagejale kirja, et olid kohtu pakutud kompromissiga nõus. Hageja aga ei nõustunud kompromissiga (II kd, tl 97). Seega oli kostja esindaja toiming kohtumenetluses vajalik, samuti tõhus, sest kostja nõustus lahendama kohtuvaidluse õigusrahu huvides kohtu pakutud kompromissiga.
16.Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ülaltooduga kohtumääruse põhjendusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.