Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Ailen Saviiri ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt), millest xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxxt (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 14.01.2019 esitas füüsilisest isikust võlgnik Ailen Saviir kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja tema pankrot. 15.01.2019 määrusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotiavalduse kohaselt on Ailen Saviir maksejõuetu ning ta ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi oma igakuise sissetuleku abil. Ailen Saviir avaldab, et ta töötab täistööajaga

2-19-580 Xxxxxxxxxxx-s kokana ning kasvatab koos abikaasaga oma alaealist tütart. Võlgnevused tekkisid alates 2015. aastast, mil ta võttis esimesed laenud ja järelmaksud. Abikaasal oli kasiinoning hasartmängusõltuvus. Abikaasa suhtes kuulutas kohus 2018. aasta alguses välja pankroti ning talle on Maksu- ja Tolliametis kehtestatud maksimaalse pikkusega õnnemängukeeld. Avaldaja elab perega üürikorteris. Avaldusele on lisatud andmed võlgniku varalise olukorra kohta, mille kohaselt on Ailen Saviiril võlgnevusi kokku vähemalt xxxxxxxxxxxt. Ailen Saviir palub kuulutada välja enda pankroti, kuna ta on püsivalt maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. 28.01.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 27 152,30 eurot. Võlgnikule kuulub üks sõiduauto Volvo S70, reg.märgiga xxxxxxxxxxx (1998.a väljalase), mille väärtuseks hindab ajutine haldur ligikaudu 100 eurot. Võlgniku sissetulekuks on tema töötasu. Suvekuudel on töötasu kuni xxxxxxxxxxxt (neto), talve- ja sügiskuuldel saab võlgnik töötasu miinimummääras. Võlgnikul kuulub 1/3 suurune kaasomandi osa Pärnu Maakonnas, Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx külas asuvast Xxxxxxxxxxx kinnistust (registriosa number xxxxxxxxxxx), mille väärtus ei ole teada. Kinnistu suurus on 2,37 ha, sihtotstarve on 100%maatulundusmaa. Kinnistul asuvad olulist remondi vajavad 2-toaline elamu ja saun. Hooneid pole kasutatud ligikaudu 10 aastat.09.12.2018 on võlgnik müünud talle kuulunud sõiduauto Audi S6Avant (reg.märk xxxxxxxxxxx), mille osas võib esineda tagasivõitmise võimalus. Ajutine haldur ei arvanud vara hulka võlgnikule pärandvarana kuuluvaid nelja jahirelva, kuna need on tõenäoliselt PPA poolt hävitatud. Samuti ei ole loetud vara hulka pärandavarana saadud kaasomandi osa veoautost UAZ. Võlgnikul on üks alaealine laps. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud järelemõtlematult võetud kiirlaenude tõttu tekkinud kohustustest. Kuigi tõenäoliselt võeti osa laene eelmiste laenude maksete tasumiseks, siis võlgnevused tekkisid 2018.a alguses. Eeltoodust lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetus tekkis hiljemalt 2018.a I kvartalis. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on aruandes seisukohal, et Ailen Saviiri suhtes tuleks pankrot välja kuulutada. 29.01.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuste suurusega. Võlgnik avaldas, et talle kuuluv kinnistu osa on müügis alates 2018.a teisest poolest. Kinnisvara maakler hindas kogu kinnistu väärtuses ca 25 000 eurot, kuid käesolevaks ajaks on hinda alandatud 20 000 eurole. Ajutine haldur toetas võlgniku avaldust ning selgitas, et käesolevajal ajal puuduvad võlgniku puhul asjaolud, mis välistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Ajutisele haldurile on saanud teatavaks, et võlgnik müüs endale kuulunud sõiduauto Audi S6Avanti 09.12.2018 samal päeval kahele erinevale inimesele. Müügilepingute sõlmimise asjaolud vajavad täiendavalt väljaselgitamist. Ajutine pankrotihaldur palub tasu ajutise halduri ülesannete täitmise eest maksta Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Ailen

2-19-580 Saviiri pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 27 152,30 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Samuti ei võimalda võlgu täielikult tasuda võlgnikule kuuluva muu vara võõrandamine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus täita oma kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud 13 tundi, mille eest xxxxxxxxxxxse tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, §

2-19-580 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.