Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

C.X ja C.Y (hagejad) esitasid 17. augustil x Tartu Maakohtule hagi J.N (kostja) vastu hagi ja 19. septembril x hagiavalduse täienduse, paludes lõpetada omandiõiguse rikkumine ning kohustada kostjat paigutama tema poolt rajatud kasvuhoone vähemalt kaheksa meetri kaugusele hagejate kinnisasjast. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul ja kostja elab Vaikne x. Kostja on rajanud hagejate akna alla kasvuhoone, mis rikub arhitektuuriliselt eluruumi välisilmet, on hagejate majast 65 cm kaugusel, varjab valgust, tekitab vihmase ja tuulise ilmaga müra. Kasvuhoone omanikud rikuvad hagejate privaatsust, sest hagejad ei saa oma aknaid avatuna hoida, kui kostja seisab hagejate akna all. Tegemist on kahjuliku mõjutusega hagejate kinnisasjale, naaber vaatab pidevalt aknast sisse ning kuulab hagejate vestlust pealt. Kostja ei ole hagejatega kasvuhoone rajamist kooskõlastanud, hagejad ei ole selle rajamiseks nõusolekut andnud ning see tekitab keelatud mõjutusi hagejate kinnisasjale. Hagejad taotlevad, et kostja paigutaks ebaseaduslikult rajatud kasvuhoone vähemalt kaheksa meetri kaugusele hagejate eluruumi seinast.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja leidis, et hagejad ei peaks antud hagiasjas saama kohtulikku kaitset, kuna neil ei ole seadusest tulenevat õigust keelata hagejal kasutada oma kinnistu mistahes osa mistahes ajal ja nad ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mida kostja oleks rikkunud või mille rikkumist võiks eeldada ja millele oleks seetõttu vajalik anda kohtulik hinnang. Kostja väitel ei riku kasvuhoone konstruktsioon, asukoht ega mõõtmed hagejate õigusi. Kasvuhoone kõrgus on x m, see jääb allapoole hagejate aknalauda ega saa seetõttu mitte kuidagi varjata hagejate vaadet ega takistada valguse pääsemist hagejate eluruumi. Vihma sadamisega kaasnevad helid on paratamatud, sõltuvad loodusest ja hagejatel on saju tekitatud müra talumiskohustus. Väited selle kohta, et kostja seisab hagejate akna all, vaatab aknast sisse ja kuulab nende omavahelist juttu, on tõendamata ja absurdne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate elamu on püstitatud kinnistu piirile ning et kostja on oma kinnistule paigaldanud kilekasvuhoone mõõtmetega 3x4 m ning rajatud kasvuhoone kaugus kostjatele kuuluvast hoonest on 65 cm. Pooled vaidlevad selle üle, kas rajatise asukoht on ebaseaduslik ning kas rajatis tekitab hagejatele kahjulikke mõjutusi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 järgi kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

AÕS § 144 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Hagejad ei ole tõendanud, et kasvuhoone rajamine on ebaseaduslik. Hagejate vastavasisuline väide on paljasõnaline. Kostja on esitanud kohtule Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna x.11.x kirja, mille kohaselt kasvuhoone püstitamist ei loeta ehitustegevuseks ehitusseaduse mõttes ja selle paigaldamine, mõõtmed ja asukoht ei ole seadusega vastuolus (tl 36-37). Samuti on kostja kohtule esitanud Päästeameti x.11.x kirja nr 7.x-x.x/18394-x, mille kohaselt kasvuhoone ei ole vastuolus tuleohutusnõuetega (tl 38-39). Nimetatud tõendite alusel kohus tuvastab, et kasvuhoone ei ole ebaseaduslikult rajatud, kasvuhoone konstruktsioon, asukoht ja mõõtmed ei ole hagejate õigusi rikkuvad. Kohus leiab, hagejad ei ole tõendanud hagejatele kahjulike mõjude tekitamist. Hagejad on enda esitatud fotodega on tõendatud, et kasvuhoone kõrgus jääb allapoole hagejate aknalauda (tl 18). Seetõttu ei saa kohtu hinnangul kasvuhoone varjata hagejate vaadet ega takistada valguse pääsemist hagejate eluruumi. Kohus leiab, et hagejate väide, et vihmasabin vastu kasvuhoonekilet tekitab sedavõrd häirivat müra, et see on väljakannatamatu ja annab aluse nõuda kasvuhoone ümberpaigutamist, on paljasõnaline ja tõendamata. Vihma sadamisega kaasnevad helid on paratamatud loodusnähtusest tulenevad helid. Tuulest põhjustatud helide tugevust ei ole hageja tõendanud. Kui kasvuhoone uks tugeva tuule tõttu tõepoolest mõnel korral paugatusega avaneb või sulgub, ei saa lugeda kõrvalkinnistult tulevaid helisid hagejate õigusi kahjustavateks. Tiheasustusega piirkonnas on kinnistu omanikul talumiskohustus kõrvalkinnistu(te)lt tulevate mõjutuste osas: müra muru niitmisel niidukiga, trimmerdamisel, sõidukite müra, koerte haukumine (lühikese aja jooksul) jms. Samuti on tõendamata hagejate väide privaatsuse rikkumise kohta. Põhiseaduse §-s 3x on öeldud, et igaühe omand on puutumatu ja igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kostjal on õigus viibida oma kinnisasja ükskõik millises osas igal ajal ööpäevaringselt. Riigikohus on rõhutanud üldpõhimõtet, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning reeglina on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-33-05, p 13). Kohus märgib, et hagejate väitel, et kostjal oli vaja kasvuhoone rajamiseks hagejate nõusolekut ning hagejate nõudel teha kostjatele ettekirjutusi oma kinnistu kasutamiseks, puudub seadusest tulenev alus. Asjaõigusseaduse § 60 lg x järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohtu praktika järgi on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-1x-11, p 19, nr 3-x-1141-04, p 13; nr 3-x-1-33-05, p 13). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma mõjutusi, mis tema kinnisasja kasutamist oluliselt ei mõjuta. Asjaolu, kas tegemist on olulise mõjutusega, tuleb hinnata lähtuvalt puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust ning mõjutuse olulisuse hindamisel tuleb lähtuda mõistliku keskmise inimese arusaamast. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

mõjutuste näol tegemist tavapäraste mõjutustega. Kahjulikke mõjutusi ei ole hagejad kohtule tõendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata. TsMS § 44x lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata taotlused. C.X esitas x.01.x taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest taotlusest arusaamatuks, millises osas tuleks kohtuistungi protokolli parandada ehk kelle antud milliseid ütlusi on kohus ebaõigesti protokollinud. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 16x lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et lepingulise esindaja kulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes juhul, kui esindaja on menetluses osalenud. Kostja esitas x.01.x menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta sõlminud õigusabilepingu Eesti Õigusbüroo OÜ-ga ning palub hagejatelt kostja kasuks välja mõista õigusabi kulud x eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus märgib, et esindaja tegevus peab menetluses olema nähtav (esindaja koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel). Toimikust ei nähtu lepingulise esindaja olemasolu. Lepinguline esindaja saab olla ainult füüsiline isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal magistrikraadi, tulenevalt TsMS §-s x lg 1 p x sätestatust. Kohtule kostja poolt esitatud õigusabiteenuste loetelu kohaselt „Kokku on Eesti Õigusbüroo osutanud J.N T. õigusabiteenust ...“. Juriidiline isik ei saa olla lepinguline esindaja kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vaja küsida menetluskulude kohta vastaspoole seisukohta, kuna tegemist on õiguse kohaldamisega ning kohtu hinnangul kostja väidetavalt kantud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.