Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2025, Jõhvi Kohtunik nende Heleen Jääger Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu avaldus A S vastu võlgnevuse ja viivise Menetlusosalised esindajad
ja
väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
Avaldaja Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu (registrikood 80038353), lepinguline esindaja advokaat Irina Gromtsev
Puudutatud isik A S (isikukood XXX)
1.Rahuldada osaliselt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista A S (isikukood XXX) Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu (registrikood 80038353) kasuks põhinõue 1239,54 eurot, viivis 107,25 eurot ajavahemiku 26.08.2024–23.05.2025 eest ja viivis põhinõudelt (1239,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas jätta Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu avaldus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud 90% ulatuses A S kanda ja 10% ulatuses Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu kanda.
4.Välja mõista A S Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulud 456,75 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
2-24-115553 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 25.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A S (puudutatud isik) 1920,34 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule nõude kohta makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks esimese astme kohtumenetluses.
2.Avaldaja esitas 02.09.2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1239,54 eurot, 31.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 99,01 eurot ning viivise alates 01.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule XXX asuvas kortermajas korteriomand nr XXX üldpinnaga 36,50 m2. Puudutatud isik ei ole tasunud ajavahemikul 01.03.2023–31.07.2024 majandamiskulude ja kütte eest. Puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 31.07.2024 seisuga on 1239,54 eurot, millele lisandub viivis 99,01 eurot. Avaldaja esitas korteri eest kuni 2024. a märtsini arveid endistele omanikele L O ja J K, sest avaldajat ei teavitatud omaniku vahetusest. See ei vabasta puudutatud isikut siiski majandamiskulude tasumise kohustusest. Võlgnevus on arvestatud maja hoolduse ja remondifondi ning kütte eest. Teised kommunaalteenused on korteris võlgnevuse tõttu välja lülitatud. Maja hoolduse ja remondifondimaksete aluseks on üldkoosoleku otsused ning makse suurus sõltub korteriomandi üldpinnast. Üldkoosoleku 05.05.2022. a otsusega kehtestati hooldustariif 0,7 eur/m2. 23.05.2023. a otsuse järgi on hooldustariif alates 01.05.2023 0,70 eur/m 2 ning remondifondimakse 1,50 eurot/m2. Remondifondimakse jaotati viie kuu peale selliselt, et 2023. a maist kuni sama aasta septembrini lisandus hooldustariifile 0,30 eurot/m 2. Samad tariifid kehtestas üldkoosolek 14.05.2024. a otsusega 2024. aastaks. Küttega seotud kulud olenevad tarbimisest ning jaotatakse korteriomanike vahel selliselt, et korteriühistule teenuseosutaja esitatud arves toodud summa jagatakse maja köetava üldpindalaga 1611,90 m 2, saades ühe ruutmeetri maksumuse, ning ühe korteriomandi küttekulu saamiseks korrutatakse ühe ruutmeetri maksumus konkreetse korteriomandi köetava pinnaga.
3.Puudutatud isik avalduse kohta seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu avalduse osaliselt.
5.Kohus võtab asja materjalide juurde avaldaja 02.09.2024. a, 09.12.2024. a, 10.04.2025. a ja 05.05.2025. a avaldustele lisatud tõendid (TsMS § 238 lg 1, § 442 lg 5).
6.Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 8 korteriühistu nõuab A S võlgnevuse ja viivise väljamõistmist, sest puudutatud isik jättis ajavahemikul 01.03.2023–31.07.2024 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud. Nõue võib rahuldamisele kuuluda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõue KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.
2(6)
2-24-115553
7.Korteriühistu nõude rahuldamine eeldab, et võlgnik on korteriühistu liige. Lisaks peab korteriühistu tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Majandamiskulud ja korteriomanike kohustuste jaotus nende kandmisel tuleb välja tuua majanduskavas, mille koostab juhatus ja kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 1 p-d 3–5, lg 3). Kohustuste jaotus ja tasumise kord tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi teevad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Sellisel juhul tuleb põhikirjas ette näha seegi, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).
8.Korteriomanikud asutasid Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel Sõpruse tn 8 asuva korterelamu majandamiseks, liikmete huvide esindamiseks ja liikmetele teenuste osutamiseks korteriühistu. A S kuulub selles korterelamus alates 30.05.2023 korteriomand nr XXX üldpinnaga 36,50 m2, 365/16119 mõttelist osa kinnistust (dtl 43). Korteriomandi omanikuna on puudutatud isik avaldaja liige (KrtS § 1 lg 4). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul avaldaja ees KrtS-st tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus. Ühistu liikme kohustust osaleda majandamiskulude kandmisel sihtotstarbeliste maksete tegemisega ja tasuda nende maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist täpsustab ka avaldaja põhikirja p 29.3 (dtl 49). Selle sätte järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, v.a elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub iga liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. 3(6)
2-24-115553
9.Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isiku võlgnevus koosneb majandamis- ja küttekuludest (dtl 59, 103). Avaldaja sõnul ei osutata puudutatud isikule võlgnevuste tõttu muid teenuseid. Majandamiskulud koosnevad omakorda hooldustasust ja remondifondimaksest, mille suurus on otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Küttekulu sõltub korteriühistule teenuseosutajate esitatud arvetest ning on seotud tarbimisega.
10.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude, sh hoolduse- ja remondifondimakseid, ning kütte eest.
10.1.Majandamiskulud – Arvete ja võlaarvestuse (dtl 59, 61–69) järgi on avaldaja arvestanud majandamiskulude eest ajavahemikul 01.03.2023–30.04.2023 01.10.2023– 30.04.2024 igakuiselt 25,55 eurot ning ajavahemikul 01.05.2023–30.09.2023 ja 01.05.2024–31.07.2024 igakuiselt 36,50 eurot – kokku 521,95 eurot. Avaldaja on esitanud tõendid, et asjaomased kulud on otsustanud üldkoosolek. Üldkoosolek kehtestas 05.05.2022. a otsusega (dtl 109, 112), 25.03.2023. a otsusega (dtl 110) ja 14.05.2024. a otsusega (dtl 111) hoolduse tariifi 0,7 eur/m2 kohta (0,70 x 36,50 = 25,55). Lisaks otsustas üldkoosolek 25.03.2023. a ja 14.05.2024. a otsusega remondifondimakse 1,5 eur/m2 kohta, mis otsustati jaotada viie kuu peale 0,30 eur/m 2 kohta ajavahemikul 01.05.2023–30.09.2023 ja 01.05.2024–30.09.2024. Seega hooldustasu sel ajavahemikul on 1 eur/m2 kohta (dtl 110, 111) (1 x 36,50 = 36,50).
10.2.Küttekulud – Arvete ja võlaarvestuse järgi on avaldaja arvestanud küttekulusid 11 kuu eest kokku 717,59 eurot. Avaldaja on esitanud G AS igakuiselt väljastatud arved teenuseosutajale tasumise kohustuse tõendamiseks (dtl 83–93). Avaldaja on selgitanud küttearvestust: teenuseosutaja esitab majale kütmise eest arve. Arvel toodud summa jagatakse maja köetava pindalaga 1611,90 m 2, millega saadakse ühe ruutmeetri kütmise hind. Ühe ruutmeetri kütmise hind korrutatakse konkreetse korteri köetava pinnaga. Selliselt saadud kütte maksumus ühtib arvetel näidatuga. Seega on kulu kandmine tõendatud. Küttekulu on jaotatud kooskõlas KrtS § 40 lg-le 1 kaasomandi osa suuruse alusel.
11.Korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel on võimalik kehtestada kulude kandmine ning arvestamise aluseks olevate tariifide suuruseid. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et üldkoosoleku otsused on tühised.
12.Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik majandamiskulusid tasunud. Puudutatud isik ei ole selle kohta seisukohta esitanud. Asjaolu, et korter ei kuulunud puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise ajal ja ta ei ela seal, ei vabasta teda kulude tasumise kohustusest. Korteriühistu liikmena tuleb puudutatud isikul hea usu põhimõtte järgi korraldada kulude eest tasumine ja arvete saamine ka siis kui ta viibib korterist eemal. Korteriomandi omandaja vastutab korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavas muutunud kohustuste eest (vt KrtS § 12 lg-d 1 ja 2, § 31 lg 5, § 35 lg 1, § 43 lg 2). Selleks, et lükata ümber võlgnevuse olemasolu, oleks puudutatud isik pidanud esitama tõendid, kust nähtuks kulude tasumine. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Kohustuse õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmata jätmise korral on tegemist rikkumisega. Võlausaldaja võib rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6, KrtS 42 lg 1). Viivist saab nõuda alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Lisaks võib avaldaja nõuda viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Avaldaja on esitanud viivisearvestuse (dtl 116), paludes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 31.07.2024 seisuga 4(6)
2-24-115553 kogunenud viivis 99,01 eurot. Kohtu jaoks ei ole kuni 31.07.2024 kogunenud viivise arvestus arusaadav. Avaldaja ei ole arvestanud viivist alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni 31.07.2024. Kohus selgitas avaldajale 10.04.2025. a istungil, et viivise arvestus on ebaselge ja avaldaja esindaja nõustus sellega. Kohus palus esitada selgema viivisearvestuse. Samas on uus viivise arvestus samuti ebaselge. Näiteks on puudutatud isikul 2023. a märtsikuu eest võlgnevus 97,10 eurot. Esitatud arvetelt ja viivisearvestusest võib järeldada, et eelmise kuu majandamiskulude maksed tuleb teha hiljemalt järgmise kuu 25. päevaks. Seega muutus 2023. a märtsikuu eest tasumisele kuuluv 97,10 eurot sissenõutavaks 26.04.2023. Kui puudutatud isik ei olnud märtsikuu eest 97,10 eurot 31.07.2024 seisuga tasunud, ei saa viivis sellelt summalt jääda alla ühe euro, nagu on märgitud viivisearvestuses. Viivisekalkulaatori järgi on viivis 97,10 eurolt ajavahemiku 26.04.2023–31.07.2024 eest 14,76 eurot. Seetõttu peab kohus avaldaja esitatud viivisearvestust ebaselgeks. Kohus ei pea õigeks ebaselget nõuet rahuldada. Kohus peab õigeks arvestada viivist põhinõudelt (1239,54 eurot) alates 2024. a juulikuu makse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 26.08.2024 kuni määruse tegemiseni. Viivisekalkulaatori järgi on see 107,25 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seega viivise põhinõudelt (1239,54 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2024 kuni määruse tegemiseni ja alates 24.05.2025 põhinõudelt (1239,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1239,54 eurot, viivis 107,25 eurot ajavahemiku 26.08.2024– 23.05.2025 eest ning viivis põhinõudelt (1239,54 eurolt) alates 24.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Kohus rahuldas avalduse osaliselt, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud avalduse rahuldamise ulatust arvestades TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohtu hinnangul on avaldus rahuldatud u 90% ulatuses. Seega jätta kohus menetluskulud 90% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 10% ulatuses avaldaja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud, sh riigilõiv, ja kohtuvälised kulud, sh lepinguliste esindajate kulud ja maksekäsu kiirmenetlse kulud (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1, § 144 p 1).
17.Avaldaja esitas 05.05.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 25 eurot ja esindajakuludest 457,50 eurot. Nimekirja järgi kulus esindajal toimingute tegemisele 3,75 tundi ning ta osutas teenust tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga).
18.Kohus märgib, et avaldaja maksis maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot, kuigi pidi maksma riigilõivuseaduse 59 lg 61 järgi 25 eurot. Avalduse esitamisel tasutav riigilõiv on riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi 50 eurot. Seega oleks avaldaja pidanud kohtumenetluses maksma riigilõivu juurde 25 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluses oli tasutud enam riigilõivu, siis kohus täiendavat riigilõivu avaldajalt ei nõudnud. Kohus järeldab, et avaldaja eesmärk on hüvitada kohtumenetluses riigilõivuga seotud kulu. Eksimus maksekäsu kiirmenetluse kulude ja riigilõivu märkimisel ei takista nende kulude väljamõistmist, kui kulud on nõutud ulatuses tasutud. Need kulud on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Enam tasutud osas on avaldajal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. 5(6)
2-24-115553
19.Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, andes samas hinnangu kulude suurusele tervikuna ja kaaludes, kas esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (TsMS § 175 lg 1; RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
20.Avaldajat esindas advokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga) ning esindamisele kulus 3,75 tundi. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahtu arvestades esindamisele kulunud aeg põhjendatud. Advokaadist esindaja tunnitasu ei saa kohtupraktikas väljendatud seisukohti arvestades pidada ülemääraseks. Kohus loeb avaldaja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks seega 457,50 eurot käibemaksuga (3,75 × 122 = 457,50).
21.Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on järelikult kokku 507,50 eurot (457,50 + 50 = 507,50). Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 456,75 eurot (507,50 x 90% = 456,75). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.