2-18-17294
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2019. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-17294
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance Ag hagi Mxxxxx Jxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
13 197,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood: CH-100.023.266; asukoht: Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits); Hageja esindaja: jurist Dagne Niit (Intrum Estonia AS asukohaga Rotermanni 8, Tallinn, 10111 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Kxxxxxxx end. Jxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; sideaadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond; registrijärgne e-post: x Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Menetluse liik
2-18-17294
Menetluskulude jaotus
tema Kostja
sideaadressil kohtu poolt
Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2-18-17294
2-18-17294 eurot, koos lepingu ülesütlemise ajaks tasumata kõrvalnõuetega (intress, kahjuhüvitised, lepingu haldamisega seotud muu kulu) 9949,44 eurot. Samas hageja on edasipidiselt käsitlenud põhivõla summana 9205,13 eurot. Võttes aluseks TsMS § 439 lähtub ka kohus põhivõla summast 9205,13 eurot ja arvutab lisanduvad viivised põhivõla summalt ehk 9205,13 eurolt. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-18-17294 VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 14,90 % aastas, s.o 0,0408 % päevas. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,0219% päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 14,90 % aastas, s.o 0,0408 % päevas, ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Käesolevalt tuleb asuda seisukohale, et viivis hageja poolt taotletud summas ehk lepingujärgses määras tuleb kostjalt välja nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: perioodil 18.07.2017. a kuni 15.11.2018. a viivitatud päevi 486 ning perioodi summa 1826,25 eurot (summa päevas 3,76 eurot). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 16.11.2018. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 16.11.2018. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 30.01.2019. a kujuneb 9205,13 euro suuruselt põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras summas 282 eurot (9205,13x0,0408%x75). Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 30.01.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras seega kokku summas 2108,25 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 30.01.2019. a seisuga summas 2108,25 eurot ja alates 30.01.2019. a lepingujärgses määras ehk 14,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
2-18-17294
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.