lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-6774/28

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-6774/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1557
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-6774

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-6774

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2019.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi YY vastu lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.08.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7030,30 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Natalja Kutepova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Deivi Vaht

Kohtuistungi toimumise aeg

23.01.2019.a

Istungil osalenud isikud

Kostja esindaja Deivi Vaht ja hageja esindaja Natalja Kutepova

Resolutsioon:

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kõikidest nõuetest, mis võivad tuleneda 19.07.2010.a sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust nr. 2714 ja kostja poolt 19.04.2017.a tehtud lepingust taganemise avaldusest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.YY tasub XX’le hüvitist summas 5300 eurot, kandes nimetatud summa üle XX arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 23.01.2019.a. Punktis 2 toodud maksega viivitamise korral üle 3 päeva muutub kogu summa sissenõutavaks.
1.3.Kõik käesoleva asja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-6774

1.4.Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita, siis hageja kohustub p. 2 nimetatud summa tagastama viivitamatult kostjale pärast kohtumääruse saamist. Tühistada Harju Maakohtu 29.08.2018.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 237,5 eurot, ZZ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.28.04.2017.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada kinnisasja müügilepingust taganemise avalduse tühisus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.07.2010.a notariaalselt tõestatud võlaõigusliku kinnisasja müügilepingu (edaspidi leping), mille järgi müüs kostja hagejale kinnisasja aadressil XXX. Lepingu p 3.1 kohaselt tuli lepingu eseme valdus üle anda hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päeval. Lepingu p 4.1 järgi pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks hiljemalt 1 aasta jooksul pärast Maaametist uute plaanide, protokollide ja õiendite saamist. Lepingu p 2.2 alusel kohustus hageja kui ostja tasuma müüjale kinnisasja eest 110 000 krooni 1 aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist, s.t igas kvartalis 27 500 krooni. Seega pidi hagejal olema kohustus täidetud 19.07.2011.a. Hageja täitis nimetatud kohustuse. Osa rahast maksis hageja maksekorraldustega ning osa sularahas. 19.04.2017.a tegi kostja lepingust taganemise avalduse, väites, et hageja ei täitnud lepingut ja et hageja rikkus lepingu p-st 2 tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Hageja leidis, et kostja ei võinud lepingust taganeda. Kostja ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Isegi kui hageja rikkus lepingut, pidi see aset leidma 19.07.2011.a, kui hagejal tuli tasuda ostuhind. Kostja pidi samuti teadma, et hageja 19.07.2011.a lepingut rikkus. Taganemisavaldus, mille kostja 19.04.2017.a tegi, ei tehtud mõistliku aja jooksul. Peale selle oli taganemine tühine, kuna kostja nõue oli aegunud. Samuti oli taganemine pahatahtlik ja hea usu põhimõtte vastane. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole võimalik hagiga midagi saavutada. Samuti palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja taganes müügilepingust 19.04.2017.a tehtud avaldusega, kuna hageja oli osaliselt jätnud täitmata lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Nimelt tasus hageja 110 000 kroonist 2010.a 39 000 krooni ehk 2492,55 eurot, 2011.a tasus hageja 2259 eurot. Hageja jättis tasumata 2278,73 eurot. Kostja tagastas hagejale pärast lepingust taganemist lepingu alusel saadu 4752 eurot. Hageja taganes ise lepingust enne kostja poolt lepingust taganemist. Samuti väitis kostja, et hageja viidatud aegumise sätted pole kohaldatavad. Hageja rikkus lepingut ja kostja võis lepingust taganeda lepingu p 5.3 alusel. VÕS § 118 lg 2 on dispositiivne. Kostja andis vastusega menetluses veel täiendava tähtaja hagejale lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks. Hageja käitus ise pahauskselt, jättes tasumata ostuhinna. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi ning tuvastas, et kostja lepingust taganemise avaldus oli tühine ega omandanud poolte suhtes õiguslikke tagajärgi. Otsuse kohaselt seisnes vaidlus selles, kas kostja võis lepingust taganeda ja kas hageja võis esitada tuvastushagi lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-6774 Maakohus viitas varasemale Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-9713) ja leidis, et olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Poolel puudub õiguslik huvi seega üksnes erandjuhtudel. Sellised erandjuhud võivad esineda näiteks siis, kui on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, samuti ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Samuti leidis maakohus, et tuvastushagi ei saa esitada ka olukorras, kus hageja õiguslikku huvi aitab tagada samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldus on vastava õigussuhte tuvastamine. Samas ei välista hagejal tuvastushuvi ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Kohtu hinnangul ei toonud asja menetluse käigus hageja esile, et ta soovib menetluses esitada kostja vastu soorituslikku nõuet. Hageja selgitas, et ta soovib edaspidi lepingu täitmist ja otsustab hiljem nõude esitamise üle. Hageja tõi esile, et tema huvi on tuvastada, et kostja pole lepingut kehtivalt üles öelnud ja et taganemisavaldus on tühine VÕS 118 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi. Hageja leidis, et isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, ei saanud kostja 19.04.2017.a lepingust taganeda. Maakohtu hinnangul soovis hageja seega sisuliselt seda, et kohus tuvastaks, et hagejal on kostjaga kehtiv leping ehk kehtiv lepinguline õigussuhe, millest kostja 19.04.2017.a ei taganenud. Maakohus leidis, et asja tuleb lahendada otsusega sisuliselt, sõltumata sellest, kas hageja kavatseb esitada kostja vastu sooritusnõudeid. Maakohus leidis, et kostja taganemine oli tühine, kuna kostja nõue oli aegunud. VÕS § 118 lg 2 sätestab, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik õigustatult keeldub kohustust täitmast. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine hakkab kulgema TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest. Ostuhinna tasumise kohustus muutus sissnõutavaks hiljemalt 19.07.2011.a ehk selleks ajaks pidi olema hagejal kostjale 110 000 krooni tasutud. Seega oli maakohtu hinnangul aegumistähtpäev 19.07.2014.a TsÜS § 146 lg 1, § 147, § 135 lg 2 ja § 136 lg 2 järgi. Kostja aga taganes 19.04.2017.a, ehk enam kui kaks aastat pärast nõude aegumist. Taganemine oli maakohtu hinnangul tühine VÕS § 118 lg 2 alusel. Samuti leidis maakohus, et kostja kaotas lepingust taganemise õiguse, kuna kostja ei esitanud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Lepingust tulenevalt oli lõplik ostuhinna tasumise tähtpäev 19.07.2011.a. Kostjal pidi hiljemalt järgneval päeval olema teada, kas ostuhind on tasutud, ehk kas hageja on kohustuse täitnud või seda rikkunud. Kostja taganes lepingust 19.04.2017.a, ehk enam kui 5 aastat pärast ostuhinna tasumise kohustuse tähtpäeva. Seega leidis maakohus, et kostja tegi taganemisavalduse pärast mõistlikku aega ning kostjal puudus õigus lepingust taganeda. Kohus ei leidnud, et lepingu p 5.3 välistab VÕS § 118 kohaldamise. Leping võimaldas sellest taganeda, kui ostuhind on tasumata, kuid see ei tähenda, et lepingust taganemine ei pea toimuma VÕS § 118 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel. Viimaseks leidis kohus, et puudub vajadus anda hinnang teistele kostja väidetele, sh sellele, kas hageja ja kostja on teineteise suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, ning ka sellele, kas hageja taganes ja võis taganeda lepingust. Maakohtu hinnangul ei esitanud nimetatud väidetest tulenevalt pooled nõudeid, millest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang nende kohta esitatud tõenditele (kostja tunnistaja ütlus, sõnumite vahetus, kriminaalmenetluse alustamata jätmise

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-6774 teatis, kontode väljavõtted, maksekorraldused). Samuti väitis maakohus, et tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja hagi vastuses andis veelkord tähtaja lepingu täitmiseks, kuna ka sellest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Apellatsioonkaebus

4.Harju Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 29.08.2018.a otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi läbi vaatamata või täielikult rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.23.01.2019.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Menetlusosalised kinnitasid taotluses, et neile on TsMS §-st 432 tulenevad kompromissi sõlmimise tagajärjed teada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
8.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 475 eurot. Sellest pool, s.o 237,5 eurot, tuleb apellandile tagastada taotluses märgitud kontole.
9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleva juhul ei ole pooled kokku leppinud teisiti.
10.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja