Tsiviilasi nr 2-17-6774
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-17-6774
Määruse tegemise aeg ja koht
28.01.2019.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Kaupo Paal, Ande Tänav
Kohtuasi
XX hagi YY vastu lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7030,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Natalja Kutepova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Deivi Vaht
Kohtuistungi toimumise aeg
23.01.2019.a
Istungil osalenud isikud
Kostja esindaja Deivi Vaht ja hageja esindaja Natalja Kutepova
Resolutsioon:
1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6774
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6774 Maakohus viitas varasemale Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-9713) ja leidis, et olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Poolel puudub õiguslik huvi seega üksnes erandjuhtudel. Sellised erandjuhud võivad esineda näiteks siis, kui on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, samuti ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Samuti leidis maakohus, et tuvastushagi ei saa esitada ka olukorras, kus hageja õiguslikku huvi aitab tagada samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldus on vastava õigussuhte tuvastamine. Samas ei välista hagejal tuvastushuvi ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Kohtu hinnangul ei toonud asja menetluse käigus hageja esile, et ta soovib menetluses esitada kostja vastu soorituslikku nõuet. Hageja selgitas, et ta soovib edaspidi lepingu täitmist ja otsustab hiljem nõude esitamise üle. Hageja tõi esile, et tema huvi on tuvastada, et kostja pole lepingut kehtivalt üles öelnud ja et taganemisavaldus on tühine VÕS 118 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi. Hageja leidis, et isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, ei saanud kostja 19.04.2017.a lepingust taganeda. Maakohtu hinnangul soovis hageja seega sisuliselt seda, et kohus tuvastaks, et hagejal on kostjaga kehtiv leping ehk kehtiv lepinguline õigussuhe, millest kostja 19.04.2017.a ei taganenud. Maakohus leidis, et asja tuleb lahendada otsusega sisuliselt, sõltumata sellest, kas hageja kavatseb esitada kostja vastu sooritusnõudeid. Maakohus leidis, et kostja taganemine oli tühine, kuna kostja nõue oli aegunud. VÕS § 118 lg 2 sätestab, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik õigustatult keeldub kohustust täitmast. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine hakkab kulgema TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest. Ostuhinna tasumise kohustus muutus sissnõutavaks hiljemalt 19.07.2011.a ehk selleks ajaks pidi olema hagejal kostjale 110 000 krooni tasutud. Seega oli maakohtu hinnangul aegumistähtpäev 19.07.2014.a TsÜS § 146 lg 1, § 147, § 135 lg 2 ja § 136 lg 2 järgi. Kostja aga taganes 19.04.2017.a, ehk enam kui kaks aastat pärast nõude aegumist. Taganemine oli maakohtu hinnangul tühine VÕS § 118 lg 2 alusel. Samuti leidis maakohus, et kostja kaotas lepingust taganemise õiguse, kuna kostja ei esitanud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Lepingust tulenevalt oli lõplik ostuhinna tasumise tähtpäev 19.07.2011.a. Kostjal pidi hiljemalt järgneval päeval olema teada, kas ostuhind on tasutud, ehk kas hageja on kohustuse täitnud või seda rikkunud. Kostja taganes lepingust 19.04.2017.a, ehk enam kui 5 aastat pärast ostuhinna tasumise kohustuse tähtpäeva. Seega leidis maakohus, et kostja tegi taganemisavalduse pärast mõistlikku aega ning kostjal puudus õigus lepingust taganeda. Kohus ei leidnud, et lepingu p 5.3 välistab VÕS § 118 kohaldamise. Leping võimaldas sellest taganeda, kui ostuhind on tasumata, kuid see ei tähenda, et lepingust taganemine ei pea toimuma VÕS § 118 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel. Viimaseks leidis kohus, et puudub vajadus anda hinnang teistele kostja väidetele, sh sellele, kas hageja ja kostja on teineteise suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, ning ka sellele, kas hageja taganes ja võis taganeda lepingust. Maakohtu hinnangul ei esitanud nimetatud väidetest tulenevalt pooled nõudeid, millest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang nende kohta esitatud tõenditele (kostja tunnistaja ütlus, sõnumite vahetus, kriminaalmenetluse alustamata jätmise
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-6774 teatis, kontode väljavõtted, maksekorraldused). Samuti väitis maakohus, et tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja hagi vastuses andis veelkord tähtaja lepingu täitmiseks, kuna ka sellest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Apellatsioonkaebus
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.