Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-18202
Tsiviilasi
T Li avaldus E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: T L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) E Gi (surnud 24.07.2018) pärijana Võlgnik: E G (isikukood xxx, surnud 24.07.2018) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, asukoht Kotzebue 9, Tallinn 10401, telefon
444, 5054013, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise kuupäev
14. jaanuar 2019.a
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotitte avaldamisest väljaandes Ametlikud Tdaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud T L esitas 02.12.2018 avalduse E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pärijad saanud pärimismenetluse käigus tdlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ning on loobunud pärandist. Harju Maakohtu 05.12.2018 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 09.01.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 11.01.2019 aruande täpsustuse. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 16 902,24 euro ulatuses ning vara puudub. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetus kujunes välja 2018. a seoses E Gi surmaga 24.07.2018. Kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur pole tuvastanud vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Kuna E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvaras ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 1800 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksu ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvaras likviidne vara puudub ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 16 902,24 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvaras ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 14.01.2019 määrusega E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 21.01.2019 E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1800 eurot. Tde nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud 14.01.2019 väljaandes Ametlikud Tdaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,1 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 622,20 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 92,81 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 145,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalikud kulutused summas 92,81 eurot (sh käibemaks) välja E Gi (surnud 24.07.2018) pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.