XX hagi YY vastu põhivõlgnevuse 9000 eurot ja viivise 1431,33 eurot nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4431,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2018.a otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla nõudes 6000 eurot ületavas osas ja 6000 eurot ületanud põhivõlalt arvestatud viivise nõudes.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgnevas sõnastuses:
2.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis 958,19 eurot.
2.4.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 6 000 eurot alates 10.10.2017.a kuni põhinõude täitmiseni.
2.5.Kohus tunnistab otsuse põhivõla, so 6 000 euro osas tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-14985
2.6.Jätta hageja, XX, menetluskulud 33,4 % ulatuses kostja, YY, kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
2.7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 9000 eurot ja viivis 1431,33 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates 10.10.2017.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja hagejalt 13.07.2015.a laenu summas 6000 eurot ning kohustus selle tagasi maksma 13.10.2015.a. Kostja ei maksnud nimetatud rahasummat tagasi. Lisaks kinnitas kostja 22.09.2015.a dokumendis, et kohustub tagastama hagejale täiendava honorari summas 3000 eurot asja lõppemisel, tingimusel, et hageja loeb lepingu tingimused mittetäidetuks. Hageja väitis, et kostja ei ole ka nimetatud honorari tagasi maksnud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 9000 eurot. Hageja ja kostja vaheline kirjavahetus kinnitab samuti, et kostja on hagejale 9000 eurot võlgu. Kostja vastuväited
2.Vastuses hagile tunnistas kostja 6000 euro suurust võlga. Samas ei nõustunud kostja, et ta on hagejale võlgu täiendava honorari 3000 eurot. Kostja väitis, et hageja nõue, mis on seotud honorari maksmisega, ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kostja kohustust maksta hagejale 3000 eurot. Kostja kaitses hagejat kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlus lõppes, s.t sisuliselt mõisteti hageja õigeks. Kuna hageja põhinõue ei ole täies ulatuses põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue viiviste osas. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9000 eurot ja viivise 1431,33 eurot. Kohus rahuldas hagi 6000 euro ulatuses, kuna nimetatud osas võttis kostja hageja nõude õigeks. Samuti rahuldas kohus hagi osas, milles hageja nõudis kostjalt 3000 eurot 22.09.2015.a kinnitusest tulenevalt. Kohus leidis, et 22.09.2015.a kinnitus on deklaratiivne võlatunnistus. Võlatunnistuse kohaselt kohustust kostja tagastama hagejale hageja poolt tasutud täiendava honorari, mis oli näidatud kviitungil nr 126/22 22.09.2015, asja lõppemisel, tingimusel, et hageja loeb lepingu tingimused mittetäidetuks. Arve-kviitungi nr 126/22 kohaselt oli honorari makse 3 000 eurot. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 3000 euro suuruse honorari puhul oli tegemist kostja töötasuga hageja esindamise eest kriminaalmenetluses. Kostja oli juba saanud töötasu hageja esindamise eest kriminaalmenetluses. Samuti oli kriminaalmenetlus juba lõppenud, kui kostja andis
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-14985 võlatunnistuse. Lisaks leidis kohus, et pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt kinnitas kostja hageja ees võlgnevust summas 9000 eurot (sh 3000 eurot) ning lubas korduvalt võlgnevuse tasuda. Kostja ei oleks tunnistanud võlga summas 9000 eurot, kui nimetatud summast 3000 eurot oli tasu hageja esindamise eest kriminaalasjas. Kohus selgitas 29.05.2018.a toimunud kohtuistungil, et kostjal tuleb tõendada, et ta ei pea hagejale 3000 eurot tagastama. Vaatamata kohtu selgitustele, ei tõendanud kostja, et ta ei ole hagejale võlgu 3000 eurot. Seega otsustas maakohus, et kostja peab hagejale tasuma 3000 eurot 22.09.2015.a kinnitusest tulenevalt VÕS § 8 lg 2 ja § 76 kohaselt. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hageja kasuks välja võlgnevuse 3000 eurot ja viivise 1431,33 eurot. Kostja väidab, et hageja nõue, mis seondub täiendava honorari maksega 3000 eurot, ei ole muutunud sissenõutavaks. Poolte kirjavahetusest ei saa välja lugeda, et kostja kinnitas hageja ees võlgnevust 9000 euro ulatuses. Lisaks ei ole 22.09.2015.a dokument võlatunnistus VÕS-i mõttes. Selles dokumendis ei tunnista kostja võlgnevust hageja ees. 22.09.2015.a dokumendis on tingimused, mille saabumisel tekib kostjal kohustus hageja ees. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud nende tingimuste esinemist. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja väitis, et 22.09.2015.a dokument on võlatunnistus, millega kostja tunnistas 3000 euro suurust võlakohustust hageja ees. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub samuti, et kostja tunnistab nimetatud võlga hageja ees. Kostjal lasub tõendamiskoormis. Kostja peab tõendama, et temal ei ole võlakohustust hageja ees. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei pea 3000 eurot maksma. Nimetatud rahasumma ei olnud kostja töötasu hageja esindamise eest kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses esindamise eest oli hageja juba tasunud ning kriminaalmenetlus oli võlatunnistamise andmise ajaks juba lõppenud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 3000 eurot ja sellelt põhivõlalt arvestatud viivise. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 9000 euro ja sellelt arvestatud viivise tasumist. Kostja võttis hagi põhivõla 6000 eurot osas õigeks. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, sh 6000-eurose põhivõla osas õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõlanõudes 6000 eurot ületavas osas ning viiviste osas. Seega kontrollib ringkonnakohus käesolevas apellatsioonimenetluses, kas hagi rahuldamine 6000 eurot ületava põhivõla ja viivise osas on põhjendatud.
7.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, mille rajas sisuliselt kahele alusele. Esiteks nõudis hageja laenulepingust tulenevalt 6000 euro ning sellelt arvestatud viivise tagastamist. Selles osas võttis kostja hagi õigeks ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Samas hagiavalduses esitas hageja kostja suhtes ka 3000-eurose põhivõla ning sellelt arvestatud viivise nõude. Selle nõude osas rajas hageja hagi sellele, et kostja väljastas 22.09.2015.a allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt on kostja kohustatud tagastama honorari, mis on näidatud kviitungil 126/22 22.09.2015.a, peale asja lõpetamist ja tingimusel, et hageja peab lepingu tingimusi mittetäidetuks loodetud viisil. Sellest tulenevalt saaks hagi kuuluda rahuldamisele üksnes juhul, kui täidetud on kõik kostja poolt antud kinnituses sätestatud tingimused. Hageja ei ole kõnealuse nõude puhul toonud kohtu ette muid asjaolusid ega
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-14985 selgitanud, millisest võlasuhtest tulenevalt hagejal kostja vastu kõnealune nõue tuleneb. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kõnealune nõue võiks muudel asjaoludel olla sissenõutavaks muutunud. Seega sõltub vaidlustatud ulatuses hagi rahuldamine sellest, kas hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest saaks kohus järeldada, et kõik kostja poolt antud kinnituses kajastatud raha maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud. Kostja poolt kirjalikult antud kinnitusest (t lk 10) nähtuvalt on vastavad eeldused: asi peab olema lõpetatud ja hageja peab lepingu tingimusi mittetäidetuks loodetud viisil.
8.Kostja vaidles kõnealusele nõudele vastu mitmel erineval alusel, mh väitis kostja, et ta ei pea vastavat kohustust täitma seetõttu, et tema poolt antud kinnituses märgitud eeldused ei ole täidetud. Kostja väitis, et „asi“, mille lõppemine on rahalise nõude sissenõutavaks muutumise üks eeldus, on kriminaalmenetlus (kriminaalasi), mida hageja suhtes läbi viidi ja mille puhul kostja hagejat esindas. Hageja vaidles sellele väitele vastu. Veelgi enam, hageja muutis ka usutavaks selle, et kostja poolt viidatud kriminaalasi ei saanud olla kostja poolt antud kinnituses nimetatud „asi“, sest vastav kriminaalmenetlus oli vaidlusaluse kinnituse andmise ajaks juba lõppenud ning kriminaalmenetluses esindamise eest oli hageja kostjale juba maksnud. Samas ei ole hageja kohtu ette toonud ega tõendanud, et rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldus „peale asja lõpetamist“, oleks täidetud. 29.05.2018.a kohtuistungil palus kohus hagejal selgitada, mis oli võlatunnistuse aluseks oleva lepingu ese ning mille jaoks andis hageja kostjale 3000 eurot. Sellele ei osanud hageja vastata (t lk 80). Maakohus leidis otsuse punktis 13 õigesti, et ei ole eluliselt usutav, et nimetatud võlatunnistus seondub lõpetatud kriminaalasja tasustamisega. Seega ei nähtu hageja menetluses esitatud tõenditest ja väidetest, et 22.09.2015.a võlatunnistuses sätestatud tingimused on täidetud. Järelikult ei ole tõendatud, et 22.09.2015.a võlatunnistusest tulenevalt on kohustus muutunud sissenõutavaks.
9.See, et kostja on hageja suhtes tunnistanud, et mingite kindlate tingimuste esinemise korral on kostjal hageja suhtes 3000 euro tasumise kohustus, tähendab seda, et hageja saab kostjalt raha maksmist nõuda üksnes siis, kui hageja toob kohtu ette ja tõendab kõik tingimused, mis on raha maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks seatud. Hageja seda teinud ei ole.
10.Ringkonnakohus märgib, et seda, et raha maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused oleksid täidetud, ei saa lugeda tõendatuks ka selle hageja poolt esitatud tõendi alusel (t lk 14 jj), millest nähtub, et hageja ja kostja on Messengeris vahetanud sõnumeid ja kostja vastas hageja kirjale, milles hageja kirjutas, et tal on vaja tema 9000 eurot, et arveldus toimub 24-25.08.2017.a. Esiteks tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, millest saanuks kohus järeldada, et kostja poolt 22.09.2015.a antud kinnituses määratud sissenõutavuse eeldused on täidetud. Teiseks tulnuks hagejal vastavate eelduste esinemist tõendada. Sellest, et kostja on Messengeris lubanud hagejale, et ta tasub samas suuruses summa nagu hageja esialgselt hages, ei saa järeldada, et mingi „asi oleks lõpetatud“. Kostja poolt Messengeris saadetud vastusest ei saa järeldada kostja tahet anda õiguslikult siduvat võlatunnistust ega soovi tunnistada mingit kindlat võlga ega kinnitada mingis varasemalt antud võlatunnistuses sätestatud rahalise kohustuse sissenõutavuse eeldusi.
11.Viimaseks palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 1431,33 eurot. Maakohus rahuldas viivisenõude summas 1431,33 eurot, millest 958,19 eurot oli viivis põhivõlgnevuselt 6000 eurot ning 473,14 eurot viivis täiendavalt honorarilt 3000 eurot. Kuna hageja nõue 3000 euro ulatuses ei kuulu hüvitamisele,
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-14985 tuleb vastavalt osalt jätta välja mõistmata ka viivis, s.t 473,14 eurot. Lisaks mõistis maakohus hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 9000 eurot alates 10.10.2017.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena on väljamõistetav põhinõude suurus 6000 eurot ning vastavalt osalt tuleb ka välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 ls 1 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja pöördus kohtusse, nõudes põhivõlgnevuse 9000 euro ja viivise 1431,33 euro tasumist, kokku 10431,33 eurot. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena on hagi rahuldatud 6958,19 euro ulatuses (põhivõlgnevus 6000 eurot + viivis 958,19 eurot = 6958,19 eurot). Hagi jäi rahuldamata 3473,14 euro ulatuses (põhivõlgnevus 3000 eurot + viivis 473,14 eurot = 3473,14 eurot). Seega rahuldati hagi 66,7 % ulatuses ning jäi rahuldamata 33,3 % ulatuses. Järelikult tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 33,4 % ulatuses (66,7 % - 33,3 % = 33,4 %) ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.