Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 22.05.2025, Tallinn 2-24-102679 Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 755,10 euro, intressi 63,54 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, haldustasude 2 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 54,89 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 1035,59 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu alternatiivses nõudes.
2.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 13.07.2022 järelmaksulepingust nr L89009166403 tulenev põhivõlgnevus 481,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.01.2024 kuni 15.02.2024 summas 4,93 eurot ning alates 15.02.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Jätta menetluskulud kostja X kanda.
4.Määrata kindlaks Finance Group OÜ menetluskulud 212 eurot ja mõista need Xlt välja.
5.Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 755,10 euro, intressi 63,54 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, haldustasude 2 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 54,89 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 16-60).
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Inbank Finance vahel 13.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009166403 tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas AS Inbank Finance kostjale laenu 1355 eurot kauba väärtusega 2258 eurot ostmiseks. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.08.2022-15.01.2024 kuumaksega 94,66 eurot. Intressimäär oli 15,90% aastas, lepingutasu 10 eurot, haldustasu 0,5 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr 34,56% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 08.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja loovutas 31.08.2023 nõude hagejale.
3.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2258 eurot ning kostja maksis sissemaksuks 903 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 599,90 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 755,10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressid alates 15.05.2023 kuni ülesütlemiseni 31.08.2023 kokku summas 63,54 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.05.2023-15.08.2023 osamaksete haldustasud summas 2 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist kokku 40 eurot.
4.Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt 755,10 eurot alates laenulepingutele ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2024 lepingutes kokku lepitud intressi määrades. Kostja võlgneb hagejale viivist 54,89 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 755,20 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.02.2024 määras 15,90% aastas.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. 2
Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi.
6.Käesolevalt on hageja esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 47) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 48t). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist, päringust sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 652,86 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud taotluses 400 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 94,66 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 158,20 eurot (652,86-400-94,66). Samuti on kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega.
7.Kohus kohustas hagejat 08.05.2024 määrusega esitama täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või esitama VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse.
8.Hageja esitas 10.05.2024 kohtule alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, juhul kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. Kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 873,80 eurot (599,90 eurot põhiosa katteks + 237,54 eurot intressi katteks + 4,50 eurot haldustasu katteks + 10 eurot lepingutasu katteks + 20 eurot meeldetuletuste + 1,86 eurot viivise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 481,20 eurot (2258-903-873,80). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
9.Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni lepingu graafiku lõppemiseni, s.o 15.01.2024 summas 481,20 eurot ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.01.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt (dtl 16-60).
10.Kostjale Xle on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega saadetud 16.05.2024 eposti aadressil xxx ja xxx. Lisaks on kostjale materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (21.06.2024) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
11.Hagiavalduse punktis 4.3. on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks (dtl 16-60; 67-70).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 10.05.2024 esitatud alternatiivse nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja 3
lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
16.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja AS Inbank Finance vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 28-43).
17.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
19.Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 28) kohaselt on krediidi kulukuse määr 34,56% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (13.07.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%).
20.Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 14.02.2024 menetlusdokumendi p-s 1.2 selgitanud krediidi kulukuse määra (34,56%) kujunemist. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
21.Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
22.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 4
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Hageja on selgitanud, et laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, Pensioniregistri päringu ja maksehäirete registri päringu alusel. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et enne laenude andmist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (taust.ee) ja enne laenude andmist tehti päring Pensioniregistrisse. Pensioniregistri päringust sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 652,86 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 400 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 94,66 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 158,20 eurot (652,86-400-94,66). Samuti on kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse (dtl 47), Pensioniregistri väljavõtte ning taust.ee päringu (dtl 48). Muid tõendeid hageja esitanud ei ole.
26.Kohtule esitatud laenutaotluses on kostja märkinud sissetuleku suuruseks 1200 eurot kuus, laenuandja aga kontrollinud Pensioniregistrist, et kostja tegelik sissetulek viimase kuue kuu jooksul on 652,86 eurot kuus, mis on poole väiksem taotluses esitatust. Taust.ee päringust nähtub, et päring on tehtud millalgi peale 31.08.2023, mitte aga enne laenuotsuse tegemist. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingu sõlmimisele eelnevaid pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole laenuandja kontrollinud ka kostja kohustuste olemasolu, sh finantskohustuse olemasolu ning nende suurust. Kuigi Pensioniregistri või Maksu- ja Tolliameti päringutega on võimalik hankida asjakohast teavet laenutaotleja regulaarsete sissetulekute kohta, ei ole see muu teave piisav tarbija krediidivõime hindamiseks, kuivõrd laenutaotleja kulusid seal ei kajastu.
27.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes Pensioniregistri päringu ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Lisaks ei ole laenuandja arvestanud laenulepingut sõlmides krediidivõimelisuse hindamisel teada saadud asjaoluga, et kostja on esitanud taotluses poole suurema sissetuleku kui Pensioniregistri väljavõttest nähtub. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
28.Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse nõude juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.
29.Hageja on esitanud alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kohtul välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni lepingu graafiku lõppemiseni, s.o 15.01.2024 summas 481,20 eurot ning viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5
31.Hageja on tõendanud, et kostja sai krediiti kauba hinnaga 2258 euro soetamiseks 1355 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 873,80 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 481,20 eurot (2258-873,80).
32.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingutes olid kokku lepitud kindla suurusega kuumaksed ning hageja on kõik maksed arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub hagiavalduse täiendusest (dtl 69-70), et sellisel juhul ei saaks lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
33.Kuna lepingu on sõlmitud perioodiks 15.08.2022 kuni 15.01.2024 ja viimane graafikujärgne tagasimakse pidi toimuma 15.02.2024, on leping lõppenud korraliselt.
34.Hageja nõuab kostjal intressi summas 63,54 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 13.07.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 63,54 eurot rahuldamata.
35.Hageja on esitanud viivise nõuded viivis alates maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõlgnevuselt 481,20 eurolt perioodil alates 16.01.2024 kuni 14.02.2024 on 4,93 eurot (12,5% aastas).
36.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded lepingute korralisele lõppemisele järgnevast päevast 15.02.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras.
37.Kuna VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, märgib kohus, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks leping üles öeldud. Seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 2 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
39.Kohus rahuldas hageja nõude 1035,20 eurot 53% ehk 546,20 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
6
41.Hageja on esitanud 15.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule ajakuluga 2h tunnihinnaga 169 eurot, summas 358 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot.
42.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
43.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.
44.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 280 eurot, seega kokku 400 eurot.
45.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 53% hageja menetluskuludest ehk 212 eurot.
46.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.