Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagiavalduse kohaselt on hageja 2 ja kostja vahel sõlmitud 20.01.2016 töövõtuleping, mille alusel hageja 2 ehitas kostjale 42 moodulit objektile Xxx Xxx. Hageja 2 kohustus oli valmistada moodulid ex works põhimõttel, st hageja 2 kohustus oli ehitada moodulid oma tehases valmis ja anda need kostjale üle, kostja kohustus oli moodulite tarnimine ja paigaldamine sihtkoha krundile.. Hageja 2 andis 24 moodulit kostjale üle 04.03.2016. Kostja võttis vastu kõik lepingujärgsed moodulid. Dormageni linn on moodulid vastu võtnud 05.10.2016 ning need on Xxx Xxx objekti elamute nr 1 ja 3 osad. Elamud on paigaldatud ja kasutuses. Kostja ei ole aga esitanud hagejale 2 II vastuvõtuprotokolli. Lepingu p 8.1 järgse garantiikirja esitas hageja 2 18.10.2016. Lepingu p

Salutaguse Mõisamaad OÜ-lt välja mõista AKSO-HAUS OÜ kasuks põhinõue 278 042,4 eurot ja viivis põhinõudelt (278 042,4 eurolt) hagi esitamisest s.o. 31.10.2016 ja viivis põhinõudelt 278 042,4 eurolt kohtuotsuse tegemiseni 0,5 % päevas kindlas summas ja viivis 0,5 % päevas põhinõudelt 278 042,4 eurolt kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis maksimaalses määras 83 412,72 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda AKSOHAUS OÜ nõudeid, siis palub AKSO-HAUS OÜ alternatiivselt: 1) tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus AKSO-HAUS OÜ ja Salutaguse Mõisamaad OÜ 07.01.2016 ehitusja tarnelepingu punkti 5.2.3 muutmiseks tagasiulatuvalt alates 01.06.2016 järgnevaks: “25 % lepingulisest hinnast tuleb tasuda hiljemalt 01.06.2016”; 2) tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus AKSO-HAUS OÜ ja Salutaguse Mõisamaad OÜ 19.01.2016 ehitus- ja tarnelepingu punkti 5.2.3 muutmiseks tagasiulatuvalt alates 01.06.2016 järgnevaks: “25 % lepingulisest hinnast tuleb tasuda hiljemalt 01.06.2016.”; ning mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ’lt välja AKSO-HAUS OÜ kasuks välja mõista põhinõue summas 278 042,4 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 212 702,44 eurot, viivised alates hagi esitamisest 0,5 % päevas põhinõudelt 278 042,4 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivis 0,5 % päevas põhinõudelt 278 042,4 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis maksimaalses määras 83 412,72 eurot. Kui kohus ei peaks ka seda nõuet rahuldama, siis palub AKSO-HAUS OÜ alternatiivselt välja mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ’lt välja AKSO-HAUS OÜ kasuks põhinõue summas 162 191,4 eurot ning viivis põhinõudelt 162 191,4 eurot hagi esitamiseni summas 156 514,7 eurot ning viivis 0,5 % põhinõudelt 162 191,4 eurot päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi 0,5 % põhinõudelt 162 191,4 eurot päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt viivis maksimaalses määras 83 412,72 eurot. Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja kanda. Hageja Astel OÜ palub Harju Maakohtule 16.07.2018 esitatud hagi terviktekstis kostjalt Salutaguse Mõisamaad OÜ-lt välja mõista Astel OÜ kasuks põhinõue 246 084,30 eurot ja viivis 0,5 % põhinõudelt (246 084,30 eurolt) päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja 2 jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt ei ole saabunud hagejate tasunõude 25 % ulatuses sissenõutavaks muutumist edasilükkav tingimus ning hagejate tasunõude sissenõutavaks muutumiseks on hagejad jätnud esitamata nõuetekohase garantiikirja. Hagejate tasunõude sissenõutavaks muutumine on seotud moodulmajade Dormageni linna poolt lõpliku vastuvõtmisega ehk töö Saksa õigusest tulenevatele ehitisele ja ehitamisele kehtestatud standardite vastavaks lugemisega. Dormageni linna kinnitused töö vastuvõtmise kinnitavad vaid tööde algset vastuvõtmist. Töö lõplikku vastuvõtmist ei ole toimunud. Tasunõude sissenõutavaks muutumise sõltuvusse seadmine lõplikust vastuvõtmisest on võimaldanud lepingupooltel jaotada majade ehitamise projektiga seotud riske. Hagejad ei ole tõendanud töö lõpliku vastuvõtmist Dormageni linna poolt. Hagejad on kostjale 18.10.2016 esitanud dokumendi, mille pealkirjaks on hoonete ehitamise garantii, kuid selles dokumendis on üheselt sedastatud, et tegemist ei ole töövõtugarantiiga võlaõigusseaduse § 650 lõike 1 tähenduses. Kostja on hagejate garantiikirjade sisule selgesõnaliselt vastu vaielnud, kuid sellest hoolimata pole hagejad nõuetekohaseid garantiikirju esitanud. Lepingute p 8.2. kohaselt pidi garantiist poole moodustama pangagarantii või kindlustusleping ja teise poole tootja kirjalik kinnitus. Ei saa esineda mõistlikku vaidlust, et hagejad ei ole esitanud pangarantiid ega kindlustuslepingut. Seega ei ole hagejad täitnud lepingute p-s 8.1. kokkulepitud tingimustele vastava töövõtugarantii esitamise kohustust, milline on teise vastuvõtuprotokolli koostamise eelduseks. Hagejate töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna moodulid ei vastanud hagejatele edastatud pakkumiskutses edastatud nõuetele ja teada oli, et lepingu eesmärgiks oli elamispinnana kasutatavaid moodulmajade müümine Saksamaal. Hagejatel ei ole õigus nõuda viivist, sest lepingus oli ette nähtud vaid leppetrahvi nõudmise õigus. Kõrgemat leppetrahvi kui lepingus ettenähtud maksimaalne lubatav määr, ei ole hagejatel õigus nõuda. Kuna hagejate leppetrahvi/viivise nõue ületab põhinõuet umbes kolmekordselt, siis palub kostja vähendada viivist/leppetrahvi mõistliku suuruseni. Hageja I lepingu muutmise nõue on alusetu ja tõendamata.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi hageja nõue Vastuhagi kohaselt korraldas Dormageni linn Saksamaal 2015 riigihanke majade ehitamiseks ja paigaldamiseks pagulasküla rajamise eesmärgil. 01.12.2015 edastas Salutaguse Mõisamaad OÜ pakkumuskutse koos hanketingimustega hagejatele. 2015 augustis sõlmis kostja AKSO-HAUS OÜ-ga ning Astel OÜ-ga raamlepingu Dormageni linna korraldatud riigihankes osalemiseks. 09.12.2015 kuulutas Dormageni linn riigihanke võitjaks Salutaguse Mõisamaad OÜ ja hagejate ühispakkumised. 07.01.2016 sõlmis kostja AKSO-HAUS OÜ-ga ehitus– ja tarnelepingu 42 mooduli ehitamiseks objektile Xxx–Xxx–Xxx. Lepingu I alusel rajatud, 42–st moodulist koosnev maja moodustab Xxx–Xxx–Xxx ainsa maja. 19.01.2016 sõlmis kostja AKSO-HAUS OÜ ehitus– ja tarnelepingu 18 mooduli valmistamiseks objektile Xxx Xxx. Lepingu II alusel rajatud, 18–st moodulist maja moodustab objekti Xxx Xxx maja nr 4. 20.02.2016 kuni 24.03.2016 andis AKSO-HAUS OÜ eraldi kolme tööde üleandmis–vastuvõtmisakti alusel ning lepingu I kohaselt kostjale üle 42 moodulit. 24.03.2016 allkirjastasid kostja ja AKSO-HAUS OÜ tööde üleandmis– vastuvõtmisakti, millega hageja I andis lepingu II alusel üle 18 moodulit. 05.10.2016 on Dormageni linn võtnud lepingu I alusel tarnitud ja paigaldatud moodulid vastu „vastavalt ehitushangete ja –lepingute eeskirjadele (Vergabe– und Vertragsordnung für Bauleistungen, VOB/B) formaalselt vastu. Vastuvõtmine toimus tingimusega, et tuvastatud puudused kõrvaldatakse. Samuti peavad [...] tööde tegijad esitama peatöövõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt [...] dokumente.“ Tuvastatud puuduste kõrvaldamise ja nõutud dokumentide esitamise vajadusele tähelepanu juhtides on Dormageni linn 5.10.2016 formaalselt vastu võtnud ka lepingu II alusel üleantud tööd. 07.10.2016 esitas ASOHAUS OÜ kostjale arve nr 2016208 lepingu I alusel üleantud 42 mooduli eest IV osamakse tasumiseks summas 198 079,2 eurot. 07.10.2016 esitas AKSO-HAUS OÜ kostjale ka arve nr 2016207 lepingu II alusel üleantud 18 mooduli eest IV osamakse summas 79 963,2 eurot tasumiseks. Kostja on AKSO-HAUS OÜ-le tasunud 70 % Lepingute I ja II hinnast (I kuni III osamaksed) kokku summas 573 404 eurot. Seoses puudustega AKSO-HAUS OÜ moodulites ja esitamata garantiikirjadega ei ole kostja hageja I poolt 7.10.2016 väljastatud arvet nr 2016208 ega arvet nr 2016207 tasunud. 20.01.2016 sõlmis kostja Astel OÜ-ga ehitus– ja tarnelepingu 42 mooduli komplekteerimiseks objektile Xxx Xxx. Lepingu III alusel Astel OÜ poolt toodetud 42 moodulit moodustavad Xxx Xxx objekti majad nr 1 ja 3. 4.03.2016 andis Astel OÜ kostjale lepingu III alusel üle maja nr 1 moodustanud 24 moodulit. 14.03.2016 andis Astel OÜ kostjale üle lepingu III alusel rajatud maja nr 3 moodustanud 18 moodulid. Tuvastatud puuduste kõrvaldamise ja nõutud dokumentide esitamise vajadusele tähelepanu juhtides on Dormageni linn 5.10.2016 formaalselt vastu võtnud ka lepingu II alusel üleantud tööd. 7.10.2016 on Astel OÜ kostjale esitanud lepingu III alusel arve nr 15310, millega palus moodulite eest 246 084,3 euro tasumist. Kostja on Astel OÜ-le tasunud 70 % lepingu III hinnast (I kuni III osamaksed) kokku summas 574 196,7 eurot. Seoses puudustega Astel OÜ toodetud moodulites ja esitamata garantiikirjaga ei ole kostja hageja II poolt 7.10.2016 väljastatud arvet nr 15310 tasunud. Majad pidid olema standardsed, kvaliteetsed ning valmima nn võtmed kätte lahendusena. Hagejad pidid tagama, et majad on võimalik moodulite ehitusobjektile komplekteerimise järgselt koheselt kasutusele võtta. Võtmevalmiduse põhimõttel pidid hooned vastama hoonete spetsifikatsioonile vastavalt lepingute p-le 2.1.1., mis on kajastatud lepingute lisades ning Dormageni linna poolt nimetatud hanketingimustes. Kokkuleppe puudumisel kohalduvate kvaliteedinõuete osas oli hagejatel kohustus lähtuda olemasolevatest standarditest ning vastavas valdkonnas kehtivatest tavadest. Hagejatel on olnud kohustus järgida, et kõik lepingute alusel ehitatud moodulid ning ehitustööd ja –materjalid oleksid kooskõlas Euroopa standardorganisatsiooni standarditest tulenevate nõuetega.

Kostja/ vastuhagi hageja palub välja mõista AKSO-HAUS OÜ’lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks kahjuhüvitis 334 958,37 eurot, viivis kahjuhüvitiselt alates vastuhagi esitamiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni; kohustada AKSO-HAUS OÜ-d üle andma Salutaguse Mõisamaad OÜ-le 07.01.2016 ehitus- ja tarnelepingu p-s 8 sätestatud nõuetele vastav tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri; kohustada AKSO-HAUS OÜ-d üle andma Salutaguse Mõisamaad OÜ-le 19.01.2016 ehitus- ja tarnelepingus p-s 8 sätestatud nõuetele vastav tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri. Vastuhagi hageja palub välja mõista Astel OÜ-lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks kahjuhüvitis 209 877,76 eurot, viivis kahjuhüvitiselt alates vastuhagi esitamiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni; kohustada Astel OÜ-d üle andma Salutaguse Mõisamaad OÜ-le 20.01..2016 ehitus- ja tarnelepingu p-s 8 sätestatud nõuetele vastav tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri; kohustada Astel OÜ-d üle andma Salutaguse Mõisamaad OÜ-le 20.01.2016 ehitus- ja tarnelepingu p-s 8 sätestatud nõuetele vastav tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokument. Alternatiivselt palub vastuhagi hageja hagi osalise rahuldamise korral rahuldada vastuhagi ja seada Salutaguse Mõisamaad OÜ kohustus AKSO-HAUS OÜ nõude täitmiseks võlaõigusseaduse § 110 lg 5 alusel sõltuvusse nõuetele vastava tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamisest; seada Salutaguse Mõisamaad OÜ kohustus Astel OÜ nõude täitmiseks võlaõigusseaduse § 110 lg 5 alusel sõltuvusse nõuetele vastava tööde garantiikohustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamisest. Tasaarvestada Salutaguse Mõisamaad OÜ poolt AKSO-HAUS OÜ ja Astel OÜ vastu esitatud kahju hüvitamise nõue AKSO-HAUS OÜ ja Astel OÜ nõudega kattuvas osas. Mõista AKSO-HAUS OÜ-lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks välja kahjuhüvitis osas, milles Salutaguse Mõisamaad OÜ nõue ületab nõuete tasaarvestamisele kuuluvat AKSOHAUS OÜ nõuet. Mõista AKSO-HAUS OÜ-lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks kahjuhüvitiselt välja viivis VÕS § 113 läike 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni täitmiseni. Mõista Astel OÜ-lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks välja kahjuhüvitis osas, milles Salutaguse Mõisamaad OÜ nõue ületab nõuete tasaarvestamisele kuuluvat Astel OÜ nõuet. Mõista Astel OÜ-lt Salutaguse Mõisamaad OÜ kasuks kahjuhüvitiselt välja viivis VÕS § 113 läike 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palub vastuhagi hageja jätta vastuhagi kostjate kanda. Vastuhagi kostja 1 / hageja 1 seisukohad AKSO-HAUS OÜ vastuses vastuhagi terviktekstile, on seisukohal, et kostja on hageja 1 toodetud moodulid põhjalikult enne vastuvõtmist üle vaadanud ja puuduseid ei tuvastanud. Juhul kui Dormageni linn kostja tööd vastu ei võta, saab see näidata vaid võimalikku kostja kohustuse rikkumist kostja ja Dormageni linna vahel sõlmitud lepingus. Kostja ei ole tõendanud, et etteheidetud puudustega seotud tööd kuulusid hageja 1 lepinguliste tööde hulka. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat 1 puudustest õigeaegselt teavitanud ja puuduseid kirjeldanud. Vastuhagis väljatoodud puudused on olemuslikult sellised, mis pidi olema selged moodulite vastuvõtmisel tehases. Kostja ei ole tõendanud kas kostja poolt teostatud tööd on tehtud hageja 1 tehtud töödes väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning kostja ei ole tõendanud vastavate kulude kandmist. Pooltevahelise lepingu p 8.1 järgse garantiidokumendi on hageja kostjale esitanud 18.10.2016. Vastuhagi kostja 2/ hageja 2 palub jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi kostja 2 / hageja 2 seisukohad Astel OÜ vastuses vastuhagi terviktekstile, leiab, et kostja on hageja 2 toodetud moodulid põhjalikult hageja 2 tehases enne vastuvõtmist üle vaadanud ja puuduseid ei tuvastanud. Juhul kui Dormageni linn kostja tööd vastu ei võta, saab see näidata vaid võimalikku kostja kohustuse

rikkumist kostja ja Dormageni linna vahel sõlmitud lepingus. Kostja ei ole tõendanud hagejale 2 etteheidetud puudustega seotud tööde kuulumise lepinguliste tööde kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat 2 puudustest õigeaegselt teavitanud ja puuduseid kirjeldanud. Vastuhagis väljatoodud puudused on olemuslikult sellised, mis pidi olema selged moodulite vastuvõtmisel tehases. Kostja ei ole tõendanud kas kostja poolt teostatud tööd on tehtud hageja 2 tehtud töödes väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning kostja ei ole tõendanud vastavate kulude kandmist. Pooltevahelise lepingu p 8.1 järgse garantiidokumendi on hageja kostjale esitanud 18.10.2016. Vastuhagi kostja 2/ hageja 2 palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, leiab tutvudes toimiku materjalidega, kuulates ära menetlusosaliste seisukohad, et hageja 2 avaldus alternatiivsetest nõuetest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus nendes nõuetes lõpetada, ülejäänud hagejate nõuetes tuleb hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna Astel OÜ on 25.05.2018 ja 06.06.2018 avaldustes Salutaguse Mõisamaad OÜ vastu loobunud 31.10.2016 hagiavalduses esitatud alternatiivsetest nõuetest 1. kohustada Salutaguse Mõisamaad OÜ andma tahteavaldus Astel OÜ ja Salutaguse Mõisamaad OÜ 20.01.2016 ehitusja tarnelepingu punkti 5.2.3 muutmiseks tagasiulatuvalt alates 01.06.2016.a. järgnevaks: “25 % lepingulisest hinnast tuleb tasuda hiljemalt 01.06.2016 ning mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ’lt välja Astel OÜ kasuks põhinõue summas 246 084,30 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 73 825,29 eurot ja 2. välja mõista Salutaguse Mõisamaad OÜ’lt välja Astel OÜ kasuks põhinõue summas 49 216,86 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 73 825,29 eurot ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud nõuetest loobumine vastu võtta ja nendes hageja 2 alternatiivsetes nõuetes menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3. Lähtudes eeltoodust kohus lõpetab menetluse Astel OÜ hagis Salutaguse Mõisamaad OÜ vastu alternatiivsetes nõuetes kohustada Salutaguse Mõisamaad OÜ andma tahteavaldus lepingu lepingu muutmiseks, võlgnevuse ja viivise nõudes. Pooled ei vaidle, et Dormageni linn Saksamaal korraldas 2015 riigihanke majade ehitamiseks ja paigaldamiseks pagulasküla rajamise eesmärgil (IX kd t.l. 25-26p, 136-141p). Tuvastatud on, et 2015 augustis sõlmis kostja AKSO-HAUS OÜ-ga raamlepingu Dormageni linna korraldatud riigihankes osalemiseks (IX kd t.l. 33-37, 148-151 p). Kostja ei ole tõendanud aga oma väidet, et 09.12.2015 kuulutas Dormageni linn riigihanke võitjaks Salutaguse Mõisamaad OÜ ja hagejate ühispakkumised. Pooled ei vaidle, et AKSO-HAUS OÜ ja Salutaguse Mõisamaad OÜ vahel on sõlmitud ehitus ja tarnelepingud 07.01.2016 objektile Xxx Xxx – 42 moodulit (I kd t.l. 22-33, III kd t.l. 172-177p) ja 19.01.2016 objektile Xxx Xxx 18 moodulit (I kd t.l. 85-97, III kd t.l. 119-133). Vaidlust ei ole, lepingu p-de 2.1.1., 2.1.2. ja 4.4. järgi oli AKSO-HAUS OÜ kohustuseks ehitada moodulid (hooned) oma tehases valmis ja anda need kostjale üle ning lepingu p 1.3. viimase lause, p-de

et 07.01.2016 lepingu alusel rajatud, 42–st moodulist koosnev maja moodustab Xxx–Xxx– Xxx ainsa maja ning 19.01.2016 lepingu alusel moodustab 18-st moodulist Xxx Xxx maja nr

Tuvastatud on, et lepingute p 4.2 järgi vastuvõtja kontrollib hooneid ja seonduvat tööd pärast valmimist ja võtab need vastu kooskõlas tootja lepinguga tootja tehases, mille kohta koostatakse esimene vastuvõtuprotokoll, mida on nimetatud lepingu punktis 4.3. Lepingu p 4.3 kohaselt töö vastuvõtmisel allkirjastatakse üleandmise-vastuvõtmise akt (esimene ja teine vastuvõtuprotokoll koos). Lepingute p 4.4 järgi pärast esimese vastuvõtuprotokolli allkirjastamist ja juhul, kui pole märkusi, mis nõuavad ümbertegemist või töid tootja tehases, korraldab ostja kolme päeva jooksul hoonete tarnimise tehasest. Lepingu p 4.5järgi, kui ostjal on hoonete kohta märkusi, mis ilmnevad hoonete visuaalse kontrolli käigus, siis lisatakse need esimesse vastuvõtuprotokolli. Lepingute p 4.6 järgi kui hooned on järelevalve all krundile paigaldatud ning kõik konstruktsiooniga seotud ja kommunaalteenuste ühendusi on objektil katsetatud, koostavad pooled teise vastuvõtuprotokolli tootja valmistatud ja tarnitud hoonetest koosneva valmis eluaseme Saksamaa Dormageni omavalitusele üleandmise raames. Tuvastatud on, lepingute p 8.1 järgi annab tootja ostjale eraldi tekstina vormistatud ja selle punkti sisu eesti, inglise ja saksa keeles kajastava hoonete ehitamise garantii, mis üleandmisel lisatakse üleantavale projektdokumentatsioonile ja mis on teise vastuvõtuprotokolli koostamise eelduseks. Pooled ei vaidle, et hagejad on kostjale moodulid, s.o. hooned üle andnud ning selle kohta on koostatud esimene vastuvõtuprotokoll. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on kohustatud hagejatele tasuma 25 % lepingu hinnast, sest pooled vaidlevad kas tööde vastuvõtmise teine vastuvõtuprotokolli on sõlmitud ja kas hagejad on andnud kostjale garantiikirja. Tuvastatud on, et 05.10.2016 on Dormageni linn on võtnud eeltoodud lepingute alusel tarnitud ja paigaldatud moodulid formaalselt vastu võtnud puuduste kõrvaldamise ja nõutud dokumentide esitamise vajadusele tähelepanu juhtides (VII kd tl 22-26). Kuigi hagejad leiavad, et pooltevahelised lepingud ei reguleeri missugused peavad olema teised moodulite vastuvõtuprotokollid, siis lepingu p 4.3 sõnastusest võib mõistliku kõrvalseisjana eeldada, et pooled on silmas pidanud allkirjastatud teist vastuvõtuprotokolli. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole allkirjastanud moodulite vastuvõtmise kohta teist vastuvõtuprotokolli. Hagejate arvates, hoolimata sellest, et pooled ei ole allkirjastanud teist vastuvõtuprotokolli, kui Dormageni linn on kinnitanud 14.11.2016 ja 22.06.2017 teadetega hagejate poolt toodetud moodulite kasutusele võtu, siis tuleb lähtuda, et poolte vahelised teised vastuvõtuprotokollid saab lugeda sõlmituks mitte hiljem kui Dormageni linna poolt antud kinnitus hoonete kasutusele võtmise kohta 05.10.2016. Samas ei ole hagejad tõendanud oma väidet, et teine vastuvõtuprotokoll oleks kuidagi iseenesest poolte vahel sõlmitud, millise sõlmimist kostja kategooriliselt eitab. Järgnevalt kohus hindab, mida pooled võisid silmas pidada lepingus teise vastuvõtuprotokolli koostamisega, kui vaidlust ei ole, et kostja on hagejatelt tööd vastu võtnud esimese vastuvõtuprotokolli alusel. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus ei tuvastanud, et hagejatel oleks olnud kostja ees veel mingeid muid kohustusi peale moodulite üleandmise. Pooled ei vaidle, et kostja on moodulid tarninud Saksamaale ja need on järelevalve all kruntidele paigaldatud. Hagejad on veenvalt põhistanud, et kui Dormageni linn on 05.10.2016 kinnitanud, et ta on objektidel asuvad elamud formaalselt vastu võtnud ning elamud on kasutusel võetud, siis on mõistliku kõrvalseisjana võimalik järeldada, et pooltevaheliste lepingute kohaselt saab lugeda tõendatuks, et hooned on kruntidele paigaldatud, konstruktsioonidega seotud ja kommunaalteenuste ühendusi on objektil katsetatud (II kd t.l. 5758, III kd t.l. 156-157, VII kd t.l. 25-26). Veenev on hagejate väide, et lisaks moodulitele on elamu rajamiseks vajalikud lisaks moodulitele veel trassid, vundament, teed ja platsid, tehnoseadmed, rõdud, terrassid jms. Lähtudes eeltoodust on mõistlik arvata, et pooled on teise vastuvõtuprotokolli sõlmisega pidanud silmas eelkõige seni tasumata lepingusummade sissenõudmise tähtaega, mille sissenõudmine on tehtud sõltuvaks elamute kasutuselevõtmisega, mille raames oleks katsetatud

konstruktsiooniga seotud ja kommunaalteenuste ühendusi, millest tuleneks siis omakorda Dormageni linna kohustus tasuda kostjale üleantud majade kui terviklahenduse eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1 sätestab, et tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. TsÜS § 102 lg 2 järgi on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. TsÜS § 104 lg 1 kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt teine pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Kostja väide, et kostja on omakorda tööde vastuvõtmises Dormageni linnaga kokku leppinud kahes vastuvõtuprotokollis Saksa õiguse kohaselt, ei luba kohtule käesolevas asjas kohaldada poolte tahtele kahe vastuvõtuprotokolli osas muud kui konkreetsetes lepingutes kokkulepitut ja seda siis Eesti õiguse alusel. Kuna käesoleva asja raames ei ole tõendatud, et Dormageni linn oleks kostjalt vastu võtnud majad Saksa õiguse kohaselt ja hagejad ei saa mõjutada kostja ja Dormageni linna vahel hoonete üleandmist/vastuvõtmist kostja ja Saksamaa Dormageni linna vahel kokkulepitud tingimustel, siis hagejatele 25 % lepinguhinnast tasu maksmata jätmine, mis on seatud sõltuvusse edasilükkava tingimusega, mida hagejad mõjutada ei saa ning lähtudes asjaolust, et hagejad on hoonete moodulid kostjale üle andnud, need on tarnitud Saksamaale ja paigaldatud krundile, hooned on kasutuses nagu näeb ette pooltevaheline leping, kostjale on Dormageni linna poolt ka osaliselt tasu makstud (II kd t.l. 159), kuid kostja sellele vaatamata ei ole sõlminud teist vastuvõtuprotokolli, mistõttu on hagejatel seniajani saamata 25 % lepingute hinnast, on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Kuna kostja ja Dormageni linna vahel hagejate toodetud moodulite lõplikuks vastuvõetuks lugemine teise lepingulise suhte raames Dormageni linna poolt, millise lepingu pooleks hagejad ei ole ja millise tähtaja saabumist hagejad ei saa mõjutada ja kui teada, et iseenesest on hagejate poolt toodetud moodulid Dormageni linna poolt kasutuses alates 05.10.2016, siis on kohtu arvates kostja poolt hea usu põhimõtte vastane peale 05.10.2016 jätta hagejale tehtud töö eest tasumata, vaid seetõttu, et Dormageni linn kostja ja Dormageni linna vahel sõlmitud lepingu raames ei oleks nagu hagejate poolt toodetud mooduleid vastu võtnud, mida hagejad ei saa mitte kuidagi mõjutada, kuid mille tagajärjeks on asjaolu, et kostja on juba kaks aastat olnud hoonete kasutusele võtmisest Dormageni linna poolt jätnud tasumata hagejale kokkulepitud tasu, mida kostja ei peakski poolte vahelise lepingu alusel justnagu maksmagi, kui kostja väidab, et Dormageni linn polekski mooduleid vastu võtnud. Lähtudes eeltoost on mõistlik arvata, et hoolimata sellest et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikult teist vastuvõtuprotokolli, siis pooltevahelisest lepingust tulenevalt tuleb lugeda hagejate poolt teostatud tööd vastuvõetuks 05.10.2016. Pooled vaidlevad selle üle, kas seoses väidetavate puudustega hagejate toodetud moodulites ja esitamata garantiikirjadega on kostjal õigus jätta hagejate esitatud arved tehtud tööde eest 25 % lepingu hinnast tasumiseks jätta tasumata. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 2 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Lepingute p 8.1 järgi annab tootja ostjale eraldi tekstina vormistatud ja selle punkti sisu eesti, inglise ja saksa keeles kajastava hoonete ehitamise garantii, mis üleandmisel lisatakse üleantavale projektdokumentatsioonile ja mis on teise vastuvõtuprotokolli koostamise eelduseks. Lepingute p 8.2 kohaselt on garantiiperiood kolm aastat tootja koostekvaliteedile ja hoonete üldkonstruktsioonidele, hõlmates nende struktuurset terviklikkust, kandeseinu ja katuseelemente, ning kaks aastat materjalidele ja kaupadele, v.a. juhul, kui materjalide või kaupade tootja on andnud pikema garantii, mil kohaldatakse pikemat garantiid. Hoonete garantiiperiood algab teise vastuvõtuprotokolli allkirjastamisel. Garantiikirja kinnituseks annab tootja tagatise, mille suurus on 5 % lepingulisest hinnast ja mis kehtib kogu garantiiperioodi vältel. 5 % tagatist jaguneb järgmiselt: 2,5 % pangagarantii ja 2,5 % tootja kirjalik kinnitus. Seega, kui pooled on kokku leppinud, et 25 % lepingulist tasu saavad hagejad nõuda peale teise vastuprotokolli koostamist, kuid mille eelduseks on hagejate poolt eraldi antud hoonete ehitamise garantii, siis on tuvastatud, et kokkulepitud tingimus tasu sissenõudmiseks teise vastuvõtuprotokolli raames sai saabuda mh. alles peale garantiide andmist. Vaidlust ei ole, et hagejad on esitanud kostjale garantiikirjad kostja nõudmisel 18.10.2016 ( III kd t.l. 162-166), kuid pooled vaidlevad selle üle kas need garantiikirjad vastavad lepingu p-le 8.1 (II kd t.l. 144-158). Kostja leiab, et kui hagejad on nende esitatud garantiikirjas sedastanud, et „Tegemist ei ole töövõtugarantiiga VÕS § 650 lõike 1 tähenduses“, siis garantiikirjas tootja vastutuse välistamisega ja nõutud pangagarantii esitamata jätmisega ei ole lepingutest tulenevad hagejate kohustused täidetud, mistõttu ei ole hagejad nõuetekohast tööde garantiikohustust tõendavat dokumenti esitanud. Kuna vaidlust ei ole, et kostja väidetel on hagejate töödes ulatuslikud puudused, mida hagejad ei tunnista ja vaidlust ei ole, et moodulite transportimisega võisid moodulid saada kahjustatud, siis hagejate tõdemus, et nemad ei vastuta puuduste eest, mis ei ole tekkinud hageja lepingulistest kohustustest, ei saa arvata, et seetõttu garantiikirjad ei vasta oma sisule. Tuvastatud on, et garantiikirjades on hagejad kinnitanud „Käesolevaga kinnitab ja garanteerib, et juhul, kui ta vastutab puuduse eest, siis ta likvideerib selle puuduse vastavalt lepingus ning võlaõigusseaduses sätestatule“. Ei ole mõistlik eeldada, et hagejad peavad garanteerima midagi muud kui oma lepinguliste tööde vastavust lepingule. Asjaolu, et hagejate poolt välja antud garantiikirjad ei pruugi sobida Dormageni linnale, ei luba arvata nagu need ei võiks sobida kostjale. Kuigi garantiikirjad on antud vaid tootjate poolt, siis kostja poolt temale sobiva pangagarantii nõudmine teise vastuvõtuprotokolli eeldusena käesoleva menetluse käigus ei ole kohtu arvates samuti hea usu põhimõtte kohane, sest tuvastatud on, et hagejad on koheselt kostja nõudmisel garantiid esitanud ja seda hoolimata kostja väidetest, et seniajani pole kostjal kohustust teist vastuvõtuprotokolli koostada. Ka teistsuguse või täiendava pangagarantii nõudmine oleks kohtu arvates ebamõistlik, kuna kostja huvi on eelkõige saada garantii hagejate poolt tehtud tööle, mille ta on temale esitatud garantiikirjade alusel aga saavutanudki. Kuna hagejad on 18.10.2016 andnud garantiikirjad, siis vastavalt nendele tuleb lugeda tööd vastuvõetuks teise vastuvõtuprotokolli raames, s.t. hagejatel on õigus nõuda kokkulepitud 25 % lepingulist tasu alates 18.10.2016 ja garantiiperiood lugeda alanuks alates teise vastuvõtuprotokolli alusel tööde vastuvõetuks lugemisest s.o. 05.10.2016. Kohtu arvates, ei ole kostjal õigus oma kohustuste täitmisest tasuda lepingute alusel hagejale töö eest 25 % lepingulisest hinnast seoses pangagarantii 2,5 % ulatuses ja teistsuguste hagejapoolsete garantiide esitamisega 2,5 % ulatuses lepingute hinnast, sest sellises ulatuses vastastikused nõuded pole proportsionaalselt seotud, pealegi ei ole hagejad nõudnud kostjalt 5 % lepingu hinnast tasumist ning kostjal on olnud võimalik mõistlikult saavutada garantiikohustuse nõudmine hagejate kinnitusega likvideerida kõik nende tehtud töödes puudused. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 alusel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 645 lg 2 järgi töö ülevaatamise kohustuse täitmatajätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko talle ülemineku ajal. VÕS § 646 lg 1 sätestab, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee sea mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamise või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tuvastatud on, et pooltevaheliste lepingute p 8.7 kohaselt ostja teavitab tootjat puudustest kirjalikult. Punktis 8.5 nimetatud puuduse korral peab ostja teavitama tootjat ühe kuu jooksul pärast seda, kui ostja saab puudustest teada või oleks pidanud sellest teada saama. Muudest puudustest tuleb teavitada kuus kuud enne garantiiperioodi lõppu. Lepingute p 8.5 kohaselt, kui puudusega kaasneb hoone lisakahjustamise oht (nt katus lekib, elektrisüsteemi viga ohustab hooneid), tuleb puudus kõrvaldada viivitamata, ent hiljemalt üks kuu pärast seda, kui tootjat on puudusest teavitatud, v.a. juhul, kui on soovitatav oodata sobivat hooaega, või muul põhjusel. Lepingute p 8.8. järgi peab teates ostja kirjeldama puudust ja saatma sellest fotod. Lepingute p 8.8 järgi, kui tootja ei ole puudust kõrvaldanud lepingus nimetatud aja jooksul või on esitanud kirjaliku teate, et ta ei kavatse puudust kõrvaldada, võib ostja lasta puuduse tootja kulul kõrvaldada. Lepingu p 10.1 järgi vahetavad lepingupooled lepinguga seotud teateid, saates neid lepingus sätestatud aadressile. Lepingu p 10.2 kohaselt, kui lepingus ei sätestata, et teade peab olema kirjalik, võib teavet vahetada e-posti teel. Lepingu p 10.3 järgi esitatakse lepingupoolte nõuded kirjalikult. Kuna pooled ei vaidle, et hagejate poolt olid kostjale üle antud kõik moodulid üleandmisvastuvõtmisaktide alusel hiljemalt 24.03.2016 ning mittemingisuguseid puuduseid hagejate tehtud töödes kostja moodulite vastuvõtmisel ei kirjeldanud, siis on kohtu arvates tõendatud hagejate väide, et kostjal ei ole õigus tugineda väidetavatele puudustele hagejate töödes, sest ta on tehtud tööd üle vaadanud. Lepingu p-s 8.7 teises lauses kokku lepitu, et muudest puudustest tuleb teavitada kuus kuud enne tööde garantiiperioodi lõppu, ei muuda poolte vahelist p-s 8.7 esimeses lauses kokkulepitut, et puudustest tuleb teist poolt teavitada ühe kuu jooksul puudustest teada saamisest. Kuna kostja väidetel on hageja poolt lepingutes tehtud tööd sedavõrd mittetäielikud, et see on olnud põhjuseks miks Doramgeni linn pole kostjalt töid omakorda vastuvõtnud, siis ei ole mõistliku kõrvalseisjana põhjust arvata, nagu vastuhagiavalduses nimetatud tööd ei oleks olnud just sellised millest oleks ilmtingimata vajalik teavitada ühe kuu jooksul, et nõuda lepingus sätestatud tähtajal ka nende puudustega tööde kõrvaldamist. Kui tööd

on aga üle vaadatud, siis tuleb eeldada, et need on lepingukohased ja täielikud. Kohtu arvates vastuhagiavalduses välja toodud puudused, et AKSO-HAUS OÜ töös puudus tsentraalne soojaveevarustuse süsteem detsentraalse soojaveevarustuse süsteemi asemel, Astel OÜ poolt kütte-, vee ja tsirkulatsioonitorustiku paigaldamisel arvestamata jätmine maja alt läbiviimise vajadusega, hagejate toodetud moodulite sisesed ja välised kütte- ja soojaveetorustiku ning elektrijuhtmete läbiviigud olid tehtud ebaõigetesse kohtadesse, puudus võrgustikuna töötav suitusandurite süsteem, katkised valgustid, elektrijuhtmete ja –pistikute arv ning paigaldamise viis, põrandakatte üleminekuliistude puudumine, uste ja ukseraamide kahjustused, dušikomplektide mittenõuetekohane paigaldamine moodulitesse, internetiühenduseks mittevastavad seadmed, AKSO-HAUS OÜ poolt mittevastava materjali kasutamine moodulite välisseinas ei olnud olemuslikult sellised, millest kostja poleks saanud olla teadlik tööde vastuvõtmisel. Kostja ei ole tõendanud ka, et ta oleks hagejatele teatanud kirjalikult vastuvõetud tööde mittevastavusest ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest või hiljem siis puudustest teadasaamisest. Kostja ei ole tõendanud millal ta avastas väidetavad varjatud puudused hagejate töödes, et puudustest, millele kostja viitab, oleks hagejatele teatatud kirjalikult ühe kuu jooksul nende puudustest teada saamisest. On mõistlik arvata, et hiljemalt peale moodulite paigaldamist pidid väidetavad puudused olema kostjale nähtavad, kuid puudustest on hagejaid kirjalikult teavitatud alles vastuhagi esitamisega 14.06.2017 (v.a. ühest puudusest, millest teatati esmakordses kirjalikus puuduste teavituses 22.03.2017) ehk aasta peale moodulite paigaldamist kuna majad paigaldati 2016 kevadel või hiljemalt suve alguses (VIII kd t.l. 206-206p). Kuna kostja 26.04.2016 e-kirjas teavitab kostja hagejat 1, et moodulitest väljaviidud torud ei ole isolatsiooninõuetele vastavalt kaitstud (IX kd t.l. 189-190), kuid vastuhagist ei nähtu, millise vastuhagis kirjeldatud puudusega on kiri seotud, siis see e-kiri ei tõenda, et kostja on hagejale teatanud vastuahgis nimetatud tööde mittevastavusest lepingule. 11.07.2016 e-kirjast ei nähtu missugusest konkreetsest puudusest on hagejat 1 teavitatud ja millise töö tegemist hagejalt 1 nõutud, kus hageja mh ei saa aru, mis on „sisepistikupesade põrandaliist“ (II kd t.l. 86p), mistõttu seda kirja ei saa samuti käsitleda töövõtulepingust tulenevate (III kd t.l. 86, 86p, IX kd t.l. 192) väidetavate puuduste kõrvaldamisest teatamisena ja nende puuduste kõrvaldamise nõudena. Hagejatele 05.09.2016, 11.10.2016 ja 20.10.2016 nõudekirjadest esitada garantiikohustuste olemasolu tõendavad dokumendid, ei nähtu samuti missuguste konkreetsete puuduste kõrvaldamist kostja hagejatelt nõuab (II kd t.l. 144-157). Kostja väitest, et tema on puudustest teavitamisel hagejatele kasutanud pilveprogrammi, ei järeldu iseenesest, et hagejad oleksid selle pilveprogrammi vahendusel kätte saanud kostja teavitused mingitest konkreetsetes töödes esinevatest puudustest (kostja ei ole ka vastuhagiavalduses välja toonud, missugustest puudustest hagejaid pilveprogrammi vahendusel teavitati) ja nõudest need kõrvaldada, mistõttu kohus ei saa sellise väitega lugeda tõendatuks hagejate teavitamist tööde mittevastavusest lepingutele või kostja poolt väidetavate puuduste kõrvaldamise nõude esitamist hagejatele (IX kd t.l. 27, 143-155, X kd t.l. 73-74). Kohtu arvates ei nähtu ka kostja väitest, et Astel OÜ on teadlik moodulite põrandapinnale on paigaldatud pehme kiudplaat, nagu kostja oleks teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja palunud see mittevastavus kõrvaldada (III kd t.l. 94, IX kd t.l. 195-195p). Hagejate töötajate teavitamist suuliselt parandamist vajavatest töödest ei saa lugeda vastavalt lepingule nõuetekohaseks teavitamiseks tööde, millised on nimetatud vastuhagiavalduses, mittevastavusest lepingule, millest kostja oleks pidanud hagejale teatama kirjalikult puudust kirjeldades ja saates puuduste kohta fotod. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejate töötajad viibisid Saksmaal ehitusobjektil, kuid sellest iseenesest ei ole võimalik hagejate töötajatele omistada hagejate esindusõigust lepingute sõlmimiseks või nende muutmiseks, või hagejate nimel tahteavalduste vastuvõtmiseks ja otsustamaks, missuguseid väidetavaid puuduseid töös kõrvaldada ja missugused puudused jätta kõrvaldamata (IX kd t.l. 185, 187, 195, 197, X kd t.l. 136-138). Sellest, et Nordic Houses 21.01.2016 e-kirjas ei saanud aru kuidas peaks toimuma moodulite ühendamisel veetorude sobitumine ei saa järeldada, et ka kostjale üleantud moodulid võisid olla puudustega ja sellest oleks olnud hagejaid teavitatud, pealegi ei ole vastuhagis veetorude ebaõigele asetsemisel kui töö mittevastavusele tuginetud (IX kd t.l. 39, 153p). Asjaolu, et 22.07.2016 on kostja teavitanud hagejat 2 soojaveesüsteemi lekkest ja palunud see kõrvaldada, ei luba samuti iseenesest järeldada nagu hageja 2 töö, s.o. moodulite ehitamine oleks olnud lepingule mittevastav ja põhjustanud veelekke (III kd t.l. 87-93).

Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostja / vastuhagi hageja oleks teatanud hagejatele nende tehtud tööde mittevastavusest vastavalt lepingutele ja VÕS § 644 lg-le 3, mistõttu pole veenev ka kostja väide nagu ta oleks nõudnud vastuhagis nimetatud puuduste kõrvaldamist hagejalt. Igal juhul ei ole kostja ei tõendanud oma väidet, et oleks hagejatelt kirjalikult nõudnud krjalikult kirjeldatud ja fotodel näidatud puuduste kõrvaldamist, nagu näevad ette poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja 1 seadusliku esindaja e-kirjast 04.07.2016 nähtuks kostja väide nagu hageja 1 oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest töödes, mis olevat väidetavalt esitatud suuliselt (II kd t.l. 143-143p). Hageja 1 vastuväidete kohaselt ei nõutud hagejalt poolevahelisest lepingust tulenevate tööde tegemist ja kuna kostja oli makseviivituses, siis ei pidanud hageja võimalikuks kostjale vastu tulla muude tööde teostamisega. Hageja 1 väidet, et tegemist ei pruukinud olla pooltevahelisest lepingust tulenevat töödega kinnitab ka kostja järjekordne pöördumine hageja 1 poole nõu küsimisega ning tõdemus, et kostja hindab hageja 1 valmisolekut kostjat aidata (III kd t.l. 86-86p). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja 1 on 04.07.2016 keeldunud pooltevahelisest lepingust tulenevate tööde parandamisest, millest kostja on hagejat 1 teavitanud. Samuti ei ole võimalik hageja 2 vastuväidetest mingitele puudustele järeldada nagu hageja 2 oleks keeldunud vastuhagis kirjeldatud tööde parandamisest, millest talle on kirjalikult teatatud ja temale selleks ette antud tähtaja jooksul (IX kd t.l. 56-59). Kostja ei ole tõendanud, et hagejad ei ole puuduseid kõrvaldanud kostja nõutud tähtpäevadeks, mistõttu pole ka võimalik tuvastada, et juhul kui hagejaid oleks õigeaegselt s.o. siis üks kuu puudustest teadasaamisest või kuus kuud enne garantiiperioodi lõppemist teavitatud väidetavatest puudustest, siis hagejad ei oleks kindlasti puuduseid kõrvaldanud, mis lubaks kostjal ise asuda puuduste kõrvaldamisele, millistest on kostja hagejaid teavitanud alles vastuhagiavalduse esitamisega 14.06.2017 ja nõuda selle eest hagejatelt enne puudustest teatamist väidetavate puuduste likvideerimise eest tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet nagu hagejad oleksid olnud teadlikud vastuhagis nimetatud tööde puudustest, millised ilmnesid hagejate töödes. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad eitavad mistahes puuduste olemasolu nende poolt tehtud töödes (VIII kd t.l. 196-200). Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele ja nõuda puuduste kõrvaldamisega tekkinud kulutuste hüvitamist hagejatelt. Kuna kostjal ei ole õigust tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele ja nõuda puuduste kõrvaldamisega tekkinud kulutuste hüvitamist, siis puuduks kohtul vajadus hinnata missuguseid konkreetseid töid on hagejad jätnud tegemata või teinud neid nõuetekohaselt, kas sellega on kostjale tekkinud kahju, kahju suuruse ja põhjuslik seos kostjal tekkinud kahju ja hagejate poolse töövõtulepingu rikkumise vahel. Kuna aga võib olla küsitav, kas kohus peab enne tuvastama etteheidetavad lepingutingimustele mittevastavused või nendest puudustest teatamise, siis peab kohus vajalikuks käesolevas otsuses anda hinnang ka kas pooled on kokku leppinud selliste tööde tegemises, mis kostja väidetel on tehtud puudustega ja kas need puudused esinesid hagejate töös. VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid

piisavalt kontrollis. VÕS § 641 lg 4 järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või, kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd, milles puuduste esinemist kostja hagejatele ette heidab olid hagejate lepingulisteks kohustusteks. Kohus nõustub hagejatega, et pooltevahelisest lepingute preambulitest ja lepingu p.-dest 1.6. ei tulene hagejate kohustust ehitada mooduleid võtmeid kätte, vaid selline kohustus oli kostjal Dormageni linna ees. Ka lepingute p 1.6 sätestab: „Kuna projekt hõlmab oma laadist tulenevat koostööd, siis käsitletakse Lepingu täitmisel Tootjat ja ARGE Sallentack Systembaud Dormageni linnale Xxx Xxxle Ostjaga 29.12.2015 sõlmitud Kokkuleppe alusel võtmevalmiduse põhimõttel rajatavate elamute kontekstis ühisettevõttena“ (III kd t.l. 126p, 120p, 172p, 178p). Kuna on üldteada, et moodulite ehitamisest iseenesest ei teki elamiseks kõlblik maja kõigi ostutavate kommunaalteenustega, siis ei ole ka kõrvalseisjana võimalik järeldada nagu pooled oleksid kokku leppinud moodulite ehitamises võtmed kätte põhimõttel. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe majade ehitamiseks nn võtmed kätte lahendusena. Veenev on hageja 1 väide, et kui lepingute lisas 2 on hoone plaanides punane kast ja roheline kast on tehtud osale, mis on hageja 1 kohustus, siis nähtubki, et koridoride, trepihallide ehitamine ei olnud hageja 1 kohustuseks (VII kd t.l. 86-87p). Vaidlust ei ole, et hoonete aluste tööd (vundament, kommunikatsiooni ühendused) ja hoone välised tööd nagu vihmaveerennide paigaldus ja terrasside paigaldus ei olnud hagejate kohustuseks. Ka asjaolust, et kostja peamiseks kohustuseks oli transportida moodulid, ei saa kohtu arvates tuletada hagejate kohustust tagada, et majad on võimalik moodulite ehitusobjektil komplekteerimise järgselt koheselt kasutusele võtta. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate kohustuseks töövõtulepingute alusel oleks olnud ka moodulite paigaldamine. Vaidlust ei ole, et pooled olid kokku leppinud moodulite üleandmises hagejate poolt kostjale Eestis ja selliselt pooled ka toimisid, et vundamendi ehitamine, millele pidi pandama moodulid polnud hagejate kohtustuseks, et olid vaja ühendada kommunikatsioonid, mistõttu pole veenev kostja väide nagu oleksid pooled leppinud kokku tööde tegemises Saksamaal ja seega ka tööde üleandmises peale majade valmimist nn võtmed kätte valmiduses. Vaidlust ei ole, et pooled olid kokku leppinud moodulelamute ehitamiseks Saksamaal asuva Dormageni linna tarbeks, kuid sellest teadmisest ei tulene iseenesest nagu pooled oleksid kokku leppinud, et kostjad peavad lähtuma moodulite ehitamisel Saksa õigusest või tingimustest, milles pooled kirjalikus lepingutes sõnaselgelt kokku leppinud ei ole. Kohtu arvates ei saa pidada mõistlikuks, et kui pooled on kokku leppinud moodulite ehitamiseks Saksamaa jaoks, et miks ei peaks pooled siis selgesõnaliselt olema ka kokku leppinud, missugustele väidetavatele tingimustele Saksa õiguse kohaselt peaksid ehitatavad moodulid vastama. Seega ei saa kohus nõustuda kostjaga, et kui poolte vahel puuduvad selgesõnalised kokkulepped, missugustele tingimustele moodulid peavad vastama, siis tuleks lähtuda Saksa standarditest ning Saksa ehitustavast (IX kd t.l. 30, 138p, X kd t.l. 77, 143-180). Ka Dormageni linna hanketingimustest pakkumuskutsel ei saa tuletada hagejate ja kostja vahel kokku lepitud konkreetsete tööde tingimusi (IX kd t.l. 25-26 p; 136-141p). Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on 01.12.2015 meiliga

edastanud Salutaguse Mõisamaad OÜ pakkumuskutse koos hanketingimustega hagejatele (IX kd t.l. 27-31, t.l. 143-155). AKSO-HAUS OÜ-ga 07.01.2016 sõlmitud leping Pooled ei vaidle, et AKSO-HAUS OÜ-ga 07.01.2016 sõlmitud lepingus leppisid pooled lepingu 1 lisas 1 kokku, et moodulid nr 18, 19, 1-6, 12-17, 22-31 ja 33-34 peavad olema varustatud detsentraalse soojaveevarususe süsteemiga (spetsifikatsioonides kirjed „Boiler 50L“; VII t.l. 45p46, 91p-92) ning vaidlust ei ole, et detsentraalne lahendus Dormageni linna poolt oli algselt nõutud ka kostjalt (IX kd t.l. 25p, 137), kuid kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled on kokku leppinud moodulitesse tsentraalse soojaveevarustuse paigaldamise võimaluse. Kostja väide, et pilveteenuse kaustas olevates materjalidest ja joonistest saaks tuletada poolte tahteavaldusi lepingu muutmiseks ei saa kuidagi pidada mõistlikuks. Igal juhul ei ole kostja tõendanud, et kostja töötaja S V 03.02.2016 e-kirjast, mis on adresseeritud mh hagejale 1, oleks sõnagagi viidatud pooltevahelise lepingu muutmise vajadusele (X kd t.l. 73-75). Kohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et kui keegi lepinguosalistest on mingil põhjusel otsustanud lepingutega seotud oma materjalid koondada pilveprogrammi, siis sellest tulenevalt saaks järeldada poolte tahteavaldusi lepingute muutmiseks või lausa teise lepingupoolte tahteavalduste andmiseks ilma, et isik sellest ise teadlik oleks. Asjaolu, et hageja 1 edastatud ehitusjooniselt 2016 puuduvat tähised detsentraalsele soojaveevarustuse süsteemi rajamiseks ei ole võimalik järeldada poolte kokkulepet lepingu muutmiseks, pealegi on hageja 1 väitel tegemist vundamendi joonisega, mis ei puutu asjasse (X kd t.l. 127). Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et kuidas moodulitesse tsentraalse soojaveevarustuse paigaldamis võimaluse korral saaks hageja 1 lepinguliseks kohustuseks kaudse tahteavaldusega pidada vedelgaasimahuti ja gaasikapi paigaldamist, milliste paigaldamisega on kostjal väidetavalt tekkinud täiendavad kulutused summas 11 810,26 eurot (VII kd t.l. 145, 147, 214, 217). Kohus nõustub hagejaga 1, et kui detsentraalne soojaveevarustuse süsteemi puhul oli hageja kohustuseks paigaldada moodulitesse boilerid, siis pidid olema boilerid nähtavad kostjale moodulite vastuvõtmisel. Kostja teadmist olemasolevatest boileritest, seega detsentraalsest soojaveevarustuse süsteemist kinnitab kostja poolt tehtud moodulite üleandmisvastuvõtmisaktidel märge „Vannitubades asuvatel boileritel on külje peal kleebised, mis tuleb asendada tõlgitud versioonidega (tõlge inglise ja saksa keelde“ (IV kd t.l. 86, 84). Seega moodulite vastuvõtmisel pidi kostja olema väidetavast puudusest teadlik. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud puudusega, mida ta ei oleks tööde vastuvõtmisel võinud tuvastada, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellest puudusest tagada moodulites tsentraalse soojaveevarustuse paigaldamise võimalus hagejat 1 teavitanud enne puuduste kõrvaldamist või nõudnud väidetava puuduse kõrvaldamist. Vastuhagi kohaselt pidid hanketingimuste kohaselt vastavalt pakkumuskutsele kõik kütte- ja soojaveetorud olema paigaldatud selliselt, et need saaks ühendada moodulite lae ning katuse vahele, kuid pakkumuskutsest sellist nõuet siiski kohus ei tuvastanud (IX kd t.l. 25-26p, 136-141). Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli selline kokkulepe ning kostja ei ole tõendanud, et selline kokkulepe oleks olnud vastavalt pakkumuskutsele kostja ja Dormageni linna vahel. Hageja 1 on veenvalt selgitanud, et poolte kokkulepe oli, et hageja 1 toob kütte- ja veetoru läbi mooduli seina koridori ning kostja paigaldades ja ühendades mooduleid paigaldab koridori ripplae, moodulite paigaldamine, ühendamine ja torude ühendamine oli aga kostja kohustuseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 pidi torud paigaldama muud moodi, kui ta seda tegi (X kd t.l. 76). Kostja väitest, et kütte- ja soojaveetorud tulid paigutada hoone alla (X kd t.l. 78-86) ei saa kohus tuletada hageja 1 kohustust viia kütte- ja soojaveetorud hoone alla. Kostja oma eeltoodud väidet tõendanud ei ole, mistõttu hoone alla torustiku täiendava isolatsiooni paigaldamine ei saanud samuti olla hageja kohustuseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töös kütte- ja soojaveetorustiku läbiviigud polnud teostatud nõuetekohaselt. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et pooled oleksid kokku leppinud teistsuguses sanitaarlahenduse paigaldamises, kui seda on hageja 1 teinud, et küttehüdraulika oleks olnud mittetäielik. Kostja esitatud tõendid selle kohta nagu paigaldatud torud oleksid olnud liiga lühikesed on vastuolulised, sest kostja esitatud foto kostja väidet ei kinnita (X kd t.l. 76, 87-89). Kohus ei nõustu kostjaga, et kütte- ja soojaveetorustiku läbiviikude

ümberehitamise ja torustiku moodulite alla paigaldamisega seotud tööde vajadust kinnitavad ümberehitustööde arvetel olevad selgitused (VII kd t.l. 145, 147, 170, 172, 214, 217, 220, 223). Arvetel olevad selgitused saavad kinnitada vaid tellitud tööde kirjeldust, mitte poolte vaheliste lepinguliste kohustuste sisu. Kohus nõustub kostjaga, et kui isegi eeldada, et kütte- ja soojaveetorustiku viigid oleksid olnud vales asukohas või paigaldatud torud liiga lühikesed, siis oleksid need asjaolud olnud nähtavad moodulite vastuvõtmisel või hiljemalt moodulite paigaldamisel, kuid kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat selgelt teavitanud väidetavast puudusest või seda kirjeldanud lepingus ettenähtud tähtajal, andes hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole, et ülalnimetatud puudusele viitas kostja esmakordselt 14.06.2017 ja 18.07.2018, kuigi väidetud tööd puuduste kõrvaldamiseks summas 45 887,01 eurot olid tellitud juba 10.05.2016 ja 30.09.2016, mistõttu hagejal 1 ei olnud võimalustki väidetavat puudust ise likvideerida. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled on kokku leppinud, et hageja 1 pidi elektrijuhtmed ja torustikud paigaldama mooduli ja katuse vahele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 oleks pidanud elektrijuhtmed ja torustiku paigaldama mujale, kui seda hageja 1 tegi ja nagu kostja on hagejalt tööd vastu võtnud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et koridorid ja trepihallid oleksid olnud hageja 1 kohustuseks (VII kd t.l. 48-49p), siis ei ole tõendatud kostja väide, et koridori ehitatud šaht tuleohutuskohvrina oleks olnud hageja töödega seotud (X kd t.l. 91-94). Kostja esitatud fotoga ei saa aga lugeda tõendatuks, et nimetatud šaht oleks ka kostja poolt ehitatud (X kd t.l. 90). Pooled ei vaidle, et moodulite paigaldamisel ei tohi esineda vahesid, kuid kostja ei ole tõendanud, et moodulite paigaldamine oleks olnud hageja ülesandeks või et vahed oleksid tekkinud hagejate töö tulemusena, mitte moodulite ebaõigest paigaldamisest. Seega ei ole kostja tõendanud, et elektrijuhtmete ja torustiku šahti paigaldamise kulud ning moodulites vahede s.o. vuukide sulgemise eest kokku 36 438,93 eurot (X kd t.l. 95-98) oleksid põhjuslikus seoses hageja 1 lepinguliste tööde parandamisega kulutustega. Vastavalt kostja esitatud arvetele on väidetavad puudused hageja töödes kõrvaldatud juba juunis-juulis 2016, kuid kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 teavitanud väidetavast puudusest varem kui 14.06.2017 või palunud hagejal 1 väidetav puudus kõrvaldada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja 1 kohustuseks oli paigaldada võrgustikuna töötav suitsuandurite süsteem. Asjaolust, et hanketingimustes kostjale pidid kõik majad olema varustatud juhtmeta suitsuandurite võrgustikuga (IX kd t.l. 25, 137, X kd t.l. 99-103), ei ole võimalik tuletada pooltevahel kokkulepitud lepingus suitsuandurite süsteemi paigaldamise kokkulepet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 kohustuseks oli paigaldada võrgustikuna töötav suitsuandurite süsteem. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja 1 paigaldas lokaalsed suitsuandurid. Kuna hageja 1 on saanud teada, et suitsuandurid ei vasta väidetavalt nõuetele 18.07.2018, kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 sellest varem teavitanud, kuid arve kostjale suitsuandurite süsteemi paigaldamise eest on esitatud 27.09.2016 (VIII kd t.l. 28-29 36), siis ei ole tõendatud, et kostja oleks väidetavast puudusest hagejat 1 teavitanud moodulite vastuvõtmisel, mil oli näha hageja 1 paigaldatud suitsuandurid. Igal juhul ei ole kostja tõendanud, et oleks palunud hagejal 1 väidetav puudus kõrvaldada, kuid tegi seda ise ilma et oleks puudusest hagejat õigeaegselt teavitanud. Kuna vaidlust ei ole, et kostja poolt osa suitsuandurite kulust on seotud sutisuandurite paigaldusega koridori, kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 kohustuseks olid tööd koridorides, siis ei saa koridoridesse paigaldatud suitusandurite kulu olla põhjuslikus seoses hageja 1 väidetava töö mittevastavusega isegi siis kui kohus oleks sellise puuduse olemasolu tuvastanud. Põhjendatud on hageja 1 väide, et kui raadioandureid hagejalt 1 ei tellitudki, siis ei saa sellega seotud kulude kandmine kostja poolt olla põhjuslikus seoses poolte vahelise lepinguga. Seega ei ole kostja tõendanud, et võrgustikuna töötavate suitsuandurite süsteemi eest 6 050,73 euro tasumine (VIII kd t.l. 29-30, 37-38) on põhjuslikus seoses hageja 1 lepinguliste tööde parandamisega. Kuna maja koridoride ehitamine ei olnud hageja 1 kohustuseks, siis ei ole kostja tõendanud, et hagejal 1 oli kohustus koridoridesse paigaldada valgustid. Kostja ei ole ka tõendanud, et üks laevalgusti oleks olnud katki. Kohus nõustub hagejaga 1, et kui valgusti, mille lepingutingimustele

mittevastavusele kostja viitab oleks olnud korteri sisekoridoris, siis oleks sellise valgusti paigaldamine hageja 1 kohustuseks, kuid moodulite üleandmisel-vastuvõtmisel oleks visuaalselt olnud tuvastav selline puudus. Kostja ei ole tõendanud, et oleks sellisest puudusest hagejat 1 teavitanud varem kui 18.07.2018 vastuhagis ja palunud puudus kõrvaldada enne kui kostjale on sellise töö väidetava parandamise eest esitatud arve 27.09.2016 (VIII kd t.l. 34, 42). Kostja ei ole tõendanud, et koridori valgusti parandamise kulu on põhjuslikus seoses hageja 1 väidetava lepingulise kohustuse rikkumisega. Pooled vaidlevad, kas elektrijuhtmete ja –pistikute arv ning nende paigaldamise viis on toimunud vastavalt lepingule. Kostja ei ole tõendanud, milles on seisnenud hageja 1 elektrijuhtmete lokaliseerimise ja tähistamata jätmise nõue ja missugust konkreetset kokkulepet poolte vahel on hageja sellega rikkunud. Kostja ei ole tõendanud missugused konkreetsed elektrijuhtmed olid märgistamata või pistikupesad kaitsmata. Kostja ei ole oma väidet ka tõendanud fotomaterjaliga nagu oleks olnud kohane vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Pooled ei vaidle, et nad leppisid kokku elektrijuhtmete ja –pistikute paigaldamises kaheksa pesumasina jaoks (VII kd t.l. 48-49, 93), kuid kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kaheksale kuivatile elektrijuhtmete ja –pisitikute paigaldamises, mistõttu kostja väide, et hageja 1 on lepingut rikkunud (VIII kd t.l. 32p, X kd t.l. 99-103), kui poolte vahel vastavat kokkulepet polegi, pole tõendatud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et oleks ülalmärgitud puudustest hagejat 1 teavitanud varem kui vastuhagis 18.07.2018 nõuet esitades, samas on kostjale tehtud väidetavate paranduste eest juba 27.09.2016 esitatud arve summas 8 038,80 eurot (VIII kd t.l. 31-34, 39-42), siis ei ole kostja võimaldanud hagejal 1 väidetavaid puuduseid ise kõrvaldada. Kostja ei ole ka tõendanud, et temal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja 1 väidetava lepingu rikkumisega. Kostja väidete kohaselt moodulitest 8, 9 ja 10 pidi moodustuma üks kogukonnaruum (VII kd t.l. 93p, 46p, 49) ning moodulitest 18, 19 ning 20 ja 21 üks seinaga eraldamata ruum (koridor ja kööginurk (VII kd t.l. 92p-94, 45p-47, 49), kuid hageja 1 ei ole taganud piisava arvu moodulite üheks ruumiks ühendamiseks vajalike põrandakatte üleminekuliistude olemasolu. Kuigi kostja väidab, et põrandakatte üleminekuliistude puudumist tõendab foto (X kd t.l. 104), siis hageja väidetele tuginedes on fotolt väidetav puuduolev materjal näha (XI kd t.l. 11p). Hageja 1 on tõendanud, et vajalik materjal oli iga mooduli juures kinnitatud mooduli juurde transpordiks (XI t.l. 11 p). Kuna kostja püüab ühe sama fotoga tõendada hageja 1 tööde puuduseid nii Xxx XxxXxx objektil kui Xxx Xxx objektil ning hageja 1 ja hageja 2 töödes olevaid puuduseid, siis on põhjendatud arvata, et see kostja esitatud foto ei ole ka usaldusväärne tõend tõendamaks kostja väiteid hageja 1 lepingulistes töödes. Ka omanikujärelevalvet teostanud A B 08.03.2017 puudustega tööde nimekiri uue PVC liistu paigaldamise kohta ei tõenda kostja väidetud puuduseid hageja 1 töödes (IX t.l. 77, 80). Veenev on ka hageja 1 väide, et kui mooduleid paigaldas ja omavahel ühendas kostja, siis oligi ühenduvusvuukide sulgemine kostja ülesanne. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks väidetavatest puudustest põrandakate üleminekuliistude kohta ja vuukide sulgemisest teavitanud hagejat varem kui 14.06.2007 vastuhagi esitamisega, kuigi arved väidetavate puuduste likvideerimiseks on kostjale esitatud juba 21.07.2016, 11.09.2016 ja 18.07.2016 (V kd t.l. 158-158p, 159-160p, VII kd t.l. 112, VIII kd t.l. 113), mistõttu on tuvastatud, et kostja ei ole andnud hagjele 1 võimalust ise väidetavaid puuduseid likvideerida. Kostja ei tõendanud, et kulutused kokku summas 23 537,82 eurot oleksid olnud põhjuslikus seoses hageja 1 väidetavate lepingu rikkumistega. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja 1 toodetud uksed ja ukseraamid vastasid lepingule. Hageja on veenvalt põhistanud, et kui fotol millega kostja soovib põhistada lepingu rikkumist on märgitud KS 8, siis oli tegemist Xxx Xxx mooduliga, mitte vaidlusaluse lepinguga Xxx-Xxx-Xxx mooduliga (X kd t.l. 105-109). Põhistatud on hageja 1 väide, et moodulisse ukse ava lõikamist tõendab kiri, kus kostja kirjatab „Täna, avades Neussi sortimisjaamas üht Akso moodulit, et seda näidata“ ning kus kolmandal pildil on näha, et lõigatakse ära üleliigne kile, siis võrreldes esimest ja kolmandat pilti on näha, et ukse ava on lõigatud mooduli lühemale seinale aga kolmandal pildil väidetav lõikamine on toimunud pikemal küljel. Seega on põhjendatud arvata, et teise pildi

kohaselt, kus väidetav kriips on tehtud mooduli seest ja seega isegi, kui oleks ukseava lõigates ust kriimustatud, siis oleks see kriimustus väljast ja mitte seest, mistõttu võibki arvata, et tegemist on kolmel pildil erinevate moodulitega ja seetõttu kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja 1 oleks kahjustanud uksi uste kile teibiga kinni kattes, mistõttu polnud takistatud niiskuse ligipääs moodulitesse ning kus ülemäärase niiskuse tõttu paisusid ukseliistud ja uksed ning osasid moodulite uksi ei olnud enam võimalik avada ega sulgeda (IV kd t.l. 45-46, 50p-51, 56p-57). Ka Dormageni linna omanikujärelevalve teostaja märkus puudustega tööde nimekirjas 09.03.2017 liimjälgede eemaldamiseks välisustel (IX kd t.l, 77, 80) ei tõenda hageja poolt teostatud tööde mittevastavust, millega on kostjal tekkinud puidutööde eest tulevikus tasumisele kuuluv summa. Pooled ei vaidle, et hageja 1 tarnis kostjale uued uksed (XI kd t.l. 12p) ja seda hoolimata sellest, et pooled vaidlevad, kas hageja 1 on oma lepingulisi kohustusi kostja ees rikkunud või mitte (IV kd t.l. 45-46, 50p-51, 56p-57, X kd t.l. 110-114, 117-119). Kostja ei ole tõendanud, et uste ning ukseraamide väljavahetamisega on temal tekkinud kulu 1 552,50 eurot, millise summa võrra hiljem Dormageni linn peaks vähendama kostjale lõpparve alusel tasumisele kuuluvat summat. Pooled ei vaidle, et hageja 1 oli kohustatud moodulitesse paigaldama dušinurgad ja –segistid (VII kd t.l. 93, 46, 48-48p). Pooled ei vaidle, et kostja fotodelt nähtub dušinurkade seinapinnalt roostekahjustusi (IV kd t.l. 39-39p, 40p, 42, 44-44p, 47-50, 51p-52p, 53-53p, 54p, 55-55p, 56 62), kuid pooled vaidlevad selle üle kas dušinurga seintele hüdroisolatsiooni väidetavast ebapiisavusest on tekkinud veeleke ja sellest roostekahjustus. Kuna hageja 1 väidetel on seintele paigaldatud PVC, mis toimibki kui hüdroisolatsioon, siis ei ole kohtul vaid kostja väidetele ja fotodele tuginedes lugeda tõendatuks, et hageja 1 paigaldatud dušinurkade aluspind moodulites ei vastanud nõuetele ja tekitas veelekke, millest dušinurkades omakorda tekkis rooste. Kostja ei ole tõendanud, et moodulitesse paigaldatud dušinurkade alus oli ebakohaselt ettevalmistatud (põrand, kinnituse puudumine), mistõttu tekkis veeleke. Ka Dormageni linna omanikujärelevalve A. B 01.03.2017 puuduste parandamise tööde nimekirjast kostjale, et 32 dušiši tuleb välja vahetada ei ole võimalik järeldada hageja puuduseid töös, mille tõttu oleks olnud vaja välja vahetada 32 dušinurka ja – segistit (IX kd t.l. 78, IV kd t.l. 27). Kuna kostja väidetavast kahju tabelist nähtub dušikomplektide paigaldamine, kuid mitte aluspinna, s.o. hagejale 1 etteheidetava töö tegemine, siis ei ole veenev kostja väide, et rooste on tekkinud ebapiisavast hüdroisolatsioonist, s.o. aluspinnast. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet nagu dušinurgad poleks püsinud paigal, millest oleks imbunud põrandapinnale vett, et moodulite seina- ja põrandapindade vahele tekkinud tühimikud oleks pidanud olema vuugitihendiga kinnitatud või et nad seda polnud ning et sellega oleks tekkinud kahju kostjale. Kuna kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 teavitanud puudustest dušinurkades varem kui 29.03.2017, kuid tuvastatud on, et kostjale oli väidetav puudus teada 07.12.2016 (IV kd t.l. 9) ning kostja ei ole hagejat 1 palunud väidetavat puudust kõrvaldada, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat 1 teavitanud väidetavast puudusest lepingus kokkulepitud viisil ning hagejale ei ole tagatud olnud ise puudust kõrvaldada. Kostja ei ole tõendanud, et duššide paigaldamine 22 300 euro suuruses summas oleks põhjuslikus seoses väidetava hageja 1 mittenõuetekohase tööga. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja 1 pole moodulite välisseintele paigalanud OSB plaati nagu seda nägi ette pooltevaheline kokkulepe (VII kd t.l. 91p, 45p). Kohus nõustub hagejaga, et pildist kipsplaadist ei ole aru saada kus ja mida on pildistatud (X kd t.l. 119a), seega ei saa seda hageja tehtud moodulitega seostada, mistõttu ei saa see tõendada kostja väidet nagu moodulid oleksid olnud kaetud kipsplaadiga ning on ümber lükatud hageja fotodega, kust nähtub moodulitel OSB plaat (XI kd t.l. 13p). Kostja ei ole tõendanud, et kostjale ettenähtud nõue esitada kõik tõendid vastavalt ehitusloale, mille kohaselt oli ehitustööde ja – materjali tuleohutusnõuetele vastavaks tunnistamise audit läbiviimine oleks olnud hageja 1 lepinguliseks kohustuseks, mistõttu kostja kantud kulu 2 500 eurot (X kd t.l. 120-126, 128-135) seoses sellise auditi läbiviimisega ei saa olla põhjuslikus seoses hageja väidetavate kohustuste rikkumisega, mis ei olnudki hageja kohustuseks. Kuna kostja on hagejat 1 teavitanud tuleohtusnõuetekontroli teostamise vajadusest 18.07.2018, kuid kontroll teostati 02.05.2016, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks andud hagejale 1 võimaluse väidetavad puudused ise likvideerida.

Kuna kohus eelnevalt ei ole tuvastanud hageja 1 lepingulistes kohustustes vajakajäämisi, siis ei ole põhistatud ka kostja nõue, et hageja 1 kohustuste rikkumise tõttu oleksid tekkinud täiendavad kulutused seoses ehitusperioodi pikenemisega ehitustööde juhtimise teenuse eest, metalltellingute kasutamise eest, valveteenuse osutamise eest tööaja välisel ajal, täiendavate montaažitööde ja nendega seotud ehitustööliste sõidu- ja majutuskulud, majade konstruktsioonide ja staatika tugevusarvutuste eest seoses ehituslike muudatustega, millega on kostjale tekkinud kahju 26 589,79 eurot (V kd t.l. 151-154), VII kd t.l. 75, 77, 240, 242, 249, 251, 253, 255, VII kd t.l. 102103, 99-100, 93-94, 90-91, 87-88, 84-85, V kd t.l. 15p, VIII kd t.l. 10-11, 13-14, 16-17, 2526, VII t.l. 257-258, 261-262, II kd t.l. 139p, 135p). AKSO-HAUS OÜ-ga 19.01.2016 sõlmitud leping Xxx Xxx Pooled ei vaidle, et AKSO-HAUS OÜ-ga 19.01.2016 sõlmitud lepingu lisas 1 leppisid pooled kokku, et moodulid nr 1, 4, 10, 13 ja 14 ning nr 7-9, 16 ja 18 peavad olema varustatud detsentraalse soojaveevarususe süsteemiga (spetsifikatsioonides tähistatud soojaveeboiler 50L või 80L; VII kd t.l. 114p-115p, 55p-56p), kuid kostja pole tõendanud sarnaselt objektile Xxx-Xxx-Xxx rajatud moodulitega, et nimetatud kokkulepet oleksid pooled 2016 veebruaris muutnud, millisest kokkuleppe muutusest oleks hageja 1 pidanud teada saama pilveprogrammi vahendusel. Kohus nõustub hagejaga 1, et kostja esitatud foto ei tõenda poolte kokkulepet soojaveevarustussüsteemi muutmiseks, sest sel ei ole üldse mingit märget soojaveetorustiku või lahenduse osas (X kd t.l. 127). Kohus nõustub hagejaga 1, et kui detsentraalne soojaveevarustuse süsteemi puhul oli hageja kohustuseks paigaldada moodulitesse boilerid, siis pidid olema boilerid nähtavad kostjale moodulite vastuvõtmisel. Kostja teadmist olemasolevatest boileritest, seega detsentraalsest soojaveevarustuse süsteemist kinnitab kostja poolt tehtud moodulite üleandmisvastuvõtmisaktidel märge „Vannitubades asuvatel boileritel on külje peal kleebised, mis tuleb asendada tõlgitud versioonidega (tõlge inglise ja saksa keelde“ (IV kd t.l. 88-89, XI kd t.l. 16). Seega moodulite vastuvõtmisel pidi kostja olema väidetavast puudusest teadlik. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud puudusega, mida ta ei oleks tööde vastuvõtmisel võinud tuvastada, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellest puudusest tagada moodulites tsentraalse soojaveevarustuse paigaldamise võimalus hagejat 1 teavitanud ja nõudnud väidetava puuduse kõrvaldamist. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal on tekkinud kahju seoses väidetava tsentraalse soojaveevarustuse süsteemi paigaldamata jätmisega, milline ei olnud hageja 1 kohustuseks (VII kd t.l. 71p-72). Vastuhagi kohaselt pidid hanketingimustes vastavalt pakkumuskutsele kõik kütte- ja soojaveetorud olema paigaldatud selliselt, et need saaks ühendada moodulite lae ning katuse vahele, kuid pakkumuskutsest sellist nõuet siiski kohus ei tuvastanud (IX kd t.l. 25-26p, 137). Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli selline kokkulepe ning kostja ei ole tõendanud, et selline kokkulepe oleks olnud vastavalt pakkumuskutsele kostja ja Dormageni linna vahel. Hageja 1 on veenvalt selgitanud, et poolte kokkulepe oli, et hageja 1 toob kütte- ja veetorud igas korteris asuva püstaku kaudu ülevalt alla (XI kd t.l. 16p) . Kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 pidi torud paigaldama muud moodi, kui ta seda tegi (X kd t.l. 76). Kostja väitest, et kütte- ja soojaveetorud tulid paigutada hoone alla (X kd t.l. 78-86) ei saa kohus tuletada hageja 1 kohustust viia kütte- ja soojaveetorud hoone alla. Kuna kostja on soovinud sama tõendiga tõendada ka Xxx-XxxXxx objekti puuduseid, siis ei ole kohtu arvates tegemist ka usaldusväärse tõendiga. Veenev on hageja väide, et isoleerima peab moodulist välja ulatuvat toru ning transportimisel ei saagi olla mooduli alt torusid väljas, kuna need lähevad mooduli paigaldamisel sõidukile katki, mistõttu torude paigaldamine ja isoleerimine oli kostja kohustuseks. Kostja ei ole ka oma eeltoodud väiteid tõendanud, et hageja on paigaldanud torud mittenõuetekohaselt, mistõttu hoone alla torustiku täiendava isolatsiooni paigaldamine ei saanud samuti olla hageja kohustuseks. Kostja ei ole tõendanud, et seoses väidetava torustikusüsteemi ümberehitamisega oli vajalik sademevee äravoolu torustiku ümberpaigutamine ning õhutustorustiku paigaldamine või et läbiviigud hoone põranda- ja seinapinnast polnud tehtud nõuetekohaselt, sest toru ja seina- või põrandapinna vahele olevat jäänud tühimikud.

Kohus nõustub kostjaga, et kui isegi eeldada, et kütte- ja soojaveetorustiku viigid oleksid olnud vales asukohas või paigaldatud torud liiga lühikesed, siis oleksid need asjaolud olnud nähtavad moodulite vastuvõtmisel või hiljemalt moodulite paigaldamisel, kuid kostja ei ole tõenandud, et oleks hagejat selgelt teavitanud väidetavast puudusest või seda kirjeldanud lepingus ettenähtud tähtajal, andes hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole, et ülalnimetatud puudusele viitas kostja esmakordselt 14.06.2017 vastuhagi esitamisel, kuigi väidetud tööd puuduste kõrvaldamiseks olid tellitud juba 24.06.2016 ja 30.09.2016, mistõttu hagejal 1 ei olnud võimalust väidetavaid puudusi ise likvideerida. Seega ei saa kostjal väidetavalt tekkinud kahju hagejalt 1 nõuda (VII kd t.l. 161-162, 163-164, 166-167, 168-169, 220, 223). Vastuhagis väidab kostja, et majasse paigaldatud kaks välisvalgustit olid katki. Hageja 1 vastuväidete kohaselt ei olnud tema kohustuseks välisvalgustite paigaldamine. Kostja ei ole tõenandud, et välisvalgustite paigaldamine oleks olnud hageja 1 kohustuseks. Hageja 1 on veenvalt kinnitanud, et moodulite vastuvõtmisel enne moodulite transporti olid kõik moodulid ühendatud vooluvõrku ning kontrolliti kõikide pistikute, lülitite ja valgustite korrasolekut, mistõttu kostja 1 pole tõendanud, et hageja 1 paigaldatud valgustid oleksid võinud katki olla juba moodulite üleandmisel (VIII kd t.l. 52p, 42p). Ka H. S selgitusest või kostjale esitatud arvest, et valguslülitid ei asu seal, kus ehk peaksid, ei nähtu konkreetset hagejale etteheidetavat kohustuse rikkumist valgustite või –lülitite paigaldamisel (X kd t.l. 99-103, VIII kd t.l. 52, 42). Kostja ei ole tõendanud, et oleks väidetavast valgustitega seotud puudustest hagejat teavitanud varem kui 18.07.2018 vastuhagi esitades, kuigi moodulite vastuvõtmisel oleks olnud nähtav, et lambid on katki, samas on väidetavad puudused kostja kulul kõrvaldatud ja selle kohta kostjale esitatud arved 25. ja 26.07.2016 (VIII kd t.l. 52p, 42p), mistõttu pole hagejale 1 antudki väidetavat puudust ise likvideerida. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja 1 kohustuseks oli paigaldada võrgustikuna töötav suitsuandurite süsteem. Asjaolust, et hanketingimustes kostjale pidid kõik majad olema varustatud juhtmeta suitsuandurite võrgustikuga (IX kd t.l. 25, 137, X kd t.l. 99-103), ei ole võimalik tuletada pooltevahel kokkulepitud lepingus suitsuandurite süsteemi paigaldamise kokkulepet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 kohustuseks oli paigaldada võrgustikuna töötav suitsuandurite süsteem. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja 1 paigaldas lokaalsed patareidega suitsuandurid, kuid sellest ei tulene, et hageja 1 oleks pidanud poolte kokkuleppel teistsugused suitusandurid paigaldama (VIII kd t.l. 46-46p, 56-56p, X kd t.l. 99-103). Kuna hageja 1 on saanud teada, et suitsuandurid ei vasta väidetavalt nõuetele 18.07.2018, kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 sellest varem teavitanud, kuid arve kostjale suitsuandurite süsteemi paigaldamise eest on esitatud 08.08.2016 (VIII kd t.l. 46, 56), siis ei ole tõendatud, et kostja oleks väidetavast puudusest hagejat 1 teavitanud moodulite vastuvõtmisel, mil oli näha hageja 1 paigaldatud suitsuandurid. Igal juhul ei ole kostja tõendanud, et oleks palunud hagejal 1 väidetav puudus kõrvaldada, kuid tegi seda siis ise ilma et oleks puudusest hagejat õigeaegselt teavitanud. Pooled ei vaidle, et hageja 1 kohustuseks oli paigaldada elektrijuhtmed ja –pistikud, kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja 1 oleks jätnud paigaldamata elektripistikud (VII kd t.l. 114p-115p, VII kd t.l. 55p-56p). Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et elektripistikute paigaldamise asukoht ei vastanud lepingus kokkulepitule. Samuti ei ole kostja tõendanud, et maja ei olnud varustatud elektrikaablite ühenduskinnistega ja elektriseadmete ühenduspistikutega või et olemasolevad ühendus polnud nõuetekohaselt installeeritud. Kostja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppel oli hageja 1 kohustatud maja nr 4 verandale paigaldama välisvalgustuse ning selleks vajalikud elektripistikud. Seda ei kinnita kohtu arvates ka K. B kiri hagejale 1 (IX kd t.l. 152p-153, 38-38p). Iseenesest kostja esitatud fakt, et pesumasinate ja –kuivatite jaoks moodulitesse paigaldatud elektripistikute arv ei olnud piisav (VIII kd t.l. 32p, 40p) ei tõenda, et pooled oleksid kokku leppinud rohkemate pistikute paigaldamises, kui seda tegi hageja. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal 1 oli kohustus paigaldada rohkem pistikuid, kui ta seda tegi. Kostja ei ole tõenandu, et oleks eeltoodud puudustest hagejat 1 teavitanud varem kui 14.06.2017 ja 18.07.2018, kuigi arved kostjale olid esitatud puuduste kõrvaldamiseks esitatud juba enne seda, mistõttu hagejale 1 ei olnud võimalustki väidetavaid puuduseid ise likvideerida (VIII kd t.l. 66p, 75p, 46-46p, 56-56p, 52p, 62p).

Pooled ei vaidle, et hanketingimustest tulenevalt pidid kõik majad olema varustatud WLAN internetiühenduse loomiseks vajalike seadmetega (IX kd t.l. 137, IX kd t.l. 28), kuid kostja ei ole tõendanud, et ka pooltevahelises lepingus oleks hagejal 1 olnud selline kohustus kostja ees, millest tulenevalt oleks hageja 1 olnud kostja väidete kohaselt kohustatud tagama täiendavate elektrijuhtmete paigaldamise ning kaabeldustööde ühenduse. Seega ei saa olla WLAN ühenduse loomise kulude eest kostjale esitatud arve põhjuslikus seoses hageja 1 väidetava kohustuse rikkumisega (VIII kd t.l. 52p, 62p). Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 teavitanud WLAN internetiühenduse loomise kohustusest, varem kui 14.06.2017, kuigi väidetav puudus oleks olnud nähtav moodulite vastuvõtmisel ja tööd väidetava puuduse parandamiseks olid teostatud 13. ja 20.07.2016 (VIII kd t.l. 52p, 62p). Seega ei olnudki hagejal 1 võimalust väidetavat puudust ise likvideerida. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja 1 taganud piisava arvu moodulite üheks ruumiks ühendamiseks vajalike põrandakatte üleminekuliistude olemasolu, mistõttu tekkis kohtadesse, kus mitmest moodulist pidi moodustuma üks ruum, tühimik. Vaidlust ei ole, et hageja 1 pidi tagama põrandakatte ülminekuliistud, kuid kohtu arvates ei ole kostja oma väidet veenvalt tõendanud, sest fotolt (X kd t.l. 104) ei ole nähtav väidetav puuduolev materjal. Hageja väidetele tuginedes on aga fotolt väidetav puuduolev materjal näha (XI kd t.l. 11p). Hageja 1 on tõendanud, et vajalik materjal oli iga mooduli juures kinnitatud mooduli juurde transpordiks (XI t.l. 11 p). Kuna kostja püüab ühe sama fotoga tõendada hageja 1 tööde puuduseid nii Xxx Xxx-Xxx objektil kui Xxx Xxx oma ning hageja 1 ja hageja 2 töödes olevaid puuduseid, siis on põhjendatud arvata, et see kostja esitatud foto ei ole ka usaldusväärne tõend tõendamaks kostja väiteid hageja 1 lepingulistes töödes. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks väidetavatest puudustest põrandakatte üleminekuliistude kohta teavitanud hagejat varem kui 14.06.2007 vastuhagi esitamisega, kuigi arved väidetavate puuduste likvideerimiseks on kostjale esitatud juba 21.07.2016, 11.09.2016 ja 18.07.2016 (VIII kd t.l. 108, 109, 105-106, V kd t.l. 60p-61, VII kd t.l. 112, VIII kd t.l. 113), mistõttu on tuvastatud, et kostja ei ole andnud hagejale 1 võimalust ise väidetavaid puuduseid likvideerida. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja 1 toodetud uksed ja ukseraamid vastasid lepingule, sest väidetavalt olid paigaldatud uksed ja ukseraamid pakendatud kilesse, mida hageja 1 esindaja noaga avause lõikamise ja hiljem kile kinni teipimise tõttu kriimustas ning seetõttu said need liigniiskuse tõttu kahjustatud kuna osaliselt olid uksed paisunud ega sulgenud korrektselt (I kd t.l. 105-109). Hageja on veenvalt põhistanud, et fotod on tehtud Saksamaal, s.o. peale moodulite üleandmist ning moodulisse ukse ava lõikamist tõendab kiri, kus kostja kirjutab „Täna, avades Neussi sortimisjaamas üht Akso moodulit, et seda näidata“ ning kus kolmandal pildil on näha, et lõigatakse ära üleliigne kile, siis võrreldes esimest ja kolmandat pilti on näha, et ukse ava on lõigatud mooduli lühemale seinale aga kolmandal pildil väidetav lõikamine on toimunud pikemal küljel. Seega on põhjendatud arvata, et teise pildi kohaselt, kus väidetav kriips on tehtud mooduli seest ja seega isegi, kui oleks ukseava lõigates ust kriimustatud, siis oleks see kriimustus väljast ja mitte seest, mistõttu võibki arvata, et tegemist on kolmel pildil erinevate moodulitega ja seetõttu kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja 1 oleks kahjustanud uksi uste kile teibiga kinni kattes, mistõttu polnud takistatud niiskuse ligipääs moodulitesse ning kus ülemäärase niiskuse tõttu paisusid ukseliistud ja uksed ning osasid moodulite uksi ei olnud enam võimalik avada ega sulgeda. Kostja ei ole tellinud uusi uksi, kohus nõustub hagejaga 1, et kostja ei ole selgitanud ega tõendnaud missuguseid puuduseid kostja väidetavalt kõrvaldas, mistõttu ei ole veenvalt põhistatud ka väide nagu oleksid uksed sedavõrd kahjustunud ja seda hageja 1 lepingu rikkumisena, nagu väidab kostja vastuhagis. Kostja ei ole tõendanud, et uste ning ukseraamide väljavahetamisega on temal tekkinud kulu 1 552,50 eurot, millise summa võrra hiljem Dormageni linn peaks vähendama kostjale lõpparve alusel tasumisele kuuluvat summat. Kostja ei ole tõenanud, et ta oleks sellest puudusest hagejat1 teavitanud varem kui 14.06.2017, kuigi antud tööde eest on kostjale esitatud arved 16.08.2016, 12.07.2016 ja 18.07.2016.

Pooled ei vaidle, et hageja 1 oli kohustatud moodulitesse paigaldama dušinurgad ja –segistid (VII kd t.l. 114p, 55p, 115, 56, 115p, 56p). Kohus ei nõustu, et fotodelt saaks kuidagi järeldada majadesse paigaldatud 12 dušikomplekti paigaldamist mittenõuetekohaselt (IV kd t.l. 40). Milles seisneb mittevastavus fotodel poolte vahel kokkulepitud lepingu tähenduses, seda kostja selgitanud ei ole. Kostja väide, et dušinurkade vuugid ei olnud nõuetekohaselt täidetud, mistõttu tekkis dušinurga ning mooduli- ja põrandapindade vahele tühimik ning lekkis vesi ei ole tõendatud. Dormageni linna omanikujärelevalve A. B kirjast, et on vaja parandada dušinurgad ja – segistid (VII kd t.l. 136, 135) ning tema poolt 01.03.2017 puuduste parandamise tööde nimekirjast kostjale, et 10 ja 2 dušši tuleb välja vahetada ei ole võimalik järeldada hageja puuduseid töös, mille tõttu oleks olnud vaja välja vahetada dušinurgad ja – segistid (IX kd t.l. 70, 74). Kuna kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 1 teavitanud puudustest dušinurkades varem kui 29.03.2017, kuid tuvastatud on, et kostjale oli väidetav puudus teada 07.12.2016 (IV kd t.l. 9, II kd t.l. 95), kus kostjale oli antud aeg puuduse kõrvaldamiseks kuni 16.12.2016, kuid kostja ei ole hagejat 1 palunud väidetavat puudust kõrvaldada, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat 1 teavitanud väidetavast puudusest lepingus kokkulepitud viisil ning hagejale ei ole tagatud olnud ise puudust kõrvaldada. Kostja ei ole tõendanud, et duššide paigaldamine 57 250 euro suuruses summas (VII kd t.l. 136, 135) oleks põhjuslikus seoses väidetava hageja 1 mittenõuetekohase tööga. Kuna kohus eelnevalt ei ole tuvastanud hageja 1 lepinguliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist, siis ei ole põhistatud ka kostja nõue, et hageja 1 kohustuste rikkumise tõttu oleksid tekkinud täiendavad kulutused seoses ehitusperioodi pikenemisega ehitustööde juhtimise teenuse eest, metalltellingute kasutamise eest, valveteenuse osutamise eest, täiendavate montaažitööde ja nendega seotud ehitustööliste sõidu- ja majutuskulud, majade konstruktsioonide ja staatika tugevusarvutuste eest seoses ehituslike muudatustega, millega on kostjale tekkinud kahju 150 15,38 eurot (V kd t.l. 51-52, VII kd t.l. 235-236, 237-238, 244-245, 246-247, 96-97, V kd t.l. 1116, VII kd t.l. 126-128, 129-131, VIII kd t.l. 10, 11, 13, 14, 16, 17, 25, 26, 19, 20, 22, 23, VII kd t.l. 261, 262, 257, 258 ). Hagejaga 2 sõlmitud leping 20.01.2016 Xxx Xxx maja 1 osas Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja 2 on kütte- vee ja tsirkulatsioonitorustiku paigaldanud majja 1 vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole, et hageja 2 ülesandeks olid moodulite sisse paigaldatud torud ning moodulite väline osa – s.h vundamendid, välitrassid, vundamendilt moodulite külge ühenduvad trassid ei olnud hageja 2 töövõtus. Veenev on hageja 2 teadmine, et kostja unustas vundamente tehes torud tavapäraselt paigaldada ning kui vundament oli valmis, jäi kostjal üle trassid maja alt ja vundamendi vahelt läbi vedada, kostja ülesandeks oli siis ka soojustus paigaldada. Seega on põhjendatud arvata, et hageja 2 töölõigus (torud moodulites) puudus külmumiskindluse nõue. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 oleks torusikud paigaldanud mitte lepingu kohaselt või pooled oleksid kokku leppinud muudatuste tegemiseks torustike ümberpaigutamisel ja täiendavate läbiviikude tegemiseks (VII kd t.l. 174, 177, 175, 178). Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 pidi torusid paigaldama hoone alla või et paigaldatud torud ei vastanud vajalikele mõõtmetele ega küttekeha ja veehulga mõõtmetele. Samuti ei ole tõendatud, et hageja 2 kohustuseks oleks olnud vihmaveetorude paigaldamine ja et need hageja 2 paigaldas majade alla ja kõrvale (VII kd t.l. 161, 163). On mõistlik arvata,, et majaaluse trassi puudumine või läbiviikude puudumine või läbiviikude suurused, vihmavee äravoolu süsteemi puudumine või asetsemine vales kohas, on kõik asjad, mis on nähtavad ja ei saa olla varjatud puudused. Kostja ei ole tõendanud, et autonoomse soojasüsteemi tarnimine konteineri alla oleks olnud hageja 2 lepingulises mahus. Sellise autonoomse soojasüsteemi väidetava paigaldamata jätmisega konteineri alla ei saa olla tegemist varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat 2 teavitanud väidetavast vihmavee äravoolu süsteemi puudustest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Hagejale 2 etteheidetav pesumasinaruumi küttetsirkulatsiooni ebapiisav tihendamine ja tekkinud „õhukotid“ pole tõendatud. Pooled ei vaidle, et põrandaküttesüsteemi paigaldamine oli hageja 2 kohustuseks, kuid

milles seisneb väidetav puudustega töö, kui põrandaküttesse jäänud õhk on kõrvaldatav kütteperioodil süsteemi tuulutamisega, see kostja vastuhagist ei selgu (IV kd t.l. 13p, 12-13, VII kd t.l. 175, 178). Kostja väitel on torustiku lekke põhjustanud moodulite tootmisprotsessis naelte sattumine torustikku (III kd t.l. 89, 88-88p IV kd t.l. 11p, 10-12), kuid kostja oma väidet nagu naelad oleksid sattunud torustikku moodulite tootmisprotsessis tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et soojaveeotorustikuleke ja selle väidetav leke moodulite tootmisel oleks põhjustatud hageja 2 poolt. Hageja 2 on veenvalt põhistanud, et moodulite tootmisel moodulitesse paigaldatud torud suletakse tehases nii, et torud on rõhu all, kuid võimaliku lekke korral rõhku poleks. Seega kui soojaveetorustikes on hilisemalt leke tekkinud, s.o. peale moodulite vastuvõtmist kostja poolt, siis on see tekkinud moodulite paigaldamisel või moodulitesse sisustuse paigaldamisel või seal muude tööde tegemisel (III kd t.l. 89, 87-90, 91-92p). Seetõttu pole kostja väide, et tegemist võiks olla varjatud puudusega tõendatud, sest on veenev, et moodulite üleandmisel olid torud rõhu all. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Vastuhagi kohaselt ei olid mittevastavad ka duššide vaheseinad, radiaatorid ja tuulutusklapid, kuid vastuhagist ei selgu ja kostja ei ole tõendanud, millistele nõuetele olid need duššide vaheseinad, radiaatorid ja tuulutuskapid mittevastavad ja milles mittevastavus seisnes ning mis on selle mittevastavusega seotud kulu (VII kd t.l. 157-158, 159, 174-176, 177-179, 194-196, 197-199, 231, 233, 161-162, 163-164, 166-167, 168, 220-222, 223-224). Kohus nõustub hagejaga 2, et tegemist ei saanud olla varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 eelnimetatud puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Vaidlust ei ole, et elektrijuhtmete ja ühenduskinnituste paigaldamine oli hageja 2 lepinguliseks kohustuseks. Kuid kostja väide, et moodulites puudusid osaliselt elektrisüsteemi kaablid või nagu need oleksid olnud mittenõuetekohaselt paigaldatud, pole tõendatud. Nõustuda võib, et sellise väidetava puuduse puhul ei ole tegemist varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, millisest pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja 2 võimaldama elektrijuhtmete ja –pistikute paigaldamise sellisel viisil ja ulatuses, et moodulitesse oleks võimalik paigaldada kaheksa pesumasina ja kuivati paigaldamise võimalus. Kostja ei ole tõendanud mida ta hagejale 2 ette heidab, kas hageja 2 ei saanud paigaldata ühte või kaheksat või vahepealset, kas probleem oli kaablites või pistikutes. On põhjendatud arvata, et tegemist ei saanud olla varjatud puudusega. Kostja ei tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendnaud, et pooltel oli kokkulepe, et asukohas, kus pidi asuma elektripliidi, pidi hageja 2 paigaldama ühendused. Seoses rikkevoolukaitselüliti väljavahetamisega möönab hageja 2, et selline vahetamine toimubki tavapärase hoolduse või garantiitöö raames, kuid kostja ei ole tõendanud, mis põhjustas rikkevoolukaitselüliti läbimineku, kas oli defektne toode või ebakohane kasutus. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud hagejalt 2 WLAN internetiühenduse paigaldamist, mistõttu ei ole ka vaidlust, et hageja 2 ei ole seda paigaldanud. Asjaolu, et hanketingimustest tulenevalt pidid kõik majad olema varustatud WLAN internetiühenduse loomiseks vajalike seadmetega ei saa tulla hagejal 2 kohustusi (IX kd t.l. 137, IX kd t.l. 28). Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l 52p, 62p). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud hagejalt 2 võrgustikuna töötavate suitsuandurite süsteemi. Vaidlust ei ole, et hageja 2 ei ole seda ka paigaldanud. Kindlasti ei saanud aga olla tegemist varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l. 70p, 73-73p, 79p, 8282p). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud hagejalt 2 moodulite paigaldamist ja moodulite omavaheliste ühenduste teostamise tööd s.h. põrandakattematerjalide ülemineku. Hageja 2 on veenvalt kirjeldanud, et moodulite ühendus on võimalik lahendada erinevatel viisidel ja see oli kostja valik, nagu oli ka kostja valik osta hagejalt 2 moodulit, aga mitte nende paigaldamine ja ühenduste teostamine (X kd t.l. 104). Veenev on, et tegemist ei ole varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 paigaldatud põrand oleks

olnud pehme või et hageja 2 paigaldatud põrandapinnad poleks pidanud olema sellest materjalist nagu need olid paigaldatud (IX kd t.l. 195, III kd t.l. 94). Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, missugusele lepingudokumendile hageja 2 paigaldatud uksed ja ukseraamid ei vastanud. Kostja ei ole tõendanud, et uksed on rikutud hageja 2 poolt ning tõendatud ei ole, et tegemist ei ole varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kuna kohus eelnevalt ei ole tuvastanud hageja 2 lepinguliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist, siis ei ole põhistatud ka kostja nõue, et hageja 2 kohustuste rikkumise tõttu oleksid tekkinud täiendavad kulutused seoses ehitusperioodi pikenemisega ehitustööde juhtimise teenuse eest, metalltellingute kasutamise eest, valveteenuse osutamise eest, täiendavate montaažitööde ja nendega seotud ehitustööliste sõidu- ja majutuskulud, majade konstruktsioonide ja staatika tugevusarvutuste eest seoses ehituslike muudatustega, millega on kostjale tekkinud kahju 38 993,23 eurot (VI kd t.l. 41-44, VII kd t.l. 235-236, 237-238, 244-245, 246-247, 96-97, V kd t.l. 196-199, 201, 200, VII kd t.l. 126-128, 129-131, VIII kd t.l. 10, 11, 13, 14, 16, 17, 25, 26, 19, 20, 22, 23, VII kd t.l. 261, 262, 257, 258). Hagejaga 2 sõlmitud leping 20.01.2016 Xxx Xxx maja 3 osas Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja 2 on kütte- vee ja tsirkulatsioonitorustiku paigaldanud majja 2 vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole, et hageja 2 ülesandeks olid moodulite sisse paigaldatud torud. Pooltevahelise lepingu lisa 1 projektdokumentatsiooni kohaselt „Kõik tehnilised süsteemid (torud, juhtmed) paigaldatakse mooduli sisse ja väljaviigud tehakse vertikaalsetesse šahtidesse. Horisontaalne peašaht ehitatakse väljapoole“. Kuid eeltooduga ei ole kostja tõendanud, et kostjal oli kohustus trassid maja alt ja vundamendi vahel läbi vedada (VII kd t.l. 181, 184). Ei ole mõistlik arvata, et kui hageja 2 ülesandeks on torud paigaldada moodulite sisse, siis oleks hageja 2 kohustuseks olnud tagada torude isoleerimine külmakindluse tagamiseks väljaspool mooduleid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 oleks torusikud paigaldanud mitte lepingu kohaselt või pooled oleksid kokku leppinud muudatuste tegemiseks torustike ümberpaigutamisel ja täiendavate läbiviikude tegemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejat 2 teavitanud, et torud tuleb paigaldada maja alla enne käesolevat kohtumenetlust või palunud seda hagejal 2 teha. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 oleks moodulite installatsioonišahtides õhutorustiku ühendanud reoveetorustikuga (VII kd t.l. 161, 163) ning sellega tekkinud väidetavat kahju kostjal (VII kd t.l. 153-154, 155, 181-183, 184-186, 201-203, 204-206, 161-162, 163-164, 166-167, 168, 220-222, 223-224). Kostja ei ole tõendanud, et tegemist võis olla varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja 2 teavitanud väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 kohustuseks oleks olnud tehnilise ruumi torustiku ja metallraami gaasiarvestil paigaldamine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 töövõtus oleks WLAN internetiühenduse paigaldamine. Asjaolu, et hanketingimustest tulenevalt pidid kõik majad olema varustatud WLAN internetiühenduse loomiseks vajalike seadmetega ei saa tulla hagejal 2 kohustusi (IX kd t.l. 137, IX kd t.l. 28). Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l 52p, 62p). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud hagejalt 2 võrgustikuna töötavate suitsuandurite süsteemi. Vaidlust ei ole, et hageja 2 ei ole seda ka paigaldanud. Kindlasti ei saanud aga olla tegemist ei ole varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l. 72, 81). Kostja ei ole tõendanud, missugune poolte vahel kokkulepitud kaablite süsteem puudus majas 3. Missugused kaablid puudusid või olid mittenõuetekohaselt paigaldatud, seda kostja tõendanud pole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 kohustuseks oleks olnud kaablite ühendamine ja voolukaitse paigaldamine hoone all. Kostja ei ole tõendanud milles seisnes 30 ühenduskinnituse puudus. Tõendatud ei ole, et tegemist võis olla varjatud puudusega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast

puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, millisest pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja 2 võimaldama elektrijuhtmete ja – pistikute paigaldamise sellisel viisil ja ulatuses, et moodulitesse oleks võimalik paigaldada kaheksa pesumasina ja kuivati paigaldamise võimalus (X kd t.l. 99-103). Kostja ei ole tõendanud mida ta hagejale 2 ette heidab, kas hageja 2 ei saanud paigaldata ühte või kaheksat või vahepealset, kas probleem oli kaablites või pistikutes. On põhjendatud arvata, et tegemist ei saanud olla varjatud puudusega. Kostja ei tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, et asukohas, kus pidid asuma elektripliidid, jäi hagejal 2 paigaldamata nõutud ühendus, s.t. rikkevoolukaitselüliti. Väidetava puuduse näol ei saa kindlasti olla tegemist varjatud puudusega. Igal juhul ei ole kostja aga tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l. 60p-61). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud hagejalt 2 moodulite paigaldamist ja moodulite omavaheliste ühenduste teostamise tööd s.h. põrandakattematerjalide ülemineku, põrandakattevuugid. Hageja 2 on veenvalt kirjeldanud, et moodulite ühendus on võimalik lahendada erinevatel viisidel ja see oli kostja valik, nagu oli ka kostja valik osta hagejalt 2 moodulit, aga mitte nende paigaldamine ja ühenduste teostamine (X kd t.l. 104). Veenev on, et tegemist ei ole varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 2 paigaldatud põrand oleks olnud pehme või et hageja 2 paigaldatud põrandapinnad poleks pidanud olema sellest materjalist nagu need olid paigaldatud (IX kd t.l. 195, III kd t.l. 94). Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist (VIII kd t.l. 108, 109, 105, 116, V kd t.l. 60p, 61, VIII kd t.l. 116, V kd t.l. 60p, V kd t.l. 61, VIII kd t.l. 112, 113). Kostja ei ole tõendanud, missugusele lepingudokumendile hageja 2 paigaldatud uksed ja ukseraamid ei vastanud. Kostja ei ole tõendanud, et uksed on rikutud hageja 2 poolt ning tõendatud ei ole, et tegemist ei ole varjatud puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teavitanud hagejat 2 väidetavast puudusest moodulite vastuvõtul ega ka enne väidetavate tööde teostamist. Kuna kohus eelnevalt ei ole tuvastanud hageja 2 lepinguliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist maja 3 suhtes, siis ei ole põhistatud ka kostja nõue, et hageja 2 kohustuste rikkumise tõttu oleksid tekkinud täiendavad kulutused seoses ehitusperioodi pikenemisega ehitustööde juhtimise teenuse eest, metalltellingute kasutamise eest, valveteenuse osutamise eest, täiendavate montaažitööde ja nendega seotud ehitustööliste sõidu- ja majutuskulud, majade konstruktsioonide ja staatika tugevusarvutuste eest seoses ehituslike muudatustega, millega on kostjale tekkinud kahju 52 559,70 eurot (VI kd t.l. 138-139, VII kd t.l. 235-236, 237-238, 244-245, 246-247, 96-97, V kd t.l. 196-199, 201, 200, VII kd t.l. 126-128, 129-131, VIII kd t.l. 10, 11, 13, 14, 16, 17, 25, 26, 19, 20, 22, 23, VII kd t.l. 261, 262, 257, 258). Kostja ei ole tõendanud, et hagejad on kostjale üle andnud lepingutingimustele mittevastava töö ja teinud seda siis tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud ka nagu hagejad oleksid olnud teadlikud väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest kuni hagejad on täitnud oma lepingulised kohustused kostja ees, sest kostja väide nagu hageja 1 oleks tekitanud kostjale kahju kokku summas 340 706,23 eurot ja hageja 2 oleks tekitanud kostjale kahju kokku summas 209 877,76 eurot ei ole samuti tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka vastuhagi tõendatud ja tuleb jätta rahuldata ning tõendatud ei ole ka kostja/vastuahgi hageja väide, et hagejad/vastuhagi kostjad vastuatavad alternatiivselt solidaarselt või on olnud üleüldse sellise kahju hüvitamisega viivituses. Vastuhagi hageja alternatiivse nõude suhtes nõuda hagejatelt garantiikohustuse oleamasolu tõendavate dokumentide väljastamist on kohus eelnevalt tuvastanud, et sellised dokumendid on kostjale juba hagejate poolt väljastatud, mistõttu pole põhjendatud ega tõendatud vastuhagi hageja nõuda selliste dokumentide taasesitamist. Kuna kohus

vastuhagi ei rahulda, siis ei ole kohtul põhjust ka menetluslikult vastuhagi nõuet hagi nõuetega tasaarvestada. Lepingute p 5.2.3. järgi tuleb 25 % lepingulisest hinnast tasuda kolme päeva jooksul pärast tarnet, paigaldust ja üleandmist; p 5.2.4. järgi 5 % tootja garantiikirjade esitamisel kooskõlas punktiga 8.2.; p 5.2.5. olenemata punktides 5.2.3. ja 5.2.4. sätestatust, kui paigaldus ja sellele järgnev linnale üleandmine toimuvad linnast mitteoleneval põhjusel 20 tööpäeva jooksul pärast esimese vastuvõtuprotokolli koostamist, tuleb 5 % lepingulisest hinnast tasuda piiranguteta 21. tööpäeval. Ülejäänud osa lepingulisest hinnast tuleb seejärel tasuda kolme tööpäeva jooksul pärast lõplikku üleandmist Dormageni linnale. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale 2 5 % lepingulisest hinnast s.o. 49 216,86 eurot 20 päeva jooksul pärast esimese vastuvõtuprotokolli koostamist, s.o. 12.04.2016, kuid hageja 2 ei ole kohtule sitanud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis lubaksid tuvastada, et moodulite paigaldus ja sellel järgnev linnale üleandmine ei oleks võinud toimuda m.h. linnast olenevatel põhjustel, mistõttu ei ole veenvalt põhistatud, et 49 216,86 eurot nõue oleks muutunud sissenõutavaks juba 12.04.2016. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et teise vastuvõtuprotokolli tähenduses, mis on toimunud lõplikult peale garantiikirjade esitamist, siis oleks 25 % lepingulisest hinnast tulnud tasuda kolme päeva jooksul pärast poolte vahel kokku lepitud tasu sissenõudmist, s.o. peale garantiirjade esitamist, millised esitati 18.10.2016. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejatele alates moodulite vastuvõtmisest 18.10.2016 kolme päeva jooksul AKSO-HAUS OÜ-le 25 % lepingu hinnast 278 042,40 eurot ning Astel OÜ-le 25 % lepingu hinnast 246 084,30 eurot, siis on hagejate nõuded kostja vastu muutunud sissenõutavaks 22.10.2016. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooltevaheliste lepingute p 9.4 järgi kui ostja ei tee makseid kooskõlas lepingu punktis 5.2 sätestatud maksegraafikuga, on tootjal õigus nõuda leppetrahvi 0,5 % hilinenud makse summast iga viivitatud päeva eest, ent mitte rohkem kui 7,5 % kogu lepingulisest hinnast. Kohtu arvates ei ole võimalik lepingute p-dest 9.4 järeldada midagi muud, kui et pooled on kokku leppinud maksetega viivitamise eest viivise tasumises 0,5 % päevas hilinenud makse summast, mida siis on nimetatud leppetrahviks. Kuna kostja on hagejale 1 olnud 278 042,40 euro tasumisega alates 22.10.2016 kuni 30.10.2016 olnud viivituses 9 päeva, siis on hagejal 1 õigus nõuda viivist selle aja ees 0,5 % päevas põhinõudelt, mis on kokku 12 511,91eurot. Hagi esitamisest alates kohtuotsuse tegemiseni on kostja on 278 042,40 euro tasumisega hagejale 1 olnud viivituses 813 päeva, mistõttu tasumisele kuuluv viivise summa oleks 1 130 242.36 eurot. Kuna hageja 2 on olnud 246 084,30 euro tasumisega alates 22.10.2016 kuni 31.10.2016 olnud viivituses 9 päeva, siis on hagejal 2 õigus selle aja eest nõuda viivist 0,5 % päevas põhinõudelt, mis on kokku 11 073,79 eurot. Hagi esitamisest alates kohtuotsuse tegemiseni on kostja 246 084,30 euro tasumisega alates hagi esitamisest 31.10.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni olnud hageja 2 ees viivituses 813 päeva, mille eest 0,5 % päevas põhinõudelt peaks kostja hagejale tasuma viivist 1 000 332, 68 eurot.

Hagejate arvates on lepingu p-s 9.4 kokku lepitud viivise arvestamise piirang 7,5 % lepingulisest hinnast tühine kokkulepe, sest sellega on välistatud vastutus tahtliku rikkumise eest. VÕS § 106 lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 106 lg 2 järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piirtakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kohus ei nõustu hagejatega nagu pooled oleksid lepingu punktis 9.4 välistanud vastutuse lepingu tahtliku rikkumise eest. Mõistliku kõrvalseisjana näeb kohus pooltevahelises kokkuleppes vaid kokkulepet, millega on ükskõik missugusel põhjusel maksetega viivitamise korral kokku lepitud viivise maksimaalmääras. Pealegi ei ole hagejad tõendanud oma väiteid, et kostja oleks tahtlikult viivitanud Dormageni linnale kostja ja Dormageni linna vahelisest lepingust tulenevalt mh hageja 2 poolt toodetud moodulite üleandmist. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejatel õigust nõuda viivist kostjalt rohkem kui 7,5 % lepingu hinnast, s.o. hagejal 1 siis 83 412,72 eurot ja hagejal 2 seega 73 825,29 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, siis ei ole kohtul põhjust hinnata hageja 1 alternatiivseteid nõudeid. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagid rahuldab, kuid vastuhagi jätab rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab, et kostja menetluskulud tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.