Fredy OÜ hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu kindlustushüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
128 230,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Fredy OÜ (registrikood 11393184, asukoht Xxxx, Tallinn 75304); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Julia Kisseljova (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, Tallinn 10621, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Jüri Aava (isikukood 36907240225, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
11.12.2018 korraldaval kohtuistungil, millel osalesid hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Julia Kisseljova ning kostja lepinguline esindaja Jüri Aava.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja 14.12.2018 taotlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.12.2018 tsiviilasjas nr 2-18-13359 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks ning selleks teha protokolli järgmised parandused: 1.1 asendada protokolli teisel leheküljel hageja sõnavõtu üle-eelviimases ja eelviimases lauses sõna „liikluskindlustuseandja“ (kõigis kasutatud käänetes) sõnaga „kindlustusandja“ (vastavas käändes).
Tunnustada hageja Fredy OÜ nõude põhjendamatust MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu, jätta seetõttu hagi rahuldamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel. Saata otsus menetlusosalistele.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Fredy OÜ (hageja) esitas 06.09.2018 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (kostja või ka akronüümina LKF) vastu kindlustushüvitise nõudes. Kohus jättis hagi 10.09.2018 käiguta. Hageja täpsustas hagi 10.09.2018. Kohus võttis hagi 18.09.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjalikku vastust hagile. Kostja vastas hagile 19.10.2018.
2.Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 02.11.2018, mille osas kostja esitas seisukoha 29.11.2018.
3.Kohus kuulas pooled ära 11.12.2018 korraldaval kohtuistungil, millel osalesid hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Julia Kisseljova ning kostja lepinguline esindaja Jüri Aava. Kohus rahuldas istungil poolte taotluse vaheotsuse tegemiseks ning teatas vaheotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
4.Kohus kooskõlastas 11.12.2018 istungil pooltega vastavalt poolte taotlusele, et käsitleb vaheotsuses ainult liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 43 ja 23 kohaldamist.
5.Vaheotsuse tegemise käigus on kohus analüüsinud TsMS § 449 lg 1 ja 2 sisu ja mõtet ning töötanud läbi asjakohased Riigikohtu lahendid. Selle tulemusena jõudis kohus järeldusele, et kuna pooled vaidlevad ka selle üle, kes on asjas õige hageja (ehk, et kas hagejal saab kindlustuslepingu või LKS alusel üldse olla nõuet kostja vastu), siis ei ole nõude põhjendatuse
kohta vaheotsuse tegemine võimalik ilma, et kohus analüüsiks, kas konkreetsel hagejal saab põhimõtteliselt olla nõue konkreetse kostja vastu ja selle jaatamise korral saab kohus asuda analüüsima, kas see nõue tuleneb LKS-ist ja on LKF-i vastu või mitte. Kuna aga kohus oli 11.12.2018 istungil selgelt määratlenud, et ta vaheotsuse hageja nõudeõiguse küsimust ei lahenda, siis lükkas kohus vaheotsuse tegemise edasi ja andis pooltele võimaluse avaldada seisukohti hageja nõudeõiguse kohta.
6.Hageja nõudeõiguse kohta avaldas kostja 18.01.2019, et ta jääb selle juurde, et Fredy OÜ pole kohane hageja ning varemöeldule midagi lisada ei soovi. Hageja selgitas 18.01.2019 menetlusdokumendis samuti, et jääb varem selgitatu juurde ning lisas kokkuvõtvalt, et hageja nõudeõigus tuleneb LKS-ist ja VÕS-ist, et LKS-ist ei tulene, et nõudeõigust omab vaid asja omanik ning et hageja nõudeõigust toetab ka Riigikohtu praktika. Lisaks esitas hageja tõendid selle kohta, et vähemalt kahe mootorratta omanikuks kahju tekkimise hetkel oli hageja. Hagi aluseks olevad asjaolud
7.06.09.2018 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja mootorrataste ümberehitusele spetsialiseerunud ettevõte, kes valmistab mootorrattaid klientidele üle maailma. Iga hageja mootorratta projekt on unikaalsena disainitud ja koosneb nii mootorrataste tootja Harley Davidsoni originaalosadest kui ka mitmekümnest Eestis ja välismaal käsitööna, eritellimusel või limiteeritud väikeseeriana valmistatud detailidest. Hageja poolt projekteeritud ja valmistatud mootorrattad on sõidukitena kunstiteoseid, mida eksponeeritakse rahvusvahelistel näitustel ning ostetakse kollektsioneerimise eesmärgil.
8.11.10.2017 sõideti hageja tegutsemiskohas asuvasse motosalong-töökotta läbi vitriinakna sisse ilma numbrimärkideta ja registreerimata sõidukiga (kindlustusjuhtum). Väärteomenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt tehti hoonet ümbritseva piirdeaia väravad tundmatute isikute poolt eelnevalt lahti. Kahjujuhtumi tagajärjel sai kahjustusi avaldaja hoone, hoonet ümbritsev piirdeaed ja hageja klientidele eritellimusel valmistatud või valmistamisel olevate mootorrataste detailid.
9.Kahjujuhtumi osas on algatatud väärteomenetlus nr 230217011128 liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamine). Kõnealuses väärteomenetluses on tuvastatud, et kahjujuhtumi asjaolud viitavad avaldaja vara tahtlikule kahjustamisele, milles registreerimata ning numbrimärkideta sõidukit kasutati vahendina hoone ja selles asuvate sõidukite lõhkumiseks.
10.Kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli hagejal Xxxx („Xxxx“) sõlmitud kaks kindlustuslepingut: kindlustuspoliisi nr 8726538/1 (mille alusel oli kindlustatud avaldaja tegevuskohas asuvas hoones sisalduv inventar, seadmed, kaup ja mootorsõidukid 1 114 100 euro ulatuses) ja kindlustuspoliisi nr 3937855/2 (mille alusel oli kindlustatud hageja garaaž, töökoda ja eluhoone 380 000 eurot ulatuses).
11.Hageja pöördus vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist Xxxx poole. Xxxx juhendas hagejat, et hagejal tuleb pöörduda LKF-i ehk kostja poole, kuivõrd Xxxx on seisukohal, et tundmatu sõiduki poolt tekitatud kahjuga tegeleb kostja. Hageja pöördus kostja poole. Xxxx edastas 29.12.2017 hagejale otsuse, millega keeldus hagejale kindlustushüvitist maksmast, kuna kindlustushüvitise maksmise kohustus lasub kõnealuses kindlustusjuhtumis kostjal. Kostja edastas 06.02.2018 hagejale samuti kahju hüvitamisest keeldumise otsuse. Kostja väitel ei realiseerunud kõnealuse kindlustusjuhtumi puhul sõiduki liikluses käitamisele iseloomulik risk. Kuivõrd hagejal ei ole õnnestunud kümne kuu jooksul kohtuväliselt kindlustushüvitist
kindlustusandjate vaheliste lahkhelide tõttu saada mitte kummaltki, on hageja pöördunud kostja vastu kohtusse. Hageja hinnang kohaldatava õiguse osas
12.Hageja hinnangul peab kindlustusandjate vahelise vaidluse korral kannatanule kindlustushüvitise välja maksma LKS § 43 p 1 alusel kostja. Kui kohus leiab, et hagejal nõudeõigus LKS § 43 punkti 1 alusel puudub, tuleneb kostja kindlustushüvitise maksmise kohustus LKS § 43 punktist 2 koostoimes LKS § 23 lg 1 punktiga 1.
13.Hageja leiab, et LKS § 43 p 1 rakendamise eeldused on täidetud: kindlustusjuhtum toimus EV territooriumil, hageja nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus. Praegusel juhul on vaidlus ainult selle üle, kas kindlustushüvitise peab välja maksma Xxxx või kostja. Hageja leiab, et hüvitise peab välja maksma kostja ja kui tegelikkuses on hüvitise maksmise kohustus Xxxx, siis LKS § 57 p 5 alusel on kostjal tagasinõude õigus Xxxx suhtes. Kui LKS § 43 p 1 ei kohaldu, siis alternatiivselt tuleb kostjal hüvitis välja maksta LKS § 23 lg 1 alusel, mille rakendamise eeldused on samuti täidetud.
14.LKS § 43 punkti 1 osas märgib hageja, et LKS ei erista liikluskindlustuse kindlustusandjat ja vabatahtliku kindlustuse kindlustusandjat. Sellist eristust ei tulene ühestki teisest kehtivast seadusest. Kindlustusandjat defineerib selgelt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg-s 3, mille kohaselt on kindlustusandja äriühing, kelle peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus. Vabatahtliku kindlustuse kindlustusandja ja liikluskindlustuse kindlustusandja eristamine LKS § 43 p 1 mõistes on kunstlik. Sätte eesmärk on selgelt hüvitada kannatanule kahju võimalikult kiiresti ning jätta vastutuse küsimus kindlustusandjate lahendada. Sätte eesmärki toetab muu hulgas LKS § 39 lg 3, mis kohustab kindlustusandjat kahju hüvitama viivitamata pärast kahju ulatuse kindlaks määramist. Ka LKS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et LKS eesmärk on tagada, et kahjustatud isik saaks hüvitise võimalikult kiiresti. Vaidlusaluse kahjujuhtumi puhul on hageja pidanud kahjuhüvitist ootama tänaseks juba üle aasta. Kuivõrd ükski teine seadusesäte kostjat tekkinud olukorras ei kaitse, ei saa LKS § 43 punkti 1 eesmärk olla muu, kui hüvitada hagejale tema poolt nõutud summa ning vaielda kahjujuhtumist tuleneva kahjuhüvitise maksmise kohustuse küsimus selgeks teise kindlustusandjaga.
15.Kostja ei pea olema kindlustusandja, et hagejal tekiks kostja vastu nõudeõigus LKS § 43 punkti 1 tähenduses. LKS § 43 p 1 reguleerib hageja nõudeõigust kostja vastu, mitte kostja hüvitamiskohustuse jagunemist. Selleks, et LKS § 43 p 1 kohalduks, peabki kahju hüvitama kohustatud isikute vahel tekkima vaidlus hüvitamiskohustuse jagunemise üle. Vaidluse olemasolu korral kohustub kahju kandma igal juhul kostja. LKS § 43 p 1 kohaldub seega juhul, kui vaidlus seisneb selles, kellel lasub kindlustuskahju hüvitamise kohustus, ent kindlustusandjad ei jõua hüvitamiskohustuse jagunemises omavahel kokkuleppele.
16.LKS § 43 p 2 ja LKS § 23 lg 1 p 1 osas märgib hageja, et 11. oktoobri 2017 sündmus on kindlustusjuhtum LKS § 8 mõistes, mille eest kahju põhjustanud isik vastutab hageja ees VÕS § 1057 alusel.
17.Kostja kahju hüvitamise kohustus ei sõltu mootorsõiduki valdaja süüst. Kostjal lasub seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui kahju tekitaja on kahju põhjustamises süüdi.
18.Sõiduki käitamise tagajärjel tekkinud kahju on igasugune kahju, mis tekkis just selle ohufaktori tõttu, mille pärast sõidukit suurema ohu allikaks peetakse. Mootorsõidukit peetakse suurema ohu allikaks põhjusel, et mootorsõiduki juhil puudub mootorsõiduki ning selle kiiruse
üle täielik kontroll. Väärteomenetluses on tuvastatud, et mootorsõiduk sõitis sisse hageja tegevuskoha hoovi ning hoonesse. Puudub alus arvata, et hageja kahjujuhtumi ajal suurema ohu allika käitamisest tulenev risk ei realiseerunud. Hageja kahjujuhtumi korral kasutati mootorsõidukit transpordivahendina. Hageja tegevuskoha hoovi sõitis sisse mootorsõiduk, mille tagajärjel sai kahjustada hoovis asuv vara.
19.Lepitajal puudus lepitusmenetluses pädevus juhtumi asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks ning lepitaja seda vaidlusalusele kahjujuhtumile ka ei andnud.
20.Kostja väitel ei kvalifitseeruvat hageja hoov liiklemiseks kasutatavaks alaks. Kostja enda koduleheküljelt järeldub hoopis vastupidine info. Veebileheküljel avaldatud teabe kohaselt tuleb „tavapäraseks liikluseks kasutatavaks alaks lugeda muu hulgas aiaga piiratud territooriumi, näiteks eramaja hoov, kuhu värava avanedes saab autoga sisse sõita“. Seega väidab kostja oma vastuses kostja veebileheküljel avaldatule risti vastupidist. Taoline seisukoht on ajendatud selgelt soovist mitte maksta hagejale välja kindlustushüvitist, mis muutus sissenõutavaks juba vähemalt pea aasta tagasi. Kostja vastuväited ja hinnang kohaldatava õiguse osas
21.LKS § 43 p 1 ei kuulu kohaldamisele. See säte reguleerib kahju hüvitamist üksnes olukorras, kui vaidlus toimub liikluskindlustuse kindlustusandjate vahel, mitte siis kui vaidlus käib kahe vabatahtliku kindlustuse kindlustusandja vahel. Samuti mitte siis, kui vaidlus on vabatahtliku kindlustusandja ja liikluskindlustuse kindlustusandja vahel. Tegelikult ei kohaldu punkt 1 ka olukorras, kui vaidlevad liikluskindlustuse kindlustusandja ja kostja.
22.LKS-s ei käsitata kostjat kindlustusandjana (LKS § 35 lg 4, 71 lg 1). LKS seletuskirjas on § 71 selgitusena märgitud järgimist: „Kehtiv LKS § 65 lõige 1 sätestab, et fondi käsitletakse kindlustusandjana kindlustustegevuse seaduse tähenduses, lõike 2 kohaselt ei kohaldata fondile kindlustustegevuse seaduse 2. peatükki ning 3. peatüki 2. jagu. Eelnõuga sätestatakse sellest põhimõttest oluline muudatus – fondi ei käsitleta enam kindlustusandjana, kuid vaatamata sellele kohaldatakse tema tegevuse suhtes rangemaid nõudeid kui tavalise mittetulundusühingu suhtes.“ Seega ei saa hageja kostjalt LKS § 43 p 1 alusel täitmist nõuda. Kui vaatamata eeltoodule kohus leiab, et LKindlS § 43 p 1 saaks kõnealuse vaidluse puhul kohaldada, siis peaks hagi rahuldamata jätma ainuüksi seetõttu, et hageja nõue pole selge.
23.Kostja vastu saaks kannatanu liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral nõude esitada lähtuvalt LKindlS § 43 p 2 (vaidlus kahju hüvitamise kohustuse kehtivuse üle ehk kostja ja kindlustusandja vaidlevad, kellel on täitmise kohustus), kuid ka see eeldaks seda, et (i) tegemist oleks liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ja (ii) vaidlus täitmise kohustuse osas oleks kostja ja liikluskindlustuse kindlustusandja vahel.
24.Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui mootorsõidukit kasutati sihipäraselt mootorsõidukina liikluses (sõiduki kasutamine vastab sõiduki tavapärasele otstarbele). Hagejale ei tekitatud kahju mootorsõiduki sihipärase kasutamisega mootorsõidukina liikluses. Sõidukit kasutati väljaspool tavapärast liiklussituatsiooni tahtliku isiku- või varavastase süüteo toimepanemiseks, mida ei saa käsitada mootorsõiduki sihtotstarbelise kasutamisena liikluses. Sõidukit kasutati tahtlikult süüteo toimepanemiseks (sõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend). Samuti ei olnud tegemist tavapärase liiklussituatsiooniga. Enne kui sõiduk sõitis teelt hoovi, tuli kahju tekitajal lahti murda hageja tegevuskoha väravad, sest hageja tegevuskoha territoorium oli suletud liiklusele. Territoorium oli suletud väravatega, et takistada sinna sissepääsu. Kuriteo toimepanemiseks murti automaatikaga suletud väravad eelnevalt lahti. Kostja on seisukohal, et väravatega suletud territoorium ei olnud kuriteo toimepanemise ajal liikluskindlustuse seaduse mõistes sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatav ala.
25.VÕS § 1057 tuleks kohaldada üksnes liiklusseaduses sätestatud juhtudel, st seoses teeliiklusega ning muudel juhtudel kohaldatakse VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 kui riskivastutuse üldsätteid. Kostja osutab, et lähtuvalt LKindlS § 23 ei saa tema vastu VÕS § 1056 alusel täitmise nõuet esitada.
26.LKindlS § 43 on kohaldatav üksnes liikluskindlustusandjate vaheliste vaidluste puhul. Hageja seisukoht, et LKIndlS § 43 laieneb igasugustele kindlustusandjate vahelistele vaidlustele on vastuolus liikluskindlustuse seaduse mõttega ja liikluskindlustuse seaduse reguleerimisalaga. Hageja tõlgenduse kohaselt peaks kostja garanteerima kogu vabatahtliku kindlustusturu vaidlusi. Liikluskindlustuse seaduse ega halduslepingu kohaselt selliseid ülesandeid kostjale ette nähtud pole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused: 27.1 14.12.2018 esitas hageja taotluse 11.12.2018 toimunud kohtu eelistungi protokolli parandamiseks. Hageja sõnavõtu kajastuses protokolli lk 2 üle-eelviimases lauses on märgitud järgmist: „/.../ Meie oleme seisukohal, et kaks liikluskindlustusandjat LKF ja Xxxx ei suuda omavahel kokku leppida, kes peab hüvitama kahju kannatanule.“ Ja eelviimases lauses : „/.../ Kui kannatanule on kahju hüvitatud, siis võivaks kaks liikluskindlustuseandjat edasi vaielda, kes kellele hüvitab /.../“. Hageja palub sõna „liikluskindlustuseandja“ asendada sõnaga „kindlustusandja“, kuna pooled ei pea Xxxx-t käesolevas asjas liikluskindlustusandjaks. Hageja käsitles kostjat ja Xxxx-t kui kindlustusandjaid üldisemalt. 27.2 Kostja ei vaidle oma 08.01.2019 seisukohas protokolli parandamisele vastu. 27.3 TsMS § 53 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb 11.12.2018 istungi protokollis hageja taotletud parandused.
28.TsMS § 449 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
29.Pooled on soovinud vaheotsuse tegemist ning nõustunud, et vaheotsusega tuleks lahendada järgmised küsimused (vaheotsuse piirid) (vt ka t lk 100 jj ning t lk 124 jj): 1) kas kostja vastustab hageja ees LKS § 43 punkti 1 alusel; 2) kas 11.10.2017 xxxx toimunud juhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga LKS § 8 tähenduses; 3) kui hagejal nõudeõigus LKS § 43 p 1 alusel puudub, kas kostja vastutab sellisel juhul LKS § 43 p-st 2 koostoimes LKS § 23 lg 1 p-ga 1.
30.Kohus on lisanud vaheotsuses lahendatavate küsimuste hulka ka vaidluse selle üle, kas hagejal on nõudeõigus, kuivõrd hageja nõude põhjendatuse üle ei saa seda küsimust käsitlemata hinnangut anda.
31.Kostja on põhjendanud vaheotsuse taotluse esitamist sellega, et hüvitamiskohustuse ulatuse väljaselgitamiseks on vajalik liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju detailne väljaselgitamine. Nõude suuruse ja koosseisu kohta on hageja esitanud küll mahukad dokumendid, kuid kostja arvates ei ole need kahju koosseisu ja suuruse kindlaks tegemiseks piisavad. Nõue puudutab 12-le isikule tekkinud erinevat kahju, mis omakorda koosnevad mitmest komponendist. Seejuures kuuluvad osad mootorrattad välismaalastele ja nõude väljaselgitamisel tuleb muuhulgas välja selgitada, mis riigi õigus kohaldub hageja ja kahjustatud isikute vahelisele õigussuhtele.
32.Kohus nõustub pooltega, et praegusel juhul on menetlusökonoomika seisukohalt mõistlik teha vaheotsus TsMS § 449 lg 1 alusel ja selgitada esmalt välja, kas hagejal on LKS alusel nõudeõigus kostja vastu või on hagejal nõue kindlustusandja (Xxxx) viimasega sõlmitud varakindlustuslepingu alusel. Alles siis, kui hagejal on LKS alusel nõue kostja vastu, on asjakohane asuda välja selgitama hagejale tekitatud kahju koosseisu ja suurust. Kohtu hinnangul täidab vaheotsus praegusel juhul eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väheste kulutustega võimalikult lühikese aja jooksul (TsMS § 2).
33.Hageja nõudeks on 11.10.2017 xxxx toimunud juhtumi tõttu tekitatud kahju hüvitamine ja kahju seisneb hageja tegevuskoha hoone vitriinakna parandamiseks kulunud summas 3 396 eurot ja hageja salong-töökojas asunud 13 mootorratta detailide väljavahetamisest tulenevas kulus summas 107 989 eurot. Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist.
34.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
PPA 27.10.2017 vastuskirja kohaselt (t lk 7) toimus 11.10.2017 kl 07:43 (kindlustusjuhtumi teate esitamise kellaaeg /kohtu märkus/) xxxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx sõitis läbi akna hoonesse, kahjustades akent, seina ning hoones olevaid mootorrattaid. Sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ja tema andmeid pole veel välja selgitatud. Sõidukil puudused registrimärgid. Selles faktis on alustatud väärteomenetlus liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja 236 lg 1 tunnustel.
-
PPA 27.10.2017 vastuskirja kohaselt olid väravad poolavatud asendis ja liiklusõnnetusele viitavaid jälgi ei tuvastatud. Väravate kinnitused olid lahti keeratud käsitsi ja kokkupõrget sõidukiga ei ole toimunud (t lk 7).
-
Sõidukil on ärandamise tunnused, sõiduk pole Eestis registreeritud (Saksamaal toodetud) ja puudub teave, et keegi seda taga otsiks. Sõiduki tagumine luuk oli eelnevalt purustatud ja tagaistmed pandud kinnisesse asendisse, et peale hoone vitriinaknasse sõitmist oleks lihtsam sõidukist lahkuda (t lk 7).
-
Hageja on 23.02.2017 sõlminud kindlustuslepingu Xxxx-ga (t lk 13 jj) ettevõtte vara (inventar, seadmed hoones, kaup (s.h mootorsõidukid) hoones) kindlustamiseks xxxx kindlustusperioodiga 26.02.2017 kuni 25.02.2018.
-
F J on 18.10.2016 sõlminud kindlustuslepingu Xxxxga xxxx asuva hoone kindlustamiseks (t lk 17 jj).
-
Kindlustusjuhtumi kohta on F J avaldanud politseile järgmist: „Olen veendunud, et tegemist ei ole liiklusõnnetusega, vaid tahtliku vandalismiaktiga, mille eesmärgiks oli
lõhkuda minu hoonet ja garaažis olevaid sõidukeid. Liikluses mittekasutamiskõlblikku sõidukit kasutati sisuliselt relvana.“ (t lk 23). -
Hoone xxxx on F Je elukoht ja samas hoones tegutseb ka Fredy OÜ – ettevõttes peale F Je teisi töötajaid ei ole (t lk 106). Majaosa, millesse sõiduk sisse sõitis, on Fredy OÜ salong ja töökoda. Õueväravad olid suletud, need avanevad puldiga ja on automaatsed (t lk 105 jj).
-
29.12.2017 keeldus Xxxx kindlustushüvitise maksmisest eritingimuste p 6.1.2 ja LKS § 61 lg 1 alusel (t lk 26).
-
06.02.2018 tegi kostja kahjuhüvitisest väljamaksmise keeldumise otsuse, kuna tegemist ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga – kahju on tekitatud sõidukiga, mida ei ole kasutatud sihipäraselt mootorsõidukina liikluses (t lk 27).
-
Lepitusmenetluse lõpetamise otsuses 25.06.2018 on lepitaja andnud oma hinnangu vaidlusküsimuses osas ja leidnud, et 11.10.2017 tegu võib vastata KarS 203 lg 1 sätestatud tunnustele, mis viitavad, et kahju ei tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega (t lk 39). Lepitajale teadaolevatel asjaoludel kuulub piirdeaia kahju lepingu alusel hüvitamisele Xxxx poolt (t lk 38 jj).
-
Xxxx ja hageja on kindlustuslepingus kokku leppinud rakendada Xxxx ettevõtte varakindlustuse riskide tingimusi KT.0904.13 (vt t lk 13 ja 46 jj), mille p 6.1.2 kohaselt vandalismikahju korral hüvitatakse maismaasõiduki otsasõidust tekitatud kahju, kui see ei kuulu hüvitamisele LKS alusel (t lk 46 ja lk 46 pöördel).
-
Hageja juhatuse liige ja üks osanikest on F J (avalikud andmed Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistris).
35.Hageja kinnitas 11.12.2018 toimunud kohtuistungil, et väärteoasja menetlemine seisab ning hageja on veendunud, et tegemist on tahtliku vara kahjustamisega. Samas ei ole kriminaal- ega väärteootsusega vara tahtlikku kahjustamist tõendatud. Samuti kinnitas hageja kohtuistungil, et tema tegevuse ja elu häirimiseks (F Je elu ja tegevuse) on korduvalt toime pandud rikkumisi, mis ei kvalifitseeru ehk otseselt kuritegudena, kuid millega soovitakse F Jt mõjutada. Seetõttu on hagejal alust arvata, et ka seekordne juhtum on samalaadne.
36.Kostja arvates on sõiduk antud juhul kuriteo toimepanemise vahend ehk kahju ei ole toimunud liikluses.
37.Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, kuid on eri meelt kahju suuruse osas, kannatanu isiku osas ning õiguslikult selles, kas vaadeldava sündmuse puhul on tegemist: a) LKS alusel liiklusõnnetusega ja kohaldamisele kuulub LKS § 43 p 1 või alternatiivselt LKS § 23 lg 1 p 1 (ja VÕS § 1057 ); b) või hagejale tekitatud kahju eest vastutab hagejaga kindlustuslepingu sõlminud Xxxx vastavalt pooltevahelisele lepingule.
38.Hageja lähtub eeldusest, et tegemist on liiklusõnnetusega ning kahju tekitaja tsiviilõigusliku vastutuse eest vastutab kostja. LKS §-st 1 tuleneb, et liikluskindlustuse objektiks on isiku tsiviilvastutus, mis tekib liikluses 3.isikule sõidukiga kahju tekitamisest, erinevalt vabatahtlikust (sõiduki) kindlustusest, mille objektiks on sõiduk, mitte sõidukiga seotud isikute vastutus.
Selleks, et vaidluse lahendamiseks saaks LKS sätteid kohaldada, tuleb esmalt kindlaks teha, kas vaadeldava sündmuse puhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga LKS § 8 mõttes, sest see on eeldus LKS kohaldamiseks.
39.LKS § 8 lg 1 sätestab kindlustusjuhtumi positiivse definitsioonina järgmist: Kindlustusjuhtum on 3.isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib LKS-ist või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. LKS § 8 lg 2 sätestab tingimused, mille esinemise korral (hoolimata LKS § 8 lg 1 eelduste olemasolust) liikluskindlustuse kindlustusjuhtumisega tegemist ei ole ja need on: Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine: 1) sõidukis, sealhulgas õhu- ja veesõidukis, välja arvatud liinivedu tegevale parvlaevale peale- või mahasõidul; 2) paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks ürituseks; 3) avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil; 4) teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus. Vaidlust ei ole selles, et kahju tekitanud sõidukil ei olnud liikluskindlustust, kuigi LKS § 3 lg 3 alusel oli tal kindlustuskohutus. Vaidlust ei ole ka selles, et kolmandatele isikutele on vaadeldava juhtumiga kahju tekitatud. LKS § 8 lg 1 p 1 tulenev eeldus on kohtu hinnangul täidetud.
40.Hageja arvates on kahju kannataja tema, kostja leiab, et see on ebaselge, kuna mootorrataste omanik ei ole hageja. Kohus leiab, et vitriinakna osas võib kahju kannatajaks olla hageja tulenevalt hageja ja F Je vahelisest kokkuleppest hoone osa kasutamiseks (vara tasuta kasutamise leping 25.01.2014 p 2; t lk 135). Samuti võib kahju kannatajaks olla mootorratta xxxx osas (registrimärk xxxx) hageja, kuna ta oli kahju põhjustanud sündmuse ajal selle omanikuks. Mootorratas xxxx registrimärgiga xxxx osas kinnitavad kohtule hageja poolt esitatud tõendid, et selle omanikuks kahju põhjustanud sündmuse ajal oli Xxxx OÜ ja vastutavaks kasutajaks F J, seega mitte hageja OÜ Fredy. Kuna kohus käesolevas vaheotsuses kahju suurust ei analüüsi, siis piisab nõude põhjendatuse üle otsustamiseks sellest, et hagejal on osa kahju puhul kohtu hinnangul nõudeõigus olemas, kui isikul, kellel on kahju tekkinud.
41.Järgnevalt tuleb vaadelda, kas kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos (LKS § 8 lg 1 p 2). Kostja väidab, et sõidukit ei kasutatud tavapärasel viisil liikluses osalemiseks vaid pigem, kui kahju tekitamise vahendit (kuriteo toimepanemise vahend).
Hageja seisukoht on, et kuna kuriteo toimepanemist pole tuvastatud, siis ei saa väita, et sõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend. Samuti leiab hageja, et sõidukit kasutati selle tavapärasel viisil: teel või õuealal sõitmiseks. Kohus leiab, et tema ette toodud asjaolud on piisavad hindamaks, kas sõidukit on praegusel juhul kasutatud liikluses käitamisele iseloomulikul viisil ja selleks ei pea olema tõendina esitatud kuritegu tuvastavat kohtu- või prokuratuuri või uurimisasutuse lahendit. Sõiduki tavapärase kasutamise saab kohtu arvates tuvastada kõiki asjaolusid kogumis hinnates ka muudel alustel, kui lahend kriminaalmenetluses. Euroopa kohtu otsuses (suurkoda), 28.11.2017, I M P V jt / J M P S jt, C 514/16 (edaspidi Euroopa Kohtu lahend) on käsitletud mootorsõiduki kasutamise kohustuslikku vastutuskindlustust – Direktiiv 72/166/EMÜ – Artikli 3 lõige 1 – mõistet „sõiduki kasutamine“. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et „sõidukite kasutamine“ ei hõlma olukorda, kus sõidukit ei kasutatud õnnetusse sattumise ajal mitte transpordivahendina, vaid selle põhifunktsioon oli muu (Euroopa Kohtu otsuses käsitletud juhtumi puhul tööseadmena, et olla energiaallikas umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks). Käesoleva juhtumi asjaolud on kohtu poolt tuvastatuna lühidalt järgmised: 1) Sõiduk, millega kahju tekitati, oli Eestis registreerimata, sellel puudus numbrimärk ja liikluskindlustus, selle omanikku pole tuvastatud ja juhti samuti mitte. Sõidukil olid ärandamise tunnused – rooliümbruse armatuur katki ja juhtmed väljas (t lk 7); 2) Sõiduk oli kohandatud selliselt, et vitriinaknasse sõitmise järgselt oleks võimalik sõidukist kiiresti lahkuda: eelnevalt oli lõhutud tagaluugi aken ning istmed olid paigutatud kinnisesse asendisse (t lk 7). 3) Sündmus on toimunud 11.10.2017 kl 3-4 paiku (t lk 129 pöördel, viimane lõik /PPA 06.11.2017 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 17231502121/). 4) F J on veendunud, et tegemist on tahtliku vandalismiaktiga ja tahtliku kahju tekitamisega (t lk 23), samal seisukohal on ka hageja (t lk 147 pöördel; 11.12.2018 kohtuistungi protokoll). 5) Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitusorgani 25.06.2018 otsuse kohaselt viitavad sündmuse asjaolude sellele, et kahju ei ole tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega. 6) Hoone ja selle territooriumi omanik on F J (t lk 17, lk 23). Territooriumi väravad olid ööseks lukku pandud (t lk 106). Väravate avamisel ei ole kokkupuudet sõidukiga olnud (t lk 7) – väravate kinnitused on lahti keeratud käsitsi. 7) Hoone xxxx on F Je elukoht ja hoones tegutseb ka ettevõte Fredy OÜ, mis pakub klientidele eksklusiivset mootorrataste ümberehitusteenust (vt ka hagiavaldus ja t lk 106). Majaosa, mille aknast xxxx sisse sõitis, on Fredy OÜ salong ja töökoda (hagiavaldus ja t lk 106). 8) Hageja ja tema juhatuse liikme F Je suhtes on korduvalt ka varasemalt vandalismiakte toime pandud (vt 11.12.2018 kohtuistungi protokoll t lk 147 jj ning t lk 129 jj /kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade/). Kohus juhindub ka LS § 2 p 81, mille kohaselt tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.
Samuti juhindub kohus LS § 2 p 28, mille kohaselt liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Eeltoodud asjaolude alusel järeldab kohus järgmist: -
Xxxx kinnistu on aiaga piiratud ning väravaga lukustatud ala ning hoone ümbruse osa on maaomaniku poolt liiklemiseks ettenähtud ala siis, kui väravad on avatud. Kui väravad on suletud, nt öösel, kui Fredy OÜ salong-töökoda on suletud, siis ei ole tegemist liiklemiseks avatud alaga.
-
Kl 3 öösel (11-10-2017) ei saanud sõiduk tavapärase liiklemise käigus sattuda F Jele kuuluva kinnistu kinnisesse hoovi: Fredy OÜ töökoda oli öösel suletud ning väravad olid suletud. Seega sai sõiduk xxxx hoovi minna vaid tahtlikult ja muul eesmärgil, kui õueala kasutamiseks liiklemise eesmärgil. Xxxx õuealale sõiduki juhusliku sattumise välistab ka see, et lukustatud väravad olid eelnevalt käsitsi sihiklikult lahti murtud – sõiduk ei paiskunud õuealale liiklusõnnetuse käigus läbi suletud väravate.
-
Ka hageja salong-töökoja külastamiseks puudus kl 3 öösel vajadus ja ka hageja luba – väravad olid suletud. Kuid just töökoja külastamiseks on selle lahtioleku aegadel xxxx hoovi liiklemiseks kasutamine lubatud.
-
Pärast xxxx kinnistu väravate käsitsi lahti murdmist on sõiduk otsesuunal vitriinaknasse sõitnud (foto t lk 8, lk 11). Sellist tegevust on võimatu kogemata või mittetahtlikuks pidada.
-
Öisel ajal puudus kinnistu või ka hageja luba xxxx õueala liiklemiseks kasutamiseks.
-
Sõiduki tavapärasel viisil teel liiklemise eelduseks on sellel registrimärgi ja liikluskindlustuse olemasolu jms. Juhul, kui ei soovita sõidukit liiklemiseks kasutada, siis ei ole selle registreerimine ega kindlustamine vajalik. Kahju põhjustanud sõiduk oli ärandamistunnustega, registrimärgita, kohustusliku liikluskindlustuseta ning kohandatud hoonele otsesõiduks.
Seega ei saanud sõiduk 11.10.2017 kella 3-4 paiku öösel sattuda juhuslikult liiklemise käigus liiklemiseks suletud õuealale ning sõidukit ei kasutatud praegusel juhul tavapärasel viisil transpordivahendina liiklemiseks, vaid Xxxx hoones asuva Fredy OÜ töökoda-salongile kahju tekitamiseks. Sõiduki peamiseks funktsiooniks oli kasutada seda salongi akna jms lõhkumiseks, mitte teel tavapäraseks liiklemiseks. Seetõttu leiab kohus, et kuna puudub LKS § 8 lg 1 p 2 nimetatud tingimus – kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega, siis ei ole praegusel juhul tegemist kindlustusjuhtumiga LKS mõistes.
42.Hageja leiab, et tahtlik kahju tekitamine ei välista LKS kohaldamist. Põhimõtteliselt võib hagejaga nõustuda, kuid ainult siis, kui sõidukit kahju tekitamise käigus kasutatakse põhifunktsioonina siiski transpordivahendina ning esinevad ka muud LKS § 8 lg 1 sätestatud eeldused ja samaaegselt puuduvad lg 2 nimetatud välistused. Praegusel juhul LKS § 8 lg 1 eeldused ei ole täidetud.
43.LKS § 8 lg 1 eelduste tuvastamiseks ei ole kohtu arvates oluline, kui suurt kahju sõidukiga sooviti tekitada ja kas see on samane reaalselt tekkinud kahju suurusega. Oluline on vaid see, et kohtu ette toodud asjaoludel ei saanud sõiduki kasutamise põhieesmärk olla selle transpordivahendina kasutamine, eesmärk oli mootorrataste salong-töökoja omanikule kahju ja ebameeldivuste põhjustamine.
Seda kinnitavad ka varasemad vandalismiaktid, mis on kirjeldatud PPA 06.11.2017 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates (t lk 129), m.h nt 23.09.2017 aadressil Xxxx korraldatud kaks pommiplahvatust.
44.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on 23.02.2017 sõlminud ettevõtte varakindlustuslepingu Xxxx-ga ning kindlustusandja poolt väljastatud poliisi alusel (t lk 13 jj) on kindlustatud Xxxx hoones asuv kaup, inventar ja mootorsõidukid. Samuti nähtub kindlustuspoliisist nr 3937855/2 (t lk 17), et F J on kindlustanud Xxxx hoone. Ettevõtte varakindlustuse riskide tingimuste p 6.1.2 kohaselt hüvitab Xxxx hagejale kahju, mille otseseks põhjuseks on kindlustuskohas aset leidnud maismaasõiduki otsasõidust tekitatud kahju, kui see ei kuulu hüvitamisele LKS alusel. Kohus leiab, et LKS § 8 lg 1 eelduste puudumise tõttu ei kuulu LKS praegusel juhul kohaldamisele ning kahju ei kuulu seetõttu hüvitamisele LKS alusel. Seetõttu tuleb muude tingimuste olemasolu korral hüvitada hagejale kahju Xxxx-ga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.
45.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis ei kohaldu LKS § 43. Samal põhjusel ei saa kohalduda ka hageja poolt alternatiivsena esile toodud LKS §
23.Kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis ei asu kohus enam detailsemalt analüüsima ka seda, kes konkreetselt saab käesoleval juhul olla kahju kannatanuks ja seega ka hagejaks. Kohus on piisavas ulatuses tuvastanud, et OÜ Fredy saab olla vitriinklaasi purunemisest tuleneva kahju kannataja vara tasuta kasutamise lepingu alusel (sõlmitud F Je ja OÜ Fredi vahel 25.01.2014 p 2; t lk 135). Samuti saab hageja põhimõtteliselt olla kahju kannatajaks OÜ Fredy ja mootorrataste ümberehitustöid tellinud isikutega sõlmitud lepingu alusel. Vähemalt ühe mootorratta (xxxx, registrimärgiga xxxx) osas on kahju kannatajaks samuti hageja, kuna ta oli kahju põhjustanud sündmuse ajal mootorratta omanik. Kohtu hinnangul piisab nõude põhjendatuse üle lahendi tegemiseks sellest, et hageja on vitriinklaasi purunemisest tekkinud kahju ja vähemalt ühe mootorratta osas kahjustatud isikuks.
46.TsMS § 449 lg 2 alusel kohus ei tunnusta nõude põhjendatust kostja vastu ja seega jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus nõude põhjendatust ei tunnustanud, jääb hagi rahuldamata ja menetluskulud seega hageja kanda.
48.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
49.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.