Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-18-15823
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2019. a, Jõhvi
Kohtunik
Viljo Junolainen
Tsiviilasi
V B avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik):
Ajutine haldur:
V B (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost xxx) Eve Selberg, Advokaadibüroo Heringson GLO (Maakri 23a, Tallinn, e-post: [email protected])
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
xxx esitas 22.10.2018. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on töötu. Võlgnikul vara puudub. Kohus võttis 20.11.2018. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 07.01.2019. a kohtule aruande.
Maanteeameti vastusest nähtub, et nimetatud sõiduki registrikanne peatati 05.06.2017. a. Võlgniku sõnul purunes sõiduk avariis ja on registris arvele jäänud, kuid reaalselt seda enam alles ei ole. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Väärtpaberiregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 15.02.2018. a. Võlgnik on osaliselt töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassalt töötutoetus 215 kuni 242 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus. Lisaks on võlgniku pangakontole Eesti Töötukassalt laekunud karjäärinõustamise sõidukulu hüvitisi. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõiduja majutustoetusele sissenõuet pöörata. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 5,71 eurot ja mittearestitav sissetulek sotsiaal- ja töötutoetuse näol.
kohtutäitur Kristel Maalman, nõue summas 46 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);
kohtutäitur Kristel Maalman, nõue summas 472,66 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);
kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 118 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);;
kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 266,25 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);
kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 399,45 eurot, peamine sissenõudja xxx;
kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 200 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);
kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 354,71 eurot, peamine sissenõudja xxx.
Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 1 857,07 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluste kulud ning kohtutäiturite tasud.
Arvestades võlgniku sissetulekut puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks.
Pankrs § 22 lg 5 kohaselt märgib ajutine haldur aruandes, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku töövõime halvenemise ning suutmatuse keevitajana tasuvat tööd leida. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et kuni aprillikuuni 2018. a sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus on põhjustatud lisaks võlgniku poolt välja toodule ka võlgniku ohtlikust käitumisest liikluses. Viru Maakohtu 28.04.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3741 tunnistati võlgnik süüdi KarS 425 järgi, sest ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, lisandusid xxx ja Eesti Vabariigi nõuded xxx kaudu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et V B maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
Kohus rahuldab V B pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nõuete summaga kokku 1 857,07 eurot. Võlgniku on töötu, tema sissetulek on töötutoetus, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara.
Kohus kuulutab välja V B pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi pankrotihalduriks V B pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.