2-18-17153/6 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista kostjalt P M hageja Thetis OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 300 eurot ja esindajakulud 468 euro (sh käibemaks) ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hageja ja kostja ühisomandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 näeb ette, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

2-18-17153 TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Ühisomandi lõpetamine sellisel viisil, et kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning isik elab välismaal, ei ole tavapärane. Kohus on nõus sellise otsustuse tegema põhjusel, et ühisomandi lõpetamine on ka kostja, mitte ainult hageja huvides. Kostja elab juba aastaid Ukrainas, tema viibimiskoht ei ole teada. Ukraina Justiitsministeerium keeldus märtsis 2016.a Eesti Justiitsministeeriumile kostja viibimiskohta avaldamast. Kostja oma kinnistuosa ei kasuta ega hoolda. Kinnistu korrashoiu ja säilimise huvides ei ole, kui omanik kinnistuga kokkupuudet ei oma. Muuhulgas võib kinnistu väärtus sellisel juhul ka väheneda. Ühisomandi lõpetamisel avalikul enampakkumisel saavad mõlemad pooled omandiosa eest õiglase hüvitise. Hageja on esimese alternatiivina palunud kohtul lõpetada hageja ja kostja ühisomand täitemenetluse seadustikus sätestatud korras avalikul enampakkumisel müümise teel ning vara müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt, arvates enne maha müügikulud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning ühisomand kuulub hageja poolt taotletud viisil lõpetamisele. Lisaks otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmiseks kinnistu XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) võõrandamiseks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.1 toodud viisil. Täiendavalt otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga kostja nõusoleku kinnistu senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulud summas 780 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid:  06.11.2018.a hagiavalduse koostamine 4 h 30 min, tunnihinnaga 130 eurot, kokku 585 eurot;  09.01.2018.a seisukoha koostamine 0 h 30, tunnihinnaga 130 eurot, 65 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja esindajakulud ei ole hagiavalduse koostamise osas 1 h 30 min osas põhjendatud. Hagiavalduse kehateksti on käesoleval juhul kaks lehekülge. Võttes arvesse hagiavalduse päist ja resolutsiooni, siis asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks on 3 h. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulu 390 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ja esindajakulud 468 euro (sh käibemaks) ulatuses.