GK (isikukood XXXXXXXXXX) AJ (isikukood XXXXXXXXXX) LK (isikukood XXXXXXXXX) EE (isikukood XXXXXXXXXX) JI (isikukood XXXXXXXXX) PT (isikukood XXXXXXXXXX) KA (isikukood XXXXXXXXXX) TM (isikukood XXXXXXXXX) KK (isikukood XXXXXXXXXXX) KK (isikukood XXXXXXXXXXX) KS (isikukood XXXXXXXXXXX) LB (isikukood XXXXXXXXXX) VM (isikukood XXXXXXXXXX) MT (isikukood XXXXXXXXXX) JR (isikukood XXXXXXXXXX) RZ (isikukood XXXXXXXXXXX) RJ (isikukood XXXXXXXXXXX) UT (isikukood XXXXXXXXXXX) KK (isikukood XXXXXXXXXXX) RK (isikukood XXXXXXXXXXXXX) Aparent OÜ (registrikood 14268031) Osaühing Marru Invest (registrikood 11225423), Avaldajate (va Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu) lepinguline esindaja Tuulikki Laesson Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu seaduslik esindaja juhatuse liige RJ Puudutatud isikud: Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood 10102339) MM (isikukood XXXXXXXXXXXXX) LV (isikukood XXXXXXXXXXXX) EV (isikukood XXXXXXXXXXXX) SS (isikukood XXXXXXXXXXX) TŠ (isikukood XXXXXXXXXXXXX) KO (isikukood XXXXXXXXXXXXX) RV (isikukood XXXXXXXXXXXX) TH (isikukood XXXXXXXXXXXX) VK (isikukood XXXXXXXXXXX) MI (isikukood XXXXXXXXXXX) ET (isikukood XXXXXXXXXXX) SP (isikukood XXXXXXXXXXX) puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kirjalik menetlus
2(6)
1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2018 määrus muutmata.
2.Jätta Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu, GT, ER, RR, FP, MV, MJ, GU, MI, MP, LP, TL, SK, GG, GK, AJ, LK, EE, JI, PT, KA, TM, KK, KK, KS, LB, VM, MT, JR, RZ, RJ, UT, KK, RK, Aparent OÜ ja Osaühingu Marru Invest määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldajate kanda solidaarselt. Maakohtu menetluses puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad.
4.Määrata puudutatud isikute apellatsiooniastme menetluskuluks 165 eurot.
5.Välja mõista solidaarselt Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistult, GTlt, ERlt, RRlt, FPlt, MVlt, MJlt, GUlt, MIlt, MPlt, LPlt, TLlt, SKlt, GGlt, GKlt, AJlt, LKlt, EElt, JIlt, PTlt, KAlt, TMlt, KKlt, KKlt, KSlt, LBlt, VMlt, MTlt, JRlt, RZlt, RJlt, UTlt, KKlt, RKlt, Aparent OÜ-lt ja Osaühingult Marru Invest Aktsiaseltsi MV KAUBAD kasuks välja menetluskulu 165 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (korteriühistu), GT, ER, RR, FP, MV, MJ, GU, MI, MP, LP, TL, SK, GG, GK, AJ, LK, EE, JI, PT, KA, TM, KK, KK, KS, LB, VM, MT, JR, RZ, RJs, UT, KK, RK, Aparent OÜ ja Osaühing Marru Invest (avaldajad) esitasid avalduse Aktsiaseltsi MV KAUBAD, MM, LV, EV, SS, TŠ, KO, RV, TH, VK, MI, ET ja SP vastu korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku kokkukutsumise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kohustada puudutatud isikuid täitma korteriühistu põhikirja eesmärki ja keelata puudutatud isikutel põhikirja eesmärgi ning korteriühistu eluruumidest korteriomandi omanike õigustatud huvide rikkumine, sh esitada kas otse või läbi korteriühistu nõudeid eluruumide korteriomandite omanike vastu seoses eluruumidest korteriomandite omanike ning mitteeluruumidest korteriomandite omanike vahel käimasolevate kohtuvaidlustega. Koos avaldusega esitasid avaldajad esialgse õiguskaitse taotluse. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
2.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
3.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-dega 1 ja 2, kuna avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Maakohtu hinnangul on avaldus perspektiivitu ning avaldusega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldajad soovisid, et tunnistataks kehtetuks üldkoosoleku kokkukutsumise otsus või alternatiivselt tuvastataks üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse tühisus. Üldkoosoleku kokkukutsumise kui otsustuse ja vastava teate näol ei ole tegemist sellise otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada KrtS §-s 29 sätestatud 3(6)
korras. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja vastava teate avaldamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole avaldus esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus oli seisukohal, et avaldajad pöördusid kohtu poole ennatlikult. Juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ning sellisel üldkoosolekul võetakse vastu otsuseid, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed avaldajatele, on avaldajatel võimalik pöörduda kohtu poole üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudega.
4.Alternatiivse nõude esitamiseks puudus seadusest tulenev õiguslik alus, kuna kohus ei saa piirata isiku õigust esitada nõudeid teiste isikute vastu. Maakohus oli seisukohal, et avaldajatel puudub õiguskaitsevajadus, avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus ja selle põhjendused
5.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
6.Avaldajad ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja vastava teate avaldamine ei too avaldajate jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi. Maakohus jättis arvestamata, et KrtS § 23 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Seega esiteks juhul, kui 05.10.2018 toimuval üldkoosolekul ei peaks kohal olema piisav arv ühistu liikmeid, siis on puudutatud isikutel võimalik kokku kutsuda uus koosolek, mis on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Puudutatud isikute üldkoosoleku kokkukutsumise otsus mõjutab avaldajate õigusi selles osas, et kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, siis on ainuüksi kokkukutsumise otsusest ja teatest tulenevalt puudutatud isikutel võimalik kokku kutsuda otsustusvõimeline üldkoosolek. Korduskoosolekul on otsuste vastuvõtmiseks vajalik väiksem häälte arv. Antud juhul on vaidluse all ka see, kas puudutatud isikute poolt tehtud kokkukutsumise otsus ja teade on õiguspärased.
7.Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb MTÜS § 20 lg 6 kohaselt määrata üldkoosoleku päevakord. Üldkoosolekul saab otsustada üksnes neid küsimusi, mis on eelnevalt kindlaks määratud kokkukutsumise teates sisaldunud päevakorras. Teisisõnu ei ole võimalik jätta päevakorra küsimusi üldkoosolekul arutamata. Avaldajate etteheide avalduses oli, et puudutatud isikute poolt määratud üldkoosoleku päevakord on selgelt vastuolus hea usu põhimõtte ning heade kommetega, kuna puudutatud isikute ainsaks eesmärgiks on kasutada oma vaidluse all olevatest korteriomanditest tulenevat häälteenamust selleks, et nn võtta üle korteriühistu juhtimine ning selle toimimine.
8.Avaldajad rõhutavad, et neil puuduvad teised õiguskaitsevahendid 05.10.2018 toimuval üldkoosolekul toime pandavate õigusrikkumiste (hea usu põhimõttega vastuolus olevate otsuste vastuvõtmine) ärahoidmiseks, kui käesoleva avalduse esitamine koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Avaldajatel ei ole võimalik päevakorrast maha võtta seniste juhatuse liikmete ning eluruumidest korteriomandite 4(6)
omanike vastu tagasinõuete esitamist, samuti ei ole avaldajatel võimalik päevakorrast maha võtta seniste juhatuse liikmete tagasikutsumist. Seega omab avaldajate hinnangul puudutatud isikute otsus üldkoosoleku kokkukutsumise osas ning teate avaldamine avaldaja õigustele ja huvidele otsest tagajärge, mistõttu on avaldajate hinnangul olemas õiguskaitsevajadus.
9.Avaldajad ei pea eesmärgipäraseks ära oodata 05.10.2018 üldkoosoleku otsuseid ning seejärel pöörduda uuesti kohtu poole oma õiguste kaitseks. Seda eriti olukorras, kus juba antud hetkel on selge, et on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates määratud päevakord on ilmselges vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega ning heade kommetega. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldkoosoleku kokkukutsumise otsustus ja sellekohane teade ei ole otsus, mida oleks võimalik vaidlustada KrtS § 29 sätestatud korras, kuna see ei too avaldajate jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi. Avaldajate viide KrtS § 23 lg-le 1 on asjakohatu, kuna nimetatud sättest ei tulene alust üldkoosoleku kokkukutsumise tühiseks tunnistamiseks. KrtS § 23 lg 1 reguleerib uue üldkoosoleku kokkukutsumist, mitte üldkoosoleku otsuste õiguslike tagajärgede tekkimist ja selle sätte alusel on avaldajatel võimalik vaidlustada üldkoosoleku otsust, kuid mitte üldkoosoleku kokkukutsumist. Pelgalt asjaolu, et puudutatud isikutel on võimalus KrtS § 23 lg-st 1 tulenevalt uus üldkoosolek sama päevakorraga kokku kutsuda, ei tähenda, et avaldajate jaoks tekiks koosoleku kokkukutsumise teatest õiguslikke tagajärgi. Õiguslikud tagajärjed tekivad üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku kokkukutsumine ei tähenda veel seda, et koosolek otsuseid vastu võtab.
14.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et on selge, et puudutatud isikud on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates määratud päevakord on ilmselges vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega ning heade kommetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas menetluses üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud päevakorra hea usu põhimõttele ja headele kommetele vastavust hinnata. Kui avaldajad leiavad, et üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid on rikutud, on neil võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsus KrtS §-s 29 sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib, et 5(6)
18.10.2018 võttis maakohus tsiviilasjas nr 2-18-15388 menetlusse avaldajate avalduse 05.10.2018 erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
15.Seega puudub alus käesoleva määruskaebuse rahuldamiseks.
16.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega menetluskulud avaldajate kanda. Kuna maakohus ei edastanud avaldust puudutatud isikutele ja ei nõudnud neilt seisukohta, siis maakohtu menetluses puudutatud isikutel ei ole tekkinud menetluskulusid.
17.Kuna ringkonnakohus ei rahulda määruskaebust, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldajate kanda.
18.Puudutatud isikud esitasid 10.12.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tasutud määruskaebusele vastuse koostamise eest 165 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isikute lepinguline esindaja oli vandadvokaat Kristjan Tamm. Taotluse kohaselt on kulu kandnud AS MV Kaubad, kelle kasuks palutakse kulu välja mõista.
19.TsMS § 172 lg 8 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et ka hagita menetluses tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kohaldada üldnormina TsMS § 175 lg-d 1-31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude väljamõistmisel lähtumine nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et TsMS § 172 lg 8 esimeses lauses sätestatu ei võimalda kohtul hagita asjade puhul (nt avalikult teelt juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel) arvestada nende erinevat iseloomu (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213, p 13 ja 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on ka käesolev tsiviilasi selline hagita asi, milles lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel saab lähtuda TsMS § 175 lg-test 1–31 ega tule juhinduda TsMS § 172 lg-st 8.
20.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et määruskaebuse menetlemisel oli vastustajate (puudutatud isikute) lepingulise esindaja poolt 1 tunni kulutamine põhjendatud. Tunnitasu määr 165 eurot ei ole oluliselt erinev tavapärasest vandeadvokaadi tasumäärast. Kuna avaldajad esitasid ühise määruskaebuse ja avalduse, siis vastutavad nad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt välja mõista 165 eurot AS MV Kaubad kasuks. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.