Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud A M esitas 21.11.2018 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik viiibimist vanglas ja võimetust teenida raha määral, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul ka vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 116 000 eurot. A M on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 09.01.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on A Mi kohustuste suuruseks vähemalt 109 037,90 eurot ning igasugune vara, millele oleks võimalik sissenõue pöörata, puudub. Sealjuures puudub vara ka edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu ehk kuriteo toimepanemine, mille tagajärjel sattus isik vanglasse. Tegemist ei olnud pankrotialase kuriteoga. Alalise maksejõuetuse tekkimise ajaks saab halduri hinnangul lugeda juba 2011. a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata A Mi pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja A Mi pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 109 037,90 eurot ning vara puudub. Võlgnik viibib vanglas, tema sissetulek on 0,64 eurot tunnis ning igasugune likviidne vara puudub, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Võlgniku suhtes on algatatud 18 lõpetamata täitemenetlust. Ajutise halduri määramisega seoses on need peatatud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus A Mi pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur on 09.01.2019 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 6,7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 683,40 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste suuruseks 121,92 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) arvelduskontole nr EE462200221056801647. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 207 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise 121,92 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.