XX ja YY hagi aktsiaselts BAMBONA vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
33 224,72 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja: aktsiaselts
BAMBONA
(registrikood 10399486), lepingulised esindajad vandeadvokaat KarlMorten Jõgi, vandeadvokaadi abid Villy Lopman ja Angela Kase
Istungi toimumise aeg
05.12.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja YY, hagejate esindaja vandeadvokaat Raul Talts ja nõustaja KK ning kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaadi abid Villy Lopman ja Angela Kase
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta solidaarselt XX ja YY kanda.
4.Aktsiaseltsi BAMBONA taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata aktsiaseltsi BAMBONA apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1620 eurot.
5.Välja mõista aktsiaseltsi BAMBONA kasuks XX-lt ja YY-lt solidaarselt apellatsiooniastme menetluskulud 1620 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1620 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja 1) ja YY (hageja 2, koos hagejad) esitasid hagi aktsiaseltsi BAMBONA (kostja) vastu kahjuhüvitise 30 229,55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 566,37 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tartus Teguri tänav 45d asuva kinnistu (registriosa nr 4261103, hagejate kinnistu) ühisomanikud. Hagejate kinnistut haldab osaühing FORMIXI (haldaja). Hagejate kinnistu idaküljel asub kostjale kuuluv Teguri tänav 47 kinnistu (registriosa nr 2884103, kostja kinnistu). 09.04.2016 toimus kostja kinnistul tulekahju, mille tekkekohaks olid kostja kinnistu edelanurgas ladustatud puitmaterjalist puuviljakastid ja -alused, mis olid täidetud põhuga. Põlema läinud puuviljakastidelt ja -alustelt kandus tuli edasi kostja kinnistul asunud laohoonele ja veoautole. Põlengust sai tule- ja kuumakahjustusi hagejate kinnistu idaservas põhjalõuna suunal paiknev hoone (garaaž-töökoda) ja selle sisseseade. Tuli ja kuumus kandus hagejate kinnistul olnud garaaž-töökoja idaseinani ja kahjustas hoone ühekorruselist osa umbes 40 m laiuselt. Kuumakahjustusi sai ka hagejate kinnistul paikneva hoone kahekorruselise osa räästaplekk ja katuse rullmaterjal.
3.Päästeameti sündmuse kirjelduse andmetel sai tuli alguse põlevmaterjalist alustest. Aluste hunnikud olid umbes 5 m kõrged. Hagejate kinnistul ja kostja kinnistul oleva betoonmüüri vahe ei olnud rohkem kui 3,35 m. Tule levikut soodustavaks asjaoluks oli kostja laohoone kõrval lahtisel platsil olev põlevmaterjal. Hagejate kinnistul asuva 2(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357 garaaž-töökoja küttesüsteem vastas kõigile tuleohutusnõuetele. Tulekahju ei saanud algust hagejatele kuuluvalt kinnistult.
4.Kostja rikkus seadusest tulenevat kaitsenormi ja vastutas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel. Rikutavaks kaitsenormiks on tulekahju ajal kehtinud tuleohutuse seaduses (TuOS) § 19 lg 1 ja siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi: määrus) § 3 lg 1 ja § 5 lg 2. Viidatud määruse kohaselt tuleb põlevmaterjali hoiustada hoonest vähemalt 4 m kaugusel. Kuna kostja ladustas laoplatsil põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3, siis tuli põlevmaterjali hoidmine kooskõlastada Päästeametiga, mida kostja ei teinud.
5.Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et kostja ladustas jäätmeid. Kuna kostja kasutas puuviljakaste uuesti ja neid ei olnud ära visatud, siis ei olnud tegemist jäätmetega. Hagejad leidsid, et kostjale oli ettenähtav oma käitumisega tuleohu (ja kahju) põhjustamine. Alternatiivselt tulenes kostja vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. Kui kaitsenorm puudub, siis lasus kostjal selles olukorras käibekohustus, mida ta rikkus. Hagejad märkisid, et asjaolu, et 2015. aasta tuleohutuskontrolli käigus ei tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumisi puuviljakastide ladustamise osas, ei tähenda, et sellist rikkumist ei olnud tulekahju toimumise ajal. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja ei rikkunud seadusest tulenevat kohustust ega käibekohustust. Pärast tulekahju toimumist läbiviidud kriminaalmenetluses ei tuvastatud kostjapoolset rikkumist. Määruses toodud nõuete kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Kostja ei hoidnud põlevmaterjali tuleohtlikult ega hagejate kinnistul olevale ehitisele liiga lähedal. Määruse § 3 lg 2 kohaldamise eeldus on, et hoones viibivad püsivalt inimesed ja ladustatakse põlevamaterjale. Hagejate kinnistul asuval ehitisel puudus kasutusluba, seega ei tohiks nimetatud hoonet kasutada ja seetõttu ei saanud seal püsivalt viibida inimesi. Kostja ei ladustanud põlevmaterjali, vaid põlevmaterjalist jäätmeid. Määruse § 4 lg 3 kohaselt tuleb ladustada põlevmaterjalist jäätmeid hoonetest vähemalt 2 m kaugusel. Kuna kostja ei ladustanud põlevmaterjali, siis ei rikkunud kostja ka kohustust kooskõlastada põlevmaterjali hoidmine Päästeametiga. Kostja ei rikkunud teisi nõudeid tulekahju tekkimist ja levimist vältivate meetmete rakendamisel (TuOS § 3 lg 1, p-d 1, 2, 5 ja 8).
8.Kostja oli seisukohal, et tuleohutusnõudeid rikkusid hagejad ning tulekahju oli põhjustatud hagejate tegevusest. Hagejate kinnistul asuv juurdeehitus, mille kahjustamist hagejad kostjale ette heitsid, oli ehitatud omavoliliselt ning see oli ebaseaduslik. Ehitis ei vastanud ehitusloas sätestatud tingimustele ning sellel puudus kasutusluba. Hagejad peavad kasutusloata garaaž-töökojas autovärvimistöökoda, mille juurde kuulub mitme korstnaga katlamaja. Kostja leidis, et tegeledes garaaž-töökoja pidamisega kasutusloata ehitises (sh kasutusloata tulekoldega katlamajas), rikkusid hagejad hoolsus- ja tuleohutusnõudeid ega käitunud käibes vajaliku hoolega. Hagejad rikkusid tuleohutusnõudeid ka garaaž-töökoja ehitamisel/laiendamisel. Tulekahju põhjustas garaaž-töökoja korstnast väljalennanud säde. 3(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
9.Hagejatele tekitatud kahju suuruse osas leidis kostja, et see oli tõendamata ning kahju ja kostja õigusvastase teo vahel puudus põhjuslik seos. Hagejad ei tõendanud, et tulekahju kahjustas hagejate kinnistut just arvetel ja hinnapakkumisel nimetatud ulatuses. Hagejatele tekkis kahju hagejatest endast tulenevalt. Hagejad ei tõendanud ega põhjendanud, kuidas oleks arbuusikastide teistsugune ladustamine või ladustamise kooskõlastamine Päästeametiga ära hoidnud tulekahju.
10.Kostja tõendas, et ta järgis enda kinnistul tuleohutusnõudeid ja käibes vajalikku hoolt ning tulekahju ei tekkinud kostja objektiivse hooletuse tagajärjel. Täiendavalt märkis kostja, et kuna tulekahju sai alguse hagejate rikkumistest ja hagejate (ehitus)nõuetele mittevastavast töökojast, eksisteeris käesoleval juhul alus hagejate nõude VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamiseks nullini. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määras kostja menetluskuludena kindlaks 6927,50 eurot. Hagejatel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
12.Vaidlust ei olnud selles, et 09.04.2016 toimus kostjale kuuluval kinnistul tulekahju ja hagejate kinnistul asuv ehitis sai selle tagajärjel kahjustada.
13.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on isiku tegu eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kui nimetatud nõude eeldus ei ole täidetud, siis kontrollib kohus kahju tekitamise õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, kui selle tagajärjel rikutakse kannatanu omandit. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada hagejate kinnistul asuv ehitis. Kuna hagejate omandit rikuti, on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi eelduslikult õigusvastane.
14.Maakohtu hinnangul oli asjatundja KV arvamuse ja kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et tulekahju sai alguse lahtise tule allikast ja selleks allikaks oli hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast lennanud säde. Tunnistajate ütlustega ja kriminaalasjas kannatanu ülekuulamise protokolliga oli tõendatud, et 09.04.2016 küttis hageja 2 garaaž-töökoja katelt ajavahemikus 08.30.–
13.00.Asjatundja LR tunnistuse kohaselt oli võimalik, et tulekahju põhjustas garaažtöökoja korstnast lennanud säde. Tunnistaja SR ütlustega oli tõendatud, et kinnistutel ei olnud kahtlast tegevust, mis võimaldas välistada süütamise versiooni. Asjatundja KV arvamuse, tunnistajate ülekuulamise protokollide ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga oli tõendatud, et kostja ladustas oma territooriumil puitkaste ja aluseid, milles oli pakendamisest jäänud põhku. Tõendatud ei olnud hageja väide, et kõik kastid olid täidetud põhuga. Lisaks oli sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et tulekahju sai alguse ladustatud kaubaalustest. Kostja väide, et betoonmüüri ja hageja kinnistu vahemaa on umbes 3,5 m, oli tõendamata. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et puitaluste virnad olid umbes 5 m kõrged. Nimetatud väide tuleneb üksnes väljakutset kirjeldanud andmetest, mille tõesust ei saa kontrollida ning pole teada, kellelt see info pärineb.
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
15.Hageja hinnangul oli rikutavaks kaitsenormiks TuOS § 19 lg 1 ja määruse § 3 lg 1 ja § 5 lg 2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas määruse § 3 lg-s 2 sätestatud nõuded, sest garaaž-töökojas ei viibinud püsivalt inimesi.
16.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja ladustas oma territooriumil põlevmaterjali või põlevmaterjalist jäätmeid ja millised määruse sätted sellest tulenevalt kohaldamisele kuuluvad. Maakohtu hinnangul olid kostja territooriumil ladustatud puidust kastid ja alused, milles oli põhu jääke, vaadeldavad põlevmaterjalist jäätmetena jäätmeseaduse (JäätS) § 2 mõttes. TuOS § 2 lg 3 järgi on põlevmaterjal süttiv aine, vedelik või valmistis, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku. Kostja on kohustatud isik pakendiaktsiisi seaduse (PakAS) mõttes, sest on isikuks, kes laseb Eesti turule kauba pakendeid. Pakendiseaduse (PakS) § 4 järgi on pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks JäätS § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. Kostja on oma kohustuse täitmiseks sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga lepingu jäätmete kogumiseks ning taaskasutamiseks. Hagejate viide, et leping on sõlmitud tagantjärele, ei olnud maakohtu hinnangul õiguslikult oluline, sest pooltevahelist lepingulist suhet tõendavad lisaks lepingule ka arved. Jäätmekäitluse korraldamist tõendavad täiendavalt osaühingu Contrailer vastus ja arved. Maakohtu hinnangul olid tunnistaja UK ülekuulamise protokollis esitatud väited kastide taaskasutamise kohta üldised ega lükanud ümber dokumentaalsete tõenditega tõendatud asjaolu. Samuti oli maakohtu jaoks ebausutav, et uuesti kasutamiseks mõeldud puidust pakendeid hoiti välitingimustes.
17.Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostja määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet. Tõendatud ei olnud, et kostja territooriumil oli ladustatud põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3. Tõendamist ei leidnud, et territooriumil oli ladustatud kaste ühtlaselt 19 m x 25 m x 5 m risttahukana. Tunnistaja UK ülekuulamise protokolli kohaselt olid kastid ladustatud 1,4 m kõrge betoonmüüri kõrguselt ning teine ja kolmas virn olid kõrgemad kui betoonsein ning et enamik kaste olid tühjad. Osa kaste sisaldas põhku, mis olid mõeldud arbuusidele pehmenduseks. Fotodelt nähtuvalt ei saanud kastid olla põhuga täielikult täidetud (I kd, tl 178–181). Maakohus lähtus Päästeameti arvamusest, et põlevmaterjali ruumala tuleb arvutada ilma õhuvahedeta (I kd, tl 118 pöördel, vastus küsimusele nr 3). Asjaolu, et kostja ei rikkunud määruse § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet kinnitab ka asjaolu, et Päästeamet on korduvalt kostja kinnistul viibinud enne tulekahju, tulekahju ajal ja pärast tulekahju, kuid ei tuvastanud uurimise käigus kostjapoolseid tuleohutusenõuete rikkumisi (I kd, tl 94).
18.Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostja määruse §-s 4 sätestatud nõudeid. Poolte kinnistute vahel asub betoonmüür. Nimetatud müür oli piisav, et täita määruse § 4 lg-st 2 tulenev tuleohutuse nõuet. Isegi kui eeldada, et hagejate kinnistul asuvas hoones viibisid püsivalt inimesed, siis oli täidetud ohutu kaugus 2 m.
19.Maakohus kontrollis, kas kostja rikkus muid käibekohustusi ja vastutab hagejatele tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt. Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning 5(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357 sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Sellised üldised käibekohustused on lepinguvälised ja seaduses otseselt sätestamata tegutsemise kohustused, mis tulenevad õiguste heas usus kasutamise kohustusest, sh keelust kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid.
20.Kinnistu omanikul on käibekohustus takistada tema kinnistult kõikvõimalike kahjulike mõjutuste levikut naaberkinnistutele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 loetleb kahjulikud mõjutused, mida naabrid peavad taluma. Tuli sellesse kategooriasse ei kuulu. Lisaks tuleb arvestada AÕS § 144 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Maakohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist, kuna realiseerunud oht ei olnud kostja mõjualas.
21.Hagejate kinnistul asuv garaaž-töökoda oli ehitatud ilma ehitusloata ning tõendamata oli selle küttesüsteemi tuleohutus ja nõuetekohane paigaldus. Korstnapühkija ei andnud aktis hinnangut küttesüsteemi ohutusele. Korstnapühkija ei kinnitanud tuleohutusnõuete täitmist, vaid üksnes korstna vastavust kõrguse nõuetele.
22.Maakohtu hinnangul oli realiseerunud oht hagejate mõjualas. Hagejate kinnistule oli ehitatud ebaseaduslik garaaž-töökoda, millele taotleti tagantjärele ehitusluba. Sellises olukorras pidid hagejad arvestama, et kostja territooriumil ladustatakse pakendijäätmeid ning et juurde ehitatav hoone ei tohtinud tekitada keelatud mõjutusi naaberkinnistule. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et garaaž-töökoda ei vastanud seaduses, projektis ega selle alusel väljastatud ehitusloas sätestatud tuleohutusnõuetele. Asjatundjate arvamuste kohaselt, kui garaaž-töökoja ehitamisel ei oleks kasutatud projekti ja ehitusloaga vastuolus olevaid ehitusmaterjale ning oleks ehitatud ehitis vastavalt ehitusprojektile, ei oleks hagejatele kahju tekkinud. Maakohtu hinnangul oli nimetatud järeldus mõistlikult põhjendatav, sest projekti eesmärk oli takistada kahjulike mõjude levimist.
23.Isegi kui kostjale saab ette heita käibekohustuse rikkumist, siis leidis maakohus, et käibekohustuse rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose kindlakstegemiseks VÕS § 127 lg 4 alusel uuritakse objektiivset faktilist olukorda. Maakohus tuvastas, et põhjusliku seose ahel sai alguse hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast lendavast sädemest. VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel loetakse ajaliselt eelnev sündmus (praegusel juhul korstnast välja lendav säde) hilisema sündmuse (praegusel juhul tulekahju) põhjuseks. Kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui hagejate kinnistul asuva garaaž-töökoja korstnast ei oleks tulesädet kostja kinnistul ladustatud puidust kastidele ja alustele lennanud.
24.28.02.2018 esitasid hagejad uue väite, et garaaž-töökoja ehitusprojekt ei vastanud sel ajal kehtinud ehitusseadusele ja sellega seonduvatele muudele õigusaktidele (ehitis ei pidanud vastama TP1 nõudele). Hagejad esitasid 15.03.2018 menetlusdokumendis uued väited, et projektis ettenähtud lahendust ei olnud ega ole võimalik 6(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357 ehitustehniliselt teostada ja projektis kajastatud soojustuskonstruktsioon ei vasta TP1 nõuetele. Tegemist oli uute väidetega, mida maakohus nende hilinenud esitamise tõttu ei arvestanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse ja palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et käesolevas asjas ei kohaldu määruse § 3 lg 2, kuna hagejate kinnistul asuvas garaaž-töökojas ei viibinud püsivalt inimesi. Määruse § 3 lg 2 kuulub kohaldamisele sõltumata kasutusloa olemasolust, sest normi eesmärk on kehtestada tuleohutuse nõuded inimelu kaitseks.
27.Pooltel oli vaidlus, kas puuviljakastide ja euroaluste näol oli tegemist põlevmaterjaliga või põlevmaterjalist jäätmetega. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et puuviljakastide ja euroaluste puhul oli tegemist põlevmaterjaliga. Selgitamaks välja, kas ladustatud puuviljakastide ja euroaluste puhul oli tegemist põlevmaterjaliga või põlevmaterjalist jäätmetega, tuleb lähtuda nii määruses sätestatud põlevmaterjalist jäätmete ladustamise mõistest kui ka JäätS-s sätestatud jäätmete mõistest. Määruse § 4 lg 1 kohaselt loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist konteineris, kottides või muul viisil. Kostja puuviljakastid ja euroalused ei olnud ladustatud ei konteineris, kottides ega muul viisil. Seega ladustamisviisi järgimata jätmise tõttu ei olnud kostja puuviljakastide või euroaluste puhul tegemist põlevmaterjalist jäätmete ladustamisega määruse mõistes. Kostja esindaja UK selgitas kriminaalasjas antud ütlustes, et osasid arbuusikonteinereid kasutas ettevõte uuesti, teised olid mõeldud utiliseerimiseks. Seega kasutas kostja territooriumil olnud põlevmaterjale uuesti ja tegemist ei olnud jäätmetega ega pakendijäätmetega PakS § 4 mõttes.
28.Hagejate jaoks ei olnud eluliselt ebausutav, et kostja hoidis euroaluseid välitingimustes. Kostja ei pane oma tooteid lahtiselt euroalustele, vaid tooted on omakorda pakendatud karpidesse.
29.Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse § 4 lg-id 2 ja 3. Määruse § 4 lg 2 kohaselt põlevmaterjalist jäätmete ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu. Hagejate hinnangul ei olnud kinnistute vaheline betoonmüür piisava kõrgusega hoidmaks ära tekkinud tulekahju, sest kriminaalasjas tuvastati, et leegid olid 9–10 m kõrgused. Kostja esindaja UK on kriminaalasjas antud ütluste kohaselt öelnud, et betoonseina ääres olev teine või kolmas virn oli kõrgem kui betoonsein. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et müür oli piisav kaitse tulekahju vastu on vastuolus faktiga, et hagejate hoone sai tules kahjustada. Samuti leiavad hagejad, et antud tõdemusega on kohus sisuliselt asunud asjatundja rolli.
30.Maakohus hindas tõendeid vääralt ning tuvastas seetõttu ebaõigesti, et hagejad kütsid garaaž-töökojas katelt pärast kella 13.00. Maakohus järeldas SR (Getz Eesti AS esindaja) ütlustest, et võimaliku süütamise versiooni võib välistada. Selline järeldus on meelevaldne, kuna SR ei viibinud sel päeval sündmuskohal. SR poolt antud ütlused 7(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357 kahtlustäratava tegevuse puudumise kohta on üleüldised, mitte ei käi tulekahju toimumise päeva kohta. Seega ei oma SR poolt antud ütlused tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kriminaalasja raames ülekuulatud asjatundja LR nentis vaid, et tehniliselt on võimalik garaaž-töökoja korstnast välja lennanud sädemega süüdata kostja territooriumil ladustatud põlevmaterjali, kuid ta ei väitnud, et nii see toimus. Maakohus hindas vääralt korstnapühkija akti. Hageja hinnangul ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse hagejatele kuuluval kinnistul paiknevast korstnast.
31.Maakohus eksis, kui leidis, et puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et kostja territooriumil oli põlevmaterjali ladustatud rohkem kui 1000 m3 ja määruse § 5 lg 2 nõudeid ei ole rikutud. Päästeamet märkis oma 06.12.2017 e-kirjas, et õhu sisaldust põhus on väga keeruline hinnata, mistõttu taandub praktikas koguse hindamine arvutuslikule tulemusele.
32.Hagejad ei nõustu maakohtu järeldustega, et kui garaaž-töökoja ehitamisel ei oleks kasutatud projekti ja ehitusloaga vastuolus olevaid ehitusmaterjale ja oleks ehitatud vastavalt ehitusprojektile, ei oleks hagejatele kahju tekkinud. Asjatundja KS märgib oma arvamuses, et ehitusprojektis pakutud kandeseinte lahendust ei ole ehitustehniliselt võimalik teostada, kuna projektis märgitud diagonaallaudise kasutamine välistab igasuguse märgkrohvi teostamise võimaluse. Garaaž-töökoja tegelikult rajatud fassaadilahendus oli tulele vastupidavam kui algses OÜ HASPO poolt koostatud projektis sätestatud lahendus. Kumbki projektis kajastatud soojustuskonstruktsioon ei vastanud ega vasta TP1 nõudele. TP1 tähendab seda, et hoone konstruktsioonid ei saa tulekahjus selliselt kannatada, et satuks ohtu hoone püsivus. Garaaž-töökoda käitus tulekahjus TP1 nõuetele vastava hoonena.
33.Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli tõendamata, et garaaž-töökoja küttesüsteem oli nõuetekohaselt paigaldatud ja tagas tuleohutuse. Korsten oli kinnitatud garaaž-töökoja vanale osale, millele väljastati ehitusluba 1996. aastal. Päästeameti tuleohutuskontrolli läbi viimata jätmine ei tähenda seda, et küttesüsteem ei ole nõuetekohane. Päästeamet ei pea läbi viima arbitraarseid küttesüsteemide kontrolle. Maakohtu järeldus ei põhine ühelgi õigusnormil. Igal aastal on korstent puhastanud ja kontrollinud tegevusluba omav korstnapühkija, kes ei tuvastanud küttesüsteemis puudusi.
34.Hagejad ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et sündmuse asjaolusid arvestades ei saa kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist ja realiseerunud oht ei olnud kostja mõjualas. Kohus viitas AÕS § 144 lg-le 1. Mõlemad asjatundjad on öelnud, et tulekahju tekkepõhjus oli kostja kinnistul asunud põhuga täidetud puuviljakastide süttimine. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et hagejate kinnistul asuv hoone on ohtlik naaberkinnistule, mis hoonestati alles 2003. aastal. AÕS § 144 lg-st 1 tulenev nõudeõigus on hoopis hagejatel, mitte kostjal. Hagejatel oli ja on õigus nõuda, et kostja ei ladustaks enda kinnistul põlevmaterjali, millest tuleneb oht hagejate kinnistule. Hagejate kinnistul asunud Teguri tänav 45d hoone oli kogu pikkuses olemas juba sel ajal, kui kostja asus rajama Teguri tänav 47 laohoonet ja pidi oma tegevuses arvestama hagejatele kuuluval naaberkinnistul oleva olukorraga. Maakohus jättis tähelepanuta, et Teguri tänav 45d hoone rekonstrueeriti osaliselt, mitte ei rajatud olemasoleva hoone juurdeehitust. 8(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
35.Apellatsioonkaebuses esitasid hagejad vastuväite maakohtu tegevusele. Maakohus eksis, kui leidis, et 28.02.2018 esitatud uued tõendid olid esitatud hilinenult ja jättis nendega seetõttu arvestamata ning hindamata asjaolu, et ehitustehniliselt ei olnud võimalik OÜ HASPO projektis kajastatud ehitustehnilisi lahendusi rajada. Maakohus andis 31.10.2018 toimunud istungil pooltele tähtaja 28.02.2018, et esitada tõendeid selle kohta, kas Teguri tänava 45d hooneosa rekonstrueerimisel kasutatud projektiväliste materjalide kasutamine omas mõju tekkinud kahju suurusele. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada ja hagi rahuldada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
38.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Maakohus on õigesti jätnud hagejate nõude rahuldamata. Järgnevalt vastab kolleegium hagejate apellatsioonkaebuse väidetele.
39.Hagejad esitasid kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju, mis oli väidetavalt tekkinud hagejate kinnisasjal paiknevale hoonele kostja kinnisasjal puhkenud tulekahju tagajärjel, hüvitamise nõude. Kostja vaidles nõudele vastu, väites, et tulekahju tekkepõhjuseks oli hagejate kinnistul paikneva hoone korstnast tulnud sädemed, kostja ei käitunud õigusvastaselt, kahju tekkimises puudub kostja süü. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane ja kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel puudus põhjuslik seos. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega.
40.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
41.Põhjusliku seose tuvastamisel on maakohus kohaldanud nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja tegevuse, milleks oli kaubakastide ja aluste ladustamine oma kinnistul viisil, et see võimaldas tule levikut naaberkinnistule, ja hagejatele tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Maakohus tuvastas, et hagejate kinnistul paiknevast korstnast lendunud sädemetest sai võimalikuks kostja kinnistule ladustatud kaubakastide ja –aluste süttimine. Seega sai põhjusliku seose ahel alguse mitte kostja kinnistult, vaid hagejate kinnistul paikneva kütteseadme korstnast. Juba eeltoodu välistab hagi rahuldamise.
42.Kolleegium ei nõustu apellantide etteheidetega maakohtu poolt tõendite ebaõigele hindamisele tulekahju tekkepõhjuste tuvastamisel. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on esitatud tõenditest kujundanud oma siseveendumuse tulekahju tekkepõhjuste kohta. Maakohus hindas järgmisi tõendeid. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo peainspektori KV 25.04.2016 arvamuse järgi sai tulekahju alguse lahtise tule allikast ja suure tõenäosusega lendus tuule tõttu kõrval asuval kinnistul asetsevate garaažide korstnast säde alla tuult olnud kuivadele kastidele ja põhule ning süütas need (I kd, tl 13). Lembit Lauri kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt on ta näinud, kuidas Teguri tn 47 (kostja kinnistu) kõrval asuva hoone katlamaja korstnast tuleb sädemeid, viimati nägi ta seda samal talvel õhtupoolikul, kui oli pime. Samuti tuli korstnast aeg-ajalt välja musta suitsu ja tunnistaja auto oli seetõttu kaetud tahmaga (I kd, tl 16 pöördel). UK ütluste kohaselt on hagejate kinnistul paikneva katlamaja kütmisel levinud kostja territooriumile ebameeldivat lõhna ja UK-le on teised isikud avaldanud, et hagejate korstna ots on olnud kütmisel hõõguv (I kd, tl 29). Kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulatud LR ütluste kohaselt oli tehniliselt võimalik puitkonteinerites paikneva põhu süttimine Teguri tn 45d töökoja korstnast (hagejate kinnistu) väljalennanud sädeme termilisel toimel (I kd, tl 52 pöördel). Tunnistaja KA ütluste kohaselt on Teguri tn 45d katlamaja korstnast tulnud varasemalt kärsahaisu, mis meenutab kummi, plastmassi või värvijääkide põlemist (I kd, tl 18 pöördel). Keskkonnaagentuuri 14.04.2016 õiendi kohaselt oli 09.04.2016 nõrk läänekaare tuul (I kd, tl 54). KV ülekuulamise protokolli kohaselt sai tuli alguse puuviljapakendite juurest ja levis sealt edasi (I kd, tl 57 pöördel). Maakohus on eelviidatud tõendeid kogumis hinnates tuvastanud õigesti, et suure tõenäosusega kostja puuviljakastid süttisid hagejate korstnast tulnud sädemetest. Seega tulekahju tekkepõhjus lähtus hagejate kinnistul paiknevast kütteseadmest. See, kas hagejate hoone, sh ka küttesüsteem, oli ehitatud vastavalt projektile, ei olnud põhjusliku seose tuvastamise aspektist määrava tähtsusega, kuid samas juhul, kui hoonele ei ole kasutusluba antud, on eelduslikult kontrollimata ka kütteseadmete vastavus nõuetele. Sellest, et korstnapühkija on küttesüsteemi kontrollinud, ei saa järeldada, et korstnast ei võinud kütmisel tulla sädemeid. 10(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
43.Apellatsioonkaebuses rõhutati, et maakohus ei ole hinnanud hageja YY kriminaalmenetluses antud ütlusi, mille kohaselt küttis ta 09.04.2016 katelt ise kell 8.30 kuni 13.00 ja katla kütmiseks kasutas ta küttepuid ja puitbriketti. KA ütluste kohaselt tuli ta kostja kontorisse pärast kella 13.00 ja kontorihoones viibimise ajal tundis ta lõhna, nagu keegi kütaks sauna, millele ta tähelepanui ei pööranud (I kd, tl 18 pöördel). Arvestades KA kriminaalmenetluses antud ütlusi, leiab kolleegium, et YY ütlused, et ta lõpetas enne kella 13.00 kütmise, on KA ütlustega vastuolus, kuna viimane tundis isegi hoones sees pärast 13.00 suitsuhaisu. Eeltoodu tõttu ei pea kolleegium hageja YY kriminaalmenetluses antud ütlusi usaldusväärseteks.
44.Ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonkaebuse põhjendused alust hinnata maakohtu järeldusi kostja tegevuse väidetava õigusvastasuse kohta maakohtust erinevalt. Hagejate väidete kohaselt oli kostja tegevus põlevmaterjali ladustamisel õigusvastane nii VÕS § 1045 lg 1 p 7 kui ka p 5 järgi.
45.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ladustas enda territooriumil jäätmeid (JäätS § 2 lg 2 , PakS § 4), milleks olid eelnevalt kauba pakkimiseks kasutatud puuviljade kastid ja kaubaalused, mis olid ladustatud vastavuses määruse § 4 lg-ga 1. See, et Uno Kivivälja kriminaalmenetluses antud ütlustest tulenevalt kasutati osa arbuusikastidest kostja poolt uuesti, ei anna alust järelduseks, et tegemist ei olnud jäätmetega. Uno Kivivälja ütlustest ei selgu, kui palju ja milliseid kaste taaskasutati. Vaidlust ei ole, et kostjal oli jäätmete töötlejaga lepingud jäätmete töötlemiseks sõlmitud ja kostja on töötlejale tasunud.
46.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud tuleohutusseaduses ja määruses toodud tuleohutuse nõudeid põlevmaterjali ladustamisele. Kuna tegemist oli jäätmetega, siis tuli lähtuda määruse §-st 4, mille lg 3 kohaselt peavad põlevmaterjalist jäätmed olema hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed 2 meetri kaugusel, milline nõue oli kostja poolt täidetud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja ladustas põlevmaterjali mahus enam kui 1000 m3. Päästeamet on 04.12.2017 e-kirjas selgitanud, et põlevmaterjali mahtu arvutatakse ilma õhuvahedeta (I kd, tl 118 pöördel). Hagejate arvates lükkab sellise järelduse ümber päästeameti 06.12.2017 täpsustav vastus hagejate esindaja küsimusele, milles hagejate esindaja soovis teada, kas siis, kui kastides asus põhk, peab tuvastama, palju oli põhus õhku. Kolleegium märgib, et küsimusest jääb mulje, nagu oleksid kõik kastid täidetud põhuga, mis on ekslik, kuna tõendatud on, et arbuuside pakendamiseks kasutatud kastide põhjas oli vähesel määral põhku. Seetõttu ei saa põlevmaterjali mahu määramisel lähtuda täpsustatud küsimusele antud vastusest.
47.Ebaõige on apellantide käsitlus, et kostja on rikkunud käibekohustust, ladustades oma kinnistule pakendijäätmeid. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on järginud tuleohutusnõudeid ja muude üldiste käibekohustuste rikkumine on jäänud hagejate tõendamata väiteks.
48.Maakohus on küll otsuses viidanud AÕS § 144 lg-le 1, kuid kuna sellel alusel nõuet ehitise või rajatise kõrvaldamiseks ei olnud esitatud, siis maakohus selle normi kohaldamise eeldusi tuvastanud ei ole.
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-15357
49.Kostja heitis maakohtule ette menetlusnormide rikkumist, kuna maakohus keeldus 28.02.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest. 31.01.2018 kohtuistungil andis maakohus pooltele võimaluse esitada kuni 28.02.2018 tõendeid vaidlusaluse asjaolu kohta, kas hagejate ehitisel kasutatud projektivälised materjalid omasid mõju tulekahju ulatusele ja kahju tekkimisele ja samuti tuli esitada hagejatel dokumendid kahju kõrvaldamisel kantud kulude kohta. Pooltele 01.03.2018 saadetud e-kirjas tõendite vastuvõtmise kohta ei ole maakohus väitnud, et tõendid olid esitatud hilinemisega. Kohus võttis tõendid vastu, kuid selgitas, et jätab tähelepanuta hagejate esitatud uue asjaolu ja selle kohta esitatud tõendid, milleks oli hoone vastavus TP1 nõuetele (II kd, tl 61).
50.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
51.Hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi jätta solidaarselt apellantide (hagejate) kanda.
52.Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on ringkonnakohtu menetluses menetluskulude suuruseks 5949,75 eurot, millele lisanduvad kulud kohtuistungil osalemise eest. Vastustajat esindasid ringkonnakohtus vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ning vandeadvokaadi abid Villy Lopman ja Angela Kase. Taotluse kohaselt on kulunud vastustaja esindajatel õigusabiteenuse osutamiseks enne ringkonnakohtu istungit 44 tundi ja 41 minutit. Vastustajate esindaja selgitas, et teenuse tunnihind on 135 eurot. Kohtuistung kestis 1 tunni.
53.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse keerukust arvestades ei olnud põhjendatud vastustaja poolt kolme lepingulise esindaja samaaegne tegevus. Kolleegium peab vajalikuks ajaks maakohtu otsusega tutvumiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 7,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja kohtuistungiks 1 tunni, kokku 12 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 1620 eurot. Kuna vastustaja on käibemaksukohustuslane, siis käibemaks hüvitamisele ei kuulu.
54.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.