Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi asjaolud, nõue (lk 20, 39) OÜ K-Print tellis OÜ-lt Gregoria merekaartide köitmise spiraalköitega. Nimelt saatis hageja 30.05.17 kostjale e-kirja, kus palus teha hinnapakkumine spiraalide panekuks merekaartidele, mis on trükitud A3 suurusega paberile, ja spiraal tuli panna pikemale küljele, tellimuse kogus oli 1020 tk. kostja vastas 30.05.17 et köite hind on 0,53 € ja pakkimine 8 €. Hageja tellikski 21.05.17 kirjaga spiraalköiteid tiraažiga 1020 tk, kus märkis, et see peab olema teostatud spiraaliga. Seega oli pooltel kokkulepe köitmistöö tegemiseks, tehingu hinnaks oleks olnud 1020 tk x 0,53€= 540,60€ millele oleks lisandunud 8€ pakkumise tasu/alus. Tellimust täites OÜ Gregoria kasutas spiraalköite asemel kammköidet, mille tõttu ei vastanud OÜ K-Print tellimusel tehtud töö lepingutingimustele.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõisa kuludelt TsMS § 177 lg 2 järgi OÜ K-lt viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited hagile (lk 46) tunnistab hagi osaliselt. Kostja tegi hagejale hinnapakkumise ning tellimuskirja alusel (vt hagi lisa 1) ja kostja märkis ära, et nemad teevad kammspiraaliga. Kuna kostja tegelebki ainult kammspiraaliga, siis ei osanud ta arvata, et hageja mõtleb mõnda teist spiraalköidet. Kostja pidas seda iseenesest mõistetavaks, et hageja tellis kammspiraali. Ka ei märkinud hageja, millist spiraalköidet tal täpselt vaja on. Kostja rõhutab, et 30.05.2017 hinnakirjas on märgitud pakkumine oli tehtud kammspiraaliga. Kostja leiab, et antud asjas on tekkinud pooltel arusaamatus seoses spiraaliga. Samuti tõi esile 6.07.2017 reklamatsioonis, et tegemist oli kammspiraaliga (Lisa 1). Kuna ka kostja näeb oma süüd, siis on nõus hüvitama 50% ulatuses, sest ka kostja kirjutas kammspiraali. Ka ei tulnud pärast hinnapakkumise ja tellimuskirja parandust ühtegi viidet selle kohta, et töö peaks ümber tegema või on puudustega. Praegusel juhul kostja püüdis täita oma kohustusi heas usus. See tuleneb sellest, et kostja teavitas ka eelnevalt, millist spiraali neil on. Kui tellija ei ütle midagi spiraali kohta, siis võib arvata, et hageja on nõus antud tingimustega. Ka kostja tehases oleval masinal on kirjutatud spiraal (Lisa 2). Ka teised tellijad on küsinud spiraali või kas teevad kammspiraali või spiraalköidet (Lisad 3-6). Lähtuvalt olemasolevast praktikast ja kogemusest arvaski kostja, et tellija mõtles kammspiraali Hageja jättis juurde märkimata, millist spiraali ta soovib ja seetõttu ei saanud kostja tahteavaldust kätte. Kostja ei nõustu hageja viivise suurusega. Viivitus perioodi eest 04.07.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni, on 44 päeva. Seega on viivis (0,78 eurot kord 144 päeva) kokku 112,32 eurot. Kostja palub viivist vähendada. Kostja on arvestanud viivist summalt 3753,96 eurot. Kuna kostja tunnistas hagi 50 % ulatuses, siis 3753,96 eurost 50% on 1876,98 eurot. 1876,96 eurot korda 0,021 % päevas on 0,39 eurot päevas. 0,39 eurot korda 144 päeva on 56,16 eurot. Kostja tunnistab hagi 50%, menetluskulud palub jätta poolte kanda. Kohtu põhjendused VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 I lause sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Võlaõigusseadus § 635 lõike 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja poolt kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusega 30.05.17 ja 21.06.2017 (lk 22, 23p) on hageja tõendanud, et pooled vahetasid tahteavaldusi selles, et hageja soovis kostjalt tellida köitmistöid, millega oli kostja nõus. Seega saavutasid pooled vastastikuste tahtevalduste vahetamise teel kokkuleppe ehk lepingu kooskõlas VÕS § 9 lg 1, 2 ja § 8 lg 1 ja mille järgi pidi kostja tegema hagejale merekaartide (mis olid trükitud A3 suurusega paberile), köitmistöid kokku 1020 tk ning et köite tk hind oli 0,53 € ning pakkimine vastavalt 8 €. Selles puudus iseenesest ka vaidlus. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud töövõtu leping VÕS § 635 lõike 1 järgi. Vaidlus on selles, millist liiki köitetöid pidi kostja tegema, kuna kostja leidis, et tema kui töövõtja tõlgendas hageja soovi saada spiraalköitega tooteid ja et sõna „spiraal“ kasutatakse nii spiraalköite kui kammspiraalköite puhul. Kostja lisas, et hageja jättis märkimata tellimuses, millist spiraalköidet ta soovib, kostja oli küsinud hagejalt, millist spiraali ta soovib. Seega tuleb vaidluses tõlgendada poolte ühist tahet, sõnade tähendust VÕS § 29 lg 1, 2, 3, 4,5 p1, 5 järgi. Nimelt tuleb eelmärgitud sätete järgi arvestada lepingu tõlgendamisel poolte ühist tahet, kui see tahe erineb sõnade üldlevinud tähendusest, siis tuleb lähtuda ühisest tahtest. Tõlgendamisel ei või olla aluseks ebaõige, ebaselge tähistusviis, mida kasutati eksimiste tõttu. Kui üks pool mõistis tingumust teatud tähenduses, kui teine pool seda teadis, pidi teadma, tõlgendatakse tingimust selliselt, nagu esimene pool mõistis. Kui ühist tahet pole võimalik kindlaks teha, siis tuleb lähtuda sellest, nagu sarnane isik seda mõistab, arvestada tuleb lepingueelseid läbirääkimisi. Samuti tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingueelseid läbirääkimisi ja vastaval tegevus ja kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavad tähendust Hageja poolt kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest 30.05.2017 ja 21.06.2017 nähtuvalt on hageja väljendanud selgelt, et ta soovib saada spiraalköidet. Kostja on kasutanud oma 30.05.2017 e-kirjas sõna kammspiraal (alumine e-kiri, lk 22, ka lk 40). Sellele on hageja 21.06.17 vastanud, et soovib saada spiraalköite tööd (lk 22, 40 ülemine e-kiri, lk 40p). Kostja on ise esitanud kohtule e-kirja (lk 55) 06.02.17, millele tugines ka hageja (vt hageja menetlusdokument 25.04.18 lk 60) ning mille kohaselt on hageja küsinud kostjalt, kas ta teeb spiraalköidet ? (küsimärgiga) mitte kamm aga just spiraal ? (küsimärgiga). Seega oli hageja küsimusest enne tellimise tegemist, võimalik üheselt aru saada, et hageja teeb vahet kammköitel ja spiraalköitel ja kostjal pidi olema see ka aru saada, et hageja eristab kahte köite viisi, mitte ei samasta neid (VÕS 29 lg 1, 3,4, 5 p 1). Hageja on esitanud kohtule kostja vastuse samal päeval märgitud 06.02.17 e-kirjale (lk 61), milles kostja on vastanud, et kostja ise ei tee spiraali, et seda teevad nad koostööpartnerite juures välismaal. Kostja esitatud e-kirjavahetusest teiste ettevõtjatega (lk 56) 08.01.18 (so pärast lepingu sõlmimist 2017), nähtuvalt on teised ettevõtjad esitanud küsimusi kostjale selle kohta, kas soovitakse kammtraati või spiraalköidet. Seega teevad samal alal tegutsevad isikud ehk köitjad selget vahet köitmisviisidel ja nende terminitel(VÕS § 29 lg 5 p 5). Poolte kirjavahetusest ei nähtu kuskilt, et hageja oleks samastanud spiraalköidet kammköitega. Seda, et tegemist on erinevate viisidega ja erinevate viiside kohta käivate terminitega, kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud Eesti Trüki ja Pakendi Tööstuse Liidu 11.10.2017 (lk 24) vastuskiri ja ekspertiis, mille kohaselt on tegemist erinevate köitmisviisidega, milledel on erinev hind, vastupidavus, ja et erialases töös kasutatakse ka vastavalt erinevaid termineid. Nii ei saa pooltevahelise lepingu tõlgendamisel aluseks võtta kostja poolte kohtule vastuses toodud selgitusi, et kammspiraal on samuti spiraalköide, kuivõrd on eksitav väljendusviis (VÕS § 29 2). Hinnates poolte omavahelist ekirjavahetust eelpool, kostja enda esitatud e-kirjavahetust teiste äriühingutega, hageja esitatud Eesti Trüki ja Pakendi Tööstuse Liidu ekspertiisi, leiab kohus, et mõlemad pooled teadsid seda,

et köitetöid on võimalik teha nii kammköites kui spiraalköites, et neil on vahe, st ei ole tegemist sama köitmisviisiga vaid erineva viisiga ning vastaval alal tegutsevad isikud eristavad neid viise ka erinevate mitte samade terminitega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ebaõige on kostja väide, et hageja ei väljendanud, millist spiraali ta soovib ja seetõttu ei saanud kostja hageja tahet kätte. Nimelt on hageja on eelnimetatud kirjades väljendanud vaid ühte soovi: saada spiraalköidet. Arvestades, et 1) hageja päris kostjalt 06.02.17, kas nad teevad spiraalköidet mitte kammköidet, 2) kostja vastas 06.02.17, et tema ise spiraalköidet ei tee kuid seda teevad partnerid, 3) hageja avaldas 30.05.17 soovi saada pakkumist spiraalköitele ja 21.06.2016 tellis teenuse vastavalt hinnapakkumisele, 4) pooled teadsid, et spiraalköite ja kammköite on erinevad köitmisviisid, 5) vastaval alal tegutsevad köitjad tunnevad ja eristavad erinevaid köitmisviise ja selle kohta käivaid termineid, leiab kohus, et lepingus tuleb VÕS § 29 lg 1, 2, 3, 4, 5 p 1, 5 järgi poolte ühist tahet ja köitmisviisi „spiraalköide“ tõlgendada nii, et hageja sooviski saada spiraalköidet mitte kammköidet ja nii mõistis ja pidi mõistma seda ka kostja. Et kostja on hiljem, st pärast tööde tegemist, asunud seisukohale, et kammköide on ka spiraalköide, nn kammspiraal, mida kasutatakse köitjate keelepruugis, ei ole kooskõlas ülalviidatud poolte e-kirjavahetusega ning kostja tõendid, millele kohus ka ülalpool viitas, seda ei kinnita. VÕS § 641 lg1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku. Hageja on tõendanud Eesti Trüki ja Pakendi Tööstuse Liidu 11.10.2017 (lk 24) ekspertiisiga, et kostja tegi köitmistööd kammköites, mitte spiraalköites. Seega ei vasta töö kokkulepitud tingimustele VÕS § 641 lg 1 järgi ning kostja on vastutav töö lepingutingimustele mittevastavuse eest 642 lg 1 järgi. VÕS 644 lg 1, 2 järgi peab tellija teatama töövõtjale töö puudustest ja seda kirjeldama. Hageja on tõendanud kohtule esitatud reklamatsiooniga 04.07.17 (lk 23), et on kostjat teavitanud töö puudustest, et 600 toodet on tehtud vales köites ehk kammköites ja puuduste kõrvaldamise kuludest ehk kahju suurusest, täites seega § 644 lg 1, 2 nõudeid. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö, lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 alusel on hageja nõudnud täitmise asemel kahju hävitamist, mis eeldab täiendava tähtaja andmist kohustuse rikkumise lõpetamiseks lg 2 järgi, välja arvatud siis kui on ilme, et täiendava tähtaja määramisel pole tulemust (lg 3). Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga 24.10.2017 (lk 27), et nõudis kostjalt, kes jättis reklamatsiooni rahuldamata, kahju hüvitamist 3498,31 eurot, mis on uue töö tegemise kulu. Vaidlus puudus selles, et kostja puudusi ei kõrvaldanud ega nõustunud sellega et ta oleks teinud vale viisiga köited. Seega leiab kohus, et täiendava tähtaja andmine kostjale VÕS § 115 lg 3 järgi ei olnud vajalik ja hageja võib nõuda kohustuse täitmise asemel § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 alusel kostjalt kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi on varaliseks kahjuks hageja kulud, mida ta peab kandma seoses sellega, et ta peab laskma teha uue töö ning kohtu hinnangul on sellel seos kohustuse rikkumisega § 127 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et kostja tegi puudustega töö, nagu eelpool

kinnitust leidis. Sellise kahju tekkimine on kohustuse rikkumise tagajärjena ka ettenähtav, st kui töövõtja (kostja) teeb puudustega töö ja puudusi ei kõrvaldada, siis tekivad tellijal (hagejal) uue töö tegemise tõttu kulud, mis on kahju. Selle üle, et hageja muu kahju ehk tööde maksumus on 3498,31 eurot, ei olnud vaidlust. Ka kahju kindlakstegemise kulud ehk ekspertiisikulud on kahju VÕS § 128 lg 2 järgi. Antud juhul on hageja ekspertiisikulude tekkimist tõendatud Eesti Trüki ja Pakendi Tööstuse Liidu arvega 19.10.2017 (lk 34) 255,65 €. Kostja väide, et ekspertiis on tehtud pärast reklamatsiooni, ei oma tähtsust, sest kostja ei olnud nõus puudusi kõrvaldama kuna leidis, et ta tegi töö nii nagu hageja tellis, mistõttu leiab kohus, et hageja oli õigustatud tegema kulutusi ekspertiisile, et tõendada, et tegemist on puudustega tööga ja on tekkinud kahju. Tulenevalt sellest, et hagejal on tekkinud kulud ehk kahju kostja poolt kohustuse rikkumise tõttu (puuduste töö), on põhjendatud hageja poolne kulu ka ekspertiisile summas 255,65 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, hageja kahju VÕS § 128 lg 1, 2 järgi on tõendatud ja põhjendatud kokku 3753,96 eurot. Kuna kostja kahju ei hüvita, ega ole, vaatamata sellele, et ta on nõusutnud hüvitama pooles ulatuses kahju, seda teinud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 127 lg 1,3, § 128 lg 1, 2, § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 alusel hüvitiselt viivist. TsMS § 367 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist protsendina võlast kuni kohustuse täitmiseni. Kostja leidis, et hageja viivise aritmeetiline arvestus on vale perioodi eest 04.07.2017 kuni hagi esitamiseni 05.01.2018. Järgnevalt kontrollib kohus viivist. VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi arvestatuna, kus aastane viivise määr on 8% aastas, on viivis järgmine: perioodi 04.07.2017 - 31.12.2017 ehk 181 päeva eest on see vastavalt 148,924266 eurot, perioodi 01.01.2018 - 05.01.2018 ehk 5 päeva eest see vastavalt 4,11393 eurot. Seega on viivis 186 päeva eest kokku 153,04 eurot ehk rohkem kui hageja ühekordse viivisena palub välja mõista ja enam kui seda on arvestanud kostja. Kuna kohus ei või nõude piire ületada, siis on põhjendatud viivis 152,22 eurot. Kostja leidis, et põhjendatud on kahju hüvitist vähendada. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on valmis olnud hüvitama pool osakahjust (mitte ekspertiisikuludest), osaliselt ka lõivu ehk näidanud üles head tahet, kuid sellega pole olnud nõus hageja. Seda kinnitab kohtule esitatud poolte kirjavahetus (03.11.17, lk 18, maksekäsu kiirmenetluse vastus, lk 30, hageja ekiri 28.12.17, lk 32, kostja e-kiri 29.12.17, lk 33, 06.07.2018, lk 68). Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole pooled kumbki järele andnud oma pakkumistes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd kostja on avaldanud soovi hüvitada kahju ja seda heastada, siis oleks kohtu hinnangul ebaõiglane kostja suhtes, kui kostja, kes on siiski eksimust (sõltumata sellest, et ta jäi seisukohale, et ta pole kohustust rikkunud), tunnistanud ja millele pole hageja mitte kuidagi vastu tulnud, peaks kahju hüvitama täies ulatuses. Samas arvestab kohus seda, et kostja pole hüvitanud hagejale midagi, arvestades nn selle pooles ulatuses hüvitamise pakkumist. Nimetatud kaalutlustel ja arvestades poolte käitumist teineteise suhtes, kohtu hinnangul alust

hüvitist VÕS § 140 lg 1 järgi vähendada 20% ehk teeks hüvitise suuruseks 3003,16 €. Kuna kostja ei ole midagi hüvitanud, ei ole alust vähendada ühekordses summas nõutud viivist. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista VÕS 127 lg 1, 3, 128 lg 1, 2, 115 lg 1, 101 lg 1 p 3, 6 ja § 113 lg 1 II lause hüvitist 3003,13 eurot, ühekordset viivist 05.01.2018 seisuga 152,22 eurot ja ning TsMS § 367 järgi alates 06.01.2018 viivist võlgnetavalt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hageja palus välja mõista hüvitise kokku 3753,96 ja ühekordset viivist 152,22 eurot, kokku 3906,18 eurot, kohus mõistis välja 3155,38 eurot (3003,16+152,22), mis moodustab 3753,96st vastavalt 80,8%. Seega kuulus hagi märgitud ulatuses rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud 80,8 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 19,2 % ulatuses hageja kanda. Kohus määrab rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.