Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Meeli Kaur ja Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2019. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-17495
Kohtuasi
Enc & Partners OÜ hagi COLM LLC OÜ vastu võlgnevuse 11 000 euro, kahjuhüvitise 750 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enc & Partners OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 276.64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Enc & Partners OÜ (registrikood 11473730) tehingulised esindajad vandeadvokaat Jako Laanemägi ja vandeadvokaadi abi Lea Tõnnison, seaduslik esindaja EK Kostja (vastustaja) COLM LLC OÜ (registrikood 11605485) tehinguline esindaja Erki Casar
Kohtuistungi toimumise aeg
7. detsember 2018. a
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 24. jaanuari 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta Enc & Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Enc & Partners OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Enc & Partners OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi COLM LLC OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 11 000 eurot, kohtueelsete õigusabikulude eest kahjuhüvitise 750 eurot ning viivise. Menetluse käigus vähendas hageja lepingu täitmiseks esitatud põhinõuet 27.60 euro võrra.
Pooled sõlmisid 10.04.2014 töövõtulepingu nr 10-4-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Pihlaka objektil kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud tööde eest tasuma. Hageja teostas ehitustöid objektil 2015. aasta maist kuni 2016. aasta jaanuarini. 2016. aasta jaanuaris teostatud ehitustööde kohta saatis hageja esindaja kostja esindajale arvestuse e-kirja teel 29.01.2016. Viidatud tabelist puudusid jaanuari kuu töötasude arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale arve nr 1090 teostatud ehitustööde eest 29 574 euro tasumiseks. Maksetähtajaks oli 11.02.2016. Kostja tasus arvest tähtaegselt 18 574 eurot ning tasumata on 11 000 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv töövõtuleping ning kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust. Hageja on enda kohustuse täitnud, mida kinnitab fakt, et kostja tasus osaliselt hageja esitatud arve. Seetõttu ei saa poolte vahel olla vaidlust hageja kohustuste täitmise üle. Kostja täitis oma kohustuse ainult osaliselt.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled töövõtulepingu p-s 8.1 kokku, et maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad ehitustööde vastuvõtmise aktide alusel. Lepingu p 4.4 kohaselt tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele ning p 6.2 järgi kohustub tellija tööd üle vaatama ja teostatud tööde aktid allkirjastama. Seega muutub hageja tasunõue sissenõutavaks, kui viimane on esitanud akti teostatud tööde osas ja aktis märgitud tööd on teostatud ja antud üle vastavalt lepingule. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kõikide tööde vastuvõtmist kinnitanud. Arve nr 1090 tasus kostja osaliselt üksnes seetõttu, et kostja usaldas hagejat ning tuli vastu viimase palvele saada tasu enne, kui lepingulised kohustused on täidetud. Kostja ei saa esitada vastuväiteid ehitustööde mahu osas või arve aluseks oleva materjali osas enne, kui hageja esitab arve aluseks olevad asjaolud: teostatud tööde liik, maht, ostetud kaup, tellitud teenus. Vastavate andmete esitamise võimalus on üksnes hagejal. Esitatud arvete loetelu ei tõenda, et hageja oleks täitnud eeldused, mis oleksid andnud õiguse nõuda arve tasumist, s.t arve aluseks olevate arvetes märgitud materjal või teenus oli seotud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus märgitud objektiga või kohustuste täitmisega. Hageja ei ole esitanud selgitust, mis tööde eest ta selle arve on esitanud.
Töövõtulepingu p-s 4.5. leppisid pooled kokku, et etapilised maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad ehitustööde vastuvõtmise aktide alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tööd, mille eest hageja tasu nõuab, vastu võtnud. Isegi kui osade tööde aktsepteerimisena käsitada arve nr 1090 osalist tasumist, ei ole tegemist tööde aktsepteerimisega ülejäänud osas. Hageja isegi möönab, et 29.01.2016 e-kiri ei sisalda 2016 jaanuarikuu töötasude arvestusi. Vähemalt 3885.11 euro ulatuses puudub hageja nõudel dokumentaalne alus, sest nii suur on erinevus 29.01.2016 e-kirjas esitatud arvete loetelu ja arve nr 1090 summa vahel. Ka ülejäänud 7114.89 euro osas ei ole hageja tõendamiskoormist täitnud. Kostja on hagejat korduvalt (e-kirja ja telefoni teel ning kokkusaamistel) teavitanud, et hageja arvet ei tasuta, sest tehtud töö on puudustega, puudub dokumentatsioon, hageja ei ole esitanud ülevaadet objektil kasutatud materjalide osas. Hageja ei ole edastanud Pihlaka 15 objektil teostatud tööd ja tarnitud materjale puudutavat dokumentatsiooni ning seda kogu lepingu täitmise vältel: ehituspäevikud, kaetud tööde aktid ning objektile paigaldatud ehitustoodete sertifikaadid. Lisaks ei vasta osa töödest lepingutingimustele, kuna hageja töödes on ehituslikud puudused ja hageja ehituse maksumus 35 443 eurot erineb projektijärgse ehituse maksumusest, milleks oli 28 403 eurot. Nimetatud hinnavahe on hageja tekitatud kahju. Kuna hageja ei esitanud nõuetekohast ülevaadet, millest koosnesid tasumiseks esitatud arved, siis tekkis kostjal kahtlus, et hageja esitab kostjale tasumiseks arveid materjalide ja teenuste eest, mida ei kasutata lepingu objektil. Kui kostja kontrollis arveid ja andmeid, mida hageja oli esitanud, selgus, et hageja soovib tasu materjalide eest, mida ei ole objektile tarnitud või mida ei oleks saanud teha arvel näidatud mahus, nagu näiteks betoon. Kostja palus, et hageja esitaks ülevaate objektil kasutatud materjali osas, mida hageja ei ole aga siiani teinud. Hageja ületas oluliselt lepingus märgitud eelarvet, mille ta ise koostas ning ei pidanud kinni lubatud tähtaegadest, mis tekitas kostjale olulise kahju. Eelarvest olid jäetud välja trepid, millest tulenev kahju on cà 10 000 eurot. Kostja esitab tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus tuvastab hageja nõude kostja vastu. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 24.01.2018 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et: - 10.04.2014 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 10-4-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Tallinnas Pihlaka tn 15 objektil kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma; - hageja esitas kostjale arve nr 1090 summas 29 574 eurot, millest hageja tasus 18 574 eurot 11.02.2016.
Poolte vahel oli vaidlus selles, kas hageja teostas lepingust tulenevaid töid ulatuses, mille eest ta esitas arve nr 1090 ning kas kostjal on tekkinud arve tasumise kohustus.
Hageja tugines asjaolule, et teostas arvel näidatud ehitustöid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ja saatis selle kohta kostja esindajale e-kirja 29.01.2016, milles puudusid
jaanuari kuu töötasu arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale ehitustööde eest arve 29 574 euro tasumiseks. Hageja leidis, et arve osalise tasumisega tunnistas kostja hageja nõuet. Kostja leidis, et arve osaline tasumine ei tõenda hageja nõuet ega pööra tõendamiskoormust ümber, kuna kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada.
Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmitud ei ole, kuid soovis tööde teostamist tõendada tunnistajate ütlustega, millele kostja vastu vaidles. Kohus jättis 27.09.2017 kohtuistungil hageja taotluse tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata põhjendusel, et hageja ei olnud oma nõuet selgelt välja toonud ja põhjendatud ei ole, et hageja asub tunnistajate ütlustega uusi tõendeid looma.
Õige on kostja vastuväide selle kohta, et hageja nõue on põhjendamata tulenevalt asjaolust, et ehitustöid ei ole kostjale üle antud. Pooled leppisid tööde üleandmise korras kokku töövõtulepingu p-s 8.1. Lepingu p 6.2. kohaselt oli tellija kohustatud etapiliste tööde valmimisel need üle vaatama ning teostatud tööde aktid allkirjastama või sellest põhjendatult keelduma 3 tööpäeva jooksul. Lepingu p-s 4.4. lepiti kokku, et lepingu eest tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele. Eeltoodust tulenevalt kohustas leping hagejat andma teostatud ehitustööd üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mida praegusel juhul tehtud ei ole.
10.Olenemata asjaolust, et hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat tööde üleandmise kohustust, saab hageja tõendada vaidlusaluste tööde teostamist ja kulude kandmist muude tõenditega, kohus on hagejale korduvalt selgitanud tõendamiskoormuse sisu ja andnud täiendava tähtaja oma nõude tõendamiseks.
11.Hageja leidis, et on oma nõude tõendanud kostjale e-kirjaga saadetud tabeliga, kus on näidatud Pihlaka objektile 2016 jaanuaris tehtud kuluarved, samuti esitas hageja täiendavalt arved, mis tõendavad vaidlusaluste kulutuste tegemist. Hagejal ei ole säilinud Kemmerling OÜ arvet nr 160407, mistõttu vähendas hageja oma nõuet 27.60 euro võrra. Hageja selgituste kohaselt tõendavad esitatud arved tema nõuet, kostja vastuväidete kohaselt ei nähtu tõenditest, kas ja milliseid töid hageja 2016. a jaanuaris tegi. Samuti ei tõenda arved selles märgitud materjali või seadme jõudmist objektile ega materjali või seadme hilisemat kasutamist selliselt, et hageja tasunõue oleks selge ja tõendatud.
12.Hageja selgituste kohaselt on arve nr 33 esitatud suuremas summas, kui varem tabelis märgitud, kuna hõlmab ka teisi objekte, kus hageja töötas. Näiteks on arvel märgitud Valdeku objekti materjalikulu. Arvel märgitud selgitus “ehitustööd“ tähendab tegelikult töötajate töötasusid. Hageja väidetel soovisid kostja ja Fresh-Est OÜ, et objektidel tasutakse töötajate töötasusid JL Grupp OÜ kaudu. Valdeku objekti kulusid jagati kahe objekti vahel, mida tõendab 19.10.2015 e-kiri.
13.Arvelt nr 33 ei nähtu, et arvel tehtud kuluna märgitud „ehitustöö“ sisaldab töötasu. Hageja tõlgendus 19.10.2015 e-kirja kohta ei ole usutav, kuna selle ainus lause sisaldub pealkirjas ning ei saa eeldada, et kostja jagas 19.10.2015 korraldusi 01.05.2016 välja antud arve nr 33 kohta.
14.Hageja selgituste kohaselt on Kemmerling OÜ, Cramo Estonia OÜ ja Alexela Oil AS arvetelt näha, et need on esitatud seoses Pihlaka objekti töödega. Kostja vastuväidete kohaselt ei nähtu kõigilt Cramo Estonia OÜ arvetelt, et tegemist oleks Pihlaka 15
objektiga. Tõendatud ei ole kohtsoojaku rent, kuna tõendatud ei ole, et seda kasutati vaidlusalusel objektil. Samuti ei ole tõendatud, et vedelgaasi kasutati kostja objektil, või et seda kasutati hageja väidetud viisil. Alexela Oil AS arve alusel ei ole selge, milleks diiselkütust kasutati ja hageja nõudega ei seo seda miski. Hageja väidetel kasutatid diiselkütust soojapuhurile, sest see on odavam, kui elektriga kütmine. Alexela Oil AS arve kuupäev ja maksmise kuupäev on sama, mis näitab, et see saadi kohe maksmisel kätte. Kuna arve on jaanuari lõpukuupäevaga, siis tekib kahtlus, kas seda jaanuaris üldse kasutati.
15.Hageja esindaja paljasõnaline kinnitus ei tõenda vaadeldud kulutuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud esitatud Kemmerling OÜ, Cramo Estonia OÜ ja Alexela Oil AS arvetel nähtavate kulutuste seost oma nõudega.
16.Hageja nõuet ei tõenda ka õiend teostatud tööde osas, mis oma sisult on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja on nimetatud õiendile vastu vaielnud ja poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.1. ja 6.2. kohaselt tuli tööde üleandmise vastuvõtmise akt koostada ja allkirjastada tööde üleandmisel, mida tehtud ei ole ja seetõttu ei tõenda hiljem koostatud õiend tööde koosseisu.
17.Soosing OÜ arve-saatelehele nr 397374 on märgitud teenuseks/kaubaks akunaelpüss ja diisel soojapuhurid, kokku 2513.44 eurot, mis aga ei tõenda hageja väidet soojapuhuri rendi maksumuse kohta, kuna arvel toodud maksumused võivad olla soojapuhuri maksumused, mitte selle rent ja nende soetamist hagejale ei pea kostja hüvitama, samuti ei pea kostja hagejale hüvitama naelpüstoli soetamist.
18.Soosing OÜ arve-saatelehele nr 397838 on märgitud teenuseks/kaubaks betoon Pumiga, selle soojendamine, transport ja pumpamine, kokku 2284.80 eurot. Nimetatud tõend ei tõenda kulutuse tegemist vaidlusalusel objektil.
19.Soosing OÜ arve-saatelehele nr 398261 on märgitud teenuseks/kaubaks erinevad kaubad. Hageja esindaja väidetel kaeti nende arvetega objektil asuvaid materjale. Arve ei ole põhjendatud, kuna sellel märgitud tööriistad ja muud tooted, nagu koormakate, haamer ja muud töövahendid, ei kuulu ühe objekti töökulusse. Isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused põhjendatud, ei tõenda see hageja esitatud nõuet.
20.Soosing OÜ arve-saatelehele nr 398210 on märgitud teenuseks/kaubaks otse Technofacade ja transport kraanaga, samuti arvetel nr 397376 ja 397378. Hageja lepingulise esindaja selgituste kohaselt on tegemist fassaadikattematerjali kuluga. Kuna kostja vastuväidete kohaselt hageja fassaaditöid ei teinud, mida kinnitab ka hageja, ei tõenda arved hageja tehtud kulutusi.
21.Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda hageja esitatud nõuet tõendatuks. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 750 eurot, töövõtulepingust tuleneva põhinõude 10 972.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga 678.45 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise seaduses sätestatud määras
alates 19.11.2016 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
23.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.
24.Maakohus hindas eraldiseisvalt hageja esitatud kuludokumente ning jättis tähelepanuta lisaks esitatud tõendid, mis selgitavad objekti viidete puudumist kuludokumentidel. Poolte e-kirjavahetusest (19.10.2015 e-kiri) nähtub, et kostja palus eemaldada kuludokumentidelt viite konkreetsele objektile. Poolte vahel on teisigi lepingulisi suhteid peale praeguses kohtuvaidluses oleva ja nimetatud e-kiri tõendab asjaolu, et poolte vaheline praktika on kostja palvel see, et kuludokumentidel ei oleks viidet konkreetsele objektile. Maakohus jättis poolte pikaajalise praktika tähelepanuta, mistõttu hindas esitatud tõendeid ebaõigesti. Lisaks jättis maakohus hindamata hageja 03.02.2017 menetlusdokumendi lisas nr 1 esitatud poolte sõnumivahetuse. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tegemist on kostja juhatuse liikme ja hageja juhatuse liikme vahelise vestlusega. Kohus oleks nimetatud dokumentide alusel pidanud jõudma järeldusele, et Pihlaka objekti tööd oli kostja vastu võtnud ning kõik kulutused, mis sisaldusid arvel nr 1090, olid kooskõlastatud kostjaga, mistõttu oli kostjal kohustus tasuda arve täies ulatuses.
25.Maakohus jättis hageja seadusliku esindaja vande all üle kuulamata põhjusel, et kostja ei nõustunud taotlusega. Kohus rikkus TsMS § 2681. Taotluste rahuldamata jätmine ning seejärel kohtuotsuses etteheidete tegemine asjaolude tõendamise osas, mida hageja soovis isikuliste tõendiallikatega tõendada, on vastuoluline. Maakohtu põhjendus, et hageja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole selgelt välja toonud, millest ta nõue koosneb ja seetõttu ei saa tunnistajatega looma hakata asjaolusid, millele hageja nõue tugineb, ei võimalda jätta tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata vastavalt TsMS § 229 lg 2 ja § 251 lg 1. Tunnistajate ütlustega oleks saanud hageja tõendada seda, mida maakohus on hagejale ette heitnud – et esitatud kuludokumendid on seotud Pihlaka objektiga (objektil toimusid 2016 jaanuaris fassaadija katusetööd). Tunnistajate ütlustega on võimalik tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Vastustaja seisukoht ja edasine menetlus
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks.
28.Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud hageja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse
kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
29.Kuigi hageja on kaebuses tuginenud eelkõige samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub (TsMS § 654 lg 6), märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
30.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud järgmiseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid: - 10.04.2014 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 10-4-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Tallinnas Pihlaka tn 15 objektil kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma; - hageja esitas kostjale arve nr 1090 summas 29 574 eurot, millest kostja tasus hagejale 18 574 eurot 11.02.2016.
31.Pooled ei vaidle, et nende vahel 10.04.2014 sõlmitud lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 1). Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist arvel nr 1090 näidatud tasumata summas, kuna on seisukohal, et kostja on tööd vastu võtnud. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise tasu nõude rahuldamiseks tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08, p 17).
32.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja on arve nr 1090 osaliselt summas 18 574 eurot tasunud, tuleb lugeda, et kostja on võtnud vastu kõik tööd, mille eest hageja on nimetatud arve esitanud. 10.04.2014 sõlmitud töövõtulepingu nr 10-4-15 p 4.4. kohaselt tasutakse lepingu eest vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele ning p 4.5. alusel toimuvad etapilised maksed tehtud ehitustööde eest töövõtja poolt teostatud ehitustööde vastuvõtmise aktide alusel, sealjuures peab akt olema koostatud ning kajastama tehtud ehitustöid (p 4.6.). Teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub pärast kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist, mille kohta koostatakse kahepoolne üleandmis-vastuvõtu akt. Akti blanketi täidab ja esitab töövõtja (p 8.1, [tl 9-13, I kd]). Vaidlust ei ole, et hageja töövõtjana ei ole kostjale töövõtulepingu p 4.5 ja 8.1 järgset üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pidi olema arve nr 1090 esitamise eeldusena koostatud ja allkirjastatud, esitanud. Arvestades, et pooled olid kokku leppinud töö vastu võtmise otsese tahteavaldusega (st üleandmise-vastuvõtmise aktiga), oli akti allkirjastamine töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eelduseks ka juhul, kui tegemist oli tehtud ehitustööde perioodilise akteerimisega, mis on aluseks vahemaksete (arvelduste) tegemisele tööprotsessi kestel (lepingu p 5.1). Isegi, kui lähtuda hageja
seisukohast, et arve nr 1090 osalise tasumisega tuleb lugeda, et tööd on vastu võetud, saaks ringkonnakohtu hinnangul lugeda vastuvõetuks vaid need tööd, mis ulatuses on arve tasutud. Hageja esitatud tõenditest vastupidist järeldada ei saa (vt käesoleva otsuse p 38).
33.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hagi alus, s.o hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Seega pidi hageja tooma esile, milliste tööde tegemises ja mis mahus, mille eest ta esitas kostjale arve nr 1090, kokku lepiti. Samuti pidi hageja näitama, milliseid töid ta tegi, mille kohta ta esitas kostjale arve nr 1090, ning nende tööde tegemist ka tõendama. Hagiavaldusest selgub, et hageja on rajanud oma nõude kostjale 29.01.2016 edastatud arvestusele, milles on vaid nimekiri kolmandatele isikutele esitatud arvetest (tl 14, I kd). 14.06.2017 menetlusdokumendis on hageja asunud seisukohale, et 29.01.2016 arvestuse nimekirjas olevatest arvetest (dokumentidest) nähtuvad arve nr 1090 aluseks olevad s.t teostatud tööd ehk hagi asjaolud (tl 202-204, I kd). Kolleegium leiab, et eelnevat ei saa käsitleda hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomisena. Kohus ei pea tuletama hageja poolt esitatud arvetest hagi asjaolusid. Arvestades hageja poolt esitatut, ei ole see ka võimalik, kuna esile ei ole toodud, milliseid töid hageja poolte vahel sõlmitud lepingu alusel (jaanuaris 2016 etapis) üldse pidi tegema. Seega on hagiavaldus esitatud viisil, kus ei olnud esile toodud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, et selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.
34.Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas maakohus on täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 3).
35.Riigikohus on selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt RKTKo, 29.04.2015, nr 3-2-1-41-15, p 19; RKTKo 16.05.2018, nr 2-16-8344, p 12). Käesolevas asjas esindavad hagejaid professionaalsed esindajad (TsMS § 218 lg 1 p 1) – vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi. Maakohus on 21.11.2016 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta jätmise määruses selgitanud hagejale hagiavalduses asjaolude väljatoomise kohustust (vt määruse p 6, tl 43-45, I kd). Lisaks nähtub 31.05.2017 kohtuistungi protokollist, et kohtu selgituste järgselt avaldas hageja soovi täiendava tähtaja jooksul täiendada hagi aluseks olevaid asjaolusid tehtud tööde osas ning neid ka tõendada (tl 199-200, I kd). 14.06.2017 menetlusdokumendis jätab hageja siiski hagi aluseks olevaid asjaolud täpsustamata, soovides eelkõige tunnistajate ütluste ja hageja juhatuse liikme seletusega esile tuua arve nr 1090 aluseks olevaid tehtud töid. Lisaks esitas hageja arve nr 1090 aluseks olevad dokumendid (arved) vastavalt 29.01.2016 arvestusele (tl 202-223, I kd). 27.09.2017 kohtuistungil jättis maakohus hageja taotlused tunnistajate ja hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks rahuldamata, sest hageja ei olnud selgelt välja toonud, millest ta nõue koosneb ning kohus ei pidanud põhjendatuks, et hageja asub tunnistajate ütlustega hagi aluseks olevaid asjaolusid looma (tl 250 pöördel, I kd). Eelnevast nähtub, et maakohus on täitnud selgitamiskohustust piisavalt arvestades, et hagejat esindavad kõrgelt kvalifitseeritud
esindajad ehk advokaadid, kelle suhtes tuleb eeldada, et nad täidavad oma ametikohustust efektiivse õiguskaitsena tulenevalt enda õigusteadmistest ja kogemustest esindajana (vt nt RKHKo 22.02.2007, nr 3-3-1-87-06, p 12). Seega on hageja ise tekitanud olukorra, kus hagi rahuldamata jätmise tingis eelkõige hagi asjaolude väljatoomata jätmine.
36.Maakohus on vaidlustatud otsuses (otsuse p 15-21) hinnanud hageja poolt väljatoodud hagi aluseks olevate asjaolude põhjendatust ja tõendatust ning jõudnud järeldusele, et kohtu ette toodud asjaoludel ja esitatud tõendite alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
37.Kuna arve osalise tasumisega ei saa lugeda arve nr 1090 aluseks olevaid töid kostja poolt vastu võetuks ka hageja nõutud ulatuses ning hageja ei ole näidanud ega tõendanud, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti, siis ei pidanud kohus hindama teisi vaidlusaluseid küsimusi nagu, kas tööd on teostatud lepingujärgselt ja kas nõue on muutunud sissenõutavaks ning nendega seoses esitatud tõendeid (vt V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1074, p c).
38.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kui kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid kogumis (sh kuludokumente ja poolte esindajate e-kirja vahetust), siis oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et Pihlaka objekti tööd olid kostja poolt vastu võetud ning kõik kulutused, mis sisaldusid arvel nr 1090 olid kooskõlastatud kostjaga, mistõttu oli kostjal kohustus tasuda arve nr 1090 täies ulatuses. Hageja viitab 01.02.2016 kirjavahetusele (tl 145, I kd). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu antud kirjavahetusest, millises mahus on kostja nõustunud hageja poolt teostatud töödega ja mis summas. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka ainuüksi arve tegemisega nõustumist käsitleda tööde vastuvõtmisena. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei saa ette heita 19.10.2015 e-kirja (tl 218, I kd) hindamisel pooltevahelise praktika arvestamata jätmist. Isegi kui poolte vahel oli praktika mitte lisada arvetele objekti asukoha viidet, on maakohus õigesti järeldanud, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, mille eest ja kui suur tasu poolte vahel kokku lepiti ning mida hageja nõutava tasu (arvest nr 1090 summa 11 000 eurot) eest tegelikult tehti.
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.