hageja Enc & Partners OĂ (registrikood 11473730, asukoht Hommiku 5, 50412 Tartu); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadid Jako LaanemĂ€gi ja Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid AdvokaadibĂŒroo, e-post: [email protected]); kostja COLM LLC OĂ (registrikood 11605485, asukoht Veerenni 56a, 11313 Tallinn, e-post: [email protected]); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Kaal; kostja lepinguline esindaja Erki Casar (e-post [email protected]).
esindajad
RESOLUTSIOON
JĂ€tta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus JĂ€tta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel Ôigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates otsuse kÀttesaamisest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-16-17495
I Hageja nÔue
1.Harju Maakohtu menetluses on Enc & Partners OĂ hagi COLM LLC OĂ vastu vĂ”la nĂ”udes. Hageja teostas 2015. aasta maist kuni 2016. aasta jaanuarini kostjale töövĂ”tulepingu alusel ehitustöid. Kostja on loodud Fresh-Est OĂ ja Erkki Kivastiku, kes on hageja juhatuse liige ja kellele kuulub 33,3% kostja osakapitalist, ĂŒhisettevĂ”ttena kinnisvara arenduseks. 2015. a maist kuni 2016. a jaanuari lĂ”puni teostas hageja kostja tellimusel töid objektil Pihlaka 15, Tallinn kolme korteriga elamu ehitusel. Hageja ja kostja vahel sĂ”lmiti 10.04.2014 töövĂ”tuleping nr 10-4-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Pihlaka objektil kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma. 2016. aasta jaanuaris teostas hageja kostja tellimusel Pihlaka objektil erinevaid ehitustöid, mille kohase arvestuse saatis hageja esindaja kostja esindajale e-kirja teel 29.01.2016. Viidatud tabelist puudusid jaanuari kuu töötasude arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale arve nr 1090 teostatud ehitustööde eest summas 29 574 eurot. MaksetĂ€htajaks oli poolte vahel kokku lepitud ning arvel mĂ€rgitud 11.02.2016. Kostja tasus tĂ€htaegselt 11.02.2016 osa nimetatud arvest summas 18 574 eurot. Makset sooritades on kostja selgitustes kirjutanud, et tegemist on arve nr 1090 osalise tasumisega. Seega on kostjal kĂ€esoleva hagiavalduse esitamise seisuga tasumata arve nr 1090 alusel vĂ”lgnevus summas 11 000 eurot. Hageja pĂŒĂŒdis kostjaga lĂ€birÀÀkimisi pidada, et jĂ”uda kompromissini, kuid kostja ei olnud kompromissi sĂ”lmimisest huvitatud. Hagejal on kostja enamusosaniku Fresh-Est OĂ vastu mitmeid nĂ”udeid, millest kahe osas on hageja esitanud hagiavaldused kohtusse, kus on menetlused pooleli (tsiviilasjad 2-16-13952 ja 2-16-14666). Hageja esindaja ja kostja esindajad on pĂŒĂŒdnud lĂ€birÀÀkimisi pidada mitu kuud, kuid kokkuleppeni ei ole jĂ”utud. Hageja esindaja esitas 30.09.2016 kostjale viimase kompromissettepaneku, kuid kompromissini pooled siiski ei jĂ”udnud. SeetĂ”ttu ei ole hagejal muud vĂ”imalust, kui oma Ă”iguste kaitsmiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja arvates on hagi aluseks olevateks asjaoludeks kehtiv töövĂ”tuleping ning kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, st tasu osaliselt maksmata jĂ€tmine. Hageja leiab, et vĂ€ljatoodud asjaolude pinnalt on vĂ”imalik hagi rahuldada. Kui kohtu arvates on mĂ”ni hagi rahuldamise aluseks olev asjaolu vĂ€lja toomata vĂ”i vajab tĂ€iendavat selgitamist, palub hageja sellest teavitada. Hageja ja kostja vahel on sĂ”lmitud töövĂ”tuleping VĂS § 635 lg 1 mĂ”ttes, mille kohaselt oli hageja lepinguliseks kohustuseks ehitustööde teostamine. Hageja tĂ€itis endapoolse kohustuse, mida kinnitab fakt, et kostja on osaliselt hageja esitatud arve tasunud. SeetĂ”ttu ei saa poolte vahel olla vaidlust hagejapoolsete kohustuste tĂ€itmise ĂŒle. Kostja kohustus oli tasuda teostatud ehitustööde eest, kuid kostja on oma kohustuse tĂ€itnud ainult osaliselt. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgnevus summas 11 000 eurot. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista hagiavalduse esitamise ajaks sissenĂ”utavaks muutunud viivised summas 677.73 eurot ja tulevikus sissenĂ”utavaks muutuv viivis, alates hagiavalduse
2-16-17495 esitamisest kuni vĂ”lgnevuse tĂ€ieliku tasumiseni. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista kohtueelsete Ă”igusabikulude eest kahjuhĂŒvitisena 750 eurot. II Kostja vastuvĂ€ited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jĂ€tta selle rahuldamata. Pooled olid töövĂ”tulepingus kokku leppinud, et etapilised maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad töövĂ”tja poolt teostatud ehitustööde vastuvĂ”tmise aktide alusel. Hageja ei ole tĂ”endanud, et kostja on kĂ”ikide tööde vastuvĂ”tmist kinnitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole tĂ€itnud tĂ”endamise kohustust. Vastavalt poolte vahel sĂ”lmitud lepingu p 8.1 kohaselt lepiti kokku, et tööde ĂŒleandmine-vastuvĂ”tmine toimub akti alusel. Lepingu p 4.4 kohaselt lepiti kokku, et tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele. Lepingu p 6.2 kohaselt kohustub tellija tööd ĂŒle vaatama ja teostatud tööde aktid allkirjastama. Seega muutub hageja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks, kui viimane on esitanud akti teostatud tööde osas ja aktis mĂ€rgitud tööd on teostatud ja antud ĂŒle vastavalt lepingule. VĂS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövĂ”tja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks töö valmimisest. VĂS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvĂ”tmine tellija poolt vĂ”i kui see on tavaline, muutub töövĂ”tja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks, kui töö on vastu vĂ”etud vĂ”i loetakse vastuvĂ”etuks. Kui töö tuleb ĂŒle anda ositi ja hind on samuti mÀÀratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvĂ”tmisel. Hageja eeltoodud tingimusi tĂ€itnud ei ole. Hageja ei ole esitanud ka tĂ”endeid, mis tĂ”endaks vastupidist. Kostja selgitab, et arve nr 1090 tasuti ĂŒksnes seetĂ”ttu, et kostja usaldas hagejat ning tuli vastu viimase palvele saada tasu enne, kui viimane tĂ€idab oma lepingulised kohustused. Kostja ei nĂ”ustu hageja seisukohaga, et osalise tasumisega on kostja kinnitanud arve Ă”igsust. Vaidluse korral on tĂ”endamiskoormis siiski hagejal. Kostja ei pea tĂ”endama negatiivset asjaolu. Kostja ei saa esitada vastuvĂ€iteid nn ehitustööde mahu osas vĂ”i arve aluseks oleva materjali osas enne, kui hageja esitab arve aluseks olevad asjaolud: teostatud tööde liik, maht, ostetud kaup, tellistud teenus. Vastavate andmete esitamise vĂ”imalus on ĂŒksnes hagejal. Andmete kogumine kostja poolt ei ole vĂ”imalik, sest nĂ€iteks OĂ-l Soosing, kes oli peamine materjalide mĂŒĂŒja, on hageja keelanud edastada arveid puudutavaid andmeid kostjale. Eeltoodud asjaolu tĂ”endab, et hageja tegevus ei ole olnud aus. Lisaks ei tĂ”enda esitatud arvete loetelu, et hageja oleks tĂ€itnud eeldused, mis oleksid andnud Ă”iguse nĂ”uda arve nr 1090 tasumist, st et arve nr 1090 aluseks olevate arvetes mĂ€rgitud materjal vĂ”i teenus on saadud ja oli vajalik tööde tegemiseks Pihlaka 15 objektil, st oli seotud poolte vahel sĂ”lmitud töövĂ”tulepingus mĂ€rgitud objektiga vĂ”i kohustuste tĂ€itmisega. Hageja ei ole edastanud kuni vastuse edastamiseni selgitust, mis tööde eest ta selle arve on esitanud. Hageja ja kostja olid töövĂ”tulepingu punktis 4.5. selgelt kokku leppinud, et etapilised maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad töövĂ”tja poolt teostatud ehitustööde vastuvĂ”tmise aktide alusel. VĂS § 637 lg 4 sĂ€testab, et kui kokku on lepitud töö vastuvĂ”tmine tellija poolt, muutub töövĂ”tja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks, kui töö on vastu vĂ”etud vĂ”i loetakse vastuvĂ”etuks. KĂ€esoleval juhul ei ole hageja tĂ”endanud, et kostja on tööd, mille eest hageja tasu nĂ”uab, vastu vĂ”tnud. Isegi kui osade tööde âaktsepteerimisenaâ kĂ€sitleda arve nr 1090 osalist tasumist 11.02.2016, ei ole tegemist tööde aktsepteerimisega ĂŒlejÀÀnud osas.
2-16-17495 Sealjuures ei saa kostja ka konkludentselt vastu vĂ”tta töid, mida ei ole talle hageja poolt ĂŒlevaatamiseks, kinnitamiseks ja vastuvĂ”tmiseks esitatud. Hageja isegi möönab, et 29.01.2016 e-kiri ei sisalda nt 2016. a. jaanuarikuu töötasude arvestusi. VĂ€hemalt 3 885.11 euro ulatuses puudub hageja nĂ”udel vĂ€himgi dokumentaalne alus, sest nii suur on erinevus 29.01.2016 e-kirjas esitatud arvete loetelu ja arve nr 1090 summa vahel. 3 885.11 euro ulatuses ei ole hageja kulud tĂ”endatud isegi mitte 29.01.2016 e-kirjaga. SeetĂ”ttu ei saa vĂ€hemalt 3 885.11 euro osas kostja olla mingeid töid vastu vĂ”tnud ega nende vastuvĂ”tmisest alusetult keeldunud. Selleks, et kostja saaks olla mingid tööd vastu vĂ”tnud vĂ”i nende vastuvĂ”tmisest alusetult keeldunud, peavad need olema eelnevalt vastuvĂ”tmiseks esitatud, mis poolte kokkuleppe kohaselt eeldas vastava akti koostamist. Kostja on seisukohal, et ka ĂŒlejÀÀnud 7 114.89 euro osas ei ole hageja tĂ”endamiskoormist tĂ€itnud. Kostja leiab, et arve osaline tasumine summas 18 574 eurot ei tĂ”enda tööde vastuvĂ”tmist ĂŒlejÀÀnud 11 000 euro osas. Hageja ei ole tĂ”endanud, et hageja oleks koostanud ja esitanud kostjale töövĂ”tulepingu p 4.5. ja 4.6. kohase akti, mille kostja oleks aktsepteerinud, vĂ”i et kostja oleks muul moel kĂ”ikide tööde vastuvĂ”tmist kinnitanud. Kuna ei ole tĂ”endatud, et kostja on need tööd, mille eest hageja tasu nĂ”uab, vastu vĂ”tnud, siis saaks hageja tasunĂ”ude aluseks olla vaid VĂS § 638 ehk alusetu keeldumine tööde vastuvĂ”tmisest. Hageja aga ei ole tĂ€itnud selle sĂ€tte kohaldamiseks vajalikku tĂ”endamiskoormist, mida Riigikohus on selgitanud. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvĂ”tnuks VĂS § 638 teise lause kohaselt, peab töövĂ”tja tĂ”endama, et ta on lepingujĂ€rgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvĂ”tmiseks mĂ”istliku tĂ€iendava tĂ€htaja (3-2-1145-14, p-d 17-18). MĂ”lemad eeltingimused VĂS § 638 kohaldamiseks on kĂ€esoleval juhul hageja poolt tĂ”endamata. Hageja poolt 29.01.2016 e-kirjaga arvete loetelu saatmine ning arve nr 1090 esitamine ei tĂ”enda konkreetsete lepingujĂ€rgsete ehitustööde valmistegemist ega nende tööde vastuvĂ”tmiseks mĂ”istliku tĂ€iendava tĂ€htaja andmist, mistĂ”ttu puudub alus lugeda kostjat ka VĂS § 638 alusel hageja poolt vĂ€idetavalt tehtud töid vastuvĂ”tnuks. Seega ei ole hagi aluseks olevatel asjaoludel tĂ€idetud eeldused, mis vĂ”imaldaks hageja nĂ”ude rahuldada VĂS § 637 alusel vĂ”i VĂS § 638 alusel, mistĂ”ttu hagi tuleb jĂ€tta tervikuna rahuldamata. Kostja mĂ€rgib, et hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sĂ”lmitud töövĂ”tulepingut. Hageja ei ole edastanud Pihlaka 15 objektil teostatud tööd ja tarnitud materjale puudutavat dokumentatsiooni ning seda kogu lepingu tĂ€itmise vĂ€ltel: ehituspĂ€evikud, kaetud tööde aktid ning objektile paigaldatud ehitustoodete sertifikaadid. LĂ€htudes eeltoodust on oluline, et hageja esitaks kostjale enda poolt tehtud tööd puudutava dokumentatsiooni, mh selleks et saaks kontrollida teostatud tööde vastavust. Lisaks eeltoodule ei vasta osa töödes lepingutingimustele, kuna hageja töödes on ehituslikud puudused ja hageja ehituse maksumus summas 35 443 eurot erineb projektijĂ€rgse ehituse maksumusest summas 28 403 eurot 7 040 euro vĂ”rra. Kostja hinnangul on nimetatud hinnavahe hageja poolt tekitatud kahju. Hageja ja kostja vahel oli sĂ”lmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja pidi tellima tööks vajaliku materjali OĂ-lt Soosing ning esitama kostjale ĂŒlevaate kogu objektil kasutatud materjali ja teenuste osas. Kuna hageja ei esitanud nĂ”uetekohast ĂŒlevaadet, millest koosnesid tasumiseks esitatud arved, siis tekkis kostjal kahtlus, et hageja esitab kostjale tasumiseks arveid materjalide ja teenuste eest, mida ei kasutata lepingu objektil. Kui kostja kontrollis
2-16-17495 neid arveid ja andmeid, mida hageja oli esitanud, selgus, et hageja on esitanud tasumiseks materjale, mida ei ole objektile tarnitud vĂ”i mida ei oleks saanud teha arvel nĂ€idatud mahus, nagu nĂ€iteks betoon. Kostja palus, et hageja esitaks ĂŒlevaate objektil kasutatud materjali osas, mida hageja ei ole aga siiani teinud. Kostja peab vajalikuks mĂ€rkida, et hageja seaduslik esindaja oli kuni 17.04.2015-22.02.2016 kostja juhatuse liige, mis andis talle vĂ”imaluse tellida kaupa kostja nimel. Sisuliselt on hageja seaduslik esindaja kasutanud Ă€ra ametialast seisundit, et tekitada kahju kostjale. Kuna hageja seaduslik esindaja oli ja on ka ĂŒks kostja omanikke, siis ei osanud kostja kahtlustada, et hageja rikub töövĂ”tulepingut ning kostjaga sĂ”lmitud kokkulepet materjalide ostmise kohta. Lisaks eeltoodule ĂŒletas hageja oluliselt lepingus mĂ€rgitud eelarvet, mille ta ise koostas ning ei pidanud kinni lubatud tĂ€htaegadest, mis tekitas kostjale olulise kahju. Eelarvest olid jĂ€etud vĂ€lja trepid, millest tulenev kahju on ca 10 000 eurot. Kostja on hagejat korduvalt (e-kirja ja telefoni teel ning kokkusaamistel teavitanud, et hageja arvet ei tasuta, sest tehtud töö on puudustega, puudub dokumentatsioon, hageja ei ole esitanud ĂŒlevaadet objektil kasutatud materjalide osas. Ălaltoodud pĂ”hjendustel on kostjal Ă”igus tasaarvestada enda nĂ”uded hageja vastu hageja nĂ”uetega kostja vastu. Kostja soovib, et kohus loeks hageja nĂ”uded kostja nĂ”uetega tasaarvestatuks, kuid seda ĂŒksnes juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu töövĂ”tja tasunĂ”ue. Kostja jÀÀb seisukohale, et hagi aluseks olevate asjaolude ja tĂ”endite kohaselt ei ole hagejal tasunĂ”uet VĂS § 637 ega VĂS § 638 alusel isegi sissenĂ”utavaks muutunud, mistĂ”ttu hagi tuleks juba sel pĂ”hjusel jĂ€tta rahuldamata. Kuna pĂ”hinĂ”ue on alusetu, siis puuduvad alused ka viivise nĂ”ude esitamiseks ja rahuldamiseks. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nĂ”udeid ning palub jĂ€tta hagi rahuldamata ning kĂ”ik menetluskulud hageja kanda. III Kohtu pĂ”hjendused
3.Ăigusnormid, millest kohus juhindub, on jĂ€rgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Sama paragrahvi teise lĂ”ike teise lause kohaselt mÀÀrab pool ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 sĂ€testab, et kumbki pool peab hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud vĂ€ide on tĂ”endatud vĂ”i mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tĂ”endamise kohta. VĂ”laĂ”igusseaduse (edaspidi VĂS) § 76 lg 1 sĂ€testab, et kohustus tuleb tĂ€ita vastavalt lepingule vĂ”i seadusele. VĂS § 76 lg 1 p 3 sĂ€testab, et kohustus loetakse kohaselt tĂ€idetuks, kui see on tĂ€idetud tĂ€itmise vastuvĂ”tmiseks Ă”igustatud isikule Ă”igel ajal, Ă”iges kohas ja Ă”igel viisil.
2-16-17495
4.Kohus, kuulanud Àra menetlusosaliste vÀited ja tutvunud asjas kogutud tÔenditega ning hinnanud kÔiki tÔendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jÀtta rahuldamata.
5.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hivĂ”lgnevuse 11 000 eurot, kahjuhĂŒvitise 750 eurot, sissenĂ”utavaks muutunud viivise 749.86 eurot ja edasiulatuva viivise, milline ei ĂŒleta pĂ”hinĂ”uet. Hageja nĂ”ue tuleneb hageja poolt 2015.a maist kuni 2016.a jaanuarini töövĂ”tulepingu alusel kostjale teostatud ehitustöödest, milliste eest esitatud arvet kostja ei ole tĂ€ies ulatuses tasunud. Kostja hagi ei tunnista ja palub jĂ€tta selle rahuldamata, kuna hageja nĂ”ue on tĂ”endamata.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.04.2014 sÔlmiti poolte vahel töövÔtuleping nr 104-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Pihlaka 15, Tallinn kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale arve nr 1090 summas 29 574 eurot, millest hageja on 11.02.2016 tasunud 18 574 eurot.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja teostas lepingust tulenevaid töid ulatuses, mille eest ta esitas arve nr 1090 summas 29 574 eurot ja millest peale kostja poolt 11.02.2016 18 574 euro tasumist on kostja poolt tÀitmata summas 11 000 eurot.
8.Hageja tugineb oma nĂ”udes asjaolule, et teostas arvel nĂ€idatud ehitustöid poolte vahel sĂ”lmitud lepingu alusel objektil Pihlaka 15, Tallinnas. Hageja vĂ€idetel teostas ta erinevaid ehitustöid eelnimetatud objektil 2016. a jaanuaris ja esitas selle kohta kostja esindajale e-kirja 29.01.2016 (tl 14), milles puudusid jaanuari kuu töötasu arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale ehitustööde eest arve nr 1090 summas 29 574 eurot, mille kostja tasus osaliselt summas 18 574 eurot. Hageja leiab, et arve osalise tasumisega on kostja hageja nĂ”uet tunnistanud ja seetĂ”ttu on hageja nĂ”ue ĂŒlejÀÀnud osas summas 11 000 eurot pĂ”hjendatud. Kostja vaidleb hageja nĂ”udele vastu ja leiab, et kostja poolt arve osaline tasumine ei tĂ”enda hageja nĂ”uet ega pööra tĂ”endamiskoormust ĂŒmber, kuna kostja ei saa negatiivset asjaolu tĂ”endada.
9.Kohus leiab, et pĂ”hjendatud on kostja vastuvĂ€ide, mille kohaselt tuleb hagejal oma nĂ”uet tĂ”endada osas, mida kostja ei ole tĂ€itnud. Kohtu hinnangul on hageja tuginemine Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-93-02 punktis 11 toodud seisukohale asjakohatu, kuna viidatud lahendis analĂŒĂŒsis Riigikohus suulise lepingu sĂ”lmimist tĂ”endavaid asjaolusid, mitte ei andnud hinnangut asjaolule, kas kohustatud poole poolt nĂ”ude osaline rahuldamine tĂ”endab vastaspoole nĂ”uet terves ulatuses.
10.Kostja vastuvĂ€idete kohaselt lepiti poolte vahel sĂ”lmitud töövĂ”tulepingus kokku selles, et hageja tehtud tööd antakse kostjale ĂŒle ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise akti alusel. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et vaidlusaluste ehitustööde ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise akti sĂ”lmitud ei ole, kuid soovis tööde teostamist tĂ”endada tunnistajate ĂŒtlustega, millele kostja vastu vaidles. Kohus jĂ€ttis 27.09.2017 toimunud kohtuistungil tehtud mÀÀrusega (tl 250 pöördel) hageja taotluse tunnistajate ĂŒle kuulamiseks rahuldamata pĂ”hjendusel, et hageja ei olnud oma nĂ”uet selgelt vĂ€lja toonud ja kohus ei pidanud pĂ”hjendatuks asjaolu, et hageja asub tunnistajate ĂŒtlustega uusi tĂ”endeid looma.
11.Kohus leiab, et kostja vastuvĂ€ide selle kohta, et hageja nĂ”ue on pĂ”hjendamata tulenevalt asjaolust, et ehitustöid ei ole kostjale hageja poolt ĂŒle antud, on pĂ”hjendatud, kuna pooled on
2-16-17495 nende vahel sĂ”lmitud töölepingus tööde ĂŒleandmise korras kokku leppinud (tl 9-13). Nii on pooled töövĂ”tulepingu punktis 8.1. kokku leppinud, et teostatud töö ĂŒleandmine ja vastuvĂ”tmine toimub peale kĂ”igi lepingujĂ€rgsete tööde lĂ”petamist, mille kohta koostatakse kahepoolne ĂŒleandmise-vastuvĂ”tu akt. Akti blanketi tĂ€idab ja esitab töövĂ”tja (tl 11). Lepingu punkti 6.2. kohaselt oli tellija kohustatud etapiliste tööde valmimisel need ĂŒle vaatama ning teostatud tööde aktid allkirjastama vĂ”i sellest pĂ”hjendatult keelduma 3 tööpĂ€eva jooksul (tl 10). Lepingu punktis 4.4. lepiti kokku, lepingu eest tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele (tl 10). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sĂ”lmitud leping kohustas hagejat andma teostatud ehitustööd ĂŒle ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise akti alusel, mida kĂ€esoleval juhul tehtud ei ole.
12.Samas leiab kohus, et olenemata asjaolust, et hageja ei ole tĂ€itnud poolte vahel sĂ”lmitud lepingust tulenevat tööde ĂŒleandmise kohustust, saab hageja tĂ”endada vaidlusaluste tööde teostamist ja kulude kandmist muude tĂ”enditega. Kohus on selgitanud hagejale kohustust tĂ”endada oma nĂ”uet tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja nĂ”ude vaidlustanud. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud tĂ”endamiskoormuse sisu ja andnud hagejale tĂ€iendava tĂ€htaja oma nĂ”ude tĂ”endamiseks. Hageja on 14.06.2017 menetlusdokumendis kohtu selgitustest tulenevalt esitanud tĂ€iendavad tĂ”endid ja taotlused (tl 202-204).
13.Hageja selgituste kohaselt on hageja oma nĂ”ude tĂ”endamiseks esitanud tema poolt kostjale e-kirjaga saadetud tabeliga, kus on Ă€ra nĂ€idatud Pihlaka objektile 2016. a jaanuaris tehtud kuluarved, samuti esitas hageja tĂ€iendavalt arved (tl 205-217), mis tĂ”endavad vaidlusaluste kulutuste tegemist. Hageja mĂ€rkis, et hagejal ei ole sĂ€ilinud Kemmerling OĂ arvet nr 160407 summas 27.60 eurot, mistĂ”ttu tal ei ole vĂ”imalik seda esitada. Samuti palus hageja ĂŒle kuulata tunnistajad. 27.09.2017 toimunud kohtuistungil vĂ€hendas hageja oma nĂ”uet 27.60 euro vĂ”rra (tl 251 pöördel). Kostja vaidles tunnistajate ĂŒlekuulamise taotlusele vastu, leides muuhulgas, et hageja ei saa oma seadusliku esindaja ĂŒtlustega tĂ”endada kĂ”iki asjaolusid, samuti leidis kostja, et hageja esitatud kirjalikud tĂ”endid ei ole asjakohased (tl 225-226).
14.Kohus uuris eelnimetatud tÔendeid 27.09.2017 toimunud kohtuistungil (tl 249-254 pöördel). Hageja selgituste kohaselt tÔendavad tema poolt esitatud arved (tl 205-217) tema nÔuet, kostja vastuvÀidete kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda tehtud töö eest, kuid esitatud tÔendid ei tÔenda tööde teostamist, kuna nendelt ei nÀhtu, kas ja milliseid töid hageja 2016.a jaanuaris tegi. Samuti ei tÔenda arved selles mÀrgitud materjali vÔi seadme jÔudmist objektile vÔi materjali vÔi seadme hilisemat kasutamist hageja poolt selliselt, et hageja tasunÔue oleks selge ja tÔendatud.
15.Hageja on esitanud oma nĂ”ude tĂ”endamiseks arve nr 33 (tl 205), mis hageja selgituste kohaselt on esitatud suuremas summas, kui varasemas tabelis mĂ€rgitud, kuna hĂ”lmab ka teisi objekte, kus hageja töötas, nĂ€iteks on arvel mĂ€rgitud Valdeku objekti materjalikulu. Hageja selgituste kohaselt tĂ€hendab arvel mĂ€rgitud selgitus âehitustöödâ tegelikult töötajate töötasusid. Hageja vĂ€idetel soovisid kostja ja Fresh-est OĂ, et objektidel tasutakse töötajate töötasusid JL Grupp OĂ kaudu (tl 202 pöördel). Hageja selgitas 27.09.2017 kohtuistungil tĂ€iendavalt (tl 251), et Valdeku kulusid jagati kahe objekti vahel, mida tĂ”endab 19.10.2015 ekiri (tl 218). Kostja vastuvĂ€idete kohaselt on hageja tĂ”lgendus meelevaldne ja hageja esitatud tĂ”endid ei tĂ”enda hageja nĂ”uet (tl 251). Kohus leiab, et kostja vastuvĂ€ide arve nr 33 tĂ”lgenduse osas on pĂ”hjendatud, kuna nimetatult ei nĂ€htu, et arvel tehtud kuluna mĂ€rgitud âehitustööâ sisaldab töötasu nĂ”uet, samuti on hageja vĂ€ited kostja nĂ”usoleku kohta töötajate töötasu nĂ”uet arvel kajastada hageja selgitatud viisil. Samuti leiab kohus, et hageja tĂ”lgendus
2-16-17495 19.10.2015 e-kirja (tl 218) kohta ei ole usutav, kuna selle ainus lause sisaldub pealkirjas ja juhul, kohtu hinnangul ei saa eeldada, et kostja jagas 19.10.2015 korraldusi 01.05.2016 vÀlja antud arve nr 33 kohta.
16.Hageja selgituste kohaselt on Kemmerlign OĂ, Cramo Estonia OĂ ja Alexela Oil AS arvetelt (tl 206, 207-209 ja 210) nĂ€ha, et need on esitatud seoses Pihlaka objekti töödega. Kostja vastuvĂ€idete kohaselt ei nĂ€htu kĂ”igilt Cramo Estonia OĂ arvetelt, et tegemist oleks Pihlaka 15 objektiga. Samuti on kostja 27.09.2017 toimunud kohtuistungil leidnud, et tĂ”endatud ei ole kohtsoojaku rent (tl 206), kuna tĂ”endatud ei ole, et seda kasutati vaidlusalusel objektil. Samuti on kostja kohtuistungil leidnud, et muud hageja esitatud tĂ”endid pole asjakohased, kuna ei tĂ”enda, et vedelgaasi kasutati kostja objektil, samuti pole tĂ”endatud, et seda kasutati hageja vĂ€idetud viisil. Kas Alexela Oil AS arve on kostja hinnangul tĂ”endamata, kuna pole selge, milleks diiselkĂŒtust kasutati ja hageja nĂ”udega ei seo seda miski. Hageja vĂ€idetel kasutatid diiselkĂŒtust soojapuhurile, sest see on odavam, kui elektriga kĂŒtmine. Samuti mĂ€rgib kostja, et Alexela Oil AS arve kuupĂ€ev ja maksmise kuupĂ€ev on sama, mis nĂ€itab, et see saadi kohe maksmisel kĂ€tte. Kuna arve on jaanuari lĂ”pukuupĂ€evaga, siis tekib kahtlus, kas seda jaanuaris ĂŒldse kasutati. Hageja lepingulise esindaja vĂ€idetel transporditi Pihlaka 15 objektile. Kohus leiab, et hageja esindaja paljasĂ”naline kinnitus ei tĂ”enda vaadeldud kulutuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tĂ”endanud esitatud Kemmerlign OĂ, Cramo Estonia OĂ ja Alexela Oil AS arvetel (tl 206, 207-209 ja 210) nĂ€htavate kulutuste seost oma nĂ”udega. Kohus mĂ€rgib, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused pĂ”hjendatud, ei tĂ”enda see hageja esitatud nĂ”uet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
17.Kohus leiab, et hageja nĂ”uet ei tĂ”enda ka Ă”iend teostatud tööde osas (tl 236), mis oma sisult on tööde ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise akt. Kostja on nimetatud Ă”iendile vastu vaielnud ja poolte vahel sĂ”lmitud lepingu p 8.1. ja 6.2. kohaselt tuli tööde ĂŒleandmise vastuvĂ”tmise akt koostada ja allkirjastada tööde ĂŒleandmisel, mida tehtud ei ole ja seetĂ”ttu ei tĂ”enda hageja poolt hiljem koostatud Ă”iend tööde koosseisu.
18.Hageja on esitanud oma nĂ”ude tĂ”endamiseks Soosing OĂ arve-saatelehe nr 397374 (tl 211), millel on mĂ€rgitud teenuseks/kaubaks akunaelpĂŒss ja diisel soojapuhurid, kokku summas 2 513.44 eurot. kostja on kohtuistungil nimetatud arvele vastu vaielnud, kuna leidis, et hageja vĂ€idet soojapuhuri rendi maksumuse kohta ei ole Ă”ige, kuna arvel toodud maksumused vĂ”ivad olla soojapuhuri maksumused, mitte selle rent ja nende soetamist hagejale ei pea kostja hĂŒvitama, samuti ei pea kostja hagejale hĂŒvitama naelpĂŒstoli soetamist. Kohus leiab, et kostja pĂ”hjendused on asjakohased ja pĂ”hjendavad eelnimetatud kulutuse mitteasjakohasust.
19.Hageja on esitanud oma nÔude tÔendamiseks Soosing Oà arve-saatelehe nr 397838 (tl 214), millel on mÀrgitud teenuseks/kaubaks betoon Pumiga, selle soojendamine, transport ja pumpamine, kukku summas 2 284.80 eurot. Hageja lepingulise esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tegemist vaidlusalusel objektil kasutatud betooniga, sest sellest valati ehitusel osaliselt betoonist elemendid, kuid tÀpsemalt ta kirjeldada ei oska (tl 253). kostja esindaja vastuvÀidete kohaselt ei tÔenda eelnimetatud tÔend, et betooni kasutati vaidlusalusel objektil, kuna arvel ei ole viidet objektile (tl 253 pöördel). Kohus leiab, et hageja esitatud tÔend ei tÔenda kulutuse tegemist vaidlusalusel objektil. Samuti mÀrgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused pÔhjendatud, ei tÔenda see hageja esitatud nÔuet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
2-16-17495
20.Hageja on esitanud oma nĂ”ude tĂ”endamiseks Soosing OĂ arve-saatelehe nr 398261 (tl 215-16), millel on mĂ€rgitud teenuseks/kaubaks erinevad kaubad. Hageja esindaja vĂ€idetel kaeti nende arvetega objektil asuvaid materjale (tl 253 pöördel). Kostja lepingulise esindaja vastuvĂ€idete kohaselt ei ole vaadeldav arve pĂ”hjendatud, kuna sellel mĂ€rgitud tööriistad ja muud tooted, nagu koormakate, haamer ja muud töövahendid, ei kuulu ĂŒhe objekti töökulusse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuvĂ€ited on pĂ”hjendatud ja hageja ei ole tĂ”endanud vaadeldavate kulutuste tegemist vaidlusalusele objektile. Samuti mĂ€rgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused pĂ”hjendatud, ei tĂ”enda see hageja esitatud nĂ”uet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
21.Hageja on esitanud oma nÔude tÔendamiseks Soosing Oà arve-saatelehe nr 398210 (tl 217), millel on mÀrgitud teenuseks/kaubaks otse Technofacade ja transport kraanaga. Ka hageja esitatud arvetel nr 397376 ja 397378 (tl 212-213) on mÀrgitud teenuseks/kaubaks otse Technofacade ja transport kraanaga. Hageja lepingulise esindaja selgituste kohaselt on nimetatud arve fassaadikattematerjali kulu. Kostja vastuvÀidete kohaselt hageja fassaaditöid ei teinud, mida kinnitab ka hageja (tl 253 pöördel ja 254). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaadeldav tÔend ei tÔenda hageja tehtud kulutusi, kuna kosja on sellele vastu vaielnud ja hageja on omaks vÔtnud, et ei teostanud fassaaditöid.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tĂ”endanud hageja arvest nr 1090 tulenevat osalist nĂ”uet summas 11 000 eurot. Kohus on hageja esitatud tĂ”endeid eelnevalt analĂŒĂŒsinud ja muud hageja esitatud tĂ”endid ei ole asjakohased. Kohus mĂ€rgib tĂ€iendavalt, et tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja esitatud arve nr 1090 2/3 osas tasunud, ei saa tĂ”endatuks lugeda hageja esitatud tĂ”endeid hagis esitatud nĂ”ude osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jĂ€tta rahuldamata.
23.Kuna kohus jĂ€ttis rahuldamata hageja pĂ”hinĂ”ude, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nĂ”ue viivise ja kohtueelsete Ă”igusabikulude eest kahjuhĂŒvitisena vĂ€ljamĂ”istmiseks.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 sÀtestab, et asja menetlenud kohus mÀrgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, muu hulgas mÀÀruses, millega hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus lahendatakse vÔi hagi vÔi hagita menetluse avaldus vÔi teistmisavaldus jÀetakse menetlusse vÔtmata vÔi lÀbi vaatamata vÔi asja menetlus lÔpetatakse. Asja jÀrgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb mÀrkida Àra menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus jÀttis hageja nÔude tÀies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jÀtta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, kui menetluskulude kindlaksmÀÀramine ei takista kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist.
2-16-17495
TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 tuleneb, et kui maakohus kohtuotsuses vÔi asja lÔpetavas mÀÀruses menetluskulusid kindlaks ei mÀÀra, mÀÀrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mÔistliku aja jooksul kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb kindlaks mÀÀrata mÔistliku aja jooksul pÀrast lahendi jÔustumist.