Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja Invest in OÜ esitas 23.07.2018 kohtule pankrotiavalduse võlgniku KAM Kapital OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankrotiavalduses kirjeldab võlausaldaja olukorda järgmiselt: 12.06.2015 lepinguga sai võlgnik intressiga 5% kuus laenu 16 000 eurot; laen + intressid summas 31 650 tuli tagastada 12.02.2017, kuid tagastati vaid 10 850, mis läks intressivõlgnevuse katteks, jäi võlg 25 424 eurot (16 000 + intressid 4 800 + viivis 4624); 19.08.2015 lepinguga sai võlgnik intressiga 4,5% kuus laenu 20 000 eurot; laen + intressid kogusummas 38 900 tuli tagastada 19.05.2017, kuid tagastati vaid 4500, saamata jäi 34 400 eurot + viivis 2220; 01.08.2017 esitas võlausaldaja hagi nõudega 63 144 eurot (põhinõue 36 000 + intress 19 200 + viivis 6844 + riigilõivukulu 1100); luhtusid kontaktikatsed juhatuse toonase liikme H S , kes loovutas ettevõtte tuntud likvidaatorile J P , kes omakorda määras likvideerijaks välismaa kodaniku, kellega pole võimalik kontakti saada; 13.06.2018 teatas kohtutäitur Elin Vilippus, et võlgnikul puudub vara ja tõenäoliselt ei õnnestu võlgnevust täitemenetluse raames sisse nõuda. Puuduvad igasugused andmed võlgniku vara kohta, sealhulgas nähtub registritest, et võlgnikul puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Võlgniku arvelduskonto olemasolu ei ole kinnitanud ükski finantsasutus. Korduvad teabenõuded juhatuse liikme meiliaadressil jäid vastuseta. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest võlgnik on varatu. Võlausaldaja pankrotiavalduses on nõude suuruseks märgitud 63 144 eurot. Maksuvõlg on 8124,76 eurot (põhivõlg 5997,59 + intressivõlg 2127,17). Igasugused muud andmed võlgniku kohustuste kohta puuduvad. Seega on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 71 268,76 eurot (63 144 + 8124,76). Ilmselt lisandub ka kohtutäituri menetluskulude nõue, mille suurus on täna teadmata. Puuduvad finantsandmed, mida saaks analüüsida, kuna vaatamata korduvatele päringutele juhatuse liikme meiliaadressil, ei ole juhatuse liige ega keegi teine esitanud ajutisele haldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti ega reageerinud ajutise halduri päringutele mingilgi muul viisil. Seega puuduvad igasugused andmed võlgniku majandusliku olukorra hetkeseisu kohta, sh raamatupidamise ja dokumentatsiooni asukoha ja olemasolu kohta. Võlgnik on ainsa majandusaasta aruande Äriregistrile esitanud 2015. aasta kohta ja ei ole neid esitanud 2016. ja 2017. aastate kohta. 2015. majandusaasta aruandest nähtub, et juba seisuga 31.12.2015 oli 2500 euro suurune osakapital sisse maksmata ja tekkinud kahjumi tõttu (-504 eurot) oli omakapital negatiivne, 504 euroga miinuses. ÄS § 136 kohaselt on omakapitali miinimumiks vähemalt 2500 eurot. Seega oleks võlgnik pidanud juba hiljemalt 2016.aasta keskpaigas, kui esitas äriregistrile aastaaruande 2015. aasta kohta, kohe esitama võlgniku pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed omakapitali vastavusse viimiseks, sh osakapitali tasumiseks. Ajutisel halduril puuduvad andmed, miks juhtkond ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust.

Võlgnik on jätnud Äriregistrile esitamata raamatupidamise aruanded 2016. ja 2017. majandusaasta kohta ja ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Tänase seisuga puudub võlgnikul vara ja netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Ilmselt ei ole juhtkond mitme nimetatud aasta kohta nõuetekohast raamatupidamisarvestust üldse pidanud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, kuna teadaolevaid kohustusi on enam kui 71 268 eurot; puuduvad andmed vara olemasolu kohta; seega ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud; võlgniku seisukoht alalise maksejõuetuse tunnistamise kohta ei ole teada. Maksejõuetuse põhjust ja selle tekkimise täpset aega ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni puudumisel võimalik määrata. Majandustegevuse lõppemisega võib seotud olla käibemaksukohuslaste registrist kustutamine 7.05.2017. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla „muu asjaolu“, kuid ei saa välistada pankrotikuriteo võimalust maksejõuetusele võis kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, sest äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused võlausaldajate ees äriühingu kohustuste täitmisel ning äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise korraldamisel. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub vara, puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta, PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks enam kui 71 268 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“, kuid ei saa välistada pankrotikuriteo võimalust. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 04.12.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 17.12.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme B K (isikukood xxx (välismaa kood). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot.. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 720, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse maksta halduri tasu välja kohtu deposiitkontole kantud summa arvelt. Kohus selgitab, et käesolevas asjas ei ole võlausaldaja ega kolmandate isikute poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.