Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kostja kandis igakuiselt hagejate eluasemega seonduvad laenu- ja kindlustusmaksed ning tasus hagejate kulude eest, kui hagejad olid kostja juures. Hagejad elasid koos emaga korteris, millest 75% kuulus hagejate emale ja 25% kostjale. Kostja korterist mingit kasu ei saanud, kuid kandis kõik korteriga seotud laenu- ja kindlustusmaksed (u 250 eurot kuus). Seejuures ei maksnud hagejate ema kostjale kasutuseeliseid kostjale kuuluva osa kasutamise eest. Hageja II viibis kooliajal tavaliselt ühe päeva nädalas pärast kooli isa juures ja läks järgmisel päeval isa juurest kooli. Suveperioodil olid kokkusaamised ebaregulaarsemad, kui igakuiselt viibis hageja II isa juures vähemalt 5-6 päeva. Hageja I veetis kostja juures aega ebaregulaarsemalt, kuid vähemalt viis päeva kuus. Seal ajal, kui lapsed olid hageja juures, kandis lastega seonduvad kulud tema, mida oli umbes 100 eurot kuus. Lisaks seaks hagi rahuldamine täies ulatuses ohtu nii kostja kui tema nooremate alaealiste laste majandusliku toimetuleku. Kostjal oli kokku neli alaealist last. Tema peamine sissetulek oli 398,46 euro suurune töötasu ning väärtpabereid ja väärisesemeid talle ei kuulunud. Veel kuulus talle 25% kinnistust, kus hagejad koos emaga elasid. Kostja abikaasa igakuine sissetulek oli 410 eurot, millele lisandus laste toetus 100 eurot. Seega oli kostja leibkonna igakuine keskmine sissetulek 908,46 eurot kuus. Kostja enda igakuised kulud olid 585 eurot ja temaga koos elavate laste kulud 310 eurot ja 290 eurot, millest kostjale langev osa oli 300 eurot. Kuivõrd hagejatele kulus kostjal niigi igakuiselt kokku 350 eurot, seaks sellele lisaks miinimummääras elatise väljamõistmine kostjaga koos elavad lapsed põhjendamatult kehvemasse olukorda. Kostja ei saanud lastele paremat äraelamist võimaldada mh hagejate ema pahauskse käitumise tõttu. Viimane lükkas korduvalt tagasi kostja ettepaneku taotleda riigilt lasterikka pere toetust, mistõttu oli perel laste ülalpidamiseks alates 01.07.2018 iga kuu 350 eurot vähem. Samal ajal oli hagejate ema sissetulek väga hea ja peagi saab ta kätte korteri müügitulu. Kusjuures 75% korterist kuulus hagejate emale, sest kostja kinkis endale kuulunud 50%-st 25% lahku kolides temale. Osa korteri müügist saadud rahast oli võimalik arvestada elatisena. Maakohtu otsus

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostjal oli neli last, kelle vajadused oli sarnased. Seega tuli kostja kõikidele lastele tagada võrdne kohtlemine. Kostja sissetulek oli väike, kuid vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Pealegi oli kostja OÜ Y juhatuse liige ja ainuosanik, W OÜ juhatuse liige ning Mittetulundusühing U juhatuse liige. OÜ Y 2016. aasta käive oli 8 352 eurot ja kasum 1 687 eurot. Eelnevale lisaks nõustus kostja kohtuistungil tasuma hagejatele elatist alates 2018. aasta veebruarist kokku 300 eurot, s.o kummalegi hagejale 150 eurot, kuid mitte vähem kui 60% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja sissetulek võimaldas sellises suuruses elatist tasuda ja arvelduskonto väljavõtete järgi oli kostja varem sellises suurusjärgus elatist hagejatele ka maksnud. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuli tasuda hagejate ema arveldusarvele iga kuu eest ette. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis temalt laste ülalpidamiseks välja enam kui 50 eurot ühe lapse kohta kuus alates 01.04.2018 ja mõistis välja elatise perioodi 01.07.2017 – 31.03.2018 eest. Vaidlustamata osas, s.o alates 01.04.2018 edasiulatuva elatise 50 eurot lapse kohta tasumise osas kuni laste täisealiseks saamiseni on kohtuotsus jõustunud. Vaidlustatud ei ole menetluskulude poolte kanda jätmist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Esmalt täpsustab ringkonnakohus hagejate nõudeid. 20.02.2018 kohtuistungil palusid hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuiselt 150 eurot, s.o 60% kehtivast elatise alammäärast. Kostja nõustus tasuma elatist hagejatele kokku 300 eurot veebruarist 2018. Vaidluse alla jäi tagasiulatuva elatise tasumisega seonduv (I kd, lk 143). Samas aga mõistis maakohus 12.03.2018 otsusega kostjalt välja hagejate kasuks elatise 150 eurot lapse kohta kuus, kuid ei seadnud elatise maksmist sõltuvusse elatise miinimumsuuruse muutumisega, vaid töötasu miinimummääraga. Ringkonnakohtu 06.12.2018 istungil kinnitasid pooled, et maakohtu istungil ei olnud juttu elatise suuruse sidumisest töötasu miinimummääraga, vaid miinimumelatise suurusega. Kuna alates 01.01.2018 on miinimumpalk 500 eurot, siis on elatise miinimummäär 250 eurot (PKS § 101 lg 1). Sellest 60% moodustab 150 eurot. Maakohus on välja mõistnud elatise 150 eurot lapse kohta kuus, mis on 60% miinimumelatisest, mitte töötasu alammäärast. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab elatise suuruse kindlaksmääramise osas PKS § 101 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et elatisesumma mõningane võimalik suurenemine tulevikus oleks talle eelduslikult üle jõu käiv. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on praeguse vaidluse asjaolusid arvestades veaga otsuses, mida on võimalik parandada. Otsuse täitmise selguse huvides parandab kohus otsuse resolutsiooni ja sõnastab kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate nõue oli sellest väiksem. 2017. a oli miinimumelatise suuruseks 235 eurot ja 2018. a 250 eurot. Seega ei pidanud hagejad enda vajadusi tõendama. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-16, p 20; 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-78-13, p 13; 04.12.2013 otsus nr 3-2-1-136-13, p 13). Maakohus,

mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja kummagi hageja kasuks alates 01.07.2017. a 150 eurot kuus. Kostja on maakohtu menetluses esitanud erinevaid vastuväiteid hagejate nõudele, miks ta ei ole võimeline tasuma igakuiselt kummagi hageja kasuks 150 euro suurust elatist. Esiteks avaldas kostja maakohtus 30.10.2017 kirjalikus vastuses, et tema leibkonda kuuluvad abikaasa ja 2 tütart ja tal ei ole võimalik tasuda seetõttu elatist nõutud summas (I kd, lk 54 p). 20.02.2018 toimunud maakohtu istungil nõustus kostja tasuma lastele 150 eurot kuus alates veebruarist 2018. Apellatsioonkaebuses oli kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik tasuda ülalpidamist rohkem kui 50 eurot kuus lapse kohta alates 01.04.2018. Apellatsioonkaebusele lisatud ja kohtu poolt vastu võetud tõendi kohaselt esitasid kostja teised lapsed AA ja VV peale maakohtu otsust 10.04.2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse elatise saamiseks miinimumsummas ja tagasiulatuva elatise saamiseks alates 01.04.2017 (I kd, lk 182-185). Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et temalt on jõustunud kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) välja mõistetud tütarde ülalpidamiseks elatis miinimummääras 250 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise võlgnevus 2 869 eurot kummagi lapse kasuks. Sama kinnitas kostja ka Riigikohtule 10.07.2018 esitatud määruskaebuses (II kd lk 13). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja vanemad on kohustatud seda andma. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei ela kostja ülalpidamisel ja ülalpidamise andmine saab seisneda raha maksmises hagejate ülalpidamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvelt (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt elatise mittemaksmist õigustab väike sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähene sissetulek üksi selline asjaolu, mis annaks aluse vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis on tinginud keskmisest väiksema sissetuleku saamise. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohtu otsuse kohaselt ja seda kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil, on ta OÜ Y juhatuse liige ja ainuosanik ning saab äriühingust tasu. Lisaks on ta veel 2 ühingu juhatuse liige, kuid neist ta tasu ei saavat. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev, et äriühingu juhatuse liikme ülesannete täitmine toimub tasuta. Lisaks avaldas kostja ringkonnakohtu istungil, et tal on infotehnoloogiaalane kõrgharidus. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja on võimeline ühingu huvides tegutsema tasuta, peaks ta olema võimeline tegema ka tööd, mis on tasustatav. Samuti on paljasõnaline kostja väide, mille kohaselt tal takistavad suuremat töötasu teenida terviseprobleemid. Kaebusest ei nähtu, milline on kostja diagnoos, tervise kahjustuse astme ja millisel määral on takistatud töökohustuste täitmine. Kostja vastuväitele, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et lapsed viibivad palju aega kostja juures ja ta teeb seoses sellega kulutusi, vaidlesid hagejad vastu. Hagejate väitel käis hageja I kostja juures keskmiselt ühe päeva kuus, samuti esines kuid, kus hagejad kostja juures ei viibinud ning kostja ülalpidamiskulutusi seetõttu ei ole teinud. Kostja vastupidist ei tõendatud. Ringkonnakohus leiab, tegemist ei ole tõendatud asjaoluga, mis oleks mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes ja annaks alust elatise vähendamiseks. Hagejate suhtlemine kostjaga jääb ringkonnakohtu hinnangul tavapärase suhtlemise piiridesse. Kuivõrd PKS § 143 lg 1 näeb ette vanema õiguse ja kohustuse lapsega suhelda, ei ole lühiajaline lapsega suhtlemine erandlikuks asjaoluks või mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.