1.J R (hageja) esitas kohtule hagi E A (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju õiglase hüvitise väljamõistmiseks.
Kohus rahuldas 06.06.2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna hagejal esinesid TsMS § 181 sätestatud menetlusabi andmise eeldused ning puudusid menetlusabi andmist välistavad asjaolud.
Kostja esitas 21.06.2018 kohtule esialgse vastuse hagile, taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja sellega
seonduva taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Kostja taotleb kohustada hagejat kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 4000 eurot andmist või selle summaga mittenõustumisel muus kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas. Taotlust põhistas hageja järgnevalt. Käesoleval juhul on hagi esitajaks füüsiline isik. Hagiavalduse põhjendustest on võimalik aru saada, et hagejal puudub töökoht ja regulaarne sissetulek. Seda kinnitab ka hageja ise, kuna ta on käesolevas asjas on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu maksmisest vabastamiseks, põhjendades seda väitega, et tal ei ole sissetulekut ega riigilõivu maksmiseks rahalisi vahendeid ega riigilõivu maksmiseks võõrandatavat vara. Samuti nähtub avalikest andmebaasidest, et hagejal füüsilise isikuna on või on lähiminevikus olnud erinevad võlgnevused erinevate võlausaldajate ees, samuti on temaga seotud ettevõtted sellised, millel kas puudub reaalne ning kontrollitav majandustegevus, või siis on äriühingute tegevus kahjumlik ning seotud võlgnevustega kolmandate isikute ees. Kostja hinnangul, kui hagejal on tekkinud korduvaid võlgnevusi võlausaldajate ees väiksemate summade ulatuses (ning neid on ka praegu) ja tal puudub enda kinnitusel sissetulek ja muu võõrandatav vara, siis on kostjal põhjendatud alus arvata, et hageja ei ole hagi rahuldamata jätmise korral hüvitama kostja menetluskulusid. Kõik need asjaolud kogumis kinnitavad, et juhul, kui tagatist ei määrata, on reaalne oht, et kostja õigused hagi võimaliku lõpliku rahuldamata jätmise korral menetluskulude sissenõudmiseks jäävad realiseerimata, sest hageja majandusliku seisundi tõttu võib menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud kui mitte võimatu. Menetluskulud jääksid sel juhul faktiliselt kostja kanda, mis ole kooskõlas õigusemõistmise efektiivsuse põhimõttega ja oleks kostja suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Kostja eeldatavad menetluskulud praeguses maakohtu menetluses koosnevad kulutustest õigusabile vähemalt 4000 eurot. Hageja on esitanud 13 leheküljelise hagiavalduse, milles on esitatud hulgaliselt erinevaid õiguslikke käsitlusi, mis puudutavad nii tsiviilõigust, võlaõigust, kui ka avalikku õigust ja põhiseaduslikke küsimusi. Samuti nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitist küll kohtu äranägemisel, kuid esitab ka omapoolse käsitluse hüvitiste suurustest kohtupraktikas, mis eeldab ka kostja poolt vastava kohtupraktika läbitöötamist. Kuna kostjal on kohustus hagile vastata, siis hagiavalduses esitatud nõuete ja nende õiguslike aluste ja käsitluste analüüs, arutelud kliendiga, omapoolsete seisukohtade kujundamine, asjakohase õigusteooria ja kohtupraktikaga tutvumine, analüüs ja motiveeritud vastuväidete esitamine võtab ajaliselt minimaalselt 15-20 töötundi. Sellele mahule lisandub võimalike muude dokumentidega tutvumine, analüüs, koostamine, suhtlus kliendiga, võimalike täiendavate menetlusdokumentide koostamine, esindus maakohtus istungi(te)l asukohaga Kuressaares. Kõik see kokku võib võtta ajaliselt minimaalselt veel 5 töötundi. Kostja lepinguline esindaja osutab kostjale õigusteenust tunnihinnaga 165 eurot (lisandub käibemaks). Seega eeldatav kulude suurus on vähemalt 4000 eurot (cá 25 tundi x 165 = 4125 eurot ilma käibemaksuta). Tegemist on tavapärase keskmise tunnihinnaga sarnase teenuse osutamisel. Juhul, kui kohus ei nõustu kostja poolt näidatud ligikaudse eeldatava summaga, siis palub kostja kohtul tagatis kindlaks määrata muus kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas.
Hageja kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotlusega ei nõustunud. Tagatise nõudmiseks peab olema äärmiselt erakordne põhjus, mis on ka tõsikindlalt tõendatud. Välja ei ole kuulutatud hageja pankrot ning tema suhtes ei ole pooleli ühtegi pankrotimenetlust. Hagejal on alates 02.07.2018 tööleping Must Trust OÜ-ga ning tal on vastavalt töölepingule õigus saada igakuist töötasu minimaalselt 500 eurot. Seega on hagejal 2(6)
käesoleva seisukoha esitamise ajal sissetulek töötasu nõude tekkimise näol. Hageja vara hulka lisandus 08.07.2018 nõudeõigus K M vastu summas 306 600 eurot, mis koosneb tagastamata laenu põhiosast 200 000 eurot, intressist 10 000 eurot ning viivisest 96 600 eurot. Tegemist on täitedokumendiga tagatud nõudega. Tagatise maksmise kohustuse panemine hagejale koormaks hagejat ebaproportsionaalselt ja reaalselt rohkem, kui vaid väidetav oht kostjale. Maakohtu määrus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 24.09.2018 määruse resolutsiooni p-s 2 kostja eeldatavate menetluskulude katteks taotletud tagatise taotluse ning määras resolutsiooni p-s 3 hagejal tasuda tagatist 2500 eurot 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohtu põhjenduste kohaselt puuduvad andmed, et hagejal oleks menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluksid Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohtu kontrollitud andmetel hagejale Eestis kinnisvara ega asjaõiguste kuulumist kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis ei kajastu. Seega leidis kohus, et tagatise tasumise kohustamiseks märgitud eeldused on täidetud. Kohus pidas kostja eeldatavate menetluskulude taotlust 4000 euro ulatuses põhjendatuks, arvestades asja keerukust ja mahtu, lisaks esindaja kvalifikatsiooni ning ka kostja esindaja töötunni tasumäär vastab turuhinnale. Kohus asus seisukohale, et hageja suhtes ei ole ebaõiglane ning samas on kostja huvisid arvestades piisav, kui nõuda hagejalt menetluskulude tagatist 2500 euro ulatuses, mis on vastavuses 5-kordse töötasu alammääraga käesoleval ajal, ning ei ole seega hagejale põhjendamatult koormav ega takista tema juurdepääsu kohtumõistmisele. Määruskaebus
6.Hageja esitas maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 2 ja 3 peale määruskaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohustatakse teda tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2 500 euro ulatuses 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja hinnangul ei ole käesolevalt täidetud tagatise andmise eeldused (TsMS § 196 lg 1 p 3). Lisaks välistab TsMS § 196 lg 2 tagatise tasumise kohustuse panemise, kuna hagejal on sissetulek töötasu näol ning varana nõudeõigus 306 600 euro saamiseks. Maakohtu määrus on põhjendamata ning rikutud on oluliselt kaalutlusõigust.
Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
10.Vastavalt TsMS § 196 lg 1 p-le 3 võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud. TsMS § 196 lg 2 kohaselt ei või kohus kohustada hagejat tagatist andma, kui 3(6)
hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded.
11.Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (vt RKTKm 01.02.2010, nr 3-2-1-158-09, p 16).
12.TsMS § 196 eesmärk on tagada, et kostjal ei tekiks tema kasuks tehtud otsuse korral raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning tema nõue menetluskulude hüvitamiseks oleks tagatud (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1012, p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud järelduses, et kostja on muutnud vajaduse nõuda hagejalt TsMS § 196 lg 1 p 3 järgse tagatise maksmist piisavalt usutavaks. Seda, kas hagejal on piisavalt vara kostja võimalike menetluskulude hüvitamiseks ning kas talle kuuluvate varaesemete arvel on piisavalt lihtne kostja võimalikke nõudeid rahuldada, hindab kohus diskretsiooniõiguse alusel (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1018, p 3.1.3.2. c). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud küsimuses diskretsioonipiire ületanud. Hageja on ise eelnevalt välja toonud, et tal sissetulek puudub. Ka kostja tagatise taotlusele esitatud seisukohas (11.07.2018 menetlusdokument, tl 76) märgib hageja, et kuigi ta on käesolevaks ajaks sõlminud töölepingu, mille kohaselt on tal õigus saada töötasu minimaalselt 500 eurot kuus, ei ole ta seda tegelikkuses veel saanud. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult jätnud arvestamata hageja 08.07.2018 lisandunud varaga (nõudeõigusega), mis võiks tagatise nõudmise TsMS § 196 lg 2 kohaselt välistada. Iseenesest on õige, et ka nõuet on võimalik täitemenetluses arestida (TMS § 111), mistõttu ei jaga ringkonnakohus kostja seisukohta, justkui ei saaks nõudele üldse sissenõuet pöörata. Arvestades aga, et kostjal puuduvad andmed kohustatud isiku majandusliku võimekuse kohta ning võimalus endale otse täitmist nõuda, oleks nõudeõiguse arvel kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsMS § 196 lg 1 p 3 eelduse esinemine (hageja majandusliku seisundi tõttu) on otseselt seotud asjaoludega, kas välja on kuulutatud hageja pankrot, algatatud on hageja pankrotimenetlus või aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kohtul on õigus tagatise andmise kohustus määrata üksnes tuginedes hageja majanduslikule seisundile. TsMS § 196 lg 1 p-s 3 väljatoodud olukordade esinemisel tuleb eeldada, et majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Tegemist ei ole aga ammendava loeteluga, vaid kohus saab lg 1 p-s 3 sisalduva üldise kriteeriumi alusel – majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud – tagatise andmise kohustuse määrata ka muudel juhtudel (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1016-1017, p-d a ja b).
4(6)
14.Hageja on ise pärast kostja poolt 21.06.2018 eelduslike menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamise taotluse esitamist avaldanud, et tal on püsiv sissetulek alates 02.07.2018 ning ta on saanud 08.07.2018 taas loovutuse teel talle ka varasemalt kuulunud nõudeõiguse summas 306 600 eurot, mis viitab sellele, et tagatise tasumise kohustus ei ole hageja jaoks ebamõistlikult koormav.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kui tagatise andmise eeldused on täidetud, on kohtul kaalutlusõigus ka tagatise suuruse määramisel. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Määrusest nähtub, et maakohus on küll hinnanud kostja esindaja töötasu ühe tööühiku hinda ning pidanud arvestades asja keerukust, mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni kostja eeldatavate menetluskulude taotlust 4000 euro ulatuses põhjendatuks, kuid lõppjärelduses sidunud tagatise suuruse määramise seadusest tuleneva 5kordse töötasu alammääraga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest on lähtunud tagatise suuruse määramisel ebaõigest kaalutlusest. Antud minetuse saab kõrvaldada ringkonnakohtus.
16.Kostja eelduslikult tekkivate menetluskulude katteks tagatise määramisel tuleb arvestada veel tekkimata kuludega (vt nt RKTKo 02.06.2008 nr 3-2-1-39-08, p 16) ning hinnata, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud (vt nt RKTKm 02.02.2010 nr 3-2-1-156-09, p 12). Lisaks tuleb arvestada ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on taotluses hinnanud eeldatavate menetluskulude suuruseks kokku 4 000 eurot, mis vastab kostja esindaja cá 24 töötunnile tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta). Kostja on põhjendatud menetluskulude eeldatavat suurust järgnevalt. Hageja on esitanud 13 leheküljelise hagiavalduse, milles on esitatud hulgaliselt erinevaid õiguslikke käsitlusi. Kuna kostjal on kohustus hagile vastata, siis hagiavalduses esitatud nõuete ja nende õiguslike aluste ja käsitluste analüüs, arutelud kliendiga, omapoolsete seisukohtade kujundamine, asjakohase õigusteooria ja kohtupraktikaga tutvumine, analüüs ja motiveeritud vastuväidete esitamine võtab ajaliselt minimaalselt 15-20 töötundi. Sellele mahule lisandub võimalike muude dokumentidega tutvumine, analüüs, koostamine, suhtlus kliendiga, võimalike täiendavate menetlusdokumentide koostamine, esindus maakohtus istungi(te)l asukohaga Kuressaares. Kõik see kokku võib võtta ajaliselt minimaalselt veel 5 töötundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja mõnevõrra ülehinnanud eeldatavat ajakulu hagivastuse koostamisele, kuna kohtutoimikus olevatest menetlusdokumentide sisust (21.06.2018 menetlusdokument, tl 46-50; 13.07.2018 menetlusdokument, tl 96-99) nähtub, et kostja on hagiavaldusse juba sisuliselt süüvinud, arutlenud kliendiga ja teinud asja kohta sisulise analüüsi ning tutvunud kohtupraktikaga. Kuna Riigikohtu seisukohtade järgi võib kostja taotleda tagatise andmist üksnes eeldatavate kulude katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arvestada motiveeritud hagivastuse koostamisele kuni 11h. Lisaks on põhjendatud arvestada eelduslike menetluskulude juurde võimalike täiendavate menetlusdokumentide koostamine ja esindus maakohtus istungi(te)l asukohaga Kuressaares 5h ulatuses. Eelmärgitust tulenevalt võib
5(6)
ringkonnakohtu arvates pidada kostja esindaja vajalikuks ja mõistlikuks edaspidi tekkivaks eelduslikuks menetluskuluks ajakuluna kokku 16 töötundi. Kostja esindaja töötunni hinnaks on 165 eurot (käibemaksuta). Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 13.11.2013 nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja taotluses välja toodud lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot (käibemaksuta) on praegust turuseisu arvestades mõistlik. Pidades silmas kõike eeltoodut, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigustatult rahuldanud kostja taotluse hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks 2 500 euro ulatuses, mis vastab kostja põhjendatud ja vajalike eeldatavate menetlustoimingute ulatusele cá 16 töötunni osas (16 h x 165 eurot = 2 640 eurot).
17.Ülejäänud määruskaebuse väidete osas on maakohus seisukoha võtnud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
18.Kuna käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra.
19.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 196 lg 4 teine lause).