Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-18-1362 XX kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 2. märtsi 2018. aasta korralduse nr 2-3/175 tühistamiseks; alternatiivselt selle tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ning Saaremaa vallavanema MK toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt ehituse töövõtulepingu sõlmimisega ja ehituse töövõtulepingu tühisuse kindlakstegemiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Saaremaa vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-18-1362 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2018. a määruse nr 3-18-1362 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.XX asus 01.03.2018 tööle Saaremaa valla Kihelkonna rahvamaja juhatajana 23.03.2018 allkirjastatud töölepingu alusel.
2.Kaebaja ja Saaremaa valla vahel sõlmiti 02.03.2018 Kihelkonna rahvamaja varade üleandmise-vastuvõtmise akt.
3.Saaremaa Vallavalitsuse 02.03.2018 korraldusega nr 2-3/175 tunnistati edukaks Ores Ehitus OÜ hinnapakkumise summas 17 344,80 eurot koos käibemaksuga (p 1) ja otsustati
3-18-1362 sõlmida Ores Ehitus OÜ-ga töövõtuleping Kihelkonna rahvamaja ja raamatukogu ehitustöödeks (p 2).
4.XX esitas 09.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 02.03.2018 korralduse nr 2-3/175 tühistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks; Saaremaa vallavanema MK toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses ehituse töövõtulepinguga; 07.03.2018 töövõtulepingu nr 01/2018 tühisuse kindlakstegemiseks. Samuti vaidlustas XX Saaremaa vallavanema MK tegevuse seonduvalt tema poolt Saaremaa Vallavalitsuse 02.03.2018 korralduse nr 2-2/175 andmisel osalemisega korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-de 5, 11, 17 ja 19 mõttes. Kaebeõiguse tekkimiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 tähenduses ei ole vajalik õiguste rikkumine, vaid subjektiivsete õiguste võimalik riive, mis ei pea olema intensiivne. Ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad. Kaebaja asus 01.03.2018 tööle Kihelkonna rahvamaja juhatajana ning võttis 02.03.2018 aktiga enda valitseda Kihelkonna rahvamaja vara (koos varalise vastutusega), mille hulka kuulus ka kinnisasi koos sellel paikneva hoonega. Seega tekkis 02.03.2018 kaebaja ja Saaremaa valla vahel avalik-õiguslik suhe vallavara valitsemisel ning vaidlustatud korraldus ei puudutanud üksnes valda ja ehitustööde hankes osalenud äriühinguid. Kihelkonna Vallavolikogu 22.10.2018 määrusest nr 18 ,,Vallavara valitsemise kord“ (määrus nr 18) ja Kihelkonna rahvamaja põhimäärusest tulenevalt oli kaebajal subjektiivne õigus korrelatsioonis kohustusega kasutada iseseisva asutuse (Kihelkonna rahvamaja) juhi otseses valduses olevat vara (rahvamaja hoone) eesmärgipäraselt ja kaebaja vastutas selle vara säilimise ja puutumatuse eest. Vallavalitsuse korraldusega Ores Ehitus OÜ parimaks pakkujaks tunnistamine ja ehitustööde lepingu sõlmimine ei olnud seotud rahvamaja hoone sihipärase kasutamise või parendamisega. Sellele vastupidiselt võtsid vallavalitsus ja vallavanem ilma seadusliku aluseta kaebaja valdusest ära hoones paikneva konverentsisaali, et see ümber ehitada ning kasutada seda otstarbel, mis on vastuolus Kihelkonna rahvamaja põhimääruse §-ga 4. Seejuures seadsid vallavalitsus ja vallavanem ebaseadusliku tegevusega ohtu kogu kaebaja varalisel vastutusel oleva rahvamaja hoone säilimise tervikuna, kuna ehitustööde ajaks ei olnud sõlmitud kindlustust. Saaremaa Vallavalitsus ja vallavanem rikkusid avalik-õiguslikus suhtes kaebaja subjektiivseid õigusi õiguskindlusele ja heale haldusele, kuna haldusakt anti vastuolus avalik-õiguslike normidega. Saaremaa vallavanema MK toiming 07.03.2018 töövõtulepingu nr 01/2018 sõlmimisel oli õigusvastane muu hulgas KVS sätete eiramise tõttu. Lisaks soovib kaebaja avalik-õiguslike asjaolude tuvastamist, et tõendada asjaolusid menetlustes nr 2-18-6884, 2-186849 ja 2-18-8163. Asjaolu, et väärtegude menetlemisel on pädevaks kohtuks maakohus, ei võta halduskohtult kohustust anda vallavanema toimingute õiguspärasusele hinnang KVS sätete valguses.
5.Tallinna Halduskohtu 02.10.2018 määrusega tagastati XX kaebus. 02.03.2018 korraldus nr 2-3/175 reguleerib valla ja osaühingu vahelisi suhteid. Rahvamaja vara eesmärgipärase kasutamise kohustus kaebaja subjektiivsete õiguste tagamisega enam ei seondu. Haldusakt, millega vald tunnistas Ores Ehitus OÜ edukaks pakkujaks, ei viita sellele, et vara võidakse kasutada eesmärkide vastaselt või et kaebaja peaks teiste isikute tegevuse eest tagantjärele vastutama. Rahvamaja või rahvamaja (endise) juhataja võimalikke kohustusi haldusaktist ei ilmne ning kõigi küsimusega tegeles vallavalitsus. Kaebeõiguse aluseks ei saa 2(4)
3-18-1362 olla üldine soov tagada hea halduse põhimõtete järgimine või koguda tõendeid käimasolevate tsiviilkohtumenetluste tarbeks. Seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. KVS-s sätestatud väärtegude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.10.2018 määruse ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja on kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud või vähemalt riivanud ja sellest tulenevalt on kaebajal kaebeõigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele.
9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Iseenesest on õige kaebaja väide, et kaebeõiguse jaatamiseks ei pea vaidlustatav haldusakt või toiming rikkuma kaebaja õigusi, vaid piisab õiguste riivest, mis asjaolusid arvestades võib olla ka vähene. Vaidlustatav haldusakt või toiming peab avaldama negatiivset mõju isiku subjektiivsetele õigustele. Lisaks peab kaebeõiguse jaatamiseks olema isiku ning avaliku võimu kandja vahel tekkinud avalik-õiguslik suhe.
10.Kaebaja seisukohtadest nähtub kokkuvõtvalt, et tema hinnangul tekkis kaebaja ja valla vahel avalik-õiguslik suhe, sest kaebaja, asudes tööle Kihelkonna rahvamaja juhatajana, võttis 02.03.2018 aktiga üle rahvamaja varade valduse ning tulenevalt oma tööülesannetest kohustus rahvamaja varasid valitsema eesmärgipäraselt. Kaebaja hinnangul ei olnud vallavanema poolt sõlmitud töövõtuleping selle eesmärgiga kooskõlas.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega avalik-õigusliku suhte tekkimise osas. Praegusel juhul ei olnud tegemist vallavara üleandmisega kuni 08.03.2018 kehtinud määruse nr 18 alusel, sest rahvamaja vara ei antud üle ühelt ametiasutuselt või ametiasutuse hallatavalt asutuselt teisele (vt määruse nr 18 § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 6 lg 1), vaid 02.03.2018 aktiga nõustus kaebaja kui rahvamaja juhataja rahvamaja varade vastuvõtmisega, sest varade valitsemine oli vajalik kaebaja tööülesannete täitmiseks. Seejuures ei muutunud varade valitseja ametiasutuse hallatava asutuse mõttes. Kaebaja ja Saaremaa valla vahel oli sõlmitud tööleping, mille lisa kohaselt olid kaebaja ülesanneteks mh rahvamaja juhatajana koostada rahvamaja arengu- ja tegevuskava (rahvamaja juhataja tööülesannete kirjelduse p 3.6); koostada rahvamaja eelarve projekt ja kontrollida eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist (rahvamaja juhataja tööülesannete kirjelduse p 3.7). Lisaks vastutas kaebaja rahvamaja ja laululava kompleksi üldseisundi ja arengu ning rahvamaja vara ja eelarveliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest (rahvamaja juhataja tööülesannete kirjelduse p 5.5). Seega tulenesid kaebaja kohustused seonduvalt rahvamaja vara valitsemisega valla ning kaebaja vahel sõlmitud töölepingust, mitte võimalikust vallavara üleandmise aktist. Töölepingust tulenevad vaidlused 3(4)
3-18-1362 alluvad maakohtule ning juhul, kui kaebaja leidis, et tööandja rikkus töölepingus kokku lepitud kohustusi, sh takistas kaebajal tööülesannete täitmist seonduvalt rahvamaja vara valitsemisega, oli kaebajal võimalik neid asjaolusid vaidlustada maakohtus. Avaliku võimu kandjaga töösuhtes oleval isikul ei teki töösuhtest avalik-õiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslik norm saab olla halduskohtule kaebuse esitamise aluseks üksnes juhul, kui lisaks avalikule huvile on viidatud norm mõeldud kaitsma ka eraisiku huve (avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi). Ükski kaebaja viidatud säte ega määruse nr 18 regulatsioon praegusel juhul sellist õiguslikku tagajärge kaasa ei too.
12.Hankemenetluses parima pakkuja kinnitamise ning töövõtulepingu sõlmimiseks kohustamise korraldus ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Viidatud korraldus ei too kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ei ole korralduse adressaat ega muul viisil selle õiguslike tagajärgedega seotud puudutatud isik. Asjaolu, et kaebaja oli lepingu sõlmimise ajal rahvamaja juhataja, ei muuda seda seisukohta. Kaebaja õiguste riivet ei saa tuua kaasa asjaolu, millises summas sõlmiti töövõtuleping Saaremaa valla ja töid teostava äriühingu vahel või kas lepingus on sätestatud vastutuskindlustuse tingimused. Kuna leping on sõlmitud valla ja äriühingu vahel, kaasnes lepingu võimalikust rikkumisest tulenev vastutus vallale, mitte kaebajale. Sellest tulenevalt ei saaks kaebaja õigusi rikkuda ka Saaremaa vallavanema MK toimingud töövõtulepingu sõlmimisel. Kaebaja esitas 01.04.2018 vastustajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning lisaks on kaebaja tööleping 04.04.2018 korraldusega valla poolt erakorraliselt üles öeldud, mille üle on poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-6884. Seega on kaebaja töösuhe praeguseks lõppenud ning kaebaja ei ole enam seotud rahvamaja varade valitsemisega.
13.Õiguskindluse ja hea halduse põhimõtete väidetavad rikkumised ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ka viidatud põhimõtete võimalik rikkumine peab seonduma kaebaja õigusi riivava haldusakti või toimingu vaidlustamisega. Nendel põhjendustel ei saa halduskohtusse kaebuse esitamise aluseks olla ka tõendite kogumise soov pooleliolevates tsiviilkohtumenetlustes. HKMS § 44 lg 2 näeb ette täiendava aluse kaebuse esitamiseks sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, ent selline võimalus peab olema sõnaselgelt sätestatud seaduses. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.
14.Halduskohus saab anda hinnangu KVS-s sätestatud toimingupiirangute rikkumisele üksnes juhul, kui see on vajalik mõne halduskohtu pädevuses oleva vaidluse lahendamiseks. Sellise hinnangu andmine on võimalik, kui kaebaja on esitanud halduskohtule nõude oma õiguste kaitseks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
15.Töövõtulepingu võimaliku tühisuse tuvastamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, millest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädev maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.