Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

L P esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees (xxx 114 767,58 eurot, xxx 700 eurot). Avaldaja on töötu. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas kohtule aruande.

ARUANDE SISU

I Võlgniku üldandmed Nimi: L P, isikukood: xxx, elukoht: xxx, telefon: +xxx, E-post: pankrotiavalduse andmetel puudub, perekonnaseis: lahutatud (rahvastikuregistri andmetel), ülalpeetavad: puuduvad (rahvastikuregistri andmetel), töökoht: puudub (võlgniku poolt edastatud andmetel on ta töötu). II Võlgniku varad

Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 06.06.2018. a võlgnikul järgnevad pangakontod:  AS SEB Pank, konto nr xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 29.05.2018. a oli 51,88 eurot;

  

AS SEB Pank, konto nr xxx (kogumishoius), kontojääk seisuga 29.05.2018. a oli 3,00 eurot; AS SEB Pank, konto nr xxx (kaardikonto), kontojääk seisuga 29.05.2018. a oli 0,00 eurot; AS Swedbank, konto nr xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 06.06.2018. a oli 28,31 eurot.

Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 06.06.2018. a 83,19 eurot. Nimetatud seis võib-olla muutunud, kuna kohtumäärus ei anna õigust konto arestimiseks ja võlgnikul on õigus ka TMS lubatud määras (500 eurot) kontosid kasutada. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt tõendatud nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 30.05.2018. a seisuga 1 300,370 xxx ja 327,390 xxx (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Muu Võlgnik on arvelt xxx. Pankrotiavalduse kohaselt on tema kuusissetulek alla 1 kuu töötasu alammäära ja seda tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 töötasu alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku omandis oli liiklusregistris sõiduk xxx, esmane registreerimisaasta 2008, riiklik registreerimismärk xxx. Nimetatud sõiduk on võõrandatud 30.07.2017. a. Liiklusregistrist saadud andmete kohaselt on sõiduk võõrandatud hinnaga 1 euro. Võlgnikuga peetud telefonivestluses on võlgnik öelnud, et sõiduk võõrandati 100 euro eest.

Nimetatud sõiduki võõrandamisega seonduv (sh võimalik tehingu tagasivõitmine) vajab edasises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi.

KOKKUVÕTE:

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab L P vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. III Võlgniku teadaolevad kohustused Laenud, nende käendused Võlgnevus xxx ees summas 515,60 eurot seisuga 29.05.2018. a (krediitkaart).

Maksuvõlad 30.05.2018. a seisuga on võlgnikul xxx andmetel maksuvõlg summas 128 331,36 eurot ja arvestatud arvestuslik intress summas 87,84 eurot.

Täitemenetlused Kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevaid kohustusi ei ole (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel). Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad.

Muud kohustused Võlgniku pankrotiavalduses ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetel ei ole võlgnikul teisi täitmata kohustusi.

KOKKUVÕTE:

Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 128 934,80 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt. Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 128 930 euro võrra.

IV Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). V Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. VI Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses töötuks jäämisega, tervisliku seisundiga ja oma abikaasa pärast xxx-ga kokkuleppemenetlusele minemisega, millest tulenevalt ei suuda ta täita oma kohustusi. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades MTA nõude tekke aega ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks juuni 2017 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. VII Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti esitab pankrotihaldur siis ka vastavalt PankrS 65 lg 11 menetlusabi taotluse haldusi tasu ja kulude hüvitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab L P pankrotiavalduse.

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 128 934,80 eurot, võlgnikul vara ja sissetulek puudub. Kohus kuulutab välja L P pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vandeadvokaat Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks L P pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 09. jaanuar 2019. a kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks L P pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 4 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 380 eurot ja kulud summas 20 eurot. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.