2-18-18616
Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Mari-Liis Mererand
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
11. detsember 2018, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 2-18-18616
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi T. C. U. vastu võlgnevuse nõudes
Kohus
Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, registrijärgne aadress: Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: MAARJA VAINSALU (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) Kostja: T. C. U. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoha aadress: xxx xx-xx, xxxx linnaosa, 30322, Kohtla-Järve linn, IdaVirumaa, Soome Rahvastikuregistri andmetel elukoht seisuga 15.05.2018 xxx xx, xxx, CYPRUS) Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest
Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Saata kohtumäärus hageja esindajale teadmiseks.
Asjaolud ja kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas 10.12.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse T. C. U. vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja nr 2-18-105835 menetlusest selgub, et kohtul puudub informatsioon kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Tsiviilasja 2-18-103467 menetluses on kohus tuvastanud, et politsei andmekogus puudub informatsioon T. C. U. võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Soome Rahvastikuregistri andmetel on elukoht seisuga 15.05.2018 xxx xx xxx CYPRUS. 1(3)
2-18-18616 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldusest nähtub, et tegemist on nõudega, mille kohaselt väljastas oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõte kostjale laenu, st tegemist on tarbijakrediidilepingust nr 3156891 tuleneva võlgnevuse nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Tuvastatud on, et hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx Kohtla-Järve. Soome Rahvastikuregistri andmetel on elukoht seisuga 15.05.2018 xxx xx xxx CYPRUS. Võlgnikul on Soome kodakondsus ja kehtiv e-residentsuse dokument N0121294. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Politsei andmekogus puudub informatsioon isiku võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Küprosel, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes tarbija elukohajärgses kohtus. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab koos lisadega avaldajale. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse lisaks oleva krediidikonto üldtingimuste punkt 15.2 sätestab küll, et kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse ja krediidiandjal on õigus esitada hagi Harju Maakohtusse, kui kliendi elukoht ei ole Eestis või kui kliendi elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus selgitab, et eelnevalt toodud põhjendustel ei allu sellegipoolest hagi ka Harju Maakohtule, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Krediidikonto üldtingimuste punktis 15.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine, kuna TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on 2(3)
2-18-18616 seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa eõiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS) § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. RLS § 12 lg 1 teise lause kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Nõude esitamine ei möödu siiski enne menetluse lõppemist jõustunud lahendiga. See tähendab, et taotluse riigilõivu tagastamiseks saab esitada kohe peale menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.