Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldusest nähtub, et tegemist on nõudega, mille kohaselt väljastas oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõte kostjale laenu, st tegemist on tarbijakrediidilepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015. a) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015. a määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Tuvastatud on, et hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. xxx Rahvastikuregistri andmetel on elukoht seisuga 15.05.2018. a xxx. Võlgnikul on Soome kodakondsus ja kehtiv eresidentsuse dokument xxx. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Maksukohustlase registri andmetel ei ole kostja Eestis ametlikult töötanud. Politsei andmekogus puudub informatsioon isiku võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Küprosel, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes tarbija elukohajärgses kohtus. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. 2(4)

Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab koos lisadega avaldajale. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse lisaks oleva krediidikonto üldtingimuste punkt 15.2 sätestab küll, et kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse ja krediidiandjal on õigus esitada hagi Harju Maakohtusse, kui kliendi elukoht ei ole Eestis või kui kliendi elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus selgitab, et eelnevalt toodud põhjendustel ei allu sellegipoolest hagi ka Harju Maakohtule, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Krediidikonto üldtingimuste punktis 15.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine, kuna TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. a määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa eõiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm.

Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. 3(4)

Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS) § 150 lg 1 p 2). Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.