Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8052
Kohtuasi
X avaldus Pärnu linn, Kuldse Kodu tn 5 korteriühistu 30.03.2022 üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik Pärnu linn, Kuldse Kodu tn 5 korteriühistu (registrikood 80047352), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 12.12.2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X (avaldaja) esitas 30.05.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada osaliselt kehtetuks Pärnu linn, Kuldse Kodu tn 5 korteriühistu (puudutatud isik, Kuldse Kodu 5 KÜ) 30.03.2022 üldkoosoleku otsuse.
1.1.Avalduse kohaselt on Pärnu linnas Kuldse Kodu tn 5 asuvas korterelamus (korterelamu) 205 korterit üldpinnaga 14 090,20 m2. Täpsemalt on korterelamu kõrges osas 171 korterit üldpinnaga 10 410,50 m2, aatriumis 30 korterit üldpinnaga 3274,30 m 2, viis rendiruumi üldpinnaga 206,30 m2, üks kontor üldpinnaga 34 m2 ja 4 garaaži üldpinnaga 165,10 m 2. Avaldajale kuuluvad korterelamu kõrges osas korteriomandid nr 395A (30,60 m 2) ja 400 (55,60 m2), seega on ta korteriühistu liige. Kuldse Kodu 5 KÜ 30.03.2022 korduskoosoleku (korduskoosolek) päevakorras oli 2022. a majanduskava kinnitamine. Selle raames otsustati häälteenamusega mh koguda 2022. aasta neljal suvekuul (juuni–september) eraldi kontole suvist sihtfinantseeritavat kapitali 35 eurot kuus korteri kohta (otsus p 1.d). Protokollis on selgituseks märgitud, et varasematel aastatel koguti suvist sihtfinantseeritavat kapitali 30 eurot kuus korteri kohta, raha kogumises ei osalenud ega osale aatriumi korterid ja rendiruumid ning seda kasutatakse katuse rekonstrueerimise toetuse taotlemisel omafinantseeringuna.
1.2.Otsus p 1.d näeb ette Kuldse Kodu 5 KÜ 30.06.2021 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja (põhikiri) p-st 6.2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1 erineva kulude jaotamise viisi. Põhikirja p 6.2 sätestab, et sihtfinantseeritavaid remonttöid (nt rõdud, katus, torustik, fassaad jne) finantseeritakse korteriomanike poolt vastavalt remonti vajavate objektide suurustele kulu- ja omandipõhiselt hinnapakkumise alusel. Avaldaja arvates eeldab see maksete seost kaasomandi osa suurusega, mis on ka KrtS § 40 lg 1 järgne majandamiskulude jagamise viis. Otsuse p 1.d näeb aga ette maksete võrdse jagamise korteriomanike vahel, mis ei ole mõistlik ja kahjustab oluliselt väiksemate korterite omanike, sh avaldaja õigustatud huve. Korterelamu korterite suurused on väga erinevad, jäädes vahemikku 30,60–122,80 m2, mis paneb korteriomanikud ebavõrdsesse olukorda. Sihtfinantseeritavat kapitali ei saa koguda ka vaid korterelamu kõrge osa korterite ja garaažide omanikelt. Katus kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse ja selle renoveerimine on kõigi huvides. Avaldajal tuli otsuse p 1.d alusel tasuda 2022. a-l sihtfinantseeritavat kapitali kokku 280 eurot, kuid kui kulu olnuks jaotatud kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele, tulnuks tal tasuda 130,10 eurot.
1.3.Juhul, kui Kuldse Kodu 5 KÜ põhikirja p-s 6.2 ei ole sihtfinantseeritavate remonttööde omandipõhise finantseerimise all mõeldud nende jagamist vastavalt kaasomandi osade suurusele, on põhikirja p 6.2 vastuolus seadusega ja lähtuda tuleb KrtS § 40 lg-st 1. Seadusest kõrvalekalduva kulujaotuse saab ette näha vaid korteriomanike kokkuleppel. Seda ei saa õigustada majandamiskulude senine pikaajaline ebaseaduslik jagamine ega ka ainuüksi korterelamu tavapärasest erinev arhitektuuriline lahendus. Täielikult põhjendamata on ka kulu võrdne jagamine korterelamu kõrge osa korterite omanike vahel.
1.4.Avaldaja asus korduskoosolekul maksete võrdsele jagamisele vastuväiteid esitama juba alates korduskoosoleku otsuse p 1.b arutamisest ja ka otsuse p 1.d arutamisel, viidates Riigikohtu 22.04.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-12753, mille osalisteks on samuti avaldaja ja Kuldse Kodu 5 KÜ ning mille esemeks oli samuti seadusest kõrvalekalduvat kulude jaotust sätestav üldkoosoleku otsus. Kuigi avaldaja palus protokollida mõlemale otsusele esitatud vastuväite, protokolliti vaid vastuväide otsusele p 1.b. Avaldajale ei ole 2
2-22-8052 teada, miks jäeti protokollimata tema vastuväide otsusele p 1.d, kuid tema ei saa selle eest vastutada. Ka tunnistaja EJ ütlused kinnitavad, et avaldaja esitas korduskoosolekul kulude võrdsele jaotamisele suulised vastuväited. Ekslik on Kuldse Kodu 5 KÜ arusaam, et avaldaja pidi esitama kirjaliku vastuväite. Kuldse Kodu 5 KÜ-l ei ole üldkoosoleku läbiviimise korda, sh ei ole kehtestatud nõudeid üldkoosolekul vastuväite esitamisele. Puudutatud isik seisukoht
2.Kuldse Kodu 5 KÜ vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata või menetlusse võtmata.
2.1.Avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Avaldusest ei selgu, kas ja kuidas rikub otsus p 1.d avaldaja seadusega kaitstud õigust või huvi. Ainuüksi asjaolu, et avaldajale kuulub korterelamus kaks korterit, ei anna talle õigust nõuda otsuse p 1.d kehtetuks tunnistamist.
2.2.Kui avalduse menetlemine on võimalik, tuleb see jätta rahuldamata. Avaldaja osales otsuse p 1.d tegemisel, kuid ei esitanud sellele vastuväidet ega lasknud seda protokollida. Vastuväide peab seejuures mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-t 6 arvestades olema esitatud kirjalikus vormis. Avaldajal ei ole seega KrtS § 20 lg 1 teist lauset ja § 29 lg-t 2 ning TsÜS § 38 lg 4 teist lauset arvestades õigust nõuda otsuse p 1.d kehtetuks tunnistamist. Avaldaja ei pöördunud vastuväite protokolli lisamiseks Kuldse Kodu 5 KÜ poole ka pärast korduskoosolekut. Varem on avaldaja esitanud kõik oma eriarvamused üldkoosolekul vastu võetud otsustele kirjalikult ja ei ole eluliselt usutav, et ta jätnuks nüüd protokolli puudustele tähelepanu juhtimata. Tunnistaja EJ ei mäletanud samuti, kas avaldaja lasi oma väidetavalt suuliselt esitatud vastuväite protokolli kanda, ning tema selgitused vastuväite täpse sisu kohta on vastuolulised.
2.3.Otsus p 1.d on kooskõlas Kuldse Kodu 5 KÜ põhikirja p-ga 6.2 ja lisaga 6. Põhikirja p 6.2 näeb ette sihtfinantseeritava remondikapitali maksete võrdse jaotamise. Avaldaja on jätnud välja, et põhikirja p 6.2 sätestab täiendavalt, et sihtfinantseeritava remondikapitali sissemakseteks määratakse tähtaeg, millal alustatakse töödega ja mis ajaks peab olema tööde teostamiseks vajalik summa koos kõigil korteriomanikel, sõltumata korteri suurusest. Samuti sätestab see, et aatriumi korterite omanikud teostavad oma remonttöid ise, v.a küttesüsteemi ja kanalisatsiooni tööd. Põhikirja lisa 6 täpsustab, mitu protsenti moodustab iga korteri pindala kõrgema katuseosa osakaalust. Avaldaja ei ole põhikirja vaidlustanud.
2.4.Põhikirja p 6.2 ja lisa 6 on omakorda kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2, sest erinev jaotus on kehtestatud konkreetse kululiigi põhiselt, on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Tegu on korterelamus ajalooliselt välja kujunenud majandamiskulude jaotusega, mis lähtub sellest, et aatriumikorterid on ülejäänud korterelamust ehituslikult ja arhitektuurselt eraldatud, sh ei ole neil ühist katust korterelamu 5korruselise kõrge osaga ja nende välisseintel ei ole otsest puutumust. Aatriumikorterite omanikud, kelle kaasomandi osa suurused on võrreldes teistega oluliselt suuremad, on sellest lähtuvalt vahetanud aastate jooksul korduvalt omal kulul nende kohale jäävat katusekatet, mis moodustab ligi 2/3 kogu korterelamu katusest, ning soojustanud aatriumikortereid ümbritsevaid välisseinu. Ülejäänud korteriomanikud, sh avaldaja, ei ole sellesse panustanud ning on kulude sellist jaotamist siiani aktsepteerinud. Selles lepiti seejuures kokku avaldaja enda initsiatiivil ja ajal, mil ta oli Kuldse Kodu 5 KÜ juhatuse liige. Kompensatsiooniks ei pea aatriumikorterite omanikud tegema sihtfinantseeritavate remonttööde makseid ja seega antud juhul ka korterelamu kõrge osa katuse vahetamiseks kogutavaid makseid. Korterelamu 3
2-22-8052 kõrge osa korterite omanikud, sh avaldaja, ei saa sellisest jaotusest varalist kahju, sest see tähendab aatriumikorterite omanikele palju suuremaid katuseremondi kulusid. Korterelamu kõrget osa katva katuse vahetamine on võrdselt kasulik ja vajalik kõigile selle alla jäävate korterite omanikele. Korterelamu katuseosa pindala suhe selle alla jäävate korteriomandite pindaladesse jääb vahemikku 7,34%–12,51%. Avaldaja korterite puhul on see 7,34% ja 10,64% ehk võrdväärne teistega, mis kinnitab, et kulu võrdne jaotamine ei saa kahjustada ülemääraselt avaldaja õigustatud huve. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 12.12.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
avaldaja on korterelamu korteriomandite nr 395 ja nr 400 omanik ning Kuldse Kodu 5 KÜ liige; korduskoosolek kutsuti kokku korrektse etteteatamisajaga, see oli otsustusvõimeline ja seal osales ka avaldaja; korduskoosoleku p-s 1.d võeti vastu otsus koguda 2022. aasta neljal suvekuul (juuni– september) eraldi kontole suvist sihtfinantseeritavat kapitali 35 eurot kuus korteri kohta.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest avaldaja ei saa TsÜS § 38 lg 4 teises lauses sätestatud piirangu tõttu nõuda otsuse p 1.d kehtetuks tunnistamist. KrtS § 29 lg 2 teise lause kaudu kohalduv TsÜS § 38 lg 4 teine lause näeb ette, et organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seadusest tuleneb seega selgelt, et kui organi liige soovib tugineda juriidilise isiku organi otsuse kehtetusele, tuleb tal igal juhul lasta oma vastuväide dokumenteerida. Seda kinnitab ka õigusteooria (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2) ja kohtupraktika (RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 11; RKTKo 05.06.2019, 2-1619017, p 35; RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 16). Korduskoosoleku protokolli ja TK vande all antud seletustega on tõendatud, et avaldaja ei esitanud otsuse p 1.d suhtes vastuväidet. Tunnistaja EJ ütlused ei lükka seda ümber, sest neist ei tulene üheselt, et avaldaja oleks esitanud otsuse p 1.d suhtes selgelt vastuväite ja palunud selle protokollida. Vastuväitena ei saa tõlgendada korduskoosolekul rahvasummast kostunud pahameelt. Kuivõrd avaldaja on varem esitanud korduvalt vastuväiteid korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsustele, on ta teadlik vastuväite esitamise korrast ja protokollimise nõudest. Avaldaja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema vastuväite protokollimisest oleks keeldutud.
4.Avalduse rahuldamata jätmise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja jätta menetluskulud Kuldse Kodu 5 KÜ kanda või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4
2-22-8052 Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja maakohtule esitatud seisukohtade juurde, lisades järgmist. Maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja jätnud määruse olulises osas põhjendamata. Ei ole jälgitav, miks loeb maakohus kõige usaldusväärsemaks TK vande all antud seletused. TK oli kuni 28.09.2023 Kuldse Kodu 5 KÜ liige ja ühtlasi korduskoosoleku protokollija ning on ilmselge, et ta ei anna seletusi enda vastu. Samuti ei ole jälgitav, miks ei ole maakohus pidanud tõendatuks avaldaja väidet oma vastuväite protokollida laskmise kohta, mis haakub tunnistaja EJ ütlustega. EJ ütluste kohaselt esitasid mitu korteriomanikku remondikapitali korteripõhisele kogumisele vastuväited. Samuti selgitas ta, et vastuvaidlejaid oli palju ja kõige häälekam oli avaldaja, kes ütles, et arvestus peab olema ruutmeetripõhine. Asjaolu, et avaldaja on varem enne üldkoosolekute toimumist esitanud otsuste suhtes kirjalikke eriarvamusi, ei tähenda, et ta oleks seda pidanud tegema ka kõnealusel korduskoosolekul. Maakohus on jätnud hindamata avaldaja väite, et Kuldse Kodu 5 KÜ-l ei ole üldkoosoleku läbiviimise korda, sh ei ole kehtestatud nõudeid üldkoosolekul vastuväite esitamisele. Ka korduskoosoleku juhataja ei teavitanud osalejaid sellest, kuidas peaks otsustele vastuväiteid esitama. Tavaliselt on seda tehtud suuliselt. Maakohus ei ole täitnud asjaolude väljaselgitamise kohustust ning on jätnud tähelepanuta, et otsus p 1.d on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Vastuolu heade kommetega seisneb selles, et Kuldse Kodu 5 KÜ on otsuse tegemisel eelistanud suurte korteriomandite omanikke väikestele, sh avaldajale, ning kohelnud sellega korteriomanikke ebavõrdselt ja rikkunud hea usu põhimõtet. Menetluskulud olnuks õiglane jätta kas Kuldse Kodu 5 KÜ või menetlusosaliste endi kanda. Kuigi Riigikohus tunnistas korteriomanike 27.06.2018 üldkoosolekul vastuvõetud Kuldse Kodu 5 KÜ põhikirja kinnitamise kehtetuks osas, milles see nägi ette haldus-hooldustasu ja remondikapitali kulu võrdse jaotamise korteriomanike vahel, võttis Kuldse Kodu 5 KÜ 30.06.2021 üldkoosolekul vastu sama sisuga põhikirja. Kuldse Kodu 5 KÜ ei arvesta seega kõigi korteriomanike õigustatud huve ega juhindu oma tegevuses seadustest ning kavatseb seda teha ka edaspidi, mis on põhjustanud ka siinse vaidluse.
6.Kuldse Kodu 5 KÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuldse Kodu 5 KÜ jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde ja nõustub maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja ei esitanud korduskoosolekul üheselt mõistetava sisuga vastuväidet ega lasknud seda protokollida ning ta ei ole vastupidist tõendanud. Asjakohatu on avaldaja tuginemine sellele, et Kuldse Kodu 5 KÜ-l ei ole üldkoosolekute läbiviimise korda, sh ei ole kehtestatud nõudeid vastuväite esitamisele. TK ütlustest nähtub, et tavaliselt tuleb avaldaja üldkoosolekule valmis kirjutatud eriarvamusega või läheb protokollija juurde ja palub tal eriarvamuse kirja panna. Avaldaja on alates 2017. a-st vaidlustanud vaidlusaluse otsusega sarnaseid üldkoosoleku otsuseid kohtu korras. Avaldaja teadis seega väga hästi, millised on seadusest tulenevad nõuded vastuväite esitamisele ja protokollimisele ning mis on vastuväite esitamata jätmise tagajärjed. Avaldaja osales korduskoosolekul ja otsuse vastuvõtmisel, olles eelnevalt informeeritud nii korduskoosoleku toimumise ajast, kohast, päevakorrast kui ka päevakorras olnud otsuste sisust. Otsus p 1.d ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning vastuolu hea usu põhimõttega ei ole otsuse tühisuse aluseks. Avaldajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes suuremate ehk 5
2-22-8052 aatriumikorterite omanikega, sest samamoodi nagu aatriumikorterite omanikud ei ole osalenud korterelamu kõrge osa katuseremondi kulude kandmisel, ei ole avaldaja osalenud aatriumikorterite remondikulude kandmisel. Korterelamu kõrge osa katuse remondikulude kandmises osaleb aga avaldaja võrdväärselt teiste kõrge osa korteriomanikega. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus ei eksinud materiaal- ega menetlusõiguse normide vastu, kui ei hinnanud otsuse p 1.d tühisust, sest avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tingiksid selle tühisuse.
9.1.Kolleegium märgib, et korteriühistu organi otsuse kehtetust reguleerib erinormina KrtS § 29, mille lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 29 lg 2 teise lause kaudu kohaldub ka TsÜS § 38, mille lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus võib juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastada ka siis, kui avaldaja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kui asjaolud, millele avaldaja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tuvastamise korral kaasa otsuse tühisuse. Sel juhul tuleb kohtul esmajärjekorras kontrollida otsuse tühisuse aluste esinemist, sest kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada. Kui aga avaldaja ei ole otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa ka kohus otsuse tühisuse aluste esinemist kontrollida (RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 12).
9.2.Avaldaja leiab, et maakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta, et kuivõrd üldkoosoleku otsuse p-ga 1.d koheldakse korteriomanikke ebavõrdselt, on see vastuolus nii hea usu põhimõttega kui ka heade kommetega ning seetõttu tühine. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriühistu üldkoosoleku otsusega kaldutakse majandamiskulu jagamisel kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 või põhikirjas sätestatud kulude jaotamise põhimõtetest, ei ole see mitte otsuse tühisuse, vaid kehtetuks tunnistamise alus (RKTKo 12.02.2014, 3-2-1-163-13, p 13). Seda ei väära asjaolu, et sellise otsusega võidakse korteriomanikke kohelda ebavõrdselt, sest reeglina kaasneb see seadusest kõrvalekalduva kulujaotusega niikuinii ning igal juhul on ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus. Vastuolu hea usu põhimõttega ei ole aga ei otsuse tühisuse ega kehtetuks tunnistamise alus (RKTKo 6
2-22-8052 29.10.2014, 3-2-1-89-14, p-d 31 ja 33; TsÜS komm (2023), § 38, p 3.2.3.2.a). Avaldaja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et otsus p 1.d on vastuolus heade kommetega.
9.3.Avaldaja on tuginenud maakohtu menetluses ka sellele, et otsuse p 1.d tegemiseks oli vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. See tingiks TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi otsuse p 1.d tühisuse, sest korteriomanike üldkoosoleku otsus, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Küll aga on Riigikohus asjas, mille menetlusosaliseks oli ka avaldaja, leidnud, et seadus ei nõua korteriomanike kokkulepet KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud normaalregulatsiooni, sh majandamiskulude kaasomandi osa suurusel põhineva jaotuse muutmiseks (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753, p 12). Seetõttu ei saa otsus p 1.d olla ka tühine põhjusel, et kõik korteriomanikud ei olnud sellega nõus.
10.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole otsuse p-le 1.d vastuväite esitamist ja selle protokollida laskmist tõendanud ning tal ei ole seega õigust nõuda selle kehtetuks tunnistamist.
10.1.KrtS § 29 lg 2 teise lause kaudu kohalduva TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada otsusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hiljem vaidlustada. Vastuväitena on käsitatav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes sõnastuses, millest nähtub, et ta ei nõustu otsusega (nt peab otsust seadusega vastuolus olevaks, tühiseks, kehtetuks, õigusvastaseks jms). Vastuväitena ei ole käsitatav liikmete koosolekul otsuse vastu hääletamine. Kui koosolekul osalenud organi liige soovib kasutada pärast otsuse vastuvõtmist nõudeõigust otsuse kehtetuks tunnistamiseks, peab ta üldjuhul alati laskma protokollida otsusele oma vastuväite. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigust ei välista vastuväite puudumine protokollis, kui koosoleku läbiviija või protokollija on õigusvastaselt jätnud vastuväite protokollimata. Vastuväitele ei ole kehtestatud eraldi vorminõuet. Vastuväite protokollimise nõudel on eelkõige tõenduslik eesmärk. Vastuväite esitamist on võimalik tõendada ka muude tõenditega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2). Tõendamiskoormus lasub seejuures otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitajal (RKTKo 19.06.2024, 2-2210897, p 16). Kui koosolekul osalenud organi liige ei lase oma vastuväidet otsusele protokollida, ei saa ta hiljem nõuda selle kehtetuks tunnistamist (RKTKo 23.09.2015, 3-2-175-15, p 14).
10.2.Kolleegium märgib kõigepealt, et ekslik on Kuldse Kodu 5 KÜ arusaam, justkui tuleneks KrtS § 20 lg 1 alusel kohalduvast MTÜS § 21 lg 6 kolmandast ja viiendast lausest vastuväitele kirjalik vorminõue, kuivõrd need reguleerivad eriarvamuse esitamist. Vastuväitele ei ole seaduses vorminõuet kehtestatud ja selle võib seega esitada ka suuliselt. Avaldaja väitel esitaski ta korduskoosolekul otsuse p-le 1.d suulise vastuväite ja palus selle protokollida. Seda tõendavad avaldaja arvates tunnistaja EJ ütlused ning ka protokollis sisalduv vastuväide otsusele p 1.b (haldustasu tõstmine), mille ta esitas samadel põhjustel nagu vastuväite otsuse p-le 1.d.
10.3.Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud tõendeid, sh korduskoosoleku protokolli, tunnistaja EJ ütlusi ning TK vande all antud seletusi hinnates õigesti seisukohale, et avaldaja ei ole tõendanud vastuväite esitamist ja selle protokollida laskmist. Tunnistaja EJ ütlustest 7
2-22-8052 nähtub, et avaldaja vaidles häälekalt koos paljude teiste korduskoosolekul osalenutega sihtfinantseeritava kapitali tõstmisele 30 euro pealt 35 euro peale korteri kohta vastu ja ütles, et seda peab jagama ruutmeetripõhiselt. Ainuüksi sellest ei saa aga teha järeldust, et avaldaja esitas vastuväite otsuse p 1.d kohta, arvestades mh vastuväite esitamise eesmärki, milleks on tagada õiguskindlus. Selleks, et koosolekul osalejatele oleks arusaadav, kes korteriomanikest esitavad otsuse arutelu käigus lihtsalt vastuargumente või väljendavad kavatsust hääletada otsusele vastu ning kes esitavad otsusele vastuväite kavatsusega see hiljem vaidlustada, on oluline, et korteriomanik, kes soovib esitada vastuväite, seda ka selgelt väljendaks, paludes oma vastuväite kas protokollida või vähemalt väljendades kavatsust otsuse vastuvõtmise korral see vaidlustada. Selle kohta ei ole avaldaja aga tõendeid esitanud, sh ei kinnita seda tunnistaja EJ ütlused. Õige on maakohtu arusaam, et vastuväitena ei saa käsitada üldkoosolekul rahvasummast kostuvat üldist pahameelt. Kolleegium lisab, et korduskoosolekul ei võetud päevakorra p 1.b raames vastu ühtegi otsust, mistõttu on ekslik avaldaja arusaam, et protokollis kajastub tema vastuväide otsuse p-le 1.b. Lisaks ei saaks sellest, et avaldaja väljendas varasema päevakorrapunkti arutelu käigus vastuseisu teise majandamiskulu liigi seadusest kõrvalekalduvale jagamisele, teha järeldust vastuväite esitamise kohta otsuse p 1.d kohta.
11.Kolleegiumi arvates ei ole alust maakohtu määrust tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on menetluskulude jaotamisel juhindunud TsMS § 172 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest, kuigi õige oleks olnud lähtuda TsMS § 172 lg 7 teises lauses sisalduvast erireeglist. See säte näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Siinse menetluse sai algatada üksnes avalduse alusel ning seadusest ei tulene, et menetluskulud saaks jätta kellegi teise kui avaldaja kanda. Avaldaja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude tema kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks. Asjaolu, et Kuldse Kodu 5 KÜ 30.06.2021 üldkoosolekul vastu võetud põhikiri ei vasta avaldaja hinnangul majanduskulude jaotuse osas seadusele ja korteriühistu jätkab avaldaja hinnangul ebaseaduslikku tegevust, ei anna alust järeldada, et menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nende väidete aluseks olevate asjaolude tuvastamine väljuks menetluskulude jaotamise raamidest.
12.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
14.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
15.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.