Credit.ee OÜ hagi A Ka, A K ja Impulse Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
28 998.58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase 19, Tartu); hageja lepinguline esindaja Veronika Štroman ([email protected]); kostja 1 A Ka (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja 2 A K (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja 3 Impulse Grupp OÜ (registrikood 11896809, asukoht Narva mnt 38, Tallinn).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Impulse Grupp OÜ-lt, A Ka ́lt ja A K ́ilt solidaarselt välja Credit.ee OÜ kasuks 28 998.58 eurot (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 58 senti), s.h põhinõue 14 997.50 eurot ja 25.05.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 001.08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda.
2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjatelt Impulse Grupp OÜ-lt, A Ka ́lt ja A K ́ilt solidaarselt hageja Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot. Kostjate poolt
2-18-8091 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Credit.ee OÜ esitas 25.05.2018 kohtule hagiavalduse Impulse Grupp OÜ, A Ka ja A K ́i vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 14 997.50 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 14 001.08 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit.ee OÜ ja Impulse Grupp OÜ 16.06.2016 laenulepingu nr 20160616/06, mille alusel sai Impulse Grupp OÜ laenu 15 000 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja esindaja Credit.ee OÜ internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Koos laenulepinguga sõlmisid hageja ja kostjad A Ka ning A K käenduslepingud, mille punkti 1 kohaselt vastutavad käendajad laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20160616/06. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendajad vastutavad laenuandja ees ka laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kehtetusest (sealhulgas kohustuste eest, mis tulenevad alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest või muudest õiguslikest alustest). Käendajad vastutavad käesolevas punktis sätestatud laenuandja nõuete täies ulatuses täitmise eest ka laenuvõtja surma korral, samuti laenuvõtja likvideerimismenetluses, pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses kohustuse lõppemise või vähendamise korral. Hageja rahuldas laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale 3 üle panga maksekorraldusega. Kostjatele saadeti e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 15 000 eurot, mis tuli tagastada kaheksa osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 21.02.2017. Laenulepingu kohaselt oli aastane intressimäär 13%, krediidi kulukuse määr 16,51 % ja viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Laen on tagatud kinnisvaraga. Kuna kostja 3 ei suutnud tähtajaliselt laenu tagastada, muudeti maksegraafikut kahel korral. Hageja ütles lepingu üles 26.06.2018. Kostjalt 3 laekus kokku 3033.94 eurot. Laekunud summa arvelt luges hageja tasutuks lepingu sõlmimise tasu 225 eurot; laenu pikendamise tasu 562.50 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud summas 60 eurot; intressi summas 1300 eurot; viivise summas 883.94 eurot ja põhiosa summas 2.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 14 997.50 eurot ja viivise hagi esitamise päeva seisuga summas 14 001.08 eurot.
2-18-8091 Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja 3 on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses, tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Tegu pole tüüptingimustega, kuna viivisemäära suurus oli eraldi läbi räägitud (Credit.ee kliendikeskkonnas laenutaotluse täitmisel oli kostjatel võimalik tutvuda lepinguprojektiga, mis sisaldas maksegraafikut ja lepingu põhitingimustega sh intressimääraga, viivisemääraga ja krediidikulukuse määraga; lepinguprojekt koos põhitingimustes sätestatud viivisemääraga oli enne lepingu sõlmimist kostjatele tutvumiseks saadetud). II Kostjate vastuväited
2.Kostjad tunnistavad, et kostja 3 sai hagejalt laenu. Samuti ei vaidle kostjad selle üle, et kostjad 1 ja 2 sõlmisid hagejaga laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud. Kostjad tunnistavad hageja nõuet põhivõla osas. Kostjad leiavad, et viivisenõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Viivise mõistlikuks määraks on kostjate hinnangul 13% aastas. Hageja nõuab kostjatelt viiviste tasumist summas 14 001.08 eurot. Viivistenõue põhineb laenulepingu üldtingimuste punktil 3.3. mille kohaselt on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Sealjuures on aastane intressimäär 13%, mistõttu viivis oluliselt ületab intressimäära. Kostja 3 on olnud viivituses oma laenu põhiosa tagasimaksmise kohustusega perioodil 23.04.2017 kuni hagi esitamiseni 24.05.2018, millise aja eest nõuab hageja kostjatelt viiviseid pea sama suures määras kui on põhivõlgnevus. Sellega on hageja kostja 3 võlgnevust pea kahekordistanud põhjusel, et kostja 3 pole olnud suuteline oma ühekordse tagasimaksega laenu tagastamise kohustust täitma. Viivise eesmärgiks on hüvitada hagejale rahalise kohustuse täitmise hilinemisega tekkinud saamatajäänud tulu. Hageja on vastavalt laenulepingule määranud oma raha kasutuse hinnaks ehk intressiks 13% aastas. Seevastu viivise määraks on hageja määranud 0,25% päevas ehk 91,25% aastas. Kostjate arvates on raha kasutamisele niivõrd erineva väärtuse omistamine hageja poolt põhjendamatu ning kantud soovist kostjate arvelt alusetult rikastuda. Kostjate arvates on mõistlik eeldada, et hageja oleks antud laenu saanud selle tähtaegsel tagastamisel investeerida sarnase intressiga 13% aastas, mistõttu võib tekkiva kahju ehk saamatajäänud intressitulu jääda sarnasesse suurusjärku, mitte aga 91,25%-le aastas. Seda kinnitab ka hageja enda koostatud laenulepingu tüüptingimuste p 3.3, mille kohaselt on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas, kui lepingus pole mingil erilisel põhjusel lepitud kokku teistmoodi. Mingit sisulist põhjust ebaproportsionaalselt suure viivise määras kokku leppimisel ei olnud, arvestades, et laenukohustused on tagatud hüpoteegiga ning hageja saab olla kindel, et ta oma raha igal juhul tagasi saab. 13% ületab ligi 1,5 kordselt seadusjärgset viivisemäära, milleks on 8% aastas. Seetõttu asetud hageja ka viivise vähendamisel märksa soodsamasse positsiooni kui seadusjärgne positsioon. Eeltoodust tulenevalt peavad kostjad mõistlikuks viivisemääraks 13% aastas ehk 0,0356% päevas. Sellise määraga oleks mõistlik viivis 2119.63 eurot. Kostjad taotlevad kohtult
2-18-8091 viivisenõude vähendamist summani 2119.63 eurot. Kostja 3 on juba tasunud viivistena 883.94 eurot, milline summa mahub kostjate arvates mõistliku viivisesumma sisse. Seetõttu on täidetud VÕS § 162 lg 3 nõue. Sellisel viisil viiviste vähendamine on kooskõlas ka vastavates küsimustes kehtiva kohtupraktikaga. Kostjate arvates ei ole hagejal ka käesoleval juhul märkimisväärset kahju tekkinud, õigemini on potentsiaalne kahju piiratud lepingulise intressimääraga. Samuti puuduvad muud objektiivsed asjaolud, mis õigustaks hageja huvi saada niivõrd kõrges määras viiviseid. VÕS § 162 kohaselt võtab kohus viiviste vähendamisel arvesse ka võlgniku majanduslikku olukorda. Kostja 3 majanduslik olukord ei ole hea, kostja 3 on viivituses laenu tagastamisega, kuna tal ei ole laenu ühekordseks tagastamiseks käibevahendeid. Kostja 3 vajas laenu oma tegevuse alustamiseks (tantsukoolide tegevus). Laenu korrektset teenindamist pidi võimaldama kostja 3 poolt kaasatav investor, kes oli andnud nõusoleku investeerida kostja 3 tegevusse. Nimetatud investor siiski taganes oma lubadusest kostja 3 tegevusse investeerida, millisel põhjusel ei tekkinud kostjal 3 piisavalt vahendeid laenu teenindamiseks. Kostjal 3 ei ole selliseid vahendeid ka praegu. Seega ei saa kostja 3 oma kohustusi täita sõltumata sellest, et kostja 3 seda soovib. Kostjate seisukohalt Ab kostja 3 halb majanduslik olukord aluse VÕS § 162 alusel viiviste vähendamiseks mõistliku suuruseni, milleks on 2119.63 eurot ja millest kostjad paluvad lugeda 883.94 eurot kostja 3 poolt tasutuks. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva põhivõla 14 997.50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 14 001.08 eurot.
2-18-8091 Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, s.o põhivõla ulatuses summas 14 997.50 eurot. Kostjad paluvad vähendada viiviste summat mõistliku määrani, milleks kostjate hinnangul on 2119.63 eurot ja millest kostjad paluvad lugeda kostja 3 poolt tasutuks 883.94 eurot.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja laenas kostjale 3 laenulepingu nr 20160616/06 (tl 14 – 15) alusel 15 000 eurot, mille tagastamise tähtajaks oli laenulepingu lisa 10.04.2017 (tl 53 - 54) kohaselt 22.04.2017. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et pooled on laenulepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja 3 on tasunud hagejale kokku 3033.94 eurot, millest hageja on lugenud tasutuks lepingu sõlmimise tasu 225 eurot; laenu pikendamise tasu 562.50 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud summas 60 eurot; intressi summas 1300 eurot; viivise summas 883.94 eurot ja põhiosa summas 2.50 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 28.06.2016 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel on kostjatele 1 ja 2 kuuluvale kinnistule asukohaga xxx seatud hüpoteek hageja kasuks summas 30 000 eurot esimesele vabale järjekohale hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud laenulepingust nr 20160616/06 tulenevate nõuete tagamiseks.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud või mitte.
8.Laenulepingu nr 20160616/06 kohaselt on hageja andnud kostjale 3 laenu 15 000 eurot, aastase intressimääraga 13% ja krediidikulukuse määraga 16,5%. Lepingust nähtuvalt on viivisemääraks 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Käenduslepingute nr 20160616/06KL (tl 12 – 13 ja 28 - 29) punktide 1 kohaselt vastutavad kostjad 1 ja 2 kõigi kostja 3 kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20160616/06. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid kostja 3 poolt laenulepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvaid makseid. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et viivisemäära näol ei olnud tegemist tüüptingimusega, kuivõrd viivisemäära osas oli eraldi läbi räägitud. Pooled on lepingud sõlminud majandustegevuses. Enne laenutaotluse täitmist Credit.ee kliendikeskkonnas saadeti kostjatele tutvumiseks lepingu projekt, mis sisaldas maksegraafikut ja põhitingimusi, sh viivisemäära (tl 4 pöördel). Kostjad ei ole nimetatud väiteid vaidlustanud. Seega olid kostjad teadlikud, et juhul, kui kostja 3 ei täida tähtaegselt hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib neil kohustus tasuda hagejale viivist.
9.Laenulepingu kohaselt on viivisemääraks 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus möönab, et viivisemäär 0,25% viivitatud summast päevas on küll suurem kui seadusjärgne viivisemäär, kuid arvestades asjaolu, et mõlemad pooled sõlmisid laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saa sellist viivisemäära kohtu hinnangul lugeda ebaproportsionaalselt suureks. Riigikohus on 18.12.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1395
2-18-8091 14 märkinud, et majandustegevuses sõlmitud tehingu osas ei oleks kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega. Tallinna Ringkonnakohus on 27.04.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16105633 asunud seisukohale, et kolleegiumi hinnangul ei ole majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitud lepingute puhul ebaproportsionaalselt suur ka viivisemäär 0,5% päevas. Sellist viivisemäära on Riigikohus pidanud tüüptingimusena ebamõistlikult suureks üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu puhul. Majandus- ja kutsetegevuses on selline viivisemäär kolleegiumi hinnangul tavaline. Samuti motiveerib selline viivisemäär laenusaajat majandus- ja kutsetegevuses tähtaegselt ja kiiresti tagasi maksma. Antud juhul on hageja ja kostja 3 vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaks viivisemääraks 0,25% päevas, mis on kaks korda väiksem kui eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtuotsuses mõistlikuks peetud viivisemäär.
10.Kostjate viide laenulepingu üldtingimuste punktile 3.3, millest lähtuvalt on kostjad seisukohal, et laenulepingus fikseeritud viivisemäär on ebamõistlikult suur, sest see pole identne laenulepingus kokkulepitud intressimääraga, on kohtu hinnangul asjakohatu. Laenulepingu üldtingimuste (tl 16 – 20) punkti 3.3 esimese lause kohaselt on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja 3 leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku teistsuguses viivisemääras, siis puudub laenulepingu üldtingimuste punkti 3.3 alusel intressimääraga võrdse viivisemäära kohaldamiseks. Juhul, kui kostja 3 leidis, et soovib laenulepingu sõlmimist üksnes tingimusel, et viivisemäär oleks võrdne intressimääraga, siis oli tal lepingueelsete läbirääkimiste käigus võimalik antud tingimuse osas hagejaga kokkuleppele jõuda või kokkuleppe saavutamata jätmisel loobuda laenulepingu sõlmimisest.
11.Kostjate väide, et ebamõistlikult suures viivisemääras ei olnud põhjust kokku leppida ka seetõttu, et kostja 3 laenukohustused on tagatud hüpoteegiga ja seetõttu saab hageja kindel olla, et ta saab igal juhul oma raha tagasi, on kohtu hinanngul asjakohatu. Hageja on kohtule edastanud kohtutäitur Elin Vilippuse 21.03.2018 e-kirja (tl 101 – 102), millest nähtuvalt on hageja kasuks seatud hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluse raames selgunud, et kinnistule asukohaga xxx on 1. järjekohale seatud hüpoteek AS SEB Pank kasuks, millest tulenevat nõude jääki ja korteriomandi turuväärtust arvestades ei ole hageja nõuded tema kasuks järgnevale järjekohale seatud hüpoteegiga kaetud. Seega ei ole hagejal oma nõude rahuldamine hüpoteegi arvelt võimalik.
12.Kostjate väidete kohaselt taotlevad nad viivise vähendamist põhjusel, et kostjal 3 on majanduslikult raske olukord. VÕS § 162 lg 1 alusel võib kohus viivisemäära vähendada, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 3 kohustus võlgnevuse tasuma 22.04.2017. Hagiavalduse esitamise ajaks (s.o seisuga 25.05.2018) oli kostja 3 laenu tagasimaksmisega viivituses juba enam kui aasta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 3 hagejale tasunud üksnes 3033.94 eurot, millest hageja on lugenud tasutuks lepingu sõlmimise tasu 225 eurot, laenu pikendamise tasu 562.50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 60 eurot, intressi 1300 eurot, viivise 883.94 eurot ja laenu põhiosa 2.50 euro ulatuses. Kostjate väited kostja 3 raskest majanduslikust olukorrast on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti pole kostjad 1 ja 2 selgitanud, kuidas kostja 3 majanduslik olukord mõjutab nende võimekust täita käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt VÕS § 65 lg 2 tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
2-18-8091 Käesoleval juhul vastutavad kostjad laenulepingust nr 20160616/06 tuleneva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega juhul, kui kostjal 3 ei ole võimalik laenulepingust tulenevat kohustust täita, võib hageja nõuda kohustuse täitmist kostjatelt 1 ja 2. Kostjad 1 ja 2 ei ole viivise vähendamisel tuginenud asjaolule, et ka nende majanduslik seisund on halb. Praegusel juhul sõlmisid pooled laenulepingu majandustegevuses ja kohtu hinnangul ei ole tegemist erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Laenuandjal on õigus kokku leppida viivise määras, mis tagab kahju hüvitamise kõrgendatud riskiga laenulepingu korral. Hageja nõutav viivisesumma ei ületa põhinõuet. Seega ei vasta viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele ega ole tühine. Kuna hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet ega ole ülemäära suur ning kostjad ei ole tõendanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, ei ole alust viivist VÕS § 113 lg 8 järgi koosmõjus VÕS § 162 lg-ga 1 ka vähendada. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 märkinud, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise vähendamise taotlus jätta rahuldamata.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 14 997.50 eurot ja viivis 14 001.08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kAb pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
15.Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus
2-18-8091 menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kAb hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjatelt riigilõivu summas 1000 eurot, ja lepingulise esindaja kulude summas 50 eurot väljamõistmist. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Kostjad ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud 1050 eurot ja menetluskuludelt (1050 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.