Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

2-18-113667 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 16.10.2018. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest lepingust, mis on oma sisult töövõtuleping. Hageja kohustus tegema kostjale tööd, mis seisnes raieteenuse osutamises. Teenust osutati perioodil 08.03.2018 – 20.04.2018 ning kostja kohustus selle eest maksma hagejale tasu. Lepingu olemasolu tõendavad kostja poolt juba käesolevaks ajaks aktsepteeritud arved ning nende sisu ja kostja on nendega nõustunud. Kuid kostja on jätnud põhjendamatult tasumata arve nr 11 summas 5000 eurot. Esitatud arved näitavad üheselt, et kostja tellis hagejalt teenust – hageja teostas kostja tellimusel kostjale raieteenust. Pärnu Maakohus mõistis kostjalt maksekäsuga välja aksepteeritud arvete alusel 757,44 eurot, riigilõivu summas 22,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20,00 eurot. Seega esitab hageja hagimenetluses nõude üksnes maksmata arve osas summas 5000 eurot. VÕS § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama §-i lõige 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lõike 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja kohustus tegema kostjale tööd, mis seisnes raieteenuse osutamises. Raieteenus sisaldas võsalõikust ning sellega

2-18-113667 seotud töid (vajaliku tehnika transport, võsalõikus jm). Kostja kohustus selle eest maksma hagejale tasu, kuid kostja seda arve nr 11 eest summas 5000 eurot teinud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud arve, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla 5000 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 202,74 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 252,28 eurot ja kulust õigusabile hagiavalduse ja materjalide koostamisele summas 240 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses esindaja, kuna kõik viidatud kohtumenetluses esitatud dokumendid on allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja. Riigikohtu 1. aprilli 2015 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-183-14, p 13 kohaselt on kohtul alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Toodust tulenevalt ning arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hagejal lepingulist esindajat kohtumenetluses osalenud, ei ole kohtul seadusest tulenevat alust mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja kulusid õigusabiteenusele summas 240 eurot ning kohus jätab rahuldatama hageja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 240 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.