lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-744/25

Rahvusvaheline õigusabi › Dokumentide kättetoimetamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-744/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Dokumentide kättetoimetamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. november 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-744

Tsiviilasi

P. K. ja E. K. hagi A.K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad P. K., isikukood xxxxxxxxxxx, ja E. K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. mõlemal xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, seaduslik esindaja mõlemal P. K. Kostja A.K. , isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2018

RESOLUTSIOON:

Rahuldada P. K. ja E. K. hagi A.K. vastu elatise nõudes. Välja mõista A.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 100 (ükssada) eurot alates

1.detsembrist 2018 igakuuliselt alaealise P. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista A.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 100 (ükssada) eurot alates
1.detsembrist 2018 igakuuliselt alaealise E. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb A.K. l tasuda P. K. arveldusarvele nr xxx Swedbank AS, märkides selgitusse „elatis“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid kohtule teadaolevalt

Tsiviilasi nr 2-18-744 hagejatel menetluskulude nõuded puuduvad. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik

1.17.01.2018 esitas hageja, alaealiste laste P. K. ja E. K., seaduslik esindaja ema P. K. kohtule hagi (tl 1-3), milles palus laste isalt A.K.lt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks miinimumelatise alates hagi esitamisest. Hagi põhjenduste kohaselt on laste ema kaht last 6 aastat ise kastavanud, kostja aga lastesse ei panusta ega rahaliselt ei toeta. Laste igakuiste vajadustena näidatakse hagis 260 eurot P. K. ja 250 eurot E. K. kohta.
2.Kostja vastuse (digitaalallkirjaga esitatuna tl 28) kohaselt peaks nii hagejate esindaja kui kohus olema teadlik, et kostja sissetuleku moodustab invaliidsuspension ja toimetulekutoetus. Kostja on püüdnud vähendada oma igapäevaseid kulutusi, vahetanud oma elukoha odavama vastu ja on kandnud laste emale igakuiselt 100 eurot laste igapäevastes kuludeks. Laste ema saab riiklikku lastetoetust ja kui kõik need tulud ei kata laste ülalpidamiskulusid, võiks kaaluda laste elama asumist isa juurde. Kostja teeb ettepaneku vähendada elatise nõuet saja euroni kuus. Pojal oleks nüüd, kui isa elab Tartu linnas, head võimalused nii õppimisele kui vabale ajale ja harrastustegevusele.
3.Hagejate 18.06.2018 hagi täienduses (tl 34) taotletakse laste ainuhooldusõigust nende emale. Selles märgitakse lisaks, et laste ema katab laste kooli ja muud vajadused, laste isa on toetanud väga harva ja võib oll nii suitsiidne kui vägivaldne. Kostja on oma haiguse tõttu olnud laste tema juures olles ka kontaktivõimetu, mistõttu on laps (P.) jäänud järelevalveta.
4.Kohtu 19.10.2018 kirjaga selgitati pooltele hooldusõiguse võimaliku lahendamise küsimust eraldi menetluses, samuti otsustati asja suulise menetluse kasuks, kuivõrd kostja ei olnud andnud nõustumust kirjaliku menetlusega. Kohtueelistung määrati 21. novembriks k.a, kuhu ilmus vaid laste ema. Kostja istungile ei ilmunud oma tervisliku seisundi tõttu, kuid esitas enne istungite rea asjaolude kirjeldusi (tl 43, 47, 76, 78 ja 79) laste vanemate omavahelisest suhtlemisest, laste viibimistest kostja juures, aga ka enda konto väljavõtte 2018.aasta kohta (tl 49-74), tõendi kommunaalkulude kohta (tl 75) ja koopia töövõimekaardist (tl 77).
5.Kohtueelistungil vaatas kohus hagejate taotlusel asja läbi sisuliselt, jätkates vahetult kohtuistungiga. Hagejate ema kinnitas, et tema peres on kokku 5 last, nende pealt saab ta 700 eurot lapsetoetust ja 5-aastase poja eest ka puudetoetust, kolm väiksemat last käivad

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-744 lasteaias. P. K. kinnitas, et kõik summad, mis laste isa laste ülalpidamiseks on sel aastal kandnud, kajastuvad esitatud konto väljavõttel. Laste ema on teadlik kostja töövõimetusest ning otsustas kohtueelistungil oma esitatud nõuet vähendada, paludes välja mõista 100 eurot kuus lapse kohta alates 1. detsembrist 2018. Menetluse aja eest hagejad elatise võlgnevust ei nõua. Hagejad elavad kärgperes ja tuleksid sellise isapoolse toetusega toime. Laste ema enda töövõime on piiratud, tema sissetulekuks on pension, mis jääb alla 300 euro kuus. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018.aastal 250 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
7.Käesoleval

juhul on hagejad eelistungil täpsustatuna esitanud nõude elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ning alates järgmisest kuust ehk 1. detsembrist 2018. Hagejate vajadustele, millised on loetletud hagis, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra mõjuval põhjusel, milleks võib olla vanema töövõimetus. Käesoleval juhul taotlevad hagejad elatise väljamõistmist vähem kui pooles ulatuses oma vajadustest, kusjuures nii kostja kui hagejaid igapäevaselt kasvatav ema on töövõimetud ja elatuvad sisuliselt ainult pensionist, sotsiaaltoetustest ja puuduva töövõime toetustest. Kostja puhul on seda näha tema konto väljavõttelt, kostja kasutab igakuiselt COOP Finants Säästukaardi krediidivõimalust, mida siis jooksva kuu jooksul tagasi maksab. Tema igakuine sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuse näol oli vähemalt maikuuni 2018 üle 400 euro ning nüüd, mil kostja on uuesti puuduva töövõime tuvastanud, peaks sarnases suuruses sissetulek taastuma (vahepeal on kostja otsinud enda sõnul tööd läbi Töötukassa), mida näitab ka Töötukassa 05.10.2018 ülekanne. Kuna eluasemekulud on ca 60 eurot, kulutus elektrile ja telefonile kokku ca 40 eurot (nähtuvad konto väljavõttelt ja esitatud ühistu arvelt), on 100 euro väljamõistmine lapse kohta kostja varalist seisundit arvestav ja jätab temale rohkem vahendeid igapäevakulutusteks, kui lastele määratav elatis. Kostja on ise kuude lõikes teinud laste ülalpidamiseks nende emale ülekandeid, nt veebruaris 60 EUR, märtsis 150 EUR, juulis 97 EUR. Tegemist on ebakorrapäraste maksetega kostja enda valitud suvalistes summades, mida regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada ei saa. Oma vastuses on kostja ise pakkunud 100-eurost elatist. Seega on kostja oma käitumisega ise näidanud, et ta on võimeline laste ülalpidamist toetama ning kohtu hinnangul ei ole 100 eurot lapse kohta kostjat põhjendamatult koormav. Pealegi pidi kostja juba kevadel (hagi sai ta kätte aprillis) mõistma, et elatise väljamõistmine kohtus on tõenäoline. Seega leiab kohus, et hagi on selle vähendatud ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 445 sätetele tuleb kohtuotsuse täitmise viisi korras hagejate taotlusel määrata, et elatis makstakse nende ema arvelduskontole, nagu see senini toiminud on.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-744

8.Puutuvalt poolte väidetesse laste hooldusõiguse ja/või suhtlusõiguse teemal märgib kohus, et tegemist ei ole käesoleva menetluse esemesse kuuluva vaidlusega. Seda on selgitatud ka 19.10.2018 kirjas. Menetluskulud
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise tõttu jätta kostja kanda, kuid kohtule ei ole ka teada, et hageja oleks menetluskulusid kandnud. Kohtueelistungil, mille vahetu jätkuna toimus kohtuistung, kinnitas hageja, et tal menetluskulude nõudeid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja