Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

Kostja seisukohad

25.04.2018. Augumeister OÜ teostas kokkulepitud tööd ja andis need hagejale üle 12.04.2018 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kuna Augumeister OÜ alustas tööde teostamist 31.01.2018 ja andis teostatud tööd hagejale aktiga üle 12.04.2018, ei tõenda kostja esitatud 6.02.2018 e-kiri ja 3.02.2018 koostatud korteriomanike kinnitused kostja väidet, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel nr XXX kajastatud töid reaalselt ei ole tehtud. Kostja esitatud kinnitused andnud korterite omanikud ei saanudki avalduste allkirjastamise päeval, s.o 3.02.2018, kinnitada, et tööd on teostatud, kuna vastavates korterites teostati tööd hooldustööde aktide järgi 4.02-22.02.2018. Nimetatud korterite omanikud on kinnitanud hooldustööde aktidel allkirjaga, et korterites on tööd teostatud. Üksnes korteris nr XXX ei olnud võimalik töid teostada, kuna omanik ei lubanud. Hageja esitab enda väidete tõendamiseks korterites nr 2, 4, 6, 8 ja 13 teostatud hooldustööde aktid. Kohtuistung

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel hageja vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue hageja vastu on 6864 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on 30.09.2016 sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX (tl 710), millega kostja kohustus välja ehitama Tartus, Rahu tn 7a asuva korterelamu ventilatsioonisüsteemid. Alltöövõtulepingu p 10.1 kohaselt lõpliku valmiduse saavutanud töö üleandmine toimub töövõtja (hageja) ja alltöövõtja (kostja) poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Koos töö üleandmisega esitab alltöövõtja töövõtjale kogu töö teostamise aja jooksul koostatud ja komplekteeritud nõutava täitedokumentatsiooni kolmes eksemplaris. Lõplikult valminud töö loetakse üleantuks-vastuvõetuks hetkest, mil kõik puudused on likvideeritud ja alltöövõtja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused (v.a garantiiaegsed kohustused). Alltöövõtulepingu p 11.1 kohaselt alltöövõtja (kostja) annab tööle 60-kuulise garantii ja seadmetele 24-kuulise garantii alates töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest poolte poolt. Alltöövõtulepingu p 11.2 kohaselt on alltöövõtja (kostja) kohustatud kõrvaldama kõik garantiiaja jooksul töös ilmnenud defektid, tegemata jätmised või muud puudused omal kulul, v.a juhul, kui need on põhjustatud valest ekspluatatsioonist või need on tekkinud asjaolude tõttu, mille eest alltöövõtja ei vastuta. Sellised vead ja puudused, mis põhjustavad ehitise lagunemist või raskendavad selle ekspluateerimist (avariilised tööd), peab alltöövõtja likvideerima viivitamatult. Kui alltöövõtja selliste vigade või puuduste likvideerimisel viivitab, on töövõtjal õigus likvideerida vead ja puudused ise või kolmandate isikute abil ja nõuda alltöövõtjalt tekkinud kulude hüvitamist. Kostja esitas hagejale 9.05.2017 allkirjastamiseks teostatud tööde lõppakti (tl 14-15), mille hageja allkirjastas 8.06.2017 (tl 16). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud akti allkirjastamisega loeti kõik tööd hagejale üleantuks ja algas alltöövõtulepingu p-s 11.1 kokkulepitud töövõtugarantii. Kostja on olnud menetluses seisukohal, et garantii ei hakanud tööde üleandmisestvastuvõtmisest kehtima, kuna leping oli lõpetamata. Kostja arvates garantii hakkas kehtima pärast kompromissi (kostja seadusliku esindaja Jaan Tepp vande all antud ütlused, tl 124 pöördel). Kohus leiab, et see kostja seisukoht ei põhine poolte vahel sõlmitud lepingul ega seadusel. VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231 müügigarantii kohta sätestatut. VÕS § 230 lg 2 esimese lause kohaselt garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust.

Töövõtugarantii täitmata jätmise korral saab tellija täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud eeldustel. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. 18.12.2017 e-kirjas hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest (tl 16a). Teates on märgitud, et hooldustööde käigus on avastatud ehitustööde praaki ja asi ei toimi nii nagu vaja, inimestel jookseb kondensvesi tuppa ja kapi alla. Teatele oli lisatud hooldustöid tegeva ettevõtte kiri (tl 16a pöördel) ja manuses fotod puudustest (tl 18-24). Hageja palus kostjal praagi kiiremas korras kõrvaldada, et kahjud ei läheks suuremaks. Hageja palus kostjal ühendust võtta hooldustöid tegeva ettevõttega ja leppida temaga kokku praagi likvideerimine. Hageja märkis ka, et hetkel teostab ta praaki omanike soovil, kuna ei anna enam oodata kuna need korda tehakse ja selle kohta koostab arve, mis ei lähe hooldustööde alla. Hageja palus kostjat kiiresti reageerida, kuna tööd mis on tehtud ei ole tehtud nõuetele vastavalt ja ei toimi nii nagu vaja. Kostja vastas 18.12.2017 e-kirjaga (tl 26), et töödele antud garantii ja vaegtööde likvideerimise kohustus on peatunud, kuna hageja jättis kostja poolt väljastatud arved akteeritud tööde eest tasumata. Kostja märkis, et nii tootegarantii, kui vaegtööde likvideerimise kohustus, taastub tasumata arve tasumise hetkest. Hageja kordas 17.01.2018 kostjale saadetud e-kirjas (tl 43) garantiiajal avastatud puuduste kõrvaldamise nõuet ja palus hiljemalt 22.01.2018 teatada, millal kostja puudused kõrvaldab. Hageja hoiatas, et kui kostja praaki korda ei tee, on hageja sunnitud palkama selleks teise firma. Hageja edastas kostjale korteriühistu Rahu 7a juhatuse koosoleku protokolli nr 3 (tl 3031), millest nähtub, et kostja töös esinevate puuduste tõttu tekkisid korteritesse veekahjustused, hallitus ning võimalikud ventilatsiooni agregaatide kahjustused. Kostja vastas hagejale 17.01.2018 e-kirjaga (tl 43), milles kordas oma seisukohta, et leping on lõpetamata ning vaegtööd sooritatakse peale selle korrektset lõpetamist nagu seadus ette näeb. Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud fotodega puudustest, hooldustöid tegeva ettevõtte kirja ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokolliga nr 3 on tõendatud, et kostja tehtud töös ilmnesid puudused. Hagejale saadetud e-kirjades kostja ei vaielnud puuduste esinemisele vastu. Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja Jaan Teppi vande all antud ütlustest (tl 124 pöördel), et kostja oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Kui vastaspool oleks lepingukohustused täitnud ning oleks antud konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, oleks kostja puudused kõrvaldanud. Hooldustöid tegeva ettevõtte kirjast ning hageja seadusliku esindaja Rainis Rebase vande all antud ütlustest (tl 124) nähtub, et puudused ilmnesid pärast töö üleandmist maja kasutamise ja hooldustööde käigus. Seega on tegemist garantiiperioodil ilmnenud puudustega. Kostja on väitnud, et vaegtööd ei ole fikseeritud läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku taasesitamist võimaldava akteerimise (vaegtööde akt), mis peab olema allkirjastatud kõikide osapoolte poolt (tellija, töövõtja, omaniku järelevalve) ning kostja seetõttu garantiikohustust ei aktsepteeri. Poolte vahel sõlmitud ja kohtule esitatud alltöövõtulepingust ega seadusest vastavat nõuet ei tulene. Kostja ei ole viidanud, kust nimetatud nõue tuleneb. Kohus leiab, et see kostja vastuväide on põhjendamata ja tõendamata.

Kohus leiab , et eeltoodust nähtuvalt on hageja kostjat ilmnenud puudustest teavitanud ning nõudnud korduvalt garantiikohustuse täitmist. Kuna hageja jättis konkreetse täiendava tähtaja määramata, tuli kostjal kohustus täita VÕS § 114 lg 1 teisest lausest tulenevalt mõistliku aja jooksul. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p 11.2 teise lause kohaselt pidi kostja sellised puudused, mis raskendavad ehitise ekspluateerimist likvideerima viivitamatult. Leides, et vaegtööde tegemise kohustus on peatunud, on kostja kohtu hinnangul kohustuse täitmisest keeldunud. Kohustuse täitmisest keeldumise alused sätestavad VÕS §-d 110 (kohustuse täitmisest keeldumine) ja 111 (kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuste lepingute puhul). Töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused ning töövõtja ei või garantiikohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel. Välistatud ei ole töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 6.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg-st 1 tulenevalt kohustuse täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui sissenõutav nõue ei ole piisavalt tagatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tagatust tuleb siin mõista laiemalt, st kohustuse täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et võlgniku nõude täitmise tagamiseks ei ole seatud nt panti või käendust. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on üldiselt sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus, st kui teise poole makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatusse tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse ja nõude täitmiseks ei ole ka tagatist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2016, § 110 komm 5.2, lk 525). Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud eeldus oleks antud juhul täidetud. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus oli tööde maksumuseks kokku lepitud 107 840 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis poolte vahel vaidlus üksnes viimase arve osas. Hagiavalduses hageja märgib, et hageja ei jätnud kostja arvet tasumata, vaid tasaarvestas selle enda leppetrahvinõudega kostja vastu (tl 27), kuna kostja viivitas tööde üleandmisega 74 päeva. Selle üle, kas hagejal oli õigus kostja arve leppetrahvinõudega tasaarvestada, vaidlesid pooled tsiviilasjas nr 2-17-15176. Nimetatud vaidlus lõppes kompromissiga, mille kohaselt oli hageja kohustatud maksma kostjale 12 000 eurot, s.o 50% tsiviilasjas nr 2-17-15176 nõutud põhinõudest. Kuna kostja on õigustamatult kohustuse täitmisest keeldunud, oli hagejal õigus vastavalt alltöövõtulepingu p 11.2 kolmandale lausele tellida tööd kolmandalt isikult ning nõuda kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hageja sõlmis 31.01.2018 Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu (tl 44-45) Venditehnik OÜ poolt Tartu linnas Rahu tn 7a asuvas korterelamus teostatud ventilatsioonisüsteemide ehitustööde puuduste kõrvaldamiseks. Hageja tasus vastavalt esitatud arvele nr XXX (tl 4546) tehtavate tööde, materjalide ja seadmete eest 6864 eurot. 16.05.2018 vastuses hagile (tl 70) kostja ei tunnistanud hagi põhjusel, et pisteliselt läbi viidud küsitluse tulemusel on selgunud, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel nr XXX kajastatud töid ei ole reaalselt tehtud. Rahu tn 7a korteriühistu vastavat arvet ei aktsepteeri. Kostja esitas kohtule korteriühistu juhataja Janek Kivisalu 6.02.2018 e-kirja (tl 74) ja elanike 3.02.2018 kinnistused (tl 71-73). Kohus leiab, et hageja on 7.06.2018 seisukohas (tl 77-78) need kostja väited ümber

lükanud. Hageja ja Augumeister OÜ vahel 31.01.2018 töövõtulepingu p 4 kohaselt pidi töövõtja alustama töid 31.01.2018 ja lõpetama tööd hiljemalt 25.04.2018. Augumeister OÜ andis tööd hagejale üle 12.04.2018 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 8091), millest nähtuvalt esimestes korterites teostati töid 27.01.2018 ning viimastes 13.03.2018. Korterites 4, 8, 2, 6 ja 13 – mille kohta kostja on esitanud elanike kinnitused – teostati töid vastavalt 22.02.2018, 21.02.2018, 31.01.201821.02.2018 ja 13.03.2018. Üksnes korteris 13 ei õnnestunud töid teostada, kuna omanik keeldus parandustöödest. Nimetatud korterite kohta on hageja esitanud ka ventilatsioonisüsteemide hooldustööde aktid (tl 92-96), mis on korteri omanike poolt allkirjastatud (välja arvatud korter nr 13). Lisaks hooldustöödele on aktides kajastatud ka ehitustööde puuduste kõrvaldamine. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et tööde teostamine Augumeister OÜ poolt on tõendatud. Kostja väitel korteriühistu Rahu 7a kinnitab, et ei ole töid tellinud. Janek Kivisalu 6.02.2018 e-kiri (tl 74), mille kostja on kohtule esitanud, ei tõenda, et korteriühistu ei ole töid tellinud. Lisaks märgib kohus, et töövõtugarantii tulenes poolte vahelisest lepingust, õigus nõuda garantiikohustuse täitmist on lepingu poolel. Kostja väitel tsiviilasjas nr 2-17-15176 kohtulikul arutamisel suruti hageja nõudmisel määruse sõnastusse sisse garantiitööde nõue, ilma et kohtulikul arutelul oleks esitatud ühtegi viidet võimalikule garantiinõudele, ning hageja kasutas garantiinõude fikseerimist pahauskselt ära ning sõlmis kohe viis päeva pärast kompromissi jõustumist Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu väidetava garantiikohustuse täitmiseks. Hageja oli eelnevalt 18.12.2017 ja 17.01.2018 e-kirjades kostjat puudustest teavitanud ning nõudnud garantiitööde tegemist. Seega oli kostja garantiitööde nõudest kompromissi sõlmimise ajal (26.01.2018) teadlik ning ei saa rääkida hageja poolsest garantiinõude fikseerimise pahatahtlikust ärakasutamisest. Hageja esitas 31.01.2018 kostjale arve nr 1417 vastavalt Augumeister OÜ arvele nr XXX summas 6864 eurot (tl 47) ja 2.02.2018 tasaarvestusavalduse (tl 6) nimetatud nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega. Kuna kostjal oli hageja vastu Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-15176 kinnitatud kompromissist tulenevalt 12 000 euro suurune nõue ja hagejal oli kostja vastu garantiikohustuse täitmata jätmisest tulenevalt 6864 euro suurune nõue, oli hagejal VÕS § 197 lg 1 kohaselt õigus enda nõue kostja nõudega tasaarvestada. Kuna poolte vahel tekkis tasaarvestusolukord pärast Tartu Maakohtu 26.01.2018 määruse jõustumist, on alus, millel põhinevad hageja vastuväited kohtulahendi sundtäitmisele, tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86 tuleb tunnistada lubamatuks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selles, et täitemenetluse käigus kohtutäitur võttis 28.03.2018 hageja pangakontolt 6955,20 eurot (sellest 6864 eurot kostja nõude ning 91,20 eurot kohtutäituri tasu katteks) (hageja pangakonto väljavõte tl 116). Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestusega lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt 6864 euro tagastamist. Kuna TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral täitekulud sissenõudja kanda, on kostja kohustatud hüvitama hagejale ka kohtutäituri tasu 91,20 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alusetute maksete tegemisega, palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates

28.03.2018. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Arvestades kohtule täiendava nõude esitamise aega, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.07.2018. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuni otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 192,08 eurot (perioodil 25.07.2018 kuni 27.11.2018) (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Alates otsuse tegemisest 28.11.2018 mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1860 eurot (riigilõivud 600 eurot + lepingulise esindaja kulu 12 h x 130). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.