Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.10.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-8667
Kohtuasi
XX hagi Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor Kostja Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ, registrikood 14092508), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus resolutsiooni punktide 2–5 osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Hagi tagamise abinõu tühistamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6) jätta otsus muutmata. Menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1) on otsus jõustunud.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-19-8667 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Hageja esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750.
2.Hagiavalduse kohaselt edastas kohtutäitur viidatud täiteasjas võlgnikule CC-le kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt anti võlgnikule vabatahtlik täitmise tähtaeg 04.06.2019 ning hoiatati, et juhul kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 06.06.2019. Hagejal on sõlmitud võlgnikuga üürileping, mistõttu on sundtäitmine hageja kui kinnistu üürniku suhtes lubamatu ja õigusvastane ning kuulub lõpetamisele. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
4.Vaidlusalune täitemenetlus viidi lõpule 07.06.2019, kinnisasja valdus anti kostjale üle ja kohtutäitur lõpetas täitemenetluse samal päeval tehtud otsusega. Kostja esitas ka põhjendusi hageja ja võlgniku perekondlike seoste kohta, samuti üürilepingu võltsimise kahtluse kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 19.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulude hüvitise 910 eurot koos viivisega. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks ning tühistas Harju Maakohtu 07.06.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esemeks nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine ja lõpetada asjaomane täitemenetlus. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 tähenduses. Täiteasjas nr 008/2019/750 oli täitedokumendiks enampakkumise akt, mille alusel toimus väljatõstmine kinnisasjalt. Hageja väitel valdas tema koos abikaasaga kinnisasja üürnikuna ning tema väljatõstmiseks puudus alus. Kohus järeldas, et hageja soovis hagi esitamise kaudu takistada enda väljatõstmist kinnisasjalt.
2-19-8667
7.Faktiliselt on hageja kinnisasjalt välja tõstetud 07.06.2019. See nähtub kinnisasja valduse äravõtmise aktist. Valdus on fakti küsimus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise instituudi (TMS § 221) eesmärk on sellise täitemenetluse takistamine, mille lõpuni viimine võiks tuua kaasa õigusvastase tagajärje. Sellise hagi esitamise kaudu saanuks hageja oma eesmärke saavutada seni, kuni ta oli jätkuvalt kinnisasja valdaja. Olukorras, kus täitemenetlus on lõpule viidud ja valdus on hagejalt ära võetud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu enam võimalik hageja väidetavalt rikutud õigusi taastada.
8.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud esitatud hagi eseme sobimatust, kuid hageja ei ole nõuet muutnud. Kui hageja leiab, et tema valdust on rikutud, võiks tal olla võimalik esitada valduse kaitse hagi (asjaõigusseaduse (AÕS) § 45). Võimalik võiks olla ka valduse äravõtmise ebaseaduslikkuse tuvastamise nõude esitamine eesmärgiga nõuda põhjustatud kahju hüvitamist. Kui hagejal on kehtiv üürileping, mis annab talle õiguse kinnisasja kasutamiseks, saab ta esitada nõudeid lepingu täitmiseks ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata üürilepingu kehtivust.
10.Juhindudes TsMS § 162 lõikest 1 määras kohus menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 910 eurot – õigusabi on osutatud 7h, tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega mõistis kohus hagejalt välja 910 eurot hüvitisena kostja menetluskulude eest. Samuti tuleb hagejal tasuda vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, v.a osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsuses viidatud, et kohus on 18.10.2019 määruses selgitanud hagi perspektiivitust ning seda, et esitatud kujul jääb hagi rahuldamata. Samas on kohus jätnud põhjendamata, millistel põhjustel on hagi perspektiivitu. Kui hagi olnuks perspektiivitu, pidanuks kohus jätma selle menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Lisaks ei ole kohtu 18.10.2019 kiri käsitletav määrusena, kuna see ei vasta TsMS §-s 465 toodud nõuetele. Uudne ja kehtiva õigusega vastuolus on ka olukord, kus vahetult otsusele eelnevalt koostab kohus määruse, milles annab teada, et nagunii ta esitatud hagi ei rahulda. Sealjuures on kummaline ka kohtu tõdemus, et ta jätab esialgu lahendamata kostja taotluse üürilepingu originaali väljanõudmiseks. Arusaamatuks jääb, millal ja millises vormis kavatses kohus seda lahendada ning ka kaevatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks seda sisuliselt teinud.
14.Väär on järeldus, et üürilepingu kehtivus ja selle ehtsus ei oma käesolevas asjas tähendust. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab üürnik, kes valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud, TMS § 2 lõikes 3 nimetatud olukorras esitama hagi TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks analoogiliselt võlgnikuga. Üürilepingu olemasolu, kehtivus ja ehtsus on käesolevas asjas keskse tähendusega.
15.Väär on järeldus, et hageja pidanuks oma õiguste (valduse) kaitseks pöörduma kohtusse muudel alustel. Eelnevalt on hageja põhistanud, et pöördus kohtu poole just sellisel alusel nagu
2-19-8667 kehtiv seadus ja õiguspraktika ette näeb. Seetõttu ei ole kohased kohtu viited, et kui hagejal on kehtiv üürileping, mis annab talle õiguse kinnisasja kasutada, saab ta esitada nõudeid lepingu täitmiseks ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Ka siis, kui hageja tugineb oma nõude õigusliku alusena konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel kõigil võimalikel õiguslikel alustel. Maakohus seda ei teinud. Lisaks ei tohi kohtu selline hinnang tulla menetlusosalistele üllatuslikult.
16.Kohus on hakanud ekslikult eristama kinnisasja valduse ja täitemenetluse lõpetamise aspekte ega ole asja lahendamisel tuginenud tõenditele ega kogutud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud. Kohus on tuginenud kostja paljasõnalistele väidetele hageja ja võlgniku perekondlike seoste ning üürilepingu võltsituse kohta. Tõendeid nimetatud asjaolude kinnituseks esitatud või kogutud ei ole, samuti ei ole kohus põhjendanud, kuidas need asjaolud peaks mõjutama üürilepingu ehtsust. Tallinna Ringkonnakohus juhtis juba 06.09.2019 määruses tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille põhjal maakohus tuvastas täitemenetluse lõpetamise ning et kohus ei saa sellele tugineda, kui hageja seda ise teinud ei ole. Riigikohus on rõhutanud, et tõendite loetelu ei asenda nende analüüsimist. Antud juhul ei ole kohus isegi tõendeid loetlenud. Hageja suhtes ei ole asjaomane täitemenetlus lõpetatud/täitetoimingud läbi viidud. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.TsMS § 651 lõikest 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2-6 osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).
19.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas (välja arvatud resolutsiooni punkt 6) tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi tagamise abinõu tühistamise otsustuse osas tuleb jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
20.Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja kui vaidlusaluse kinnisasja väidetav üürnik on kinnisasjalt välja tõstetud hagiavalduse esitamisele järgneval päeval ja tal ei ole enam kinnisasja valdust ning täitemenetlus on lõpetatud, ei ole tal võimalik TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga oma õigusi kaitsta. Maakohtu hinnangul tulnuks hagejal sellisel juhul esitada muu nõue, et kas kaitsta valdust või tuvastada valduse äravõtmise ebaseaduslikkus või nõuda kehtiva üürilepingu olemasolul lepingu täitmist koos lepingu rikkumisega põhjustatud kahjuhüvitisega.
21.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kirjeldatud olukorras ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga oma õigusi kaitsta. Hageja on apellatsioonkaebuses asjakohaselt esile toonud, et kinnisasja üürnikuna oli tal õigus esitada sissenõudja vastu TMS § 221 alusel hagi enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-15 punktis 16 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab üürnik tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et täiteasjas
2-19-8667 nr 008/2019/750 oli täitedokumendiks enampakkumise akt, mille alusel toimus väljatõstmine kinnisasjalt 07.06.2019. Hageja väitel valdas tema koos abikaasaga kinnisasja üürilepingu alusel ja seetõttu puudus alus tema väljatõstmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalune täitemenetlus lõpetatud 07.06.2019 (täitemenetluse lõpetamise otsus t lk 26).
22.Iseenesest on õige maakohtu märgitu, et kuna hageja on peale hagi esitamist faktiliselt kinnisasjalt 07.06.2019 välja tõstetud ning täitemenetlus on lõpetatud, ei ole hagejal enam võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamist eesmärki, milleks on sellise täitemenetluse, mille lõpuni viimine tooks kaasa õigusvastase tagajärje, takistamine. Siinjuures ei nõustu kolleegium hagejaga, et kohus ei saanud asja lahendamisel täitemenetluse lõpetamise faktile tugineda põhjusel, et hageja sellele ei tuginenud. Selline väide oleks asjakohane hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, kus kohus saab tugineda vaid hageja poolt esiletoodud asjaoludele (vt käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 määrus). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on menetluse käigus nimetatud asjaolu korduvalt (vastuses hagile ja hilisemates menetlusdokumentides) toonud esile kostja oma vastuväidetes. Seega sai kohus otsuses selle tugineda. Käesoleva otsuse tegemise asjaks on kohtute infosüsteemi kohaselt ka selge, et täitemenetluse lõpetamine 07.06.2019 oli õiguspärane, kuna võlgniku kaebus täitemenetluse lõpetamise otsusele jäi rahuldamata ja vastav Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-18607 jõustus 18.09.2020.
23.Vaatamata eeltoodule oli hageja ringkonnakohtu hinnangul õigustatud käesolevat hagi esitama, mistõttu ei ole põhjendatud nõude sisuliselt lahendamata jätmine. TMS § 221 lõikest 3 tulenevalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Puudub vaidlus, et hagi esitamise päeval 06.06.2019 ei olnud täitemenetlus lõppenud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ei ole võimalik tunnistada lubamatuks sundtäitmist, mis on juba lõpetatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa täitemenetluse lõpetamise faktist automaatselt järeldada, et hagejal puudub TsMS § 368 lõike 1 mõistes õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuse tuvastamise suhtes ega saa sellist huvi välistada. Hageja on vastavat huvi apellatsioonkaebuses ka põhjendanud, märkides, et käesolevas asjas tehtava lahendiga on seotud ka mitmed teised vaidlused ja võimalikud nõuded.
24.Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse, saab hageja TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud sundtäitmise lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2498, punkt 7). Samuti on kohtupraktikas leitud, et sellises olukorras saab kohus siiski tunnistada sundtäitmise lubamatuks ning samal ajal välja mõista sissenõudjalt põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju (Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4677).
25.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud otsuses asja sisuliselt lahendanud (tuvastamata on kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolu ja hindamata kõik esitatud tõendid), tuleb saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Sellises mahus ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada ilma, et rikutud ei saaks poolte õigused kaevata edasi kohtu poolt tõenditele antavatele hinnangutele, kuna Riigikohus reeglina tõendeid ei uuri ega hinda (TsMS § 688 lõige 5). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus nõude täpsustamiseks (tulenevalt asjaolust, et täitemenetlus on lõpetatud; ka õigustatud huvi osas) ja vajadusel täiendamiseks. Kohtul tuleb anda sisuline hinnang hageja esiletoodud sundtäitmist takistava õiguse (üürilepingu alusel kinnisasja valdamine) kehtivuse osas, sh kostjapoolse lepingu võltsituse vastuväite osas. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusökonoomiliselt oleks mõistlik, et juhul, kui hageja on kõnealuse täitemenetluse tõttu kinnisasja valduse kaotamisega seoses
2-19-8667 kandnud kahju, nõuda koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega ka kahju hüvitamist (esitada vastavasisuline nõue maakohtule läbivaatamiseks koos tuvastusnõudega). Samas ei välista praeguses asjas kahju hüvitamise nõude mitteesitamine hageja õiguslikku huvi sundtäitmise lubamatuse fakti tuvastamise suhtes.
26.Kuivõrd maakohtu otsus asja sisulise lahendamise osas tühistatakse ja saadetakse asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks vastata käesolevas otsuses käsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele.
27.Seonduvalt käesolevat tsiviilasja iseloomustavate eluliste asjaoludega peab ringkonnakohus mõistlikuks jätta muutmata maakohtu otsustus tühistada hagi tagamise abinõu (vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 6). TsMS § 386 lõike 1 kohaselt on üheks poole taotlusel hagi tagamise abinõu tühistamise aluseks asjaolude muutumine. TsMS § 8 lõike 2 alusel peab kohus mõistlikuks nimetatud sätet kohaldada omal algatusel järgmisel põhjendusel. 07.06.2019 määrusega peatas maakohus hagi tagamise korras täitemenetluse, kuid kohtutäitur lõpetas sama menetluse samal päeval enne kohtumääruse kättesaamist. Seega kuna täitemenetlus on lõppenud, puudub hagi tagamise määrusel mistahes sisuline tähendus hageja õiguste kaitsmisel.
28.Seoses asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisega tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
29.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et maakohtu otsuses viidatud digitoimiku leheküljed ei kattu ringkonnakohtule digitoimikust nähtavate lehekülgede numbritega (nt otsuse punkti 14 viimases lauses viidatud digitoimiku leheküljelt 116 nähtub kinnistusraamatu väljavõte, mitte kohtu selgitus hagi eseme sobimatuse kohta nagu maakohus on märkinud). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.