Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-4677
Tsiviilasi
OÜ Auricu hagi Venditehnik OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2018/86 ja kohustuse täitmisena saadu tagastamiseks 11 193 eurot 3 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Venditehnik OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Venditehnik OÜ (registrikood 11237981), seaduslik esindaja Jaan Tepp Vastustaja (hageja): OÜ Auricu (registrikood 11378999), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus muutmata ja Venditehnik OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Venditehnik OÜ kanda. Välja mõista menetluskuluna Venditehnik OÜ-lt OÜ Auricu kasuks 1040 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Auricu (hageja) esitas 27. märtsil 2018 hagi Venditehnik OÜ (kostja) vastu, milles palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86. Hagi asjaolude kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-15176 kompromissi, millega hageja kohustus kostjale tasuma tsiviilasjas nr 2-17-15176 esitatud nõuete katteks 12 000 eurot hiljemalt viie päeva jooksul määruse tegemisest. Kompromissi p-s 6 kinnitas hageja, et ei esita kostja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda alltöövõtulepingust nr 2016-03-10, v.a võimalikud garantiinõuded. Kostja kohustus poolte vahel 30. septembril 2016 sõlmitud alltöövõtulepinguga nr 2016-03-10 ehitama välja Tartus Rahu tn 7a asuva korterelamu ventilatsioonisüsteemid. Kuna kostja tehtud töödes ilmnesid töövõtugarantii ajal puudused, nõudis hageja kostjalt 18. detsembril 2017 puuduste kõrvaldamist võimalikult kiiresti. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, põhjendades seda hageja poolt arve tasumata jätmisega. Samas ei olnud hageja arvet tasumata jätnud, vaid oli selle tasaarvestanud leppetrahvinõudega kostja vastu. Kuna kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, sõlmis hageja Augumeister OÜ-ga 31. jaanuaril 2018 töövõtulepingu garantiikohustusest tulenevate tööde teostamiseks. Tööde maksumus oli 6864 eurot, mille osas Augumeister OÜ esitas hagejale 31. jaanuaril 2018 arve nr 1664. Hageja esitas nimetatud kulu hüvitamiseks 31. jaanuaril 2018 kostjale arve nr 1417 ning 2. veebruaril 2018 tasaarvestusavalduse enda nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega 6864 euro ulatuses. Ülejäänud võlgnevuse katteks tasus hageja kostjale 5136 eurot. Kohtutäitur alustas kostja
7.veebruari 2018 täitmisavalduse alusel täitemenetluse Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018 määrusest tuleneva 6864 euro suuruse nõude täitmiseks (täiteasi nr 185/2018/86). Kuna kostja vastav nõue on lõppenud seoses tasaarvestusega, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
25.juulil 2018 esitas hageja täiendava seisukoha, milles märkis, et kuigi kohtutäitur on täitemenetluse seoses nõude rahuldamisega lõpetanud, ei anna see alust kohtumenetluse lõpetamiseks, kuna hagejal on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastu õiguslik huvi. Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue lõppes enne täitemenetluse alustamist tasaarvestusega, viidi täitemenetlus läbi põhjendamatult. Hageja esitas täiendava nõude, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alusetu rikastumise sätete alusel välja võlgnevus 6955 eurot 20 senti (koosneb täitemenetluse raames rahuldatud kostja nõudest ja kohtutäituri tasust 91 eurot 20
senti) ning viivis võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. märtsist 2018, mil kohtutäitur võttis summa hageja pangakontolt maha.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole Augumeister OÜ arvel nr 1664 kajastatud töid tegelikkuses teostanud. Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistu esimees ei ole arvet aktsepteerinud, vaid on kinnitanud, et korteriühistu ei ole nõudeid esitanud ega puuduste kõrvaldamist tellinud. Hageja ei ole järginud vaegtööde fikseerimise korda ega esitanud kostjale vaegtööde akti. Hageja nõudmisel lisati 26. jaanuari 2018 kompromissi hageja võimalus esitada alltöövõtulepingust tulenevaid garantiinõudeid. Hageja kasutas seda pahauskselt ära, sõlmides 5 päeva pärast kompromissimääruse tegemist Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu väidetava garantiikohustuse täitmiseks. Kuna hageja ei täitnud alltöövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, siis alltöövõtuleping ei lõppenud ja töövõtugarantii tähtaeg peatus. Hageja ei andnud kostjale konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2018 otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 185/2016/86 lubamatuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6955 eurot 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 192 eurot 8 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. novembrist 2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1860 eurot. Maakohus nõustus hagejaga, et teostatud tööde lõppakti allkirjastamisega loeti kõik alltöövõtulepingust tulenevad tööd hagejale üleantuks ja algas alltöövõtulepingu p-s 11.1 kokkulepitud töövõtugarantii. Kostja seisukoht, et garantii ei hakanud tööde üleandmisest kehtima, kuna alltöövõtuleping oli lõpetamata, ja hakkas kehtima pärast tsiviilasjas nr 2-1715176 kinnitatud kompromissi, ei põhine alltöövõtulepingul ega seadusel (VÕS § 230 lg 2). Hageja esitatud fotodega puudustest, hooldustöid tegeva ettevõtte kirjaga ja korteriühistu juhatuse koosoleku protokolliga nr 3 on tõendatud, et kostja tehtud töös ilmnesid puudused. Kostja ei vaielnud hagejale saadetud e-kirjades puuduste esinemisele vastu ning kostja seadusliku esindaja Jaan Tepi vande all antud ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Hooldustöid tegeva ettevõtte kirjast ja hageja seadusliku esindaja Rainis Rebase vande all antud ütlustest tuleneb, et puudused ilmnesid garantiiperioodil. Alltöövõtulepingust ega seadusest ei tulene nõuet fikseerida vaegtööd läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku taasesitamist võimaldava akteerimise, mis peab olema allkirjastatud kõigi osapoolte poolt. Kostja vastav vastuväide on põhjendamata ja tõendamata. Hageja on kostjat ilmnenud puudustest teavitanud ning nõudnud korduvalt garantiikohustuse täitmist. Kuna hageja jättis konkreetse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määramata, tuli kostjal kohustus täita VÕS § 114 lg 1 teisest lausest tulenevalt mõistliku aja jooksul. Alltöövõtulepingu p 11.2 teise lause kohaselt pidi kostja sellised puudused, mis raskendavad ehitise ekspluateerimist, likvideerima viivitamatult. Kohtu hinnangul on kostja, leides, et vaegtööde tegemise kohustus on peatanud, kohustuse täitmisest keeldunud. Töövõtjal lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused, mistõttu töövõtja ei või garantiikohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Välistatud ei ole töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). VÕS § 110 lg-st 1 tulenevalt võib kohustuse täitmisest keelduda üksnes juhul, kui sissenõutav nõue ei ole piisavalt tagatud. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud eeldus oleks täidetud.
Alltöövõtulepingu järgi oli tööde maksumuseks 107 840 eurot ja poolte vahel tekkis vaidlus üksnes viimase arve osas. Kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest õigustamatult, oli hagejal õigus vastavalt alltöövõtulepingu p 11.2 kolmandale lausele tellida tööd kolmandalt isikult ning nõuda kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hageja on 7. juuni 2018 seisukohas lükanud ümber kostja väite, mille kohaselt Augusmeister OÜ ei ole arvel nr 1664 kajastatud töid tegelikkuses teostanud. Tööde teostamine Augumeister OÜ poolt on tõendatud. Kostja oli garantiitööde nõudest kompromissi sõlmimise ajal teadlik, mistõttu ei saa rääkida hageja poolsest garantiinõude fikseerimise pahatahtlikust ärakasutamisest. Hagejal oli VÕS § 197 lg 1 alusel õigus oma 6864 euro suurune nõue kostja vastu tasaarvestada kostja tsiviilasjas nr 2-17-15176 kinnitatud kompromissist tuleneva 12 000 euro suuruse nõudega hageja vastu. Kuna tasaarvestusolukord tekkis pärast kompromissimääruse jõustumist, on alus, millel põhinevad hageja vastuväited kohtulahendi sundtäitmisele, tekkinud pärast selle jõustumist. Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus sundtäitmise täiteasjas nr 185/2018/86 lubamatuks. Vaidlus puudub selles, et kohtutäitur võttis täitemenetluses 28. märtsil 2018 hageja pangakontolt 6955 eurot 20 senti. Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestusega lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt 6864 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda, on kostja kohustatud hagejale hüvitama ka kohtutäituri tasu 91 eurot 20 senti. Arvestades täiendava nõude esitamise aega, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25. juulist 2018.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja nõuda Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistult välja ventilatsiooni hooldustööde lepingu koopia Augumeister OÜ-ga ja selle alusel sooritatud tööde eest tasumise aktide ja arvete koopiad ning kuulata menetlusosalistena vande all üle Jaan Tepp, Rainis Rebane, Gunnar Paama (Augumeister OÜ seaduslik esindaja) ja Matti Kangor (Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistu seaduslik esindaja). Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt alustas Augumeister OÜ väidetavalt tööde teostamist 31. jaanuaril 2018 ja andis teostatud tööd hagejale aktiga üle 12. aprillil 2018, kuid esitas tööde eest arve juba 31. jaanuaril 2018. Sellist praktikat tehnilise töömahu selgusetuse juures ehitussektoris reeglina ei kasutata. Hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavalduses ei ole vaegtöid loetletud ja on selgusetu, millised tööd teostati kostja asemel ning millised tööd tegi Augumeister OÜ korteriühistuga sõlmitud hooldustööde lepingu raames. Korteriühistu 17. jaanuari 2018 protokollist nr 3 ja 18. detsembri 2017 e-kirjast nähtub, et Augumeister OÜ ei alustanud töid mitte 31. jaanuaril 2018, vaid juba 2017. aasta (ekslikult märgitud 2018. aasta) sügis-talvisel perioodil. Samuti ei ühti hageja 18. detsembri 2017 ja
17.jaanuari 2018 e-kirjades loetletud vead arvel nr 1664 kajastuvate töödega. Hageja on lasknud meelevaldselt kanda arvele nr 1664 ka 2017. aasta sügis-talvisel perioodil hooldustööde raames tehtud töid, mis ei ühti hageja ja Augumeister OÜ 31. jaanuari 2018 töövõtulepingus ettenähtud töödega. Maakohus on jätnud hindamata, millised tööd on teostatud hooldustööde lepingu ja millised vaegtööde töövõtulepingu raames. Maakohus on andnud asjas esitatud tõenditele tuginedes eksliku hinnangu kostja kohustuse täitmisest keeldumisele ja jätnud hindamata kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et kostja ei keeldunud garantiitööde teostamisest.
Kostja kasutas kompromissieelses vaidluses VÕS § 111 lg-t 1, kuna hageja ei täitnud vaatamata kostja korduvatele meeldetuletustele endal lasuvat kohustust tasuda tööde teostamise eest tasu. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja teostatud tasaarvestus on õigustatud, kuna kostja keeldus garantiikohustuse täitmisest. Kontrollida tuleb kostja vastuväiteid võimaliku keeldumise kohta ja vaadelda tuleb ka poolte kirjavahetust. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas rakenduda võis töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja oli sunnitud alltöövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks pöörduma kohtusse, kuid kuna nõude protsessuaalne realiseerimine oli ebakindel, rakendas kostja hageja nõuete täitmisel VÕS § 110 lg-t 1. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõuet kostja vastu saab pidada VÕS § 197 lg 1 alusel siduvaks tasaarvestuse aluseks ning kas hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavaldust saab VÕS § 198 alusel lugeda automaatselt teisele poolele siduvaks, kui kostja esitas sellele koheselt vastuväite. Garantiikohustuse raames esile tulnud vaegtööde praktika eeldab korrektse vaegtööde akti koostamist, mis on allkirjastatud tellija ja omaniku järelevalve poolt. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud ainult ebaselged e-kirjad ja korteriühistu vastuolulise protokolli. Maakohus on jätnud hindamata kostja vastuväited tasaarvestuse aluste esinemisele. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kostja korduvaid vastuväiteid tasaarvestusavaldusele saab VÕS § 200 lg 4 alusel pidada tasaarvestuse piiranguks. Tasaarvestuse materiaalõiguslikuks eelduseks on mh tasaarvestuseks kasutatava nõude selgus. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja võis enda nõuet kostja vastu tasaarvestada enne Augumeister OÜ-le arve tasumist. Augumeister OÜ 31. jaanuari 2018 arve nr 1664 tasumise tähtaeg oli 7. veebruar 2018 ja vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 tekkis hagejal tasaarvestusõigus omapoolse kohustuse täitmisega. Kostja seaduslik esindaja ei andnud vande all selget vastust arve maksmise kuupäeva osas. Kostja arvates ei tasunud hageja arvet nr 1664 enne kostjale tasaarvestusavalduse esitamist. Seoses sellega palub kostja nõuda hagejalt välja arve tasumise väljavõte kuupäevade selgitamiseks. Hageja ei andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks konkreetset tähtaega. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, milline on VÕS § 114 lg 1, § 115 lg 2 ja § 646 lg 5 alusel puuduste kõrvaldamise mõistlik aeg. Täiendav tähtaeg tuleb võlgnikule anda selgelt, st võlgnik peab aru saama, et talle antakse viimane võimalus. Kui kostjale oleks antud konkreetne aeg, oleks ta puudused kõrvaldanud. Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväidet, mille kohaselt kostja soovis ära oodata kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-17-15176 ja sellest tuleneva nõude tasumise, millega oleks lõpetatud alltöövõtulepingust tulenev õiguslik vaidlus.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et viivitamatut likvideerimist vajavate puuduste kõrvaldamise seadmist sõltuvusse hageja poolsest kohustuse täitmisest tuleb käsitleda kostja poolse viivitamatust likvideerimisest keeldumisena. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja on vande all antud ütlustes väitnud, et ta ei ole kohustuse täitmisest keeldunud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal ei olnud õigust garantiikohustuse täitmisest keelduda. Kuna kostja keeldus kahel korral garantiitööde tegemisest, ei pidanud hageja VÕS § 647 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrama kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning võis lasta kostja töös esinevad puudused kõrvaldada kolmandal isikul ja nõuda kulu hüvitamist kostjalt. Puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja määratlemine olnuks vajalik vaid juhul, kui kostja ei oleks puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Seetõttu ei ole vaja tuvastada puuduste kõrvaldamise mõistliku tähtaja pikkust ega seda, kas see oli möödunud ajaks, mil Augumeister OÜ asus puudusi kõrvaldama.
Kostja viited VÕS § 111 lg-le 1 garantiikohustuse täitmisest keeldumise alusena on asjakohatud, kuna maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti leidnud, et kostjal ei olnud õigust garantiikohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Maakohus leidis õigesti, et kostjal puudus õigus keelduda garantiikohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Õige ei ole kostja väide, et tal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel garantiikohustuse täitmisest keelduda, kuna nõude protsessuaalne realiseerimine oli ebakindel. Kostja ei esitanud maakohtus hagile vastavat vastuväidet ja ei ole põhjendanud, milles seisnes nõude protsessuaalse realiseerimise ebakindlus. Kostja esitatud vastuväited ei kujuta endast tasaarvestuse piirangut VÕS § 200 lg 4 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Maakohus on vastavalt Riigikohtu juhistele hinnanud, kas kostja vastuväited hageja tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Kostja vastuväited, mida kostja maakohtu menetluses esitanud ei ole, tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud. Hageja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisele ja kostja tõendite kogumise taotlustele. Kostja ei ole põhjendanud uute tõendite kogumise ja asja juurde esitamise lubatavust. Tegemist ei ole tõenditega, mida kostja ei oleks mõjuval põhjusel saanud välja nõuda maakohtu menetluses. Poolte seaduslikud esindajad on juba maakohtus vande all üle kuulatud ja kostja ei ole põhjendanud korduva ülekuulamise vajadust. Augumeister OÜ ja Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistu seaduslikud esindajad ei ole käesolevas asjas menetlusosalisteks, mistõttu ei saa neid vande all üle kuulata. Kui kostja on soovinud nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole maakohtus vastavat taotlust esitanud ega põhjendanud ülekuulamise lubatavust ringkonnakohtus, samuti seda, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid soovib ta ütlustega tõendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja võis pöörata sundtäitmisele Tartu Maakohtu
26.jaanuari 2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva tasu nõude hageja vastu olukorras, kus hageja oli pärast kohtumääruse tegemist tasaarvestanud 2. veebruari 2018 avaldusega kostja tasunõude oma kahjunõudega kostja vastu. Hageja kahjunõue tulenes asjaolust, et hageja pidi tegema kulutusi kolmandale isikule seoses kostja poolt antud töövõtugarantiist tulenevate kohustuste mittetäitmisega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas olukorras, kus hageja võlgnes kostjale töövõtjana töövõtulepingu järgse töötasu, pidi kostja täitma samas lepingudokumendis antud töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kostja algatatud sundtäitmise lubamatuks, samuti mõistis maakohus kostjalt välja hageja kasuks alusetu rikastumise sätete alusel 6955,20 eurot, mis hageja oli tasunud kostjale ja kohtutäituri tasuks täitemenetluse käigus. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks kõiki maakohtu põhjendusi oma otsuses korrata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud hagile uusi vastuväiteid, millele ta ei ole maakohtus tuginenud. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele palunud ringkonnakohtul jätta need kostja vastuväited tähelepanuta (hageja vastuse p 3.10.). Vastuväited, mis kostja on esitanud alles
apellatsioonkaebuses on järgmised: hageja ja Augumeister OÜ ei saanud leppida kokku puuduste kõrvaldamise tasus enne tööde lõpetamist; arvel nr 1664 märgitud tööd ei ühti kostjale koos tasaarvestusavaldusega esitatud puudusi kirjeldavate dokumentidega; hageja ei ole tasunud tasaarvestuse aluseks olevat arvet enne tasaarvestuse avalduse esitamist. Kostja ei ole ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta ei ole nimetatud vastuväiteid (loetletud ka hageja apellatsioonkaebuse vastuse p-s 3.10.2) maakohtu menetluses esitanud (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus jätab kostja vastuväited, mida kostja ei ole maakohtus esitanud tähelepanuta.
9.Hageja esitas tasaarvestusavalduse kostjale 2. veebruaril 2018, st enne tema suhtes sundtäitemenetluse algatamist kostja poolt. Tasaarvestusavalduse aluseks oleva arve esitas Augumeister OÜ hagejale 31. jaanuaril 2018 ja arve tasumise tähtajaks oli „7 pv neto“. Asjas puudub vaidlus, et tegu oli ettemaksu arvega ja arve tasumise ajaks ei olnud Augumeister OÜ töid teostanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sellises olukorras puudus hagejal õigus tasaarvestuse tegemiseks kostja nõudega, mis tulenes 26. jaanuari 2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-177-11 p-s 10 selgitanud, et lepingu rikkumise tõttu kulusid kandma pidav pool võib nõuda ka veel kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist ette. Kostja ei ole asja menetluses tõendanud, et praaktööks nimetatud tööd seoses ventilatsioonisüsteemiga ei olnud tingitud kostja kohustuste rikkumisest. Kuna kostja jättis ise tema poolt antud garantii kohaselt garantiiperioodil ilmnenud puudused kõrvaldamata, siis oli hageja õigustatud kasutama puuduste kõrvaldamiseks kolmanda isiku (Augumeister OÜ) abi ja kostja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekkinud kulud kui kahju VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi.
10.Kostja heidab hagejale ette, et ei hageja e-kirjades ega 2. veebruari 2018 tasaarvestusavalduses ei ole vaegtöid loetletud ja on selgusetu, millised tööd teostati kostja asemel ja milliseid töid tegi Augumeister OÜ korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Samuti väidab kostja, et talle esitatud arvel nr 1664 on ka muid töid peale garantiitööde. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõendamise üldpõhimõtte (TsMS § 230 lg 1) järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja poolt tehtud töös (ventilatsioonisüsteemi rajamine) on puudused, mis vajasid parandamist kostja poolt garantiikohustuse raames. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ei pooltevahelisest lepingust ega seadusest ei tulene nõuet fikseerida vaegtööd kõigi osapoolte poolt allkirjastatud asjakohase aktiga. Maakohus tuvastas puudused kostja poolt tehtud töös fotode, hooldustöid tegeva ettevõtte kirja ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt nimetatud tõendite alusel tehtud järeldusega, et kostja tehtud töös ilmnesid puudused. Ringkonnakohus märgib, et lisaks nimetatud tõenditele tõendavad puudusi kostja tehtud töös ka korteriomanike allkirjad aktidel tööde teostamise kohta. Augumeister OÜ teostas tööd 27. jaanuar kuni 13. märts 2018. Maakohtu menetluses ei ole ka kostja ise puuduste olemasolu põhimõtteliselt vaidlustanud, keeldudes puudusi kõrvaldamast hoopiski teistel asjaoludel (hageja ei olnud täitnud oma tasu maksmise kohustust ning ei ole andnud konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaegtöid ei olnud fikseeritud vaegtööde aktis). Maakohus juhtis põhjendatult tähelepanu kostja seadusliku esindaja J. Teppi vande all antud ütlustele, et kostja oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja nõuab temalt arve nr 1664 alusel ka muude tööde kui garantiitööde eest tasumist. Kostja ei ole maakohtu menetluses avaldanud, et hageja poolt Augumeister OÜ-le puuduste kõrvaldamise eest makstud tasu on analoogse töö eest makstavast turu keskmisest tasust suurem. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutuse üle otsustamiseks ja vajalike garantiitööde mahu hindmaiseks on vajalik korteriühistu
ja Augumeister OÜ vahel sõlmitud hooldustööde leping. Tegemist on kolmandate isikute vahelise lepinguga, mille sõlmimine ei saa kuidagi mõjutada kostja poolt võetud garantiist tulenevate kohustuste täitmist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused selle kohta, et kostja ei keeldunud vaegtöid tegemast, on hindamata. Maakohus on kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi hinnanud koosmõjus teiste tõenditega (maakohtu otsuse lk 6 alt teine lõige). Ringkonnakohus on sellele viidanud ka kohtuotsuse p-s
12.Kostja leiab, et asjas tuleb kontrollida tema vastuväiteid võimaliku keeldumise osas, sh vaadelda pooltevahelist kirjavahetust. Seejuures tugineb kostja jätkuvalt sellele, et hageja ei andnud talle garantiitööde teostamiseks konkreetset tähtaega. Ringkonnakohus selgitab, et töövõtugarantii andmisest tekib eriline, töövõtulepingust sõltumatu õigussuhe. Töövõtugarantiid tuleb käsitleda kui täiesti erinevat lepingut. Pooltel puudub vaidlus, et sellise garantii kostja hagejale lepingu p-s 11.1 andis. Töövõtugarantiist tulenevate õiguste maksmapanek sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest. Töövõtugarantii täitmata jätmise korral saab tellija esitada garantii andja vastu täitmise nõude VÕS § 108 alusel. Kuna antud juhul kostja garantii andjana garantiist tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis saab hageja nõuda sellest tulenevate kulutuste kui kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel. Maakohus tuvastas, et hageja ei andnud kostjale konkreetset täiendavat tähtaega garantiikohustuse täitmiseks. Samas oli hageja korduvalt kostjat garantiiperioodil ilmnenud puudustest teavitanud ja 17. jaanuari 2018 e-kirjaga kohustas kostjat hiljemalt 22. jaanuariks hagejale teatama, millal ta oma kohustused täidab. Kostja oleks saanud seega ise valida kohustuse täitmiseks mõistliku aja (VÕS § 114 lg 1). Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata, milline oleks antud juhul olnud puuduse kõrvaldamise mõistlik aeg (kostja taotlus apellatsioonkaebuse p-s 10). Töövõtulepingu p-s 11.2 võttis kostja kohustuse, et sellised vead ja puudused, mis põhjustavad ehitise lagunemise või raskendavad selle ekspluateerimist (avariilised tööd) likvideerib alltöövõtja viivitamatult. Maakohus tuvastas põhjendatult, et tegemist oli puudustega, mis tuli likvideerida viivitamatult ning kostja, leides, et vaegtööde likvideerimise kohustus on peatunud, keeldus kohustuse täitmisest. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal õigus esitada täitmisest keeldumisele vastuväiteid seoses tasu osalise mittesaamisega ja tugineda VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 kui võimalikele omapoolse kohustuse keeldumise alustele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Asjaolu, et kostja esitas hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavaldusele vastulause, ei tähenda, et hageja ei saanud oma kujundusõigust kasutada. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse piiranguid VÕS § 200 tähenduses ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kostja vastuväide tasaarvestusele ei ole piirang tasaarvestusele VÕS § 200 lg 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda (3-2-1-129-11 p 9). Kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, antud juhul see nii ei ole.
13.Kostja kaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et hageja poolt maakohtule esitatud tööde aktil (lk 80) ei ole korteriühistu allkirja. Ringkonnakohus rõhutab, et korteriühistu ei ole pooltevahelise alltöövõtu lepingu pooleks. Ka töövõtugarantii kokkulepe on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Seega puudub pooltevahelises suhtes vajadus täiendavate korteriühistu poolsete kinnituste järele, näiteks tööde aktide allkirjastamise kaudu.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras kus hageja oli oma nõude kostja vastu 2. veebruari 2018 avaldusega tasaarvestanud ning kostja ikkagi algatas hageja vastu sundtäitemenetluse 26. jaanuari 2018 kohtumääruse täitmiseks, esitas hageja põhjendatult kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuigi Riigikohus on korduvalt märkinud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 10), ei ole käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist. Kompromissis, mille kohus kinnitas määrusega 26. jaanuaril 2018 leppisid pooled kokku, et kompromissi sõlmimisega lõpetatakse kõik alltöövõtulepingust nr 2016-03-10 tulenevad vaidlused, va garantiist tulenevad nõuded. Käesolevas kohtuasjas ei ole avatud uuesti vaidlus, mis leidis lahenduse 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-15176. Käesolevas tsiviilasjas vaieldaksegi kostja poolt antud garantiist tuleneva nõude üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis pärast kohtumenetluse lõppu tsiviilasjas nr 2-17-15176.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja õigusabikulude suuruseks ringkonnakohtus 8 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 130 eurot /h 1040 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 7 lehel ning osales kohtuistungil, mille pikkus oli ca 1 h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus peab arvestades apellastioonkaebuse sisu ja mahtu hageja taotletud kulude tegemist apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikuks. Õigusabi osutamise tunnihind vastab turu keskmisele õigusabi hinnale. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 1040 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.