Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048, registriaadress Tähe tn 34, 11619 Tallinn), lepinguline esindaja Kristjan Tuul, Advokaadibüroo Küllike Namm, Lai 9, 10133 Tallinn, e-post [email protected] Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, registriaadress Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn), seaduslik esindaja Ž S, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt põhinõue 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot, viivised 23,15 (kakskümmend kolm eurot ja 15 senti) eurot, võla sissenõudmiskulud 80 (kaheksakümmend) eurot Flagito OÜ kasuks.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni Flagito OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt menetluskulud 1 480 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot Flagito OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb SmartLynx Airlines Estonia OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Flagito OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-18-112161 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.S M ja K M olid kinnitatud broneeringud nr TN1925160219180101 ja TN1925160219180201 (digitoimikus hagiavalduse lisa 1) kostja lennule MYX590 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 26.02.2018 väljumisajaga kell 21:10. Lend hilines, väljudes Sharm el Sheikhist 27.02.2018 kell 13:20. Esialgselt planeeritu asemel jõudsid S M ja K M sihtkohta – Eesti, Tallinn 17 tundi hiljem.
2.14.03.2018 loovutasid reisijad nõude loovutamise lepingu alusel oma nõuded kostja vastu hagejale (digitoimikus hagiavalduse lisad 2 ja lisad 3). 15.03.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel lennunõude kirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist summas 1200 eurot (digitoimikus hagiavalduse lisa 4). Kostja hageja kirjale ei vastanud.
3.Hageja märgib, et: kostja andis oma kohtuvälise käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kostja ei vastanud ühelegi hageja nõudekirjale; hageja esitas 15.03.2018 nõudekirja juurde manusena dokumendi (nõude loovutamise dokumendid), millest nähtuvad reisija ja konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusandmed pangas. Lennupiletite näol on tegemist määruse art. 2 p (g) alusel broneeringuga, millega on tõendatud, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab omakorda, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud; määrusest ei tulene kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni nõude õigust tõendavad dokumendid; kostja väide, et tal puudub informatsioon reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks, ei ole usutav; hageja esitas korrektse nõudekirja ja vajalikud andmed, mis tõendavad määruse alusel hüvitise saamise õigust; hagejale ei olnud kohustuslik esitada Euroopa Liidu poolt välja töötatud „Lennureisija õigused EL kaebuse vormi“, kuna tegemist on abistava dokumendiga, mis ei ole kohustuslik; hageja on esitanud kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad S M ja K M poolt nõude loovutamist. VÕS 9. peatükis sätestatud nõude loovutamise regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Hagiavalduses esitas hageja lisana Flagito OÜ ja reisija vahelise
2-18-112161 nõude loovutamise lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, milles nähtub reisija mehaaniliselt tehtud allkiri. Kõik eraõiguslikud nõuded on loovutatavad. Allkirja mehaanilisel teel jäljendamine on võrdsustatav omakäelise allkirjaga, kuna selle kasutamine on käibes tavaline. Lisaks ei ole kostja nõudnud TsÜS § 78 lg 2 kohaselt omakäelist allkirja. Kostja vastuväited
4.Kostja märgib, et: kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid; hageja poolt esitatud hüvitise saamise taotlusele ei lisatud dokumente, mis kinnitavad reisija õigust saada hüvitist; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse 261/2004 kohaselt tuleb lennuettevõtjale esitada kompensatsiooni nõude õigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole nõude esitamise ajal esitanud kõiki vajalikke andmeid reisijate ning nõude osas. Sellest tulenevalt on kostjal põhjendatud ootus, et hüvitise taotleja esitab hüvitise saamiseks reisijate kõik vajalikud andmed ja dokumendid ning kuni nende kohase esitamiseni ei ole lennuettevõtjal võimalik riskivabalt makseid teostada. Hüvitise saamise eelduseks on taotleja esitatud kirjalik avaldus ja nõutud dokumendid: lennupileti koopia, vastavalt kostja reisijate vedamisele kohaldatavatest reeglite p-le 14.1 (C), isikut tõendava dokumendi koopia, arveldusandmed pangas, nõude loovutamise juhtumi puhul autentne nõude loovutamise leping. Lisaks tuleb kinnitada, et reisija tõepoolest õigeaegselt lennule registreerus; kostja puhul on tegemist operaatoriga, mis ei teosta regulaarseid lende ja piletite müüki, seega kostja käsutuses ei ole reisijate andmeid, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks, mille tõttu kostjal puudub võimalus tuvastada nõude põhjendus ja kõik olulised asjaolud, mille alusel saab järeldada, et reisija on õigustatud hüvitisele ning hüvitis on suunatud õigustatud isiku kontole. Et tagada reisijate poolt vastavate andmete esitamine, on Euroopa Liit välja töötanud vormi, millega reisijad hüvitise nõudeid esitada saavad. Antud juhul nimetatud vormi esitatud ei ole. Seoses sellega hüvitist lennu hilinemise eest saab tasuda vaid juhul, kui reisija on esitanud dokumendid, mis kinnitavad tema õigust hüvitist saada; hageja on esitanud allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, hageja ja reisijate vahel, kuid sellel puudub mõlemapoolne vastav allkiri, mis annaks võimaluse veenduda selle autentsuses – lepingupoolte digiallkirjad või omakäelised allkirjad. Selliselt ei saa kostja olla kindel nõude loovutamise lepingu kehtivuses ja seeläbi hageja õiguses saada hüvitist väljamaksena reisijate asemel. Nõude loovutamise leping, ühes mõlema poole allkirjadega, on esitatud skaneerituna elektrooniliselt ning ei ole selgelt eristatav, et allkirjad oleks kirjutatud omakäeliselt, aga mitte kopeeritud arvuti abil, ja seega annab aluse kahtluseks, et tegu võib olla võltsinguga; määruses ettenähtud õigust hüvitisele kasutavad ära erinevad vahendusettevõtted, kelle eesmärk on vaid kiire kasumi saamine, sest reisijad peavad maksma teenus eest tasu, mis tavaliselt moodustab 25% hüvitise suurusest. Sellisel viisil ei saa reisijad kogu määruses ettenähtud hüvitist, mille tõttu jääb saavutamata määruses sätestatud eesmärk tagada adekvaatne hüvitis kahjude eest, mida iga reisija isiklikult on pidanud kannatama. Kusjuures esinevad põhjendatud kahtlused, et reisiettevõtete töötajad edastavad teadlikult ja tõenäoliselt tasu eest nimetatud vahendusettevõtetele hilinenud lendude reisijate nimekirju. Sellisel viisil tekib olukord, kus kostja ei ole saanud reisijatelt ühtegi kaebust lennu hilinemise tõttu, kuid saab taotluse vahendusettevõttelt, millele on lisatud terve reisijate nimekiri, kes on justkui loovutanud oma nõuded vahendusettevõttele, suhetes kostjaga. Tasudes reisijate kompensatsiooni vastavalt määrusele, soovib kostja olla kindel, et sellisel viisil on täidetud määruse eesmärk, mitte tagatud kerge kasum vahendusettevõttele. Sellest tulenevalt on kostja hinnangul hüvitise väljamaksmine hagejale vastuolus määruse mõtte ja eesmärgiga; hagejal oli võimalik hoida ära vajadus kohtusse pöördumiseks, kuid hageja seda ei teinud.
2-18-112161 Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et S M ja K M olid kinnitatud broneeringud nr TN1925160219180101 ja TN1925160219180201 (digitoimikus hagiavalduse lisa 1) kostja lennule MYX590 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 26.02.2018 väljumisajaga kell 21:10. Lend hilines, väljudes Sharm el Sheikhist 27.02.2018 kell 13:20. Esialgselt planeeritu asemel jõudsid S M ja K M sihtkohta – Eesti, Tallinn 17 tundi hiljem.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas S M ja K M on loovutanud oma nõuded hagejale või mitte. Hageja on esitanud tõenditena nõuete loovutamise lepingud (digitoimikus hagiavalduse lisad nr 2), millised on allkirjastatud mehaaniliselt nõude loovutajate S M ja K M poolt 14.03.2018. Samuti esitas hageja nõude loovutamise lepingute lisad (digitoimikus hagiavalduse lisad nr 3), millised on digitaalselt allkirjastatud nõude loovutajate S M ja K M poolt 13.07.2018. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohus on seisukohal, et mehhaaniliselt tehtud allkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele allkirja osas. Hageja on õigesti märkinud, et VÕS 9. peatükis sätestatud nõude loovutamise regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamise vorminõuet ei ole ka sätestatud muudes seadusaktides. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõude loovutamise lepingud ning allkirjad lepingutel vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nähtuvalt nõuete loovutamise lepingutest, on S M ja K M loovutanud 14.03.2018 oma nõuded hagejale.
2-18-112161
12.Kostja märgib, et hageja ei lisanud hüvitise saamise taotlusele dokumente, mis kinnitaksid reisija õigust saada hüvitist. Kostja kasutuses ei ole andmeid, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Hüvitise saamise eelduseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 261/2004 tulenev alus ning õigustatud taotleja esitatud kirjalik avaldus ja nõutud dokumendid: lennupileti koopia, isikut tõendava dokumendi koopia ning autentne nõude loovutamise leping. Lisaks tuleb kinnitada, et reisija tõepoolest õigeaegselt lennule registreerus. Hageja ei esitanud Euroopa Liidu välja töötatud vormi, millega reisijad hüvitise nõudeid esitada saavad. Kostja puhul on tegu operaatoriga, mis ei teosta regulaarseid lende ja piletite müüki, seega kostja käsutuses ei ole reisijate andmeid, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks (lennupileti koopia, lennuga seotud andmed, isikut tõendava dokumendi koopia ja arveldusandmed pangas). Hageja märgib, et hageja esitas enne hagiavalduse esitamist kostjale kokku kolm nõudekirja, kostja ei vastanud ühelegi. Hageja lisas esimesele nõudekirjale manusena dokumendid (nõude loovutamise dokumendid, millest nähtuvad reisija ja konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusandmed pangas. Lennupiletite näol on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 2 p (g) alusel broneeringuga, millega on tõendatud, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab omakorda, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Eelnimetatud määrusest ei tulene kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni nõude õigust tõendavad dokumendid. Usutav ei ole kostja vastuväide, et tal puudub informatsioon reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Hageja leiab, et Euroopa Liidu poolt välja töötatud „Lennureisija õigused EL kaebuse vorm“ on abistav vahend ja ei ole kohustuslik. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et esitas kostjale kõik hüvitise maksmiseks vajalikud dokumendid, milleks on nõudekiri (digitoimikus hagiavalduse lisa 4), korrektsed nõude loovutamise lepingud (digitoimikus hagiavalduse lisad nr 2, 3), lennupiletite broneeringud (digitoimikus hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvad reisijate andmed ja konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusarve andmed. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 2 p-le (g) on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Kohus nõustub hagejaga, et Euroopa Liidu välja töötatud vorm, millega reisijad hüvitise nõudeid esitada saavad, ei ole kohustuslik hüvitise saamise taotluse esitamisel. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostjal puuduvad reisijate andmed, et hüvitist maksta. Kostja ei saaks teostada hüvitise makseid, kui tal poleks informatsiooni reisijate ja ärajäänud/hilinenud lendude kohta.
13.Kostja leiab, et hüvitise väljamaksmine hagejale on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 mõtte ja eesmärgiga. Hageja leiab, et VÕS üldpõhimõtete kohaselt on kõik eraõiguslikud nõuded loovutatavad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruset nr 261/2004 ei tule piirangut, mis keelaks eelnimetatud määrusest tuleneva hüvitisnõude loovutamise. Kohus on seisukohal, et seadusest ei tulene, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 261/2004 tulenevat hüvitise väljamaksmise nõuet ei saa loovutada.
14.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja on tõendanud, et esitas kostjale vajalikud dokumendid hüvitise väljamaksmiseks ja kostjal polnud põhjust keelduda hagejale hüvitise maksmisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisjate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, art 6 p 1 kohaselt kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a ja b nimetatud lendude puhul, siis vastavalt art 7 p 1 (c) saavad reisijad hüvitist kuni 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul (art 6 p 1 (c)). Eelnimetatud määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et
2-18-112161 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1 200 eurot.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostjale hüvitise nõude esitamisest, s.o. 15.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates hageja poolt kostjale nõude esitamise päevast seadusjärgses määras ajavahemiku 15.03.2018-10.06.2018 (k.a), s.o. 88 päeva eest, mis on 23,15 eurot (1200x8/100/365x88) ning alates 11.06.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 80 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna kostja ei tasunud ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1 200 eurot, viivised 23,15 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni Flagito OÜ kasuks. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot, õigusabikulud 1 280 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub digitoimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2-18-112161 Kohus leiab, et õigusabikulu summas 1 280 eurot on põhjendatud võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud dokumente.
21.Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 1 418 eurot, so 200+1 280.
22.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.