Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-18-9530

kohustuste täitmise kohta, esimene aruanne tuleb esitada 27.11.2019.a. Võlgnikule Milvi Lillo ́ule tuleb saata võlgniku aruande blankett.

2-18-9530

Milvi Lillo pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud.

Tunnustatud Nõude Jaotise JÄÄB nõuete tunnustamise suurus SAAMATA summa € rahuldamisjärk %-des

1 SEB Pank AS

61 335,58 153 lg 1 p 2

KOKKU

61 335,58

100%

61 335,58 61 335,58

2-18-9530

Võlgnik Milvi Lillo maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kergeusklikkuse tõttu kolmanda isiku laenule kaaslaenajaks hakkamine. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja veebruaris 2016, kui selgus, et laenu tagatiseks oleva kinnistu müügist ei piisanud laenu kustutamiseks ning võlgniku suhtes esitati täitemenetluse avaldus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 12.Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused Milvi Lillo pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud xxxxxxxxxx. PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks xxxxxxxxxx ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär xxxxxxxxxx. Kumbki neist ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 11 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxx ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg 2 nõuetele. Milvi Lillo pankrotimenetluses puudub müüdav vara. Pankrotihalduri poolt on sisse nõutud kõik sissenõutavad summad. Muu vara ning tagasivõitmise võimalused menetluses puuduvad. Aruande esitamisega 19.11.2018 teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 163 lg 1 ja 3 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetus kujunes lõplikult välja veebruaris 2016, kui selgus, et laenu tagatiseks oleva kinnistu müügist ei piisanud laenu kustutamiseks ning võlgniku suhtes esitati täitemenetluse avaldus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.

2-18-9530

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Milvi Lillo pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud xxxxxxxxxx. PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks xxxxxxxxxx ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär xxxxxxxxxx. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxx. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 11 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxx/tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxx, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxx. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Milvi Lillo on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Milvi Lillo pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest

2-18-9530

või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga aasta 11. oktoobriks esitama kohtule aruande, milles peab märkima:

Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule.

PankrS § 173 lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt PankrS § 172 lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega, kui võlgnikul on palgaalammäärast suurem sissetulek, siis ta võib alammäära ületavast summast jätta endale 25 % ja peab 75 % panema kõrvale (nt teisele kontole), et teha ülekanne võlausaldajate pangakontodele iga aasta 27.ndal novembril. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.