Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13900
Tsiviilasi
OÜ Ala Talutehnika hagi OÜ Preesi vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.02.2018 otsus ja 07.03.2018 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Preesi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5893.38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ Ala Talutehnika (registrikood 10986232), lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja/apellant OÜ Preesi (registrikood 10878130), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Kohtuistungi toimumise aeg
03.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.02.2018 otsuse ja 07.03.2018 täiendava otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta täiendatud otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata rahaliselt kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ja mõista OÜ-lt Preesi välja OÜ Ala Talutehnika kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 720 eurot.
5.Mõista OÜ-lt Preesi välja OÜ Ala Talutehnika kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras apellatsioonimenetluse kulude hüvitise 720 euro tasumisega viivitamise korral alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja hageja nõue
1.14.09.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 5400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (hagi esitamise seisuga 61.38 eurot) seadusjärgses määras kuni otsuse tegemiseni ja lisanduva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.20.07.2016 sõlmisid pooled suulise müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale MF rootorniiduki Z011-3 (edaspidi niiduk) ning kostja kohustus maksma selle eest tasu 5400 eurot (sh käibemaks). Hageja andis kostjale niiduki üle müügilepingu sõlmimise päeval hageja asukohas ning väljastas arve nr 1218. Kostja on lepingut rikkunud, kuna jättis arve tasumata (maksetähtaeg 23.07.2016).
3.Et tugineda lepingust taganemisavalduse kehtivusele, pidanuks kostja lisaks taganemisavalduse esitamisele tõendama, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, rikkumine ei tulenenud kostjast, kostja ei teadnud lepingu sõlmimisel puudustest ega pidanudki teadma ning kostja on andnud lepingu täitmiseks täiendava tähtaja, mis on möödunud edutult. Kuna taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, on taganemisavaldus tühine. Kostja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega isikuna valis ise vastavalt oma vajadustele ja seadme tehnilistele näitajatele lepingu esemeks oleva niiduki hageja pakutavate seadmete hulgast välja. Hageja tutvustas kostjale niiduki tootmisvõimsust, tehnilisi omadusi ja lahendusi. Üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja peab teadma ning suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja ei avaldanud lepingu sõlmimise eel hagejale eseme suhtes hiljem selgunud spetsiifilist kasutussoovi. Kostja ei avaldanud, millises mahus kavatseb niidukit kasutada. Samuti, et kavatseb seda kasutada hooldamata, takistustega kaetud põllul. Niiduki lepingutingimustele mittevastavus asja üleandmise hetkel (niiduki mittesobivus heina niitmiseks hooldatud heinamaal) ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole esile toodud ega tõendatud ühtegi varjatud puudust, mida kostjal ei oleks olnud võimalik asja
ülevaatamisel tuvastada ja millest ta ei oleks pidanud enne asja kasutamist hagejat teavitama. Seega vastas niiduk lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lõigete 1 ja 2 mõttes ning hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostja on kasutanud niidukit mittesihipäraselt, mistõttu on seadme osad purunenud. Iga mõistlik ja hoolas põllumajanduses tegutsev isik teab, et niiduk sobib vaid hooldatud (takistustevabal) põllul heina niitmiseks. Kostja pidi niiduki spetsiifiliseks otstarbeks kasutamise võimatust märkama juba enne lepingu sõlmimist niidukit välja valides või hilisemalt selle kättesaamisel. Alates hetkest, mil asja ülevaatamine pidanuks toimuma, kuid enne kasutamist, loetakse ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest väidetavatest puudustest, mille ta pidanuks käibes vajalikku hoolsust järgides asja ülevaatuse käigus avastama.
4.Pärast kostja teavitust niiduki osade purunemise kohta informeeris hageja kostjat, et vigastused on selgelt tekkinud asja mittesihtotstarbelisel kasutamisel, tõenäoliselt takistusele otsasõidu tagajärjel. Hageja asendas koheselt purunenud varuosad garantii korras (tasuta) ja saatis pildid vigastustest ekspertiisi teostamiseks tootjale. Tootja tuvastas, et vigastused on tekkinud takistusele pealesõitmise tõttu. Seega on niiduki vigastused tekkinud kostja süül.
5.Kostja väide, et niiduk oli üleandmisel puudustega ning selle kasutamisel ilmnesid puudused, on tõendamata. Puudusteks, mis saaksid olla üleandmise hetkel, on eelkõige materjali- või konstruktsiooniviga, kuid mitte hilisem väline mõjutus või lepingust taganeda soovivast poolest tulenev asjaolu. Kuigi hageja leidis, et niiduki osade kahjustused tekkisid kostja süül ning välise mõjutuse tagajärjel, mille eest hageja ei vastuta, on hageja enda kulul purunenud varuosad asendanud või asendamist pakkunud.
6.Lisaks ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks. Kostjal puuduks alus lepingust taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks hagejale täiendava tähtaja andnud, kuna hageja ei ole lepingu täitmisest kõrvale hoidnud ega keeldunud.
7.Kostja viited VÕS § 14 lõikele 1 ei ole asjakohased. Arvestada tuleb eelkõige majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ostja kogemusi, eriteadmisi ja seda, millised olid ostja mõistlikud võimalused vajalike teadmiste saamiseks. Samuti lasub ostjal kohustus hinnata, millised ohud võivad kaasneda ostetud asja kasutamisel talle huvipakkuval eesmärgil. Hageja teavitas eriteadmiste ja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega kostjat niiduki tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ja tootmisvõimsusest. Kostja hindas ise seadme vastavust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ja et tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Järelikult on hageja teavitamiskohustuse täitnud ning tal ei olnud kohustust kontrollida, millistes tingimustes kostja seadet kasutama hakkab.
8.Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja pidi kostjale seadme ette valmistama. Kostja ostis seadme sellisena ja sellises seisukorras nagu see hageja laoplatsil oli. Kostja vastupidised väited on ebaselged ja tõendamata. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Niidukil hakkasid juba esmasel kasutamisel ilmnema erinevad vead. Kuna müüdud asja töökindlus ei vastanud kokkulepitule, taganes kostja 29.07.2016 müügilepingust. Hageja sai taganemisavalduse kätte. Veel 15.08.2016 kordas kostja hagejale, et ootab teda niidukile järele, kuid hageja ei ole praeguseni niidukit kostja asukohast ära viinud.
10.Kostja viitas VÕS § 188 lõikele 1. Niiduk on ette nähtud kasutamiseks põllul niitmiseks, kuid kostjal ei olnud võimalik niidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja ei vajanud niidukit kasutamiseks hooldamata heinamaal ega kasutanud seda hooldamata heinamaal. Niidukiga takistusele otsasõit on tõendamata. Pool tundi peale töö alustamist tuli kostjal korraldada remontimist, sest järjepanu purunesid niiduki erinevad osad. Täpsemalt purunesid ajamivõll, tagumine kannakinnitustoru, kardaanirist ja toruvõll, väändus raam, said kannatada ajamirihmad, kadus viimase sektsiooni kaitseplaat). Kui ilmnes nii palju erinevaid puudusi lühikese aja jooksul ei ole võimalik seda niidukit kasutada põllumajanduslikus tootmises ja tegemist on lepingule mittevastava asja müümisega ning müüjapoolse olulise lepingurikkumisega. Kostja tegutseb põllumajanduses üle 14a ja omab kogemusi erinevate põllutöömasinate kasutamisel ning kasutas vaidlusalust niidukit heaperemehelikult. Pealegi on sellist tüüpi niidukil kivikaitse, mis peaks takistuse otsa sõitmisel rakenduma.
11.Hageja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes igapäevaselt tegeleb põllumajandusmasinate müügiga. Seega lasus müügilepingu sõlmimisel hagejal kohustus käituda hoolsalt, sh uurida välja ostja vajadused ning vastavalt VÕS § 14 lõikele 2 teavitada ostjat kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Ostja valis niiduki vastavalt enda teadmistele ja ostja poolt müüjale esitatud tehniliste andmete alusel, mis koosmõjus vastas ostja kasutusvajadustele. Puudused materjali tugevuses ei ole tuvastatavad välisel vaatlusel. Samuti ilmnes peale niiduki üleandmist, et niidukil puudub eestikeelne kasutusjuhend ja niiduk ei ole müüja poolt kasutamiseks ette valmistatud. Niidukit kasutama asudes selgus, et selle töökindlus ei vasta müüja esitletule ning tehniliste näitajate alusel oodatavale. Kostja viitas VÕS § 77 lõikele 1. On ilmne, et müüdud asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. Olukorras, kus reaalsete puuduste ilmnemiseni oli ostuhetkest möödunud kõigest 8 päeva, mille jooksul müüja asendas osaliselt garantii korras purunenud osi, saab teha järelduse, et asi ei olnud kvaliteetne juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Esimese astme kohtu otsus
12.Pärnu Maakohus rahuldas 19.02.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 5400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 61.38 eurot ja viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3804 eurot, millise summa mõistis kostjalt koos seadusjärgse viivisega välja. Samuti mõistis kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja ekspertiisikulu 1155.84 eurot.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et: nende vahel sõlmiti 20.07.2015 suuline müügileping, mille kohaselt müüs hageja kostjale MF rootorniiduki Z011-3 maksumusega 5400 eurot (sisaldab käibemaksu); kostja sai niiduki lepingu sõlmimisel kätte; niiduki erinevad osad purunesid peale lepingu sõlmimist.
14.Pooled vaidlevad, kas müügilepinguga üleantud niiduk vastas lepingutingimustele ning kas kostjal oli õigus müügilepingust taganeda.
15.Kohus viitas VÕS § 208 lõikele 1. VÕS § 14 lõikest 2 tuleneb pooltele kohustus teavitada asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Samas tuleneb viidatud sättest, et poolt ei pea teavitama asjaoludest, millest
teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, samuti mitte kõigest, mida teine pool otsuse tegemiseks või tingimustest arusaamiseks võib vajada (Riigikohtu lahend nr 3-21-50-15, punkt 18). Kohus viitas ka VÕS § 219 lõikele 1. Kostja ei eita, et tutvus enne lepingu sõlmimist niidukiga hageja müügiplatsil ning oli teadlik selle tehnilistest omadustest, lahendustest, kasutusviisist ja tootmisvõimsusest. Sama kehtib niiduki sobivuse kohta spetsiifiliseks otstarbeks, kui kostja seda vajas, kuid antud juhul ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet selle kohta, et lepingu sõlmimise eel oleks kostja hagejale avaldanud eseme suhtes spetsiifilist ostusoovi (VÕS § 217 lõike 2 punktid 1 ja 2). Seega ei saanud hageja teada, millises mahus kavatseb kostja niidukit kasutada ega saa vastutada VÕS § 218 lõike 4 alusel. Kohus nõustus hagejaga, et üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja, eriti vastava valdkonna asjatundja, peab ja suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning asja vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja on tunnistanud, et hindas ise seadme sobivust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ning tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Vaidlust ei ole ka, et hageja andis kostjale niiduki kasutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi (t I kd lk 119-196), seda küll võõrkeelsena. Kostja oli teadlik, et seadmel puudub eestikeelne kasutusjuhend ning väheusutav on, et kostja ei saanud, arvestades tema asjatundlikkust ja pikaajalist kogemust seadme visuaalse vaatluse, hageja selgituste ning võõrkeelse kastutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi alusel aru seadme omadustest, kasutusotstarbest ja tehnilistest lahendustest. Seega oli kohtu arvates kostja VÕS § 218 lõike 4 mõttes niiduki soetamisel teadlik selle tehnilistest lahendustest ja kasutusotstarbest ning hageja oli teavitamiskohustuse täitnud ning temalt ei saa nõuda kohustust kontrollida, millistes tingimustes kostja täpselt kohustust täitma hakkab, samuti, mis mahus ta seda teeb.
16.Kohus viitas VÕS § 218 lõikele 1. Kuigi kostja on väitnud, et niiduki lepingutingimustele mittevastavus (niiduki mittesobivus heina niitmiseks hooldatud heinamaal põllumajanduslikus tootmises) oli olemas juba niiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal, see tõendatud ei ole. Puudusteks, mis saaks olla eelkõige asja üleandmise hetkel, on materjali- või konstruktsiooniviga. Ainuüksi asjaolu, et hageja osad seadme varuosad garantiikorras välja vahetas, ei tõenda materjali defekte ega tootmis- või konstruktsioonivigade olemasolu niiduki üleandmise hetkel. Seega puuduvad tõendid, et niidukil oleks olnud varjatud puudusi, mida ei oleks olnud võimalik tuvastada asja ülevaatamisel ja millest ostja ei oleks pidanud enne asja kasutamist hagejat teavitama. Ostja on väitnud, et tal ei olnud võimalik kindlaks teha, millest nähtuvad konkreetse niiduki omadused, sh nt niidukil kivikaitse olemasolu, mida müüja talle müümisel kinnitas. Ostja esitas analoogse niiduki tutvustuse, millest nähtub, kui olulist rõhku pannakse liikuva mehhanismi kaitsmisele takistuse eest (t I kd lk 96109), kuid kivikaitse olulisust ei ole hageja vaidlustanudki. Seda, et kivikaitse oli olemas ja ka paaril korral rakendus, tunnistas istungil ülekuulatud tunnistaja VJ. Samas puuduvad tõendid, et pooltel oleks olnud kokkulepe täiendavate kaitsesüsteemide kohta.
17.Kohus viitas VÕS § 220 lõigetele 1 ja 2. Kostja teavitas hagejat pärast niiduki kasutamist niiduki osade purunemisest ning taganes müügilepingust (t I kd lk 46-48). Tuginedes VÕS § 116 lõikele 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on kostjat informeerinud, et vigastused on tekkinud asja mittesihipärasel kasutamisel, tõenäoliselt takistusele otsasõidu tagajärjel (t I kd lk 47). Hageja asendas koheselt purunenud varuosad garantii korras ning saatis fotod vigastusest (t I kd lk 60-63) seadme tootjale, kes tuvastas (t I kd lk 64-65), et vigastused on tekkinud kostja poolt takistusele pealesõitmise tõttu. Purunenud osa põhjustas ajami blokeerimise, mistõttu sai kahjustusi ka lõiketera ja
WOM võll. Ka saha ja tagatoe kahjustused on põhjustatud kokkupõrkest takistusega. Seega on tootja leidnud, et niiduki vigastused on tekkinud kostja süül.
18.Kostja on tootja seisukoha vaidlustanud ja leidnud, et tootja seisukoha täpsustav selgitus (t I kd lk 84) tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on võõrkeelne. Hageja on antud võõrkeelse tõendi esitanud 23.01.2017 ning kostja ei ole sellele enne põhiistungit vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lõike 1 kohaselt tulnuks kostjal oma vastuväide võõrkeelsele tõendile esitada eelmenetluses, et kohus oleks saanud nõuda hagejalt tõlget eesti keelde. Kostja etteheidetele selle kohta nagu oleks nimetatud tõendi näol tegemist vastavalt hageja 23.01.2017 vastusele (t I kd lk 80) tõendiga on hageja selgitanud, et tegemist on vastuses eksitusega. Ka tõendist nähtub selle esitamine tootja poolt. Seega leidis kohus, et kostja hilinenud taotlus tuleb jätta rahuldamata.
19.Asjas on teostatud niidukile ekspertiis kohtu määramisel (t II kd lk 27-92), et selgitada välja, kas niiduk vastas üleandmise hetkel keskmisele kvaliteedile või seadme dokumentidest nähtuvatele omadustele ja kasutusotstarbele ning mis põhjustas niiduki osade purunemise. Ekspert on hinnanud kõnealust niidukit odavama klassi niidukiks ning see on varustatud kaitsesüsteemiga, mille eesmärk on takistusega kokkupõrkel kahjustuse vähendamine, mitte vältimine, mis iseenesest ei välista takistusega kokkupõrkel või takistusele peale sõidul seadme osade purunemist (vastus 4). Ekspert on selgitanud, et liigse koormuse korral maapinnale või rohumassi tihedusest tingitud takistuse tõttu võib niidukiga töötada ülekoormuskaitse rakendumise piiril, kusjuures kaitse veel ei rakendunud, kuid samas on liigselt koormatud niiduki raamkonstruktsioon. Seega ei pidanudki ülekoormuskaitse selle rakendumise piiril rakenduma ning kostja väide, et ülekoormuskaitse ei rakendunud piirsituatsioonis töötades valest seadistusest, on tõendamata. Ekspert on ka selgitanud seadmel ülekoormuskaitsme seadistamise võimaluse puudumist ning et see on tõenäoliselt seadistatud tootjatehases. Samas puuduvad tõendid nagu oleks tegemist tehase poolt liiga tugeva algseadistusega. Ekspertiisi käigus ei tuvastatud, et ülekoormuskaitse ei rakendunud olukorras, kus see oleks pidanud rakenduma. Ülekoormuskaitse rakendumist on kinnitanud tunnistaja VJ. Vastupidiselt kostjale on ekspert leidnud, et niiduk oli üleandmise hetkel sihtotstarbeliselt kasutatav, st sobiv heina niitmiseks hooldatud (takistustevabal) rohumaal. Niiduki osade purunemine on tingitud kas takistusega kokkupõrkest, takistusele pealesõidust, mittesihipärasest kasutamisest või valedest töövõtetest (elementaarsete kasutusnõuete mittejärgimine, kokkupõrge niidulatist pehmemast materjalist takistusega, liigsest survest maapinnale või rohumassi ummistusest, (vastus 6), mitte aga seadmel lasuvatest puudustest. Ainuüksi asjaolu, et niiduk loetud päevade jooksul purunes, ei anna alust järeldada niiduki lepingule mittevastavust. Ekspert on välja toonud, et niiduki kasutamisel on eiratud elementaarseid ja tootjapoolseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid, mis on toonud kaasa niiduki osade purunemise. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et seadme osade purunemine on põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest, milleks on tegevus, tegevusetus ja väline mõjutus. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla eksperdi järeldused, ühtivad need tootja järeldustega. Ekspert on selgitanud, et elementaarseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid tuleb täita kõikide seadmete kasutamisel ning nimetatud nõuded on erinevatel seadmetel sarnased, mistõttu ei saa kostja ka väita, et ei olnud nõuetest teadlik või ei saanud aru. Lisaks on ekspertiisi käigus leidnud tõendamist, et tegemist on odavama klassi niidukiga, mis erineb kordades kallimatest niidukitest, mh konstruktsiooni osade, materjalide omaduste, kaitsesüsteemide ja tooteinfo poolest (vastus 2). Niiduki kasutusjuhendist nähtub, et kasutusjuhend on niiduki oluline osa ning seda tuleb hoolikalt lugeda (vastus 5). Kostja on hagejale ette heitnud, et puudus eestikeelne juhend. Samas ei takistanud eestikeelse
juhendi puudumine kostjat niidukit ostmast. Seega ei pidanud kostja eestikeelse juhendi olemasolu vajalikuks. Kostja teadis oma ala asjatundjana, mida ta ostab ning kuidas seadet kasutatakse ning puuduvad tõendid, et ta oleks küsinud hagejalt ostmisel eestikeelset juhendit. Asjakohane on eksperdi seisukoht, et kui kostja ei saanud seadme kasutamise nõuetest aru, oleks ta pidanud viivitamatult pöörduma hageja poole ja seadet mitte kasutama. Tunnistaja VJ on küll väitnud, et pöördus oma tööandja poole sooviga saada eestikeelset kasutusjuhendit seonduvalt kivikaitsega ja kostja ei ole väitnud, et oleks hagejalt selgitust küsinud olukorras, kus puudus eestikeelne kasutusjuhend.
20.Kuigi tunnistaja VJ ütluste kohaselt kasutas ta niidukit vastavalt selle otstarbele ning täitis vajalikke hooldusnõudeid, ei ole tunnistaja ütlused kooskõlas eksperdi ja tootja arvamusega ning on kohtu arvates väheusutavad. Arvestades kostja pikaajalist kogemust sarnaste niidukite kasutamisel ja professionaalsust, mida kostja seaduslik esindaja kinnitas ka istungil, saab niiduki kasutamist elementaarseid ohutus-, kasutus- ja hooldusnõudeid eirates pidada vähemalt hooletuks. Hagejal ei olnud kohustust pärast niiduki kostjale üleandmist seda töökorda seada ja polte kontrollida, vastav kohustus lasub eksperdi arvamuse kohaselt seadme kasutajal (vastus 12). Enne niiduki käivitamist tuleb kasutusjuhendi kohaselt alati kontrollida mh poltliidete, lõiketerade ja niidulati olukorda, kuid ekspert tuvastas ketastel terade puudumise. Samuti tulnuks igakordselt peale töö lõpetamist niiduk puhastada kõrgsurve veega, mis oli tegemata ning kostja selgitused terade puudumise, samuti niiduki puhastamata jätmise kohta on väheveenvad. Seadme vastupidavus on seotud kasutustingimustega ning hageja ei saa vastutada mittesihipärasest ja hooletust kasutamisest tingitud negatiivsete tagajärgede eest.
21.Kuigi kostja on väitnud kokkulepet hagejaga keevitamise kohta, viimane seda ei kinnita ning väidab, et see tühistaks seadme garantii. Ekspertiisi käigus tuvastati, et kostja on peale müügilepingu sõlmimist ja seadme üleandmist modifitseerinud ning asjatundmatult remontinud, rikkudes garantiieeskirja, mis tõi kaasa seadme ulatuslikud kahjustused. Niiduki ajamivõlli, kardaaniristi, toruvõlli ja reduktorit hoidva plaadi ja tagumise kannakinnitustoru purunemist konstruktsiooniveast tingituna ei olnud eksperdil võimalik seetõttu resoluutselt tuvastada (vastused 7-11). Samas puuduvad ka tõendid, mis annaksid alust väita niidukil konstruktsioonivea esinemist.
22.Kuigi niiduki kasutusjuhendist tuleneb, et see on kasutusvalmis, ei vabasta see kasutajat masina kontrollimisest pärast selle tarnimist ja enne kasutuselevõttu ning seetõttu ei ole kostja vastavad etteheited ka asjakohased.
23.Ekspert on selgitanud, et on hinnangu andmisel arvestanud konkreetse niiduki ülevaatuse hetkel tuvastatud tehnilist olukorda, seadme omadusi, võimalikku kasutusviisi ning analoogseid töökorras seadmeid, mistõttu kostja etteheited selle kohta, et eksperdi hinnang niiduki purunemise kohta on antud purunenud seadmele, mitte töökorras seadmele, on asjakohatu.
24.VÕS §-dest 222 ja 223 tuleneb, et ostja võib esitada müüja vastu üldjuhul vaid lepingu täitmise nõude, s.o asja parandamise või selle asendamise, nõude. Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui müüja on oluliselt rikkunud lepingut ning rikkumine ei ole kõrvaldatav või täiendava mõistliku tähtaja möödudes kõrvaldatud. Kostja on leidnud, et antud juhul on tegemist sellise olulise müügilepingu rikkumisega, mille puhul asja parandamine või asendamine ei olnud enam mõistlik. Kuigi vastavalt tootja ning eksperdi arvamusele tekkisid niiduki osade kahjustused kostja süül ning välise mõjutuse tagajärjel, on hageja purunenud varuosad omal kulul asendanud või asendamist
pakkunud. Lisaks ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks, mis tuleneb VÕS § 116 lõikest 2. Õige on hageja seisukoht, et kostjal puudub alus lepingust taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks hagejale täiendava tähtaja andnud, sest hageja ei ole lepingu täitmisest kõrvale hoidnud ega keeldunud. Asja lepingutingimustele mittevastavus selle üleandmise hetkel ega hagejapoolne lepingurikkumine, seda enam oluline rikkumine, ei ole asjas tõendamist leidnud. Tõendatud on, et niiduk vastas keskmisele kvaliteedile, dokumentidest nähtuvatele omadustele, oli sihtotstarbeliselt kasutatav ning selle osade purunemine oli tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest, mistõttu on lepingust taganemisavaldus tühine. VÕS § 218 lõikest 4 tulenevalt ei vastuta hageja niiduki võimaliku mittesobivuse eest otstarbeks, milleks kostja seda kasutada soovis, kui kostja ei ole vastavat infot hagejale avaldanud ning teadis või pidi teadma niiduki vastuvõtmisel selle omadusi ja fakti, et tegemist on odavama klassi niidukiga. Seega ei ole asjas hagejapoolset olulist lepingurikkumist tuvastatud ega tõendatud, mistõttu on taganemisavaldus tühine.
25.Eeltoodust lähtudes on kostjal alusetult täitmata VÕS § 208 lõikest 1 tulenev kohustus tasuda ostetud niiduki eest 5400 eurot. Kohus viitas VÕS § 76 lõikele 1, §-le 100 ja § 108 lõikele 1. Kostjal on tasumata talle esitatud arve (t I kd lk 5), rikkudes raha maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja põhivõla nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
26.Kohus viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivisenõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagis piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 14.09.2016 seisuga summas 61.38 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus viitas ka TsMS §-le
27.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
28.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu 29h eest 3480 eurot ja sõidukulud 25 eurot, kokku 3930 eurot (käibemaksuta). Lisaks 29.01.2018 kohtuistungiga seotud kulu vastavalt istungiprotokollis märgitud ajale 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohtuistung kestis kell 13.07–17.04 (t II kd lk 175-192), seega 3h 57min, õigusabikulu 474 (3,57x120) eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 4404 eurot. Hageja kinnitas, et kõik spetsifikatsioonis kajastatud ülesanded ja ajaline kulu on seotud käesoleva menetlusega. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, kontrollis kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
29.Hageja õigusabikulude detailne koosseis on alljärgnev: nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumine, õigusliku olukorra analüüs 1,75h; hagi koostamine 2h; kostja 28.10.2016 vastusega tutvumine, vastuväidete analüüs, kliendile õigusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine 2,5h; hageja 24.11.2016 seisukoha koostamine 3,5h; kostja 20.12.2016 seisukohtadega tutvumine, kliendile õigusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine 2h; hageja 23.01.2017 seisukohtade koostamine 1,5h; kostja 23.01.2017 seisukohaga tutvumine 0,25h; 16.02.2017 määrusega tutvumine ja hageja 08.03.2017 seisukohtade koostamine 0,75h; kostja 09.03.2017 taotluse ja 13.03.2017 määrusega tutvumine, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine 1h; hageja 03.04.2017 seisukohtade
30.Kohus leidis, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 120 eurot (käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
31.Hageja on esitanud 09.10.2016 kohtu nõudel menetluskulude nimekirja koheselt peale hagi menetlusse võtmist ja 29.01.2018 täpsustatud ja täiendatud menetluskulude nimekirja selgitades, et viimati esitatu tühistab ja asendab täielikult 09.10.2016 menetlusdokumendi. Kostja seadis kahtluse alla hageja 29.01.2018 menetluskulude nimekirjas kajastatu tõelevastavuse, kuna 09.10.2016 menetluskulude nimekirjas oli töödele kulunud aeg 6,06h, aga 29.01.2018 nimekirja kohaselt kulus samade tööde tegemiseks 3,75h. Samuti on muutunud tunnitasu. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hagi koostamise ajakulu on erinev 0,75h võrra ning nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumine, õigusliku olukorra analüüs on viimase nimekirja kohaselt märgitud ühel real kokku 1,75h, esimese nimekirja järgi on viimati nimetatud toimingud kajastatud erinevatel ridadel, vastavalt 1,5h ja 1,81h. Eeltoodust nähtub, et hagi koostamise ja selle ettevalmistamisega seotud ajakulu on 09.10.2016 ja 29.01.2018 nimekirjade kohaselt küll erinev, kuid samas on hageja märkinud, et 29.01.2018 nimekiri tühistab ja asendab täielikult 09.10.2016 esitatu, lisaks on hageja kinnitanud, et kõik spetsifikatsioonis kajastatud ülesanded ja ajaline kulu on seotud käesoleva kohtumenetlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kaheldav 29.01.2018 nimekirjas kajastatu tõele vastavus. Samas vaidles kostja vastu hagi koostamise ajakulule 2h (viimases nimekirjas esitatu järgi), seega möönab ta selle tõesust.
32.Kostja pidas põhjendatuks hagi koostamise ajakulu 1h ulatuses, kuna tegemist on õigusliku põhjenduse osas tüüphagiga, milles faktiliste asjaolude osa on vaevalt pool lk. Hinnates viidatud dokumendi mahtu ja sisu, arvestades ka, et juba nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumisele ja õigusliku olukorra analüüsile kulus hagejal 1,75h, on põhjendatud hagi koostamise ajakulu 1,5h ulatuses.
33.Kostja vaidles vastu ka hageja ajakulule kostja 28.10.2016 vastuväidetega tutvumisele 2,5h ning sellest lähtuvalt 24.11.2016 seisukoha koostamise ajakulule 3,5h, kuna kostja väitel olid hagejale kõik kostja sisulised vastuväiteid teada juba enne kohtumenetluse algust. Kostja hinnangul saab põhjendatud ajakuluks olla vastavalt (kostja vastusega tutvumine) maksimaalselt 1h ning 24.11.2016 seisukoha koostamine 2,5h. Arvestades hageja 24.11.2017 seisukoha sisukust ja mahtu pidas kohus selle ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 3h ulatuses, kuid samas vähendas 28.10.2016 kostja vastusega (sisuline osa 1,5lk) tutvumise, vastuväidete analüüsi, kliendile õigusliku olukorra selgitamise, täiendavate tõendite kogumise (kogutud on kaks tõendit) ajakulu lh-le.
34.Kostja ei nõustunud hageja ekspertiisaktiga tutvumise ajakuluga 2,5h ning sellest lähtuva 27.09.2017 seisukoha koostamise ajakuluga 2h. Kostja pidas põhjendatuks märgitud toimingute ajakulu kokku 2,5h ulatuses, arvestades sealjuures hageja ekspertiisist tehtud
järelduste üldsõnalisust. Hageja on 27.09.2017 2,5lk seisukohas välja toonud oma seisukohad eksperdiarvamuses kajastatud asjaolude ja järelduste kohta. Arvestades eksperdiarvamuse mahukust (66lk) ning selle spetsiifilisust ja keerukust võib pidada sellega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu kokku põhjendatuks 3h ulatuses.
35.Kostja vaidles täies ulatuses vastu hageja esindaja 29.01.2018 sõidukulule autokütuse eest 25 eurot, kuna puudub põhjendus ja arvestus summa kujunemise kohta ning kuludokument. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu 29.01.2018 kohtuistungile marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn (200km) summas 25 eurot mõistlik.
36.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kostja 20.12.2016 seisukohtadega tutvumisele, kliendile õigusliku olukorra selgitamisele, täiendavate tõendite kogumisele kulunud 2h. Arvestades kostja 20.12.2016 esitatud seisukohti, ka õigusliku olukorra vajaduse selgitust kliendile ning tulenevalt hageja 23.01.2018 seisukohast nähtuvalt ühe tõendi kogumist, luges kohus viidatud ajakulu põhjendatuks 1,5h ulatuses.
37.Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostja 09.03.2017 taotluse ja 13.03.2017 määrusega tutvumisele, kliendile menetlusliku olukorra selgitamisele, täiendavate tõendite kogumisele on hagejal kulunud 1h. Kostja 09.03.2017 taotluse puhul on tegemist tõendite kogumise taotlusega (kasutusjuhend, Kalle Sommeri vande all ülekuulamine ja ekspertiisi taotlus) ja 13.03.2017 määruse puhul korraldava määrusega. Kohus pidas mõlema viidatud ajakulu põhjendatuks 0,75h ulatuses.
38.Arvestades kostja 15.11.2017 seisukohti, millest sisulist osa ca 1lk, luges kohus sellega tutvumise ja analüüsi ajakulu (nimekirjas 0,75h) põhjendatuks 0,5h ulatuses.
39.29.01.2018 kohtuistungil, kestis kell 13.07–17.04 (t II kd lk 175, 192), osalemise ajakulu 3h 57min, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks.
40.Kohus, analüüsinud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, s.o kokku 12,75h ulatuses.
41.Kokku hindas kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 27h 57min ulatuses tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta) summas 3354 eurot, lisaks sõidukulud 25 eurot ja riigilõiv 425 eurot, kokku 3804 eurot.
42.Asjas määratud ekspertiisi maksumuseks oli kokku 2475.84 eurot (käibemaksuga), millest 1320 eurot on ettemaksuna tasunud kostja. Seega tuleb kostjal kohtuvaidluse kaotanud poolena hüvitada riigile ekspertiisikulu 1155.84 eurot. Kohus viitas TsMS § 179 lõigetele 1 ja 9.
43.Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinnanud kohus tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
44.Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse. Täiendav otsus
45.07.03.2018 tegi maakohus TsMS § 448 lõike 1 punkti 1 alusel täiendava otsuse, millega mõistis kostjalt hagejale välja täiendavalt otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 618.65 eurot.
46.Otsuse põhjenduste kohaselt on antud juhul kohus küll leidnud, et viivisenõue kuulub rahuldamisele, kuid jätnud selle välja mõistmata hageja nõutud ulatuses kuni otsuse tegemiseni. Seega tuleb selles osas teha täiendav otsus, arvestades viivisemääraks 8% aastas järgmise arvestuse alusel: periood 24.07.2016–31.12.2016 (0,021858% päevas=1.180328 eurot) x 161 päeva = 190.032808; periood 01.01.2017–30.06.2017 (0,021918% päevas=1.183562 eurot) x 181 päeva = 214.224722; periood 01.07.2017– 31.12.2017 (0,021918% päevas=1.183562 eurot) x 184 päeva = 217.775408; periood 01.01.2018–18.02.2018 (0,021918% päevas=1.183562 eurot) x 49 päeva = 57.994538. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena mitte 61.38 eurot, vaid 680.03 eurot ning kohtuotsust tuleb selles osas täiendada, nõudes kostjalt välja lisaks viivise 618.65 (680.03-61.38) eurot. Apellatsioonkaebus
47.09.04.2018 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
48.Otsus on vastuoluline ning kohtu põhjendustest ei ole aru saada, millised järeldused on kohus poolte väidetest ja esitatud tõenditest teinud. Tuginemine asjaoludele, mida menetluses ei arutatud, ei ole lubatav. Kui kohus leiab, et hageja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna kostja mittevastavusest teadis või teadma pidi, tulnuks kohtul tuvastada, millistele tingimustele asi vastama pidi. Kohus on jätnud tuvastamata, millistele tingimustele vaidlusalune niiduk vastama pidi. Kohus ei saa omistada kostjale niidukisse puutuvate abstraktsete ja kindlaksmääramata asjaolude teadmist.
49.Juhul, kui kohus jättis tuvastamata, millistele kokkulepitud tingimustele pidi niiduk vastama, oleks kohus pidanud vähemalt hindama, kas niiduk on VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 mõttes keskmise kvaliteediga. Seega ei tulene kohtu järeldus, et hageja on oma teavitamiskohustuse täitnud ning kostja oli niiduki soetamisel vastavatest asjaoludest teadlik, tuvastatud asjaoludest.
50.Niiduk oli kostja kasutuses kõigest 8 päeva, mille jooksul ei saanud kostja niidukit mõistlikult otstarbeliselt kasutada ja pidi seda remontima 4 päeva. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ei saa niiduki niivõrd kiirest märkimisväärsest remondivajadusest järeldada niiduki ebakvaliteetsust, millest ka hageja ise oli garantii korras varuosi tarnides teadlik.
51.Kohus on eksinud tõendite hindamisel. Kohus leidis, et puudusteks, mis saaks olla asja üleandmise hetkel, on materjali- või konstruktsiooniviga. Ekspertiisi käigus on ekspert vastuses küsimusele 9 märkinud, et üldjuhul raami materjalina kasutatavat terast iseloomustab sitkus, mis enne purunemist deformeerub. Deformatsiooni korral värvkate praguneb ja tihti eraldub tükkidena, kuna värvkate ei ole nii elastne kui teras. Ekspertiisi fotol nr 33 märgid deformatsiooni kohta puuduvad. Järelikult on ekspert leidnud, et purunemise tõenäoline põhjus võis olla kasutatud terase vähene sitkus ehk kasutatud materjal ei ole valitud otstarbeks sobiv ega seeläbi kvaliteetne. Seega on ekspert sisuliselt tuvastanud niiduki materjalivea, kuid kohus on jätnud selle otsuse tegemisel arvestamata.
52.Niiduki konstruktsioonivead on märgitud ka ekspertiisi kokkuvõtlikes tähelepanekutes punktis 7. Ekspert sedastab, et ülekoormuskaitsemehhanism töötab tõmbele ja on esimene nõrgim lüli niiduki konstruktsioonis, millele mõjuvad takistusest tulenevad koormused. Ülekoormusmehhanismi ülesandeks on leevendada takistustest tulenevat ülekoormust niiduki konstruktsioonile ja sõlmedele. Kaitsemehhanism ei välista kahjustusi, kuid mõjutab sõlmede vastupidavust ülekoormusele. Ekspertiisi fotol 77 ja selle all olevas kommentaaris on ekspert välja toonud koostu ebatäpsusest tulenevad lõtkud, mis viitavad ebakvaliteetsele kinnitusele.
53.Eksperdi kirjeldatud asjaolusid niiduki materjali- või konstruktsioonivigadest saab käsitleda niiduki varjatud puudustena, mille olemasolu ostja ei saanudki avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-50-06. Seega ei saa kohus kostjale ette heita puudustest teadmist või teadma pidamist olukorras, kus tegemist on selliste materjali- või konstruktsioonivigadega, mida ei ole võimalik tavapärasel ülevaatusel tuvastada ja mis ilmnevad alles asja kasutama asudes.
54.Tõsiasi, et kohus on ekspertiisi valesti mõistnud või eksinud selle sisulisel tõlgendamisel, nähtub ilmekalt mh otsuse punkti 5 teisest lõigust. Kohus märgib nagu oleks ekspert leidnud, et niiduki osade purunemine on tingitud kas takistusega kokkupõrkest, takistusele pealesõidust, mittesihipärasest kasutamisest või valedest töövõtetest (vastus 6). Ekspert ei ole selliseid järeldusi esitanud ja kohus on kajastanud hageja paljasõnalisi seisukohti otsuses eksperdi väidetena.
55.Kohus ei ole põhjendanud, miks pidi kostja pelgalt asjatundlikkusest ja pikaajalisest kogemusest seadme visuaalse vaatluse, hageja selgituste ning võõrkeelse kasutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi olemasolust lähtuvalt aru saama seadme omadustest, kasutusotstarbest ja tehnilistest lahendustest. Keeleseaduse § 17 lõige 2 sätestab, et isikul, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet. Järelikult ei saa olla vaidlust, et kostjal oli õigus saada eestikeelne kasutusjuhend, mida talle ei esitatud. Sõltumata eelöeldust ei ole kohus tuvastanud, millised olid need konkreetsed kasutusjuhendist tulenevad elementaarsed ohutus-, kasutus- ja hooldusnõuded, mida kostja väidetavalt on rikkunud ja sellega ise niiduki rikkunud. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, kas ja milliseid kasutus- või hooldusnõudeid tuli järgida, on põhjendamatu hinnang, et tunnistaja VJ ütlused, mille kohaselt kasutas ta niidukit vastavalt selle otstarbele ning täitis ka vajalikke hooldusnõudeid, on väheusutavad. Ühelt poolt omistab kohus kostjale teatavat asjatundlikkust ja kogemust, kuid tunnistaja ütlusi samas küsimuses peab väheusutavaks. Seega ei ole otsuse järeldused loogiliselt jälgitavad.
56.Kinnitus, et kohus tõlgendab ekspertiisiakti vääralt, ilmneb ka otsuse punktist 5. Punkti 5 kolmandas lõigus asus kohus seisukohale, et kostja on kasutanud niidukit hooletult ning selle tagajärjeks on osade purunemine. Sama punkti viimases lõigus on kohus üllatuslikult leidnud, et kostja etteheited sellele, et ekspert on oma hinnangu andnud juba purunenud niiduki põhjal, on asjakohatud. Seega on kohus teinud järelduse, et kostja kasutas niidukit hooletult, lähtuvalt eksperdi viidetest puuduvatele ja pingutamata poltidele. Samas on tunnistaja VJ ütlustega tõendatud, et see oligi viimane kasutuskord, mille lõpus ta jättis teadlikult niiduki sellisesse seisukorda, olles siiski jooksvalt tegelenud poltide pingutamisega. Nimetatud asjaolu ei ole ühegi muu tõendiga ümber
lükatud. On ilmne, et ekspert vaatas niidukit üle seisundis, nagu ta pärast viimast kasutust jäi. Seega ei saakski eeldada, et ülevaatuse teostamise hetkel pidanuks olema niiduk kasutamiskõlbulikus seisundis. Ainuüksi neist asjaoludest ei saa ka järeldada niiduki purunemise põhjuseid ja kostja tõendid niiduki kasutamise, sh viimaste seotud toimingute kohta, on asjakohased. Ekspert on andnud hinnangu juba mittetöökorras niidukile ning on meelevaldne teha sellest järeldusi, nagu oleks kostja niidukit sellises olukorras kasutanud.
57.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu ei oleks kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Reaalsete puuduste ilmnemiseni oli ostuhetkest möödunud kõigest 8 päeva, millise ajavahemiku jooksul on müüja ostjale garantii korras ka osaliselt purunenud osi asendanud. Seega kostja andis hagejale võimaluse puuduste parandamiseks, kuid olukorras, kus peale niiduki ühe osa garantii korras vahetamist ilmnesid uued vead, ei pidanud kostja andma hagejale uusi võimalusi asja parandamiseks ning oli õigustatud lepingust taganema.
58.Kuna kaevatav otsus on põhinõude rahuldamise osas vale, tuleb tühistada ka viivise väljamõistmine ja menetluskulude jaotus. Vastustaja seisukoht
59.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
60.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta täiendatud otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kaebus jääb rahuldamata ja vaidlustatud otsus (sh täiendav otsus) jääb muutmata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Samuti jaotab ja määrab kolleegium rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud (TsMS § 173 lõige 1, § 174 lõige 3).
61.Kolleegium peab vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi vaidlustatud 19.02.2018 otsuse punktis 6, milles maakohus märkis, nagu ei oleks kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks. Selle järeldusega saab nõustuda kahe taganemisavalduses märgitud väidetava puuduse (eestikeelse kasutusjuhendi puudumine, vedrude/poltide kinnitamata jätmine) osas, kuid põhilises ostja poolt etteheidetud osas (purunenud ajamivõll, väändunud raam jmt) puudub poolte vahel vaidlus, et ostja teatas hiljemalt kolmandal päeval peale ostmist seadme osade kahjustumisest ja saatis müüjale ka fotod purunenud, vigastatud osadest. Seadme purunemisest teatamine on sisuliselt seadme parandamiseks või asendamiseks tähtaja andmine. Selliselt mõistis saadud teavet ka müüja, kui asus seadme osi tootjalt tellima. Seega ei saa käesolevas asjas heita ostjale ette seadme parandamiseks täiendava tähtaja andmata jätmist. Käesoleva vaidluse lahendamise tulemuse seisukohalt ei ole oluline, kas antud tähtaeg oli VÕS § 114 lõike 1 mõttes mõistlik.
62.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ostja esitas 29.07.2016 lepingust taganemise avalduse, mille müüja sai samal päeval kätte (t I kd lk 46, 47). Avalduse kohaselt ei täida niiduk soetamise eesmärki ja sellega ei ole võimalik tootmisvajadusi
arvestades niita ning ilmnenud olid järgmised probleemid: purunes ajamivõll, väändus raam, kannatada said ajamirihmad, purunes tagumine kannakinnitustoru, purunes kardaanirist ja toruvõll, kadus ära viimase sektsiooni kaitseplaat, puudus eestikeelne kasutusjuhend ja asi ei olnud tehase/edasimüüja poolt kasutamiseks ette valmistatud (vedrude pingutused ja poldid oli kinnitamata). Vaidlust selle üle, et taganemise formaalsed eeldused (vastavasisulise tahteavalduse esitamine ja selle müüjale kättetoimetamine) on 29.07.2016 avalduse puhul täidetud, poolte vahel ei ole.
63.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ostja ei suutnud piisava veenvusega tõendada taganemise materiaalse aluse, st müüja olulise lepingurikkumise, esinemist. Seejuures ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt ebaõiget tõendite hindamist. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 223 lõigete 1 ja 3 kohaselt on müüja lepingut oluliselt rikkunud mh siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ning sellisel juhul ei pea ostja andma müüjale VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega. Kuna käesolevas asjas tugineb ostja müüjapoolsele lepingurikkumisele, mis väidetavalt andis talle aluse lepingust taganeda ja seeläbi ostuhinna tasumise kohustusest vabaneda, ning müüja vaidleb taganemise kehtivusele vastu, pidi ostja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt kohtumenetluses tõendama, et tema poolt esiletoodud rikkumisi saab lugeda müüjapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 ja/või § 223 mõttes.
64.Ostja tõi kohtumenetluses esile, et koheselt asja kasutamisel ilmnenud puudused tõendavad, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele, kuna seda ei saanud kasutada otstarbel, milleks see oli ette nähtud, st põllul niitmistöödeks (kostja vastus t I kd lk 4243). Samal põhjusel on ostja seisukohal, et talle üleantud niiduki kvaliteet ei vastanud VÕS § 77 lõike 1 kohasele keskmisele kvaliteedile. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ostja väited ei leidnud kohtumenetluses veenvat tõendamist. VÕS § 217 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele mh siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Sama sätte punkti 2 kohaselt kokkuleppe puudumisel ei vasta asi lepingutingimustele mh juhul, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kolleegium möönab, et ei ole tavapärane ostetud asja osa(de) purunemine esimesel kasutamise päeval, kuid ainuüksi sellest ei saa eeldada, et ostetud niiduk ei ole kõlbulik otstarbeks, milleks ta on toodetud (tavapäraseks rohttaimede niitmiseks heina- või põllumaal) ja et tema kvaliteet üleandmisel ei vastanud sellise niiduki tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Poolte vahel ei ole vaidlust, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja juhatuse liikme kaudu oli müügilepingu ettevalmistamise ja sõlmimise ajal omal alal (põllumajandustootmises) asjatundja, kes teadis, millist niidukit ja milliseks otstarbeks tal vaja on ning et koos müüja esindajaga valis ta ise sobiva niiduki välja. Samuti ei ole vaidlust, et mingisuguseks eriliseks otstarbeks kasutamise vajadusest lepingueelselt ostja müüjat ei teavitanud. Ostja on kohtumenetluses kinnitanud, et vajas niidukit tavapäraseks niitmiseks ajal, kui teine niiduk oli remondis (t II kd lk 185). Eksperdiarvamuse kohaselt sobib konkreetne niiduk heina niitmiseks hooldatud (takistuste vabal) rohumaal (vastus 5). Kuna kostja ei väitnud, et ta vajas niidukit mittetavapärasel otstarbel või mingil spetsiifilisel eesmärgil, milleks seda tüüpi niidukeid tavaliselt ei kasutata ja et müüja seda teadis või pidi teadma (VÕS § 217 lõige 2 punkt 2), siis ei pidanud maakohus tuvastama, millises niiduki spetsiifilises kasutusotstarbes ja
millistes konkreetsetes tehnilistes tingimustes pooled lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku leppisid.
65.Taganemisavalduses tõi ostja esile, et ajamivõll purunes vale termilise töötlemise tõttu. Kohtumenetluses asus ostja seisukohale, et niiduki ebakvaliteetsus oli põhjustatud konstruktsiooni- ja/või materjalivigadest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selliste vigade tuvastamisel oleks lepingust taganemisavaldus olnud eelduslikult põhjendatud. Samas tuleb nõustuda maakohtuga ka selles, et kostja oma vastavaid väiteid piisava veenvusega tõendada ei suutnud. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega maakohtu poolt eksperdiarvamusele antud hinnangule. Kolleegium on seisukohal, et maakohus hindas seda tõendit kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1. Eksperdiarvamust tuleb hinnata tervikliku dokumendina ning oma järeldused on ekspert toonud välja selgelt formuleeritud vastustes konkreetsetele küsimustele, mida pooled talle kohtu kaudu esitasid. Kohus ei saa eksperdi vastustest teha muid järeldusi, kui neid, mida ekspert on selgelt väljendanud. Kui ostjale ei olnud eksperdi vastused selged, oli kostjal võimalik kasutada TsMS § 303 lõikest 2 tulenevat õigust kutsuda ekspert küsitlemiseks kohtuistungile ning vajadusel taotleda kordusekspertiisi tegemist (TsMS § 304 lõige 1). Nimetatud menetluslikke õigusi kostja ei kasutanud. Ekspert vastas temale esitatud küsimustele kirjalikult ning leidis pikaaegse masinaehituse ala asjatundjana (t II kd lk 27) mh, et niiduki ajamivõlli, tugitala ja katteraami toe purunemist konstruktsiooniveast ja/või valest termilisest töötlemisest tingituna ei ole võimalik resoluutselt tuvastada, kuna need on remonditud keevitamise ja treimise teel ning sellega on muudetud materjali füüsikalisi omadusi termilise töötlemise teel (vastused 7-10). Samuti selgitas ekspert, et kardaaniristi ja toruvõlli purunemine oli omakorda tõenäoliselt tingitud ajamivõlli purunemisest (vastus 8). Ostja ei eitanud niiduki remontimist, sh keevitamist, kuid väitis, et müüja lubas seda teha. Nimetatud väide tõendatud ei ole. Muudest tõenditest ei ole samuti võimalik niiduki konstruktsiooni- ja/või materjalivigu tuvastada, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga, et kostja ei suutnud oma tõendamiskoormust niiduki ebakvaliteetsuse kohta täita. Kolleegium toonitab, et eksperdiarvamusest nähtuvalt tegi kostja ise võimatuks endal oma väidete tõendamise, kui asus ostetud asja müüjaga kooskõlastamata garantii kehtivuse ajal keevitama ja treima. Ekspert tuvastas, et konkreetse niiduki purunemine võib olla tingitud takistusega kokkupõrkest, takistusele pealesõidust, mittesihtotstarbelisest kasutamisest või valedest töövõtetest (vastus 6). Asjaolu, kas takistus oli kõva (kivi, metall) (mida ekspert eitas) või pehme (puit, rohumass) (mida ekspert jaatas), vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust ei oma. Ka ei tuvastanud maakohus purunemise põhjuseid mitte niiduki seisukorra alusel, vaid eksperdiarvamuse alusel.
66.Samuti loeb ostja lepingueseme oluliseks puuduseks eestikeelse kasutusjuhendi puudumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et võõrkeelse juhendi müüja ostjale andis. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui nõustuda ostjaga, et eestikeelse juhendi puudumist saab lugeda müüdud asja puuduseks, on tegemist kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamiseks oleks ostja pidanud VÕS § 114 alusel andma müüjale mõistliku tähtaja. Enne taganemisavalduse esitamist eestikeelse kasutusjuhendi üuudumsiest teatamist müüja eitab ja ostja seda asjaolu tõendanud ei ole. Asjaolu, et ostja traktorist küsis tööandjalt eestikeelset juhendit, ei tõenda, et tööandja seda müüjalt küsis. Ostja juhatuse liikme vastasisuline väide maakohtus (t II kd lk 185) jäi paljasõnaliseks. Seega see puudus ei andnud ostjale alust müügilepingust taganeda.
67.Lisaks luges ostja taganemisavalduses asja oluliseks puuduseks selle kasutamiseks ettevalmistamata jätmise tootja ja/või müüja poolt. Sarnaselt eelmises lõigus käsitletud
ostja etteheitega on kolleegium seisukohal, et isegi kui oleks tuvastatav, et poldid ja vedrud olid asja üleandmisel pingutamata/kinnitamata, oli tegemist kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamist oleks ostja pidanud enne lepingust taganemist esmalt müüjalt nõudma. Nimetatud asjaolu tõendatud ei ole. Ostja töötaja VJ tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et enne kasutama hakkamist vaatasid ostja töötajad niiduki üle, kontrollisid õlitaset ning seda, kas poldid ja kinnitused on paigas ning et tegemist on tavapärase tegevusega uue asja ostmisel ja et selle niiduki puhul ei olnud tavapärasest rohkem korda seada (t II kd lk 185).
68.Viivise ja menetluskuludega seonduvas osas vaidlustas apellant maakohtu otsuse viitega põhinõude osas hagi rahuldamise põhjendamatusele. Kuna eelnevalt kolleegium põhinõude osas otsuse tühistamiseks alust ei leidnud, ei kuulu kaebus rahuldamisele ka viivist ja menetluskulusid puudutavas osas.
69.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
70.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb vastustaja kulu lepingulise esindaja tasust kokku 9 tunni eest (1,5 tundi kaebusega tutvumine, 2,5 tundi kaebusele vastamine, 3 tundi istungiks ettevalmistamine ja vastavalt protokollile 2 tundi istungil osalemine) tunnihinnaga 120 eurot (ei sisalda käibemaksu), seega kokku 1080 eurot.
71.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et 120 eurot käesolevas vaidluses lepingulise esindaja tunnihinnana vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistliku esindaja tasu tööühiku hinnaga. Samas ei olnud osaliselt vajalik ega põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu. Arvestades koostatud vastuse sisu ja mahtu, ei olnud põhjendatud kulutada selle koostamisele enam kui 1,5 tundi, arvestades, et kaebusega tutvumisele oli eelnevalt juba 1,5 tundi kulutatud. Samuti ei saanud olla põhjendatud valmistada ringkonnakohtu istungiks ette enam kui 1 tunni, arvestades, et sama esindaja osales maakohtumenetluses ja oli seetõttu vaidluse asjaoludest algusest peale teadlik. Uusi asjaolusid, tõendeid jmt apellatsioonimenetluses ei lisandunud. Seega sai istungiks ettevalmistamine piirduda üksnes vaidluse asjaolude meelde tuletamisega. Kokku määrab ringkonnakohus seega vastustaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks apellatsioonimenetluses 6x120=720 eurot, mis kuulub apellandilt väljamõistmisele.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.