Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-13900

2-16-13900 aasta ja omab seeläbi kogemusi erinevate põllutöömasinate kasutamisel ning kasutas vaidlusalust niidukit heaperemehelikult. Pealegi on sellist tüüpi niidukil kivikaitse, mis peaks takistuse otsa sõitmisel rakenduma. Hageja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes igapäevaselt tegeleb põllumajandusmasinate müügiga. Seega lasus müügilepingu sõlmimisel hagejal kohustus käituda hoolsalt, sh uurida välja ostja vajadused ning vastavalt VÕS § 14 lg-le 2 teavitada ostjat kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Ostja valis niiduki vastavalt enda teadmistele ja ostja poolt müüjale esitatud tehniliste andmete alusel, mis koosmõjus vastas ostja kasutusvajadustele. Puudused materjali tugevuses ei ole tuvastatavad välisel vaatlusel. Samuti ilmnes peale niiduki üleandmist, et niidukil puudub eestikeelne kasutusjuhend, niiduk ei ole müüja poolt kasutamiseks ette valmistatud ning alles niidukit kasutama asudes selgus, et selle töökindlus ei vasta mingil viisil müüja poolt esitletule ning tehniliste näitajate alusel oodatavale. Seega ilmnesid asja puudused peale asja valduse saamist. Hageja väide, et kostja on ise vastavalt oma teadmistele valinud niiduki ning seetõttu vastutab ka ainuisikuliselt ebakvaliteetse asja ostmise eest, ei ole mingil viisil seadusega kooskõlas. Kostja osundab VÕS § 77 lg-le 1, mille järgi peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kuid käesoleval juhul on ilmne, et müüdud asi ei vasta vähimalgi määral keskmisele kvaliteedile, sh ei võimalda niiduki kvaliteet asja kasutamist tavapärasel põllumajanduslikul otstarbel. Olukorras, kus reaalsete puuduste ilmnemiseni oli ostuhetkest möödunud kõigest 8 päeva, millise ajavahemiku jooksul on müüja ostjale garantii korras ka osaliselt purunenud osi asendanud, saab teha järelduse, et asi ei ole kvaliteetne ehk mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 54-58; 80-82; 2.kd tl 100-102; 140-142; 154-156) Et tugineda lepingust taganemisavalduse kehtivusele, pidanuks kostja lisaks taganemisavalduse kui taganemise formaalse nõude täitmisele tõendama ka taganemise materiaalsete eelduste täitmist, st hageja on lepingut oluliselt rikkunud, rikkumine (oluline puudus, mille eest hageja vastutab) ei tulenenud kostjast, kostja ei teadnud lepingu sõlmimisel puudustest ega pidanudki teadma ning kostja on andnud lepingu täitmiseks täiendava tähtaja, mis on möödunud edutult. Kuna käesolevas asjas ei ole ükski taganemise materiaalne eeldus täidetud ega tõendatud, polnud kostja õigustatud lepingust taganema ning taganemisavaldus on tühine. Kostja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega isikuna valis ise vastavalt oma vajadustele ja seadme tehnilistele näitajatele lepingu esemeks oleva niiduki hageja pakutavate seadmete hulgast välja. Hageja tutvustas kostjale niiduki tootmisvõimsust, tehnilisi omadusi ja -lahendusi. Üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja peab teadma ja suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning asja vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja ei avaldanud lepingu sõlmimise eel hagejale eseme suhtes hiljem selgunud spetsiifilist kasutussoovi. Nii ei avaldanud kostja hagejale teavet selle kohta, millises mahus kavatseb niidukit kasutada, samuti seda, et kavatseb seda kasutada hooldamata, takistusega kaetud põllul. Niiduki lepingutingimustele mittevastavus asja üleandmise hetkel ehk niiduki mittesobivus heina niitmiseks hooldatud heinamaal ei ole tõendamist leidnud, samuti pole esile toodud ega tõendatud ühtegi varjatud puudust, mida kostjal ei oleks olnud võimalik asja ülevaatamisel tuvastada ja millest ta ei oleks pidanud enne asja kasutamist hagejat teavitama. Seega vastas niiduk lepingutingimustele VÕS § 217 lgte 1 ja 2 mõttes ning hageja pole lepingut rikkunud. Kostja on ilmselgelt kasutanud niidukit mittesihipäraselt, mistõttu on seadme osad pärast purunenud. Iga mõistlik ja hoolas põllumajanduses tegutsev isik teab, et niiduk sobib kasutamiseks vaid hooldatud st takistustevabal põllul heina niitmiseks. Kostja pidi väidetavat lepingurikkumist (spetsiifiliseks otstarbeks kasutamise võimatust) märkama juba enne lepingu sõlmimist niidukit välja valides, kuid hilisemalt selle kättesaamisel. Alates hetkest, mil asja ülevaatamine pidanuks toimuma, kuid enne kasutamist, loetakse ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest väidetavatest puudustest, mille ta pidanuks käibes vajalikku hoolsust järgides asja ülevaatuse käigus avastama.

2-16-13900 Pärast kostja teavitust niiduki osade purunemise kohta informeeris hageja kostjat, et vigastused on ilmselgelt tekkinud asja mittesihtotstarbelisel kasutamisel, tõenäoliselt takistusele otsasõidu tagajärjel. Hageja asendas koheselt purunenud varuosad garantiikorras (tasuta) ja saatis pildid vigastustest ekspertiisi teostamiseks tootjale, kes tuvastas, et vigastused on tekkinud takistusele pealesõitmise tõttu. Seega on niiduki vigastused tekkinud silmnähtavalt kostja süül. Kostja väide, et niiduk oli selle üleandmisel puudustega ning selle kasutamisel ilmnesid puudused, on tõendamata. Puudusteks, mis saaksid olla üleandmise hetkel, on eelkõige materjali- või konstruktsiooniviga, kuid mitte hilisem väline mõjutus või lepingust taganeda soovivast poolest tulenev asjaolu. Kuigi hageja leiab, et niiduki osade kahjustused tekkisid kostja süül ning välise mõjutuse tagajärjel, mille eest hageja ei vastuta, on hageja enda kulul purunenud varuosad asendanud või asendamist pakkunud. Lisaks pole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks. Kostjal puuduks alus lepingust taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks hagejale täiendava tähtaja andnud, kuna hageja ei ole lepingu täitmisest kõrvale hoidnud ega keeldunud ehk tähtaeg poleks tulutult möödunud. Hageja leiab, et kostja viited VÕS § 14 lg-le 1 ei ole asjakohased. Arvestada tuleb eelkõige majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ostja kogemusi, eriteadmisi ja seda, millised on ostja mõistlikud võimalused vajalike teadmiste saamiseks. Samuti lasub ostjal kohustus hinnata, millised ohud võivad kaasneda ostetud asja kasutamisel talle huvipakkuval eesmärgil. Hageja teavitas eriteadmiste ja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega kostjat niiduki tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ja tootmisvõimsusest, kostja hindas ise seadme vastavust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ja tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Järelikult on hageja teavitamiskohustuse täitnud ning tal polnud kohustust kohapeal kontrollida, millistes tingimustes täpselt kostja seadet kasutama hakkab. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et hageja pidi kostjale seadme ette valmistama. Kostja ostis seadme sellisena ja sellises seisukorras nagu see hageja laoplatsil oli. Kostja vastupidised väited on ebaselged ja tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-16-13900 et lepingu sõlmimise eel oleks kostja hagejale avaldanud eseme suhtes spetsiifilist ostusoovi (VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2). Seega ei saanud hageja teada, millises mahus kavatseb kostja niidukit kasutada. Seega ei saa hageja vastutada ka VÕS § 218 lg 4 alusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja, eriti vastava valdkonna asjatundja, peab ja suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning asja vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja on tunnistanud, et hindas ise seadme sobivust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ning tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja andis kostjale niiduki kasutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi (1.kd 119-196), seda küll võõrkeelsena. Kostja oli teadlik, et seadmel puudub eestikeelne kasutusjuhend ning väheusutav on, et kostja ei saanud arvestades tema asjatundlikkust ja pikaajalist kogemust seadme visuaalse vaatluse, hageja selgituste ning võõrkeelse kastutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi alusel aru seadme omadustest, kasutusotstarbest ja tehnilistest lahendustest. Seega oli kostja VÕS § 218 lg 4 mõttes niiduki soetamisel teadlik selle tehnilistest lahendistest ja kasutusotstarbest, hageja on kohtu arvates oma teavitamiskohustuse täitnud ning hagejalt ei saa nõuda kohustust kontrollida, millistes tingimustes kostja täpselt kohustust täitma hakkab, samuti mis mahus ta seda teeb.

2-16-13900 on tootja leidnud, et niiduki vigastused on tekkinud silmnähtavalt kostja süül. Kostja on eelpoolnimetatud tootja seisukoha vaidlustanud ja leidnud, et tootja seisukoha täpsustav selgitus (1.kd 84) tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on võõrkeelne. Hageja on antud võõrkeelse tõendi esitanud 23.01.2017 ning kostja pole sellele enne põhiistungit vastu vaielnud. TsMS § 33 lg 1 kohaselt tulnuks kostjal oma vastuväide võõrkeelsele tõendile esitada eelmenetluses, et kohus oleks saanud nõuda hagejalt selle tõlget eesti keelde. Kostja etteheited selle kohta nagu oleks viimatinimetatud tõendi näol tegemist vastavalt hageja 23.01.2017 vastusele (1.kd tl 80) hageja ehk seadme edasimüüja tõendiga, on hageja selgitanud, et tegemist on vastuses eksitusega ning ka vaidlusalusest tõendist nähtub selle esitamine tootja poolt. Seega leiab kohus, et kostja hilinenud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud niidukile ekspertiis kohtu määramisel (2.kd tl 27-92), et selgitada välja, kas niiduk vastas üleandmise hetkel keskmisele kvaliteedile või seadme dokumentidest nähtuvatele omadustele ja kasutusotstarbele ning mis põhjustas niiduki osade purunemise. Ekspert on hinnanud kõnealust niidukit odavama klassi niidukiks ning see on varustatud kaitsesüsteemiga, mille eesmärk on takistusega kokkupõrkel kahjustuse vähendamine, mitte vältimine, mis iseenesest ei välista takistusega kokkupõrkel või takistusele peale sõidul seadme osade purunemist (vastus 4). Ekspert on selgitanud, et liigse koormuse korral maapinnale või rohumassi tihedusest tingitud takistuse tõttu võib niidukiga töötada ülekoormuskaitse rakendumise piiril, kusjuures kaitse veel ei rakendunud, kuid samas on liigselt koormatud niiduki raamkonstruktsioon. Seega ei pidanudki ülekoormuskaitse selle rakendumise piiril rakenduma ning kostja väide, et ülekoormuskaitse ei rakendunud piirsituatsioonis töötades valest seadistusest, on tõendamata. Ekspert on ka selgitanud seadmel ülekoormuskaitsme seadistamise võimaluse puudumist ning et see on tõenäoliselt seadistatud tootjatehases. Samas puuduvad tõendid nagu oleks tegemist tehase poolt liiga tugeva algseadistusega. Ekspertiisi käigus ei tuvastatud, et ülekoormuskaitse ei rakendunud olukorras, kus see oleks pidanud rakenduma. Ülekoormuskaitse rakendumist on kinnitanud ka tunnistaja V.J. Vastupidiselt kostjale on ekspert leidnud, et niiduk oli üleandmise hetkel sihtotstarbeliselt kasutatav, st sobiv heina niitmiseks hooldatud (takistustevabal) rohumaal. Niiduki osade purunemine on tingitud kas takistusega kokkupõrkest, takistusele pealesõidust, mittesihipärasest kasutamisest või valedest töövõtetest (elementaarsete kasutusnõuete mittejärgimine, kokkupõrge niidulatist pehmemast materjalist takistusega, liigsest survest maapinnale või rohumassi ummistusest, vastus 6), mitte aga seadmel lasuvatest puudustest nagu on väitnud kostja. Ainuüksi asjaolu, et niiduk loetud päevade jooksul purunes, ei anna alust järeldada niiduki lepingule mittevastavust. Ekspert on välja toonud, et niiduki kasutamisel on eiratud elementaarseid ja tootjapoolseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid, mis on toonud kaasa niiduki osade purunemise. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et seadme osade purunemine on põhjustatud kostjast tulenevatel asjaoludel, milleks on tegevus, tegevusetus ja väline mõjutus. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla eksperti järeldused, ühtivad need tootja järeldustega. Ekspert on selgitanud, et elementaarseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid tuleb täita kõikide seadmete kasutamisel ning nimetatud nõuded on erinevatel seadmetel sarnased, mistõttu ei saa kostja ka väita, et ei olnud nõuetest teadlik või ei saanud aru. Lisaks on ekspertiisi käigus leidnud tõendamist, et tegemist on odavama klassi niidukiga, mis erineb kordades kallimatest niidukitest, muuhulgas konstruktsiooni osade, materjalide omaduste, kaitsesüsteemide ja tooteinfo poolest (vastus 2). Niiduki kasutusjuhendist nähtub, et masina kasutusjuhend on niiduki oluline osa ning seda tuleb hoolikalt lugeda (vastus 5). Kostja on hagejale ette heitnud, et puudus eestikeelne juhend, samas ei takistanud eestikeelse juhendi puudumine ka kostjat niidukit ostmast, seega ei pidanud kostja eestikeelse juhendi olemasolu vajalikuks. Kostja teadis oma ala asjatundjana, mida ta ostab ning kuidas seadet kasutatakse ning puuduvad tõendid, et ta oleks küsinud hagejalt ostmisel eestikeelset juhendit. Asjakohane on eksperdi seisukoht, et kui kostja ei saanud seadme kasutamise nõuetest aru, oleks ta pidanud viivitamatult pöörduma hageja poole ja seadet mitte kasutama. Tunnistaja V.J on küll väitnud, et pöördus oma tööandja poole sooviga saada eestikeelset kasutusjuhendit, kuid seonduvalt kivikaitsega ja kostja pole väitnud, et oleks hagejalt selgitust küsinud olukorras, kus puudus eestikeelne kasutusjuhend.

2-16-13900 Kuigi tunnistaja V.J ütluste kohaselt kasutas ta niidukit vastavalt selle otstarbele ning täitis ka vajalikke hooldusnõudeid, ei ole tunnistaja ütlused kooskõlas eksperdi ja tootja arvamusega ning on kohtu arvates väheusutavad. Arvestades kostja pikaajalist kogemust sarnaste niidukite kasutamisel ja professionaalsust, mida kostja seaduslik esindaja kinnitas ka kohtuistungil, saab niiduki kasutamist elementaarseid ohutus-, kasutus- ja hooldusnõudeid eirates pidada vähemalt hooletuks. Hagejal polnud kohustust pärast niiduki kostjale üleandmist seda töökorda seada ja polte kontrollida, vastav kohustus lasub eksperdi arvamuse kohaselt seadme kasutajal (vastus 12). Enne niiduki käivitamist tuleb kasutusjuhendi kohaselt alati kontrollida muuhulgas poltliidete, lõiketerade ja niidulati olukorda, kuid ekspert tuvastas ketastel terade puudumise. Samuti tulnuks igakordselt peale töö lõpetamist niiduk puhastada kõrgsurve veega, mis oli tegemata ning kostja selgitused terade puudumise, samuti niiduki puhastamata jätmise kohta on väheveenvad. Seadme vastupidavus on seotud kasutustingimustega ning hageja ei saa vastutada mittesihipärasest ja hooletust kasutamisest tingitud negatiivsete tagajärgede eest. Kuigi kostja on väitnud kokkulepet hagejaga keevitamise kohta, viimane seda ei kinnita ning väidab, et see tühistaks seadme garantii. Ekspertiisi käigus tuvastati, et kostja on peale müügilepingu sõlmimist ja seadme üleandmist modifitseerinud ning asjatundmatult remontinud, rikkudes garantiieeskirja, mis tõi kaasa seadme ulatuslikud kahjustused. Niiduki ajamivõlli, kardaaniristi, toruvõlli ja reduktorit hoidva plaadi ja tagumise kannakinnitustoru purunemist konstruktsiooniveast tingituna ei olnud eksperdil võimalik seetõttu resoluutselt tuvastada (vastused 7, 8, 9, 10, 11). Samas puuduvad ka tõendid, mis annaksid alust väita niidukil konstruktsioonivea esinemist. Kuigi niiduki kasutusjuhendist tuleneb, et see on kasutusvalmis, ei vabasta see kasutajat masina kontrollimisest pärast selle tarnimist ja enne kasutuselevõttu ning seetõttu ei ole kostja vastavad etteheited ka asjakohased. Ekspert on selgitanud, et on hinnangu andmisel arvestanud konkreetse niiduki ülevaatuse hetkel tuvastatud tehnilist olukorda, seadme omadusi, võimalikku kasutusviisi ning analoogseid töökorras seadmeid, mistõttu kostja etteheited selle kohta, et eksperdi hinnang niiduki purunemise kohta on antud purunenud seadmele, mitte töökorras seadmele, on asjakohatu.

2-16-13900 Eeltoodust lähtudes on kostjal alusetult täitmata VÕS § 208 lg-st 1 tulenev kohustus tasuda ostetud niiduki eest 5400 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata talle esitatud arve (1.kd tl 5), rikkudes raha maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Et kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla nõudes on põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid 14.09.2016 seisuga summas 61,38 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

2-16-13900 - Hagiavalduse koostamine – 2 tundi; - Kostja 28.10.2016 vastusega tutvumine, vastuväidete analüüs, kliendile õigusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine - 2,5 tundi; - Hageja 24.11.2016 seisukoha koostamine - 3,5tundi; - Kostja 20.12.2016 seisukohtadega tutvumine, kliendile Õigusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine - 2 tundi; - Hageja 23.01.2017 seisukohtade koostamine - 1,5 tundi; - Kostja 23.01.2017 seisukohaga tutvumine - 0,25 tundi; - 16.02.2017 kohtumäärusega tutvumine ja hageja 08.03.2017 seisukohtade koostamine - 0,75 tundi; - Kostja 09.03.2017 taotluse ja 13.03.2017 kohtumäärusega tutvumine, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine, täiendavate tõendite kogumine - 1 tund; - Hageja 03.04.2017 seisukohtade koostamine - 2,75 tundi; - Kostja 04.04.2017 seisukohtade ja 25.05.2017 kohtumäärusega tutvumine, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine, eksperdi küsimustele vastamine - 1 tundi; - Ekspertiisiakti analüüs (07.09.2017) - 2,5 tundi; - Hageja 27.09.2017 seisukohtade koostamine - 2 tundi, - Kostja 10.10.2017 seisukohtadega tutvumine ja analüüs - 0,75 tundi; - Hageja 13.11.2017 seisukohtade koostamine - 2 tundi; - Kostja 15.11.2017 seisukohtadega tutvumine, analüüs - 0,75 tundi, - Hageja 05.12.2017 seisukohtade koostamine - 1,5 tundi; - 29.01.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine - 0,5 tundi; - 29.01.2018 kohtuistungil osalemine – 3 tundi ja 57 min. Hagejale osutati õigusabi kokku 32 tundi ja 57 min, tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik spetsifikatsioonis kajastatud ülesanded ja ajaline kulu on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 120 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Hageja on esitanud 09.10.2016 kohtu nõudel menetluskulude nimekirja koheselt peale hagi menetlusse võtmist ja 29.01.2018 täpsustatud ja täiendatud menetluskulude nimekirja selgitades, et viimati esitatu tühistab ja asendab täielikult 09.10.2016 menetlusdokumendi. Kostja seab kahtluse alla hageja 29.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatu tõele vastavuse, kuna 09.10.2016 menetluskulude nimekirjas oli töödele kulunud aeg 6,06 tundi, aga 29.01.2018 nimekirja kohaselt kulus samade tööde tegemiseks 3,75 tundi. Samuti on muutunud tunnitasu, mis jätab mulje, et hageja püüdis tagaseljaotsuse saamise lootuses kostjalt õngitseda menetluskulude hüvitisena pea kahekordset summat, seega ei ole hageja ilmselgelt kajastanud reaalselt menetlustoimingutele kulunud aega. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hagi koostamise ajakulu on erinev 0,75 tunni võrra ning nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumine, õigusliku olukorra analüüs on viimase nimekirja kohaselt märgitud ühel real kokku 1,75 tundi, esimese nimekirja järgi on viimati nimetatud toimingud kajastatud erinevatel ridadel, vastavalt 1,5 ja 1,81 tundi. Eeltoodust nähtub, et hagi koostamise ja selle ettevalmistamisega seotud ajakulu on 09.10.2016 ja 29.01.2018 nimekirjade kohaselt küll erinev, kuid samas on hageja märkinud, et 29.01.2018 nimekiri tühistab ja asendab täielikult 09.10.2016 esitatu, lisaks on hageja kinnitanud, et kõik spetsifikatsioonis kajastatud ülesanded ja ajaline kulu on seotud käesoleva kohtumenetlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kaheldav 29.01.2018 nimekirjas kajastatu tõele vastavus. Samas vaidleb kostja vastu hageja hagiavalduse koostamise ajakulule 2 tundi (viimase nimekirjas esitatu järgi), seega möönab ta selle tõesust.

2-16-13900 Kostja vaidleb vastu hageja hagiavalduse koostamise ajakulule 2 tundi, pidades seda põhjendatuks 1 tunni ulatuses, kuna tegemist on õigusliku põhjenduse osas tüüphagiga, milles faktiliste asjaolude osa on vaevalt pool lehekülge. Hinnates viidatud dokumendi mahtu ja sisu, arvestades ka, et juba nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumisele ja õigusliku olukorra analüüsile kulus hagejal 1,75 tundi, on põhjendatud kohtu arvates hagiavalduse koostamise ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Kostja vaidleb vastu ka hageja ajakulule kostja 28.10.2016 vastuväidetega tutvumisele 2,5 tundi ning sellest lähtuvalt 24.11.2016 seisukoha koostamise ajakulule 3,5 tundi, kuna kostja väitel olid hagejale kõik kostja sisulised vastuväiteid teada juba enne kohtumenetluse algust. Kostja hinnangul saab põhjendatud ajakuluks olla vastavalt (kostja vastusega tutvumine) maksimaalselt 1 tund ning 24.11.2016 seisukoha koostamine 2,5 tundi. Arvestades hageja 24.11.2017 seisukoha sisukust ja mahtu, peab kohus selle ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses, kuid samas vähendab 28.10.2016 kostja vastusega (sisuline osa 1,5 lk) tutvumise, vastuväidete analüüsi, kliendile õigusliku olukorra selgitamise, täiendavate tõendite kogumise (kogutud on kaks tõendit) ajakulu l tunnile. Kostja ei nõustu hageja ekspertiisaktiga tutvumise ajakuluga 2,5 tundi ning sellest lähtuva 27.09.2017 seisukoha koostamise ajakuluga 2 tundi. Kostja peab põhjendatuks märgitud toimingute ajakulud kokku 2,5 tunni ulatuses, arvestades sealjuures hageja ekspertiisist tehtud järelduste üldsõnalisust. Hageja on 27.09.2017.a. 2,5 lk seisukohas välja toonud oma seisukohad eksperdiarvamuses kajastatud asjaolude ja järelduste kohta. Arvestades eksperdiarvamuse mahukust (66 lk) ning selle spetsiifilisust ja keerukust võib pidada kohtu hinnangul sellega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu kokku põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu hageja esindaja 29.01.2018 sõidukulule autokütuse eest summas 25 eurot, kuna puudub põhjendus ja arvestus summa kujunemise kohta ning kuludokument. Riigikohus on oma 3. juuni 2013 määruses 3-2-1-65-13 leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu 29.01.2018 kohtuistungile marsruudil TallinnPaide-Tallinn (200 km) summas 25 eurot mõistlik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kostja 20.12.2016 seisukohtadega tutvumisele, kliendile õigusliku olukorra selgitamisele, täiendavate tõendite kogumisele kulunud - 2 tundi. Arvestades kostja 20.12.2016 esitatud seisukohti, ka õigusliku olukorra vajaduse selgitust kliendile ning tulenevalt hageja 23.01.2018 seisukohast nähtuvalt ühe tõendi kogumist, loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostja 09.03.2017 taotluse ja 13.03.2017 kohtumäärusega tutvumisele, kliendile menetlusliku olukorra selgitamisele, täiendavate tõendite kogumisele on hagejal kulunud - 1 tund. Kostja 09.03.2017 taotluse puhul on tegemist tõendite kogumise taotlusega (kasutusjuhend, KS vande all ülekuulamine ja ekspertiisi taotlus) ja 13.03.2017 määruse puhul korraldava määrusega. Kohus peab mõlema viidatud ajakulu põhjendatuks 0,75 tunni ulatuses. Arvestades kostja 15.11.2017 seisukohti, millest sisulist osa ca 1 lk, loeb kohus sellega tutvumise ja analüüsi ajakulu (nimekirjas 0,75 tundi) põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses. 29.01.2018 kohtuistungil, kestis kell 13.07 kuni 17.04 (II kd, tl 175, 192), osalemise ajakulu 3 tundi ja 57 min, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks.

2-16-13900

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.