A A kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele täiteasjas nr 052/2007/15166
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: A A (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post xxx Puudutatud isik I (sissenõudja): Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (registrikood xxx), asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn Puudutatud isik II: kohtutäitur Urmas Tärno (endine Tallinna kohtutäitur), kohtutäitur Kaire Põlts, büroo asukoht Tartu mnt 16B III, korrus, Tallinn, 10117, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta A A kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele täiteasjas nr 052/2007/15166 rahuldamata.
2.Jätta kohtutäitur Urmas Tärno ja kohtutäitur Kaire Põltsi õigusabikulud nende endi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jätta A A kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid A Alt välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve 14.11.2007.a kohtuvälise menetleja otsuse ja sissenõudja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna avaldusel alusel.
2.Avaldaja esitas kohtutäiturile 13.06.2016.a kaebuse nimelise taotluse leides, et kohtutäituril puudub alus aegunud ja rahuldamata jäänud trahvi osalt põhitasu sissenõudmiseks. Selline seisukoht on leidnud kinnitust kohtupraktikas (Tallinna Ringakonnakohtu 27.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-6972).
3.15.11.2016.a esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse kohtutäituri tasu vähendamiseks KTS § 32 lg 5 alusel. Kui trahvi sundtäitmine on aegunud, puudus kohtutäituril alus aegunud ja rahuldamata jäänud trahvi osalt kohtutäituri põhitasu nõudmiseks ning võis jätkata täitemenetlust menetluse alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmiseks. Avaldaja palus kanda enammakstud summa 158,77 eurot võlgnikule tagasi ning lõpetada täitemenetlus nõude aegumise tõttu.
4.Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse 15.11.2016.a ja 27.12.2016.a kaebuse kohtutäituri ametitoimingute (tegevusetuse peale) täiteasjas nr 052/2007/15166. Avaldaja esitas 05.01.2017.a kohtutäiturile e-posti teel taotluse kaebuste läbivaatamiseks. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril ei ole kavas vaadata läbi esitatud kaebusi. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri otsus jätta kaebustele vastamata on käsitletav otsusena, millele saab esitada kaebuse TMS § 218 lg 1 alusel. Avaldaja palub vähendada kohtutäituri tasu suurust summas 158,77 eurot ning tagastada enammakstud summa 158,77 eurot avaldaja kontole. Kohtutäituri seisukoht
5.Endine kohtutäitur Urmas Tärno tähtaegselt kohtule enda seisukohta ei esitanud. Endine kohtutäitur Urmas Tärno on ametist vabastatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9d alates 01.03.2018. Täitetoimikud, millistes täitemenetlus ei ole lõpetatud, on üle antud täitemenetluse jätkamiseks Tallinna kohtutäiturile Kaire Põlts aprillis 2018.
6.Kohtutäitur Kaire Põlts selgitab, et täitetoimikus 052/2007/15166 on täitemenetlus lõpetatud 21.09.2017.a. Kohtutäitur leiab, et võlgniku seisukoht, mille järgi kohtutäitur kaotab õiguse põhitasule, kui täitedokumendist tulenevat võlgnevust ei õnnestunud võlgnikult sisse nõuda on ekslik. Võlgnik leiab kaebuses, et kohtutäituri poolt põhitasu arvestamine ja selles osas täitemenetluse jätkamine ei ole olnud õiguspärane, kuna sissenõudmisel olnud nõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei põhista kumbki ülaltoodud väidetest võlgniku kaebuse õiguspärasust ning kohtutäituri põhitasu vm täitekulude nõude õigusvastasust. Võlgnik on asunud oma seisukohta põhistama eksliku grammatilise tõlgendusega kehtiva KTS § 32 lg 5 kohaldamisel, presenteerides arusaama, et täitemenetlus rajanebki üksnes võlgniku arusaamal, et täitekulude regulatsioon kohtutäituri põhitasu kohta on tegelikkuses sisutühi juhul, kui võlgnikul puudub nõuete täitmise menetluse kestel vara, mille arvel võlakohustust täita. Sellest lähtudes kaotab võlgniku käsitluse kohaselt kohtutäitur ühemõtteliselt ja vastuvaidlematult õiguse põhitasule igal juhul nt trahvinõudele aegumise kohaldamisega. Võlgniku kaebuses toodut aluseks võttes saab järeldada, et võlgnikul puudub arusaam kohtutäituri põhitasu eesmärkidest, milleks ongi kehtestatud kohtutäituri põhitasu regulatsioon KTS vastavate sätete näol. Kohtutäituri põhitasu õiguse sidumine võlgniku maksevõimetusega on selgelt põhjendamatu ning selline seostus rikuks kindlasti kohtutäituri omandipõhiõigust, mis objektiivselt kaasneb kaebuses esitatud põhjenduste õigusust eeldades. Riigikohus pidanud õiguspäraseks, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude (sh kohtutäituri põhitasu) osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid aegunud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-88-09 on leitud, et KTS § 23 lg 3 (ehk praegusel ajal kehtiv KTS § 32 lg 5) kohaldub vaid juhul, kui nõuet on täidetud osaliselt. Ka nimetatud seisukohta arvestades on võlgniku kaebus põhitasuõiguse vaidlustamisest alusetu. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-51-08 käsitles Riigikohus täitmise
aegumisega seonduvaid küsimusi üldiselt aegunud nõude täidetuks lugemise kohta karistusregistri seaduse ja karistusseadustiku mõttes. Kuivõrd aga täitemenetlus väärteo otsuse täitmisel aegumise kohaldamisel sisuliselt ammendub (lõpeb varalise rahalise karistuse täitmine täitemenetluses), analoogselt ka nt võlgnikul rahalise karistuse asendamisel, on nimetatud seisukoht kohtutäituri hinnangul üle kantav ka käesolevasse õigusvaidlusesse ning seega kohaldatav KTS sätete tõlgendamisel täituri põhitasu õiguse olemasolul ja sissenõudmisel. Võlgniku kaebuste õigustamine on ilmselgelt ebaõiglane kohtutäituri suhtes, kui ka õigusvastane, sest kohtutäiturile tekitatakse põhjendamatult varaline kahju oma vara arvel täitemenetluse läbiviimisega. Kohtutäitur on võlgnikult sissenõutud summad välja maksnud seda saama õigustatud isikutele ning summade tagastamine ei ole ilmselgelt enam võimalik. Kohtutäitur Kaire Põlts on saanud endise kohtutäituri Urmas Tärno täitetoimikud menetluse jätkamiseks, kuid mitte lõpetatud täitetoimikuid koos nendes laekunud täitekulude (sh põhitasud) summadega ehk tegemist ei ole antud olukorras üldmenetlusõigusjärglusega. Seega ei kanna kohtutäitur Kaire Põlts vastutust endise kohtutäituri Urmas Tärno poolt ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest, vaid ametist vabastatud kohtutäitur vastutab ise oma ametisoleku ajal toime pandud võimalike rikkumiste eest. Sissenõudja seisukoht
7.14.11.2007.a on A A’le koostatud otsus väärteoasjas 2302,07,003747 ning määratud rahatrahv 575.20 eur (ümberarvutatud kroonidest). Isik rahatrahvi ei tasunud ning 19.12.2007.a saadeti otsus täitmisele kohtutäitur Urmas Tärnole.
8.Antud rahatrahvi katteks laekumised puuduvad. Kuna karistusseadustiku § 82 lg 4 alusel on täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegunud, siis puudub Eesti Vabariigil Politsei- ja Piirivalveameti kaudu A A väärteoasjas 2302,07,003747 nõue. Vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 alusel on antud väärteo karistusandmed kustutatud registrist ja kantud üle arhiivi. Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest on reguleeritud kohtutäituri seaduses. Täitemenetluse käigus tekkinud kohtutäituri kuludele sissenõudja hinnangut ei anna. Seega ei saa sissenõudja anda seisukohta vastaspoole menetluskulude osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohtutäitur on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kohtutoimikus ei ole korrektset volikirja A A esindamiseks ja Anel Al puuduvad volitused A A esindamiseks kohtus. Kohus on avaldaja tähelepanu sellele juhtinud, mille järgselt esitas avaldaja enda algse kaebuse täituri tegevusele kohtule uuesti 20.03.2017 enda poolt isiklikult allkirjastatuna.
11.Kohtutäitur Kaire Põlts on viidanud sellele, et tema hinnangul tuleks menetlusse kaasata ka kohtutäitur Urmas Tärno või nõuda temalt välja täiteasjade toimikud. Kohus on seda teinud koheselt peale asja menetlusse võtmist, kuid vastavaid tõendeid U. Tärno kohtule ei esitanud, toimikuid ei väljastanud ja kaebusele sisuliselt ei vastanud. Kohus on püüdnud saada kohtutäitur Tärnoga korduvalt kontakti, kuid tulemusteta. TsMS § 238 lg 3 p-s 2 on
sätestatud, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest kui tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Käesoleval juhul on täitetoimikuga ja/või kohtutäitur Tärno selgituste saamine olnud seotud raskustega. Eeltoodud põhjusel on oluliselt pikenenud ka vaidluse sisuline lahendamine. Kohtu hinnangul on võimalik vaidlus lahendada U. Tärno osavõtu ja sisuliste seisukohtadeta.
12.Avaldaja on kohtule väitnud, et vaatamata korduvatele pöördumistele, ei ole kohtutäitur lahendanud avaldaja poolt kohtueelselt esitatud kaebust. Kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13; 13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Avaldaja on esitanud kohtule kohtueelses menetluses esitatud kaebuse ning veenvalt põhistanud kohtueelse menetlusega seonduvat. Endine kohtutäitur Urmas Tärno ei ole kohtule enda seisukohti esitanud ega sellega seoses ka ümber lükanud avaldaja väidet, mille kohaselt on avaldaja pöördunud kaebusega kohtutäituri poole, kuid kohtutäitur on jätnud kaebusele sisulise hinnangu andmata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks ning avaldaja kaebus tuleb kohtumenetluse raames sisuliselt läbi vaadata.
13.Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd trahvi täitmine oli aegunud, puudus kohtutäituril alus aegunud ja rahuldamata jäänud trahvi osalt kohtutäituri põhitasu nõudmiseks ning kohtutäitur võis jätkata täitemenetlust menetluse alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmiseks.
14.Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus on täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 16 mõttes. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt Riigikohtu 02.11.2011.a. kohtumäärusest asjas nr. 3-2-1-79-11 on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud.
15.TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 29 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.
16.Riigikohus on 13.10.2009.a otsuses nr 3-2-1-88-09 käsitlenud küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 01.01.2010.a redaktsiooniga ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et enne 01.01.2010.a kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 vastab kehtivas seaduses § 32 lg 5 ning sätted on sisult ja sõnastuselt analoogsed. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas, kus nõue kuulus kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole täies ulatuses täidetud, saab kohtutäituri põhitasu võtmise kohta kohaldada Riigikohtu ülalviidatud otsuses märgitut. Riigikohus on leidnud, et kohtutäituri tasu saab nõuda proportsionaalselt teostatud toimingute mahuga.
17.Kohtutäituri tasu suurus on seaduses sätestatud ja selle eesmärk on kohtutäituri ja tema büroo igapäevase töö hüvitamine ning kohtutäituri büroo majandamine, sh kõikide menetlusega seotud tegevuste tegemine. Kohus märgib, et iga täituri toimingut ei saa eraldiseisvalt rahaliselt hinnata. Täitekulud ei koosne ainult iga konkreetse ametitoimingu tegemise eest saadavast tasust, mida tuleb eraldi dokumenteerida ja esitada kuludokumendid. Vastavalt Riigikohtu 13.08.2009.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 (p 14) ja 16.09.2015.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 (p 28) saab vaidlustada täitekulusid erandlikult hagimenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, seda eelkõige juhul, kui tasu on määratud diskretsiooniotsusega. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu vähendamine KTS § 32 lg 5 tähenduses on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames. Juhul kui avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole nõudnud tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
18.Kohus on seisukohal, et rahuldada ei saa ka võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja üle kantud rahasumma – sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel, välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on täidetud.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus (kaebus) ei kuulu rahuldamisele. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
21.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud
õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.