XX kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 19.10.2017 otsuse nr 11 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Gerly Kask Vastustaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindaja Aive Kolsar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2593. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ning tühistada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 19.10.2017 otsus nr 11.
3.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) eurot.
4.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta tema enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-2593 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohus luges 19.10.2017 otsusega nr 11 tuvastatuks Tallinna kohtutäituri XX poolt toime pandud hea ametitava § 8 ja § 11 lg 3 süülise rikkumise ning määras distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 3000 eurot. Aukohtumenetlus algatati Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse alusel, millest tulenevalt on kohtutäitur XX jätnud kohtule ja sissenõudja taotlusele vastamata. Varasemalt on aukohus XX suhtes tehtud 29.06.2015 otsusega nr 7 tuvastanud, et isik on rikkunud hea ametitava § 11 lg-t 3. Kohtutäitur on jätnud vastamata Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjalikule taotlusele teha taotlejale täiteasja nr 052/2009/2119 jaotuskava tulemist väljamakse 54 900,45 eurot. Kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 23 lg 3 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6 sätestab, et avaldusele või selgitustaotlusele tuleb vastata nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul. XX väitis 16.10.2017 aukohtu istungil, et on Ehitusproff OÜ kirjale vastanud, kuid tõendit selle kohta ei esitanud, mistõttu on väited vastamise kohta paljasõnalised. XX-l on varem olnud aukohtumenetlus hea ametitava § 11 lg 3 rikkumise eest, milles kohtutäituri süü leidis tõendamist, ja isik lubas olla oma tegevustes hoolsam, mistõttu ei saa tegemist olla raske hooletuse või käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Kohtutäitur XX on toime pannud tahtliku rikkumise, kui jättis Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele vastamata. Harju Maakohtu kohtunik M. Helm andis 16.05.2017 kirjaga KPK-le teada, et tsiviilasjades nr 2-17-1223, 2-17-1902, 2-17-2178 ja 2-17-3117 on XX korduvalt eiranud kohtu korraldusi, ei ole menetlusdokumente vastu võtnud ning kohtule tähtaegselt vastanud. XX väitis 16.10.2017 istungil, et on kohtu teates välja toodud tsiviilasjadele vastanud, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p 1 sätestab kohustuse vastata hagile kohtu määratud tähtajaks ja kohustuse täitmata jätmise tagajärjeks on tagaseljaotsuse tegemine kostja kahjuks (TsMS § 407). Kohtutäitur kinnitas 16.10.2017 istungil, et on teadlik kohustusest kohtule vastata. Kohtutäitur peab olema seaduskuulekas ja õiguskorda austav, mistõttu on lubamatu kohtule tähtaegselt vastamata jätmine ja sellega kohtuasjade ebamõistlike tähtaegade põhjustamine. XX ei ole tõendanud tsiviilasjas nr 2-17-1902 kohtule vastamist ja vastamata jätmine on tahtlik tegevus. XX ei esitanud aukohtumenetluses tähtaegselt (esialgseks tähtajaks 15.06.2017 ja täiendavaks tähtajaks 06.07.2017) selgitust, ei ilmunud 28.06.2017 istungile õigeaegselt ning ei teavitanud istungile hilinemisest. XX-le saadeti 06.07.2017 ja 10.07.2017 meeldetuletused. XX märkis alles 13.07.2017 esitatud seisukohas, et edastab peale 17.07.2017 aukohtule töötaja vastused, kuid selles osas ei ole ühtegi edasist selgitust esitatud. XX hilines 16.10.2017 istungile ja selgitas, et lihtsalt unustas aukohtule vastata. XX on aukohtu esimees ja heast ametitavast, headest tavadest ja kommetest tuleneb kohustus aukohtule tähtaegselt vastata. Tegemist ei ole raske hooletuse või käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, vaid tahtliku aukohtule 2(9)
3-17-2593 vastamata jätmisega ja aukohtumenetluse venitamisega. XX ei ole aukohtu istungil kahetsenud oma käitumist.
2.XX esitas 27.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK aukohtu 19.10.2017 otsuse nr 11 tühistamiseks. Otsus sisaldab teokirjeldusi (maakohtule ja aukohtule vastamata jätmine), mille osas puuduvad põhjendused menetluse algatamise ja läbiviimise kohta, seega karistuse määramine nende episoodide eest väljub aukohtumenetluse piiridest. Kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 101 tulenevalt ei ole võimalik kohtu taotluse alusel aukohtumenetlust algatada või lahendada aukohtu enda sisemisi asju. Maakohtule ja aukohtule vastamata jätmise osas puudub ka tahtluse käsitlus. Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele ei kohaldu MSVS, mistõttu kujutab kohtutäituri karistamine selle eest, et ta taotlust ei lahendanud, sekkumist kohtutäituri ametitegevuse sõltumatusse. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamine on võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Süü raskusastme määratlemine otsuses puudub. XX ei ole 29.06.2015 aukohtu otsusega nr 7 distsiplinaarkorras karistatud ja seega ei ole varasem aukohtumenetlus asjassepuutuv. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kohtutäituritega, kes on teostanud toiminguid viivitusega. Rahaline karistus 3000 euro ulatuses on ülemäärane.
3.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palus jätta kaebus rahuldamata. Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotlusele aukohtumenetluse algatamiseks oli lisatud Ehitusproff OÜ 12.05.2017 kaebus Justiitsministeeriumile aukohtumenetluse algatamiseks, milles oli põhjusena toodud kohtutäituri tähtaegselt vastamata jätmine tsiviilasjas nr 2-171902. Kohtunik M. Helmi 16.05.2017 pöördumine võeti asja materjalide juurde. Kohtutäitur rikkus head ametitava aukohtule vastamata jätmisega ja aukohtu reglement ei näe ette, et aukohus peab alustama uue aukohtumenetluse, kui kohtutäitur käitub poolelioleva menetluse raames lugupidamatult. XX ärakuulamine aukohtu 16.10.2017 istungil toimus muu hulgas seoses aukohtumenetluses toime pandud rikkumistega. Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele vastamisele kohaldub KTM § 23 lg 3 ka siis, kui MSVS ei kohaldu. Kiri eeldas kohtutäituri vastust, kes peab lähtuma oma tegevuses ka heast ametitavast. Põhjendatud on tahtlust (varasema käitumismustri kordamine) ning rahalise karistuse määramisel on arvesse võetud tõendeid ja asjaolusid kogumis (kolm tuvastatud rikkumist). Tavapäraselt sarnaste rikkumiste eest kohtutäitureid ei karistata, kuid kohtutäiturid ei ole varem teistkordselt sama rikkumist toime pannud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus aukohtumenetluses tuvastatud asjaolude ja põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kohtutäituri poolt Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale ja Harju Maakohtu kohtunõuetele tsiviilasjas nr 2-17-1902 vastamata jätmistele on kohaldatav KTM § 23 lg 3. Aukohus on arvesse võtnud tuvastatud rikkumisi ja tõendeid kogumis – 28.02.2017 kirjale vastamata jätmine, kohtule vastamata jätmine, aukohtule vastamata jätmine, aukohtu 29.06.2015 otsusega tuvastatud hea ametitava § 11 lg 3 rikkumine, kohtutäituri jätkuv hooletus, uue sama sisuga rikkumise toimepanemine, kahetsuse puudumine. Aukohtu 29.06.2015 otsus nr 7 on kaebajat ja temale omast käitumismustrit iseloomustav asjaolu. Kohtutäiturit on koheldud võrdselt teiste sarnase rikkumise toime pannud kohtutäituritega, arvestades ühtlasi ka iga juhtumi erisusi. Aukohtumenetluse käigus ei esitanud kohtutäitur viivitusega vastamist kinnitavat dokumenti, mistõttu ei ole asjaolu tõendamist leidnud. Pöördumisele vastamata jätmise korral puudub soov ja tahe vastata (lihtsalt ignoreeritakse) ning seda olenemata korduvatest meeldetuletustest/hoiatustest.
5.XX palub 23.04.2018 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ei ole koostatud ja kaebajale tutvustatud, distsiplinaarsüüteo järeldused ja süüteo kvalifikatsioon on ära toodud alles aukohtu otsuses. Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolude kirjeldused ei ole põhjendustega seostatavad ja jälgitavad. Otsusest ei selgu tõendid, mille alusel on kaebajale omistatud distsiplinaarsüüteod tuvastatud. Aukohus ei ole omal algatusel välja selgitanud olulisi asjaolusid ja kogunud tõendeid. Ebaselge on, kas XX-le heidetakse iga konkreetse rikkumisega seoses ette kohtutäituri tegevust sätestavate õigusaktide, kohtumenetluse normide või kutse-eetika nõuete eiramist. Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjalikule taotlusele vastamisele ei kohaldu KTM § 23 lg 3, mistõttu ei saa kaebaja tegu otsuses toodud põhjendustel olla õigusvastane. Ehitusproff OÜ taotluse lahendamata jätmise eest karistamisega sekkutakse kohtutäituri otsustusmenetlusse, mis ei ole lubatav. KTM § 23 ei kohaldu ka kohtunõudele vastamisele tsiviilasjas nr 2-171902, sest kohtumenetluses osalemine ei ole kohtutäituri ametitoiming ega ametiteenus. Asjaolu, et kohtutäitur ei esita aukohtumenetluses tõendit selle kohta, millal ta on kohtule vastanud, ei tähenda, et seeläbi on tõendatud kohtule mittevastamine. Aukohtul puudub pädevus algatada aukohtumenetlust enda poolt läbiviidud menetluses ilmnenud ebameeldivuste osas. Ärakuulamisõiguse eiramise tõttu ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ei saa distsiplinaarmenetlust tervikuna pidada õiglaseks. Karistuse määramisel ei ole arvestatud iga tegu eraldi. Otsuses puudub valitud süü vormi ning distsiplinaarkaristuse liigi ja määra põhjendus. Otsuses on viidatud aukohtu 29.05.2015 otsusele nr 7, kuid kuna see ei ole aukohtu loetletud materjalide nimistus, siis ei saanud sellele tugineda.
6.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palub 05.06.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Aukohtumenetlus on algatatud tulenevalt Justiitsministeeriumi taotlusega esitatud kaebusest. Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 vastamata jätmisele on viidanud nii Justiitsministeerium, Ehitusproff OÜ kui ka kohtunik M. Helm. Aukohus ei pea alustama uut aukohtumenetlust, kui kohtutäitur käitub aukohtumenetluse läbiviimise raames aukohtuga lugupidamatult. XX on aukohtu liige ja oli kuni 26.10.2017 aukohtu esimees, kuid jättis ilma teavitamata ja mõjuva põhjuseta ilmumata aukohtu 28.06.2017 istungile, mis väljendab lugupidamatust aukohtu ja selle liikmete vastu. Tegemist oli menetletavas asjas oluliste asjaoludega, millega kohtutäitur rikkus aukohtumenetluse kestel head ametitava ja millega seoses oli võimalus anda ütlusi aukohtu 16.10.2017 istungil. Kui menetlusosaline on pöördunud kohtutäituri poole küsimuse või kirjaga, siis on igal juhul kohaldatav KTM § 23 lg-s 3 sätestatud 30-päevane vastamistähtaeg. Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kiri eeldas vastust ja vastus tuli anda tähtaegselt. Aukohtu otsuse p-s 17.1 on välja toodud, miks Ehitusproff OÜ kirjale vastamata jätmist on käsitletud tahtliku rikkumisena. Karistuse määramisel on võetud arvesse tõendeid ja asjaolusid kogumis. Kaebajat on koheldud võrdselt teiste samasuguse rikkumise toime pannud kohtutäituritega, kuid teistel kohtutäituritel ei ole olnud teistkordset rikkumist sama asja eest. Kaebaja ei ole aukohtumenetluse raames esitanud tõendeid viivitusega vastamise kohta ja vastustaja hinnangul puudus XX-l soov ja tahe vastata tähtaegselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4(9)
3-17-2593 I
8.Aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse KTS §-s 100 nimetatud asjade menetlemisel ning aukohus algatab ja viib läbi aukohtumenetluse KTS §-des 101 ja 102 sätestatud korras (KTS § 57 lg 4 ja § 59 lg 2). KTS § 101 lg 2 sätestab, et aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur või pankrotihaldur on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo. KTS § 101 lg 4 kohaselt loetakse aukohtumenetlus algatatuks Justiitsministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule.
9.Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. KPK aukohtu 29.05.2017 otsusest nr 6, Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotlusest ja Ehitusproff OÜ 15.05.2017 kaebusest tuleneb, et KTS § 100 p 3 ja § 101 lg 4 alusel tuli lugeda aukohtumenetlus kohtutäituri XX suhtes algatatuks Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse esitamisega seoses kaebusega Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-1902 ja Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele vastamata jätmise kohta (tl 23; tl 25–26). Muude asjaoludega seoses ei ole teised huvitatud isikud, Justiitsministeerium ja muud KTS §-s 79 sätestatud KPK organid aukohtule taotlusi aukohtumenetluse algatamiseks esitanud ja aukohus ei ole KTS § 101 lg-s 3 sätestatud nõuete kohaselt otsustanud muude tegude suhtes menetluse algatamist. KTS § 101 sätestab ammendava loetelu aukohtumenetluse algatamise võimalustest ja ei näe aukohtule ette diskretsioonilist alust ise menetluse algatamiseks (erinevalt näiteks advokatuuriseaduse § 16 lg-st 2).
10.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et KTS § 102 lg-st 2 tulenevalt ei saa aukohus omal initsiatiivil distsiplinaarmenetlust algatada, distsiplinaarmenetluse eset laiendada või täiendavaid rikkumisi menetleda. Eeltoodust tulenevalt ei saanud XX suhtes läbi viidava aukohtumenetluse esemeks ja karistuse määramise aluseks olla kohtutäituri poolt aukohtumenetluses toime pandud rikkumised ja aukohtule tähtaegselt vastamata jätmised, sest selles osas ei ole aukohtule kaebust või taotlust esitatud. II
11.KTS § 100 sätestab aukohtu pädevuse ja selle, et aukohus võib lahendada: 1) koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid; 2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi; 3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või algatatud distsiplinaarasju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium. Asjaolu, et menetlus algatati KTS § 101 lg-tes 2 ja 4 sätestatud alustel, ei piira aukohtu KTS §-s 100 sätestatud pädevust asja sisulisel lahendamisel ega hindamisel, kas kohtutäituri tegevus on kooskõlas hea ametitavaga.
12.Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud erinevad võimalused menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (infosüsteemi kaudu, elektrooniliselt, kättetoimetatuks lugemine jne – TsMS §-d 311–317) ja pahatahtlikku või asja menetlemist takistavat menetlusosalist on võimalik trahvida (TsMS § 45 lg 4, § 46, § 3111 lg 5). Eeltoodu ei välista sama teo (TsMS-s sätestatud kohustuste rikkumine) käsitlemist kohtutäituri poolt toime pandud süüteona aukohtumenetluses. TsMS-s ette nähtud meetmed aitavad tagada tsiviilkohtumenetluse läbiviimist, kuid aukohtu pädevuses on kontrollida kohtutäituri käitumise ja tegevuse vastavust muu hulgas kohtutäiturite heale ametitavale. Hea ametitava sätestab kohtutäituri ametiga kaasnevad käitumise üldpõhimõtted ja selle järgimine aitab kaasa kohtutäituri ameti kohusetundlikule ja laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele (hea ametitava § 1). Seega kuulub aukohtu pädevusse hinnangu andmine kohtutäituri käitumisele sõltumata sellest, kas kohtutäiturit on tsiviilkohtumenetluse raames toime pandud rikkumise eest 5(9)
3-17-2593 hoiatatud või trahvitud. Aukohus on KTS § 100 p-st 1 tulenevalt pädev hindama kohtutäituri tegude vastavust hea ametitava nõuetele ja põhimõtetele ning seda ka tsiviilkohtumenetluses tehtud toimingute osas.
13.Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 tähtaegselt vastamise küsimuse osas on aukohtumenetlus algatatud Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse alusel ja kohtutäituri tegevusele hinnangu andmine kuulub aukohtu pädevusse. KPK aukohus luges 19.10.2017 otsuse p-s 9 tuvastatuks, et XX oleks pidanud vastama Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 hiljemalt 17.04.2017 ja jõudis otsuse p-s 17.2 järeldusele, et tegemist on tahtliku vastamata jätmisega (tl 9–10). Aukohtumenetluse materjalide juurde on võetud Harju Maakohtu kohtuniku M. Helmi 16.05.2017 pöördumine seoses tsiviilasjadega nr 2-17-1223, 2-17-1902, 2-17-2178 ja 2-17-3117 (tl 62–62p).
14.Kohtutäituri suhtes läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades KTS-i erisusi (KTS § 1 lg 2). KTS § 102 lg 2 sätestab, et aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. HMS § 38 lg-st 3 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. HMS § 38 lg 3 ei vabasta aukohut tõendite kogumise kohustusest, kuid KTS § 102 lg 2 ja HMS § 38 lg 3 kooskõlalisest tõlgendamisest ei saa teha järeldust, et menetlusosaline võib ja peab tõendeid esitama vaid aukohtu nõudmisel. Koormava haldusakti andmisel peab haldusorgan tõendama asjas tähtsust omavaid asjaolusid, näiteks kohtuniku ja sissenõudja kinnitustega mittevastamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul pidi XX-le olema arusaadav, et kui tõendid on piisavalt usaldusväärsed, siis on kaebaja isikuks, kes saab esitada oma väidete kinnituseks asjakohased tõendid ja saadetud kirjade väljavõtted.
15.Ehitusproff OÜ 15.05.2017 avalduse p-s 8 on märgitud, et XX oleks pidanud maakohtule seisukoha esitama hiljemalt 17.04.2017 (tl 26), samas kui kohtunik M. Helmi 16.05.2017 teate kohaselt oli menetlusse võtmise määrus ja vastuse nõue tsiviilasjas nr 2-17-1902 avamata alates 28.03.2017 kuni teate esitamiseni (tl 62). XX väitis 16.10.2017 aukohtu istungil, et usutavasti on kõikides 16.05.2017 teates toodud tsiviilasjades kohtule vastatud (tl 45p). Ehitusproff OÜ 15.05.2017 avaldus ja kohtunik M. Helmi 16.05.2017 teade sisaldavad vastuolulisi andmeid ja aukohus ei ole 19.10.2017 otsuses põhjendanud, miks on tuvastatuks loetud, et Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 pidi XX vastama hiljemalt 17.04.2017.
16.XX-le ei toimetatud Harju Maakohtu 28.03.2017 määrust kätte avaliku e-toimiku vahendusel. Kohtute infosüsteemi andmetel edastati maakohtu 28.03.2017 määrus kohtutäiturile e-postiga 25.07.2017, määrus loeti kättetoimetatuks 28.07.2017 ja sellest ajast alates hakkas kulgema 20-päevane vastamistähtaeg. XX esitas maakohtule 14.08.2017 tähtaja pikendamise avalduse ja kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 21.08.2017. Seega ei saabunud määrusele vastamise tähtaeg 17.04.2017, vaid 21.08.2017. XX vastas kohtumäärusele e-kirjaga 22.08.2017 kell 01.02. Aukohtumenetluses ei ole välja selgitatud, millal vastamise tähtaeg tegelikult saabus ning mis hetkest alates oli kaebaja kohtule vastamisega viivituses.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aukohus täitnud KTS § 102 lg-s 2 sätestatud kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulised asjaolud seoses maakohtule vastamata jätmise etteheitega. Aukohus ei ole kõrvaldanud vastuolusid Ehitusproff OÜ avalduse, kohtunik M. Helmi pöördumise ja XX 16.10.2017 selgituste vahel, mistõttu on süüteo aluseks olevad 6(9)
3-17-2593 asjaolud puudulikult tuvastatud. Eeltoodu on kaasa toonud ilmselgelt ebaõigetele asjaoludele tugineva otsuse tegemise ja XX kaebus tuleb rahuldada tsiviilasjas nr 2-17-1902 kohtule vastamata jätmise rikkumise osas. III
18.Hea ametitava § 8 sätestab, et kohtutäitur on seadusekuulekas ja õiguskorda austav, olles sellise käitumisega eeskujuks ka teistele inimestele. KTS § 56 p 1 sätestab, et kohtutäituri distsiplinaarsüütegu on ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine. Distsiplinaarkaristuse määramiseks peab olema tuvastatud karistatav tegu, selle õigusvastasus ja süü kui vastutuse eeldused (vt sarnaselt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 12; 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-76-09, p 25).
19.Ehitusproff OÜ on Tallinna kohtutäituri XX menetluses olevas täiteasjas nr 052/2009/2119 sissenõudja ja täitemenetluse tulemi jaotamine otsustati 28.12.2016 jaotuskava alusel, mis vaidlustati osaliselt tsiviilasjas nr 2-17-1902. Ehitusproff OÜ on 28.02.2017 kirjas välja toonud, et tal puudub igasugune menetlusinfo jaotuskava alusel väljamaksete tegemise kohta osas, milles ei ole maakohtule kaebust esitatud ja esialgset õiguskaitset kohaldatud (54 900,45 eurot). Ehitusproff OÜ huvi oli vaidlustamata osas väljamakse saamine ja juhul, kui esines õiguslik takistus raha väljamaksmiseks, siis palus Ehitusproff OÜ sellest esimesel võimalusel kirjalikult teada anda (tl 32).
20.Hea ametitava § 11 lg 3 näeb ette, et kohtutäitur täidab talle seadusega pandud ülesandeid seaduses sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta. KTS § 6 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel. TMS § 8 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. KTM § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus saada täiteasja raames kohtutäiturilt infot. KTM § 23 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
21.Sissenõudjale jaotuskava alusel väljamakse tegemiseks ei pea eraldi taotlust esitama (TMS § 109 lg 3) ja Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjast nähtub, et sissenõudja soovib infot täitemenetluse kohta ning väljamakse teostamise takistatuse korral sellekohaseid selgitusi. Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale vastamisele kohaldub KTM § 23 lg-st 3 tulenevalt 30päevane tähtaeg. Käesoleval juhul on aukohtumenetlus läbi viidud hea ametitava § 8 ja § 11 lg 3 ning KTM § 23 lg 3 rikkumise osas tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur on olnud menetlusosalisele vastamisel tegevusetu. Kuigi sissenõudjal on TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevusetust (nt Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-2-1-10815, p 13; 11.11.2015 määrus nr 3-2-1-122-15, p 13), siis ei välista see isiku õigust esitada kaebust aukohtumenetluse algatamiseks. Menetlusosalise selgitustaotlusele vastamine ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoiming ja tähtaegselt vastamata jätmisega kaasneva rikkumise hindamine aukohtu poolt ei sekku kohtutäituri otsustusõigusesse ja ametitegevuse vabadusse. Aukohtu menetluse esemeks on XX poolt seaduses sätestatud tähtaegade
7(9)
3-17-2593 järgimine, mitte täitetoimingute teostamine või menetlusosalisele antud vastuse sisu hindamine.
22.Vaidlus puudub selle üle, et XX sai Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirja kätte, kuid sellele ei olnud 13.07.2017 selgituste kohaselt vastatud ja kohtutäitur kinnitas, et edastab selle vastuse ära hilinemisega (tl 41). Halduskohtule edastatud kirja mustand (tl 76) ei kinnita vastuse saatmist ja vastamise kuupäeva. XX kinnitas 16.10.2017 aukohtu istungil, et kirjale on vastatud, kuid tõendit pole (tl 45).
23.XX ei vastanud Ehitusproff OÜ kirjale KTM § 23 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja on nii aukohtumenetluses kui ka halduskohtumenetluses hoidunud avaldamast täpset Ehitusproff OÜ-le vastamise kuupäeva ja kirja sisu, kuid XX 13.07.2017 kirjaga selgituste andmise ajal ei olnud kaebaja sissenõudjale veel vastanud (tl 41). XX oli vastamisega viivituses vähemalt ajavahemikul 31.03.2017–13.07.2017, st minimaalselt 3 kuud ja 13 päeva. XX ei pidanud kinni õigusaktidega määratud vastamise tähtajast ja ei näidanud Ehitusproff OÜ kirjale vastates üles asjaajamises tavapäraselt nõutavat hoolt. Eelneva põhjal on XX poolt Ehitusproff OÜ-le vastamata jätmine õigusvastane vähemalt 3 kuu ja 13 päeva ulatuses sõltumata sellest, millisel kuupäeval kaebaja kohtule esitatud kirja mustandi lõpuks välja saatis.
24.XX on 13.07.2017 selgituses välja toonud, et vastuskiri oli koostatud ja toimikusse lisatud, kuid mingil põhjusel ei väljunud Outlook rakendusest. Kohtutäituri tegevust oma sidevahendite korrashoiu tagamata jätmisel või kirja väljasaatmises veendumata jätmisel võib pidada vähemalt raskeks hooletuseks, sest tegemist on kaebaja ametiülesannete täitmisel ühe peamise sidevahendiga, mille puhul ei ole usutav, et perioodil 31.03.2017–13.07.2017 ei oleks tõrkeid märgatud ja kõrvaldatud, millega oleks kaasnenud Ehitusproff OÜ-le vastuse väljasaatmine. Vaatamata asjaolule, et kohtutäituril oli varem olnud aukohtumenetlus hea ametitava § 11 lg 3 rikkumise eest, ei saa aukohtumenetluses esitatud väitest tehniliste tõrgete kohta ja halduskohtumenetluses esitatud kirja mustandist järeldada, et XX tegu oli süüline tahtluse vormis, nagu tuleneb aukohtu otsuse p-st 17.1. Ringkonnakohtu hinnangul on XX poolt 28.02.2017 kirjale vastamata jätmine süüline raske hooletuse vormis. Puuduvad ka XX süüd välistavad asjaolud, sest kaebajal pidid olemas olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, ta pidi teadlik olema menetlusosalise selgitustaotlusele vastamise tähtaegadest ning oma büroo tehnilisest võimekusest. Ebaõigesti kvalifitseeritud süü vorm võis aga kaasa tuua kaalutlusvea ja rangema karistuse määramise (vt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-152221, p 13), mistõttu on kaebus põhjendatud ka sissenõudjale vastamata jätmise osas.
25.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kaebaja väited menetlusnormide rikkumise, otsuse ebaselguse ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on Ehitusproff OÜ-le vastamist puudutavas osas põhjendamatud. XX-le oli tagatud kirjalike selgituste andmine ja ka suuline ärakuulamine (tl 37; tl 44–46) ja isikule pidi olema äratuntav, et aukohtumenetlus algatati Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluses toodud asjaolude kohta (Ehitusproff OÜ-le vastamata jätmine ja Harju Maakohtu 28.02.2017 määrusele nr 2-17-1902 vastamata jätmine). KTS ja KPK aukohtu reglement ei näe ette isikule distsiplinaarkokkuvõtte koostamist või selle tutvustamist, mistõttu ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega. Aukohtu otsuse asjaoludest ja põhjendustest on arusaadav, et kohtutäituri poolt toime pandud süüteona käsitletakse muu hulgas Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale vastamata jätmist 30-päevase tähtaja jooksul. Aukohtumenetluses kogutud tõendid ei ole Ehitusproff OÜ-le vastamise osas vastuolulised ning tuvastatud on kaebaja õigusvastane viivitus seaduses sätestatud kohustuse täitmisel.
26.KPK aukohtu 29.05.2015 otsusega nr 7 tuvastati, et XX on rikkunud hea ametitava § 11 lg-t 3 (kohustus täita kohtutäiturile seadusega pandud ülesandeid seaduses sätestatud tähtaja 8(9)
3-17-2593 jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta), kuid karistus jäeti määramata. Käesoleva aukohtumenetluse raames ei ole asjassepuutuvad varasema distsiplinaarmenetluse asjaolud ja põhjendused, vaid rikkumise tuvastamise fakt. Kuivõrd varasema hea ametitava § 11 lg 3 rikkumise toimepanemise kohta ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud ja selle üle puudub vaidlus, siis ei ole asjas määrava tähtsusega see, et nimetatud otsust ei ole aukohtumenetluse materjalide loetelusse lisatud. IV
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 19.10.2017 otsuse nr 11. V
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).
29.HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme menetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 5) ja apellatsioonimenetluses 15 eurot (tl 115). Kaebaja kandis esimese astme menetluses esindajakulusid 1584 eurot (kokku 11 tundi; tl 81–88) ja apellatsioonimenetluses 936 eurot (kokku 6,5 tundi; tl 116–117), mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab kaebuse, siis tuleb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja mõista esimese ja teise astme kohtumenetluses kantud menetluskulud (15 + 1584 + 15 + 936) 2550 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole esitanud kohtutele andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.