Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud ja menetluse käik

isik avaldaja kaebuse rahuldamata, leides, et avaldaja väide, et kuna kohtutäitur ei nõudnud võlgnikult sisse täitedokumentidest tulenevaid rahatrahve, siis puudub tal õigus tasule, on alusetu. Arvestades otseste täitekulude nõude sisu ja eesmärki ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist.

nr 1-07-7548 täitmise karistuse aegumise tõttu, koostas täitekulu väljamõistmise otsuse ja vara kontol arestimise akti ning jätkas menetlust täitekulude tasumise osas. 3.02.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, mille kohta koostas kohtutäitur otsuse 3.02.2014. Seega ei leidnud tuvastamist avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole täitemenetluses teinud ühtegi täitetoimingut. Kohus leidis, et kohtutäituril on seaduslik alus saada põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest ja põhitasu on kohustatud tasuma võlgnik (KTS §-d 28-32). Kohtutäitur selgitas põhitasu suuruse kujunemist, s.o protsent sissenõude summast (86 262,10 krooni x 11,25%). Kokku oli põhitasu 744 eurot 28 senti. Põhitasu suurus tuleneb KTS-st, mille alusel on täituril keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Seega puudus kohtutäituril õigus põhitasu suurendada ja vähendada. Põhitasu suurust ei muudeta täitemenetluse käigus, vaid see tuleneb täitemenetluse alustamisel kehtivast kohtutäituri seadusest. TMS § 37 kohaselt kuuluvad täitekulu alla nii kohtutäituri põhitasu, menetluse alustamise tasu kui ka täitekulu. Täitekulu suurus on 3 eurot 94 senti ning menetluse alustamise tasu 7 eurot 67 senti. Kokku oli täitekulu 755 eurot 98 senti. Avaldaja viited kohtupraktikale ei olnud asjakohased ja nende lahendite sisu ei anna alust tühistada kohtutäituri otsust. Seega oli 6.04.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus põhjendatud, seaduslik ja kehtiv. Määruskaebus

alustamise tasu ja täitekulu sissenõudmiseks, on tehtud 6.04.2009, siis tuleb käesoleva asja lahendamisel kohaldada otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seadust. Vastaval perioodil kehtinud kohtutäituri seadus sätestas, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras (KTS § 21 lg 1 ja 3). Kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana (KTS § 22 lg 1). Kohtutäituri tasu on maksma kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik (KTS § 221 lg 1). Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus (KTS § 222 lg 1). Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga (KTS § 23 lg 1 ja 3). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ja kohtutäitur on valesti kohaldanud eeltoodud kohtutäituri tasu sissenõudmise sätteid. Õigesti on küll märgitud, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 21 lg 1), kuid seejuures on jäetud tähelepanuta sama paragrahvi lõikes 3 sätestatu, mille kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. KTS § 23 lg 3 järgi on kohtutäituril rahalise nõude sissenõudmisel õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu arvates ka juhtudel, kui rahaline nõue jääb üldse sisse nõudmata. Nimetatud sätte mõte on panna kohtutäiturit huvituma rahalise nõude võimalikult suuremas ulatuse sissenõudmisest põhimõttel, et mida suuremas ulatuses rahalist nõuet täidetakse, seda suuremat tasu on täituril õigus saada. Ringkonnakohtu arvates ei saa rahalise nõude täielikul mittetäitmisel õigustada KTS § 23 lg 3 mitterakendamist ainuüksi sellega, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, sest paragrahvide sellisel tõlgendamisel on kohtutäituril teatud juhtudel kasulikum rahalist nõuet üldse mitte sisse nõuda, kuna sel juhul saaks ta põhitasu suuremas ulatuses (ehk täies ulatuses) kui siis, kui ta täidab rahalist nõuet ainult osaliselt. Ka puuduks KTS § 23 lg 3 mitterakendamisel ning KTS § 21 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et kohtutäituril on olenemata nõude täitmisest õigus põhitasule, kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd põhitasu oleks sellisel juhul niikuinii garanteeritud nõude aegumisega. Täitemenetluse alustamise tasu osas leiab ringkonnakohus siiski, et ka sel juhul, kui rahaline nõue jääb täies ulatuses sisse nõudmata, tuleb õigustatuks pidada kohtutäituril täitemenetluse alustamise tasu saamise õigust, kuna KTS § 2511 lg 1 järgi katab täitemenetluse alustamise tasu muu hulgas ka kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. TMS § 38 lg 1 järgi kannab täitekulud võlgnik. Eeltoodust järelduvalt tuleb maakohtu määrus ja kohtutäituri 03.02.2014 otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama, arvestades käesolevas määruses toodud seisukohti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.