2-18-1751/30 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis IV. Maksejõuetuse põhjus Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhuseks võlgniku varasem finantskäitumine (laenukohustuste võtmine), mis ei võtnud piisavalt arvesse võlgniku maksevõime vähenemise võimalusi tulevikus ning seeläbi võimet tasuda võetud kohustusi. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lõige 5 tähenduses. Puudub alus kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamiseks. Pankrotihalduri lõpliku tasu kinnitamise taotlus Pankrotihalduri ajakulu seoses võlausaldajate nõudeavalduste läbivaatamise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ning jaotusettepaneku ja PankrS § 158 lg 4 aruande koostamisega on olnud 5 töötundi. Määrata PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotihalduri Urmas Võimre tasuks 5 töötunni eest kokku 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Pankrotihalduri tasu palub pankrotihaldur määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. P K (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud finantskohustuste kergekäeline võtmine, arvestamata sealjuures tulevikus võimalikku maksevõime vähenemist. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Võimre tuleb vabastada tema kohustustest P K (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Käesoleva tsiviilasja menetlusega seonduv pankrotihalduri tasu moodustab kokku 1 497,60 eurot järgmiselt: 1) ajutise halduri tasu 921,60 eurot (768,00 + käibemaks summas 153,60), millest 476,40 eurot (397,00 + käibemaks summas 79,40) on hüvitatud riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu täitmata summa on 445,20 eurot (921,60-476,40); 2) halduri tasu summas 576 eurot (480

eurot + käibemaks 96 eurot). Kohus on nimetatud tasu varasemate kohtumäärustega kinnitanud. Pankrotihalduril on õigus võlgniku olemasoleva pankrotivara arvel katta ajutise halduri tasu täitmata summa (ajutise halduri tasu on kinnitatud pankrotimäärusega) 445,20 eurot ning pankrotihalduri tasu summas 576 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. P K esitas ühes pankrotiavaldusega Harju Maakohtule ka avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. P K (pankrotis) haldur Urmas Võimre märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning ta on vastava nõusoleku andnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada P K kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et P K usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab P Kle (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks.